Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav, kuid tihti kuuleb jõuluvana luiskanist. Kingi küsija suudab maha suruda kiusatuse, jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet. Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võibki küsimuse ümber sõnastada, kas valetajale võib valetada ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt. Aga fantaasia, mis vahet on fantaasial ja valel. Noh, see sõltub kontekstist, eelmisel kuul, kui maailma imestasid, millise kergusega oli võimalik 494 erineva vale väitega võita ühe suure riigi presidendivalimised alustasid psühholoogid vaidlus selle üle, kas lastele võib rääkida jõuluvanast. Paralleelselt käivitus vaidlus sotsiaal, meedia ning onlain otsingukeskkonna rollist ning vastutusest seoses inimeste elu mõjutavate valede levitamisega. Jõuluteemaline vaatenurk on nende kolme seast kõige ajakohasem ja ka mugavam. Sest kes ei tahaks elada kas või hetke muinasjutus. Just seda viimast toovad esile kingikotti tassima mehe muiste loo pooldajad. Lastele hea ja lahke hinge olemasolust lugu jutustades ollakse lahked ka iseenda vastu. Kasutatakse võimalust põgeneda hetkeks lapsepõlve. Tegemist pole tühise jõuga, mis vaid kord taastas, suudab raamistada maagilise stseeni. Sest kõik mõisteloodia, häri, Potteri köited, inte, Nende sõjaseeriad on loodud täiskasvanute poolt. Huvitav, mis nende muinasjutte genereerivad täiskasvanutega lahti on? Teadusajakirjas Katri pakub vaimse tervise uurija käsemadki võimaliku põhjusena kerge pettumuse, kuid täiskasvanuna avastatakse, et lapsepõlves kuuldud lood elust maailmas ei langegi. Tegelikkusega. Kui võimalik, et elu koormab reaalsus lausa sunnib loomakujutelmi millestki enamast või millestki, mis aitab uuesti kogeda lapsepõlve kergust, poleemika käivitanud artiklit teine autor, psühholoog Christopher ümboil jätab võimaliku ohu eest kui täiskasvanud kodanikud on võimelised millegi nii imelise, maagilise kui jõulude nimel valetama. Kas neid saab usaldada suuremas pildis tarkuse ja tõe valvuritena? Veelgi? Autorid küsivad, kas selline aastaid kestnud järjepidev valetamine võiks kahjustada või nõrgestada laste usaldust vanemate vastu esialgu lapseni ja siis juba suuremas pildis ülejäänud maailmasuhtest, kuni ise täiskasvanuks saades jätkavad sellise usaldamatust külmuva skeemi elus hoidmist. Vastuväited usuvad laste ratsionaalsust. Sesse ja väidavad, et lastevanematesse suhtutakse nagunii teatud eluperioodil idealiseerides. Aga see võluvägi mureneb kusagil alates murde east. Lapsed oskavad konteksti arvestada, eristavad muinasjutureaalsusest osaliselt just tänu jõulumüüdi läbi elanud. Mis see tähendab, et valede läbinägemist peab samuti treenima, mis toob meid valimiste ootuses Saksamaale. Sealne sotsiaaldemokraatliku partei? Teie esimees Toomas opermann tegi ettepaneku uue seaduse kavandamiseks. Idee järgi peaks suured onlain-meediat ülalhoidvad ettevõtted, nagu näiteks Facebook Rooma Saksamaale kohaliku pidevas valves oleva kontori. Selle ülalpidamine oleks majanduslikult otstarbekas, sest sama seaduse järgi peaks firma maksma poole miljoni euro suuruse trahvi iga levisse jõudva valeuudise eest. Facebook kaitseb end väitega, et nad ei ole uudisteagentuur mis aga on juba iseenesest mäng formaalse ja reaalse tõepiiril arvestades, kui paljude jaoks Kas on sellest keskkonnast kujunenud ainuke uudisteallikas? Reaalsus on seegi, et Saksamaa valimisi asutakse libauudistega majutama. Tema ja kogu maailm on närviline kõigi heaolu ohustavate valede võidukäigust. Sõltumata psühholoogide. Kluse tulemusest paistab maailmas toimuva kõrvale hetkeliselt heaolu parandama kutsutud jõuluimesüütaja episoodina. Aga võib-olla kaduva nähtusena, sest tulevikus võib sellise jutu eest. Trahvi saada. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga vähemalt uudistes räägiti Kaks.