Neile meeldib vaadata kolhoosi ja sovhoosi põldude lausa luuleliste avarust. Imetleda palju Sahaliste traktori atrade künnijõudu, imeväärset ühedasast orase vaipa või valminud terade raskusest, kuulduvaid viljapäid kombainide ootel, merena lainetamas. Me armastame emakese maa rikkalikke ande ning oleme harjunud, et see, mida Žigitab muld kuulub tervenisti meile. Kuid alati pole olnud kõik nii nagu praegu. Ja paljud ei tea, millist ränka võitlust on peetud sellesama idanemishimulise mulla pärast nende põldude eest selle nimel, et nad kuuluksid neile, kes seal iga jalatäit maad on kastnud oma higi ja väetanud oma verega. Millist hinda on tulnud maksta vabaduse eest. Hiljuti istusime Suure-Jaani ühe linnaäärse majakese kuumaks köetud ärklitoas, mille aknast paistis hilissügisel lagemäenõlv raagus puudega ja majaperemees täitevkomitee esimehe ametikohalt pensionile läinud August pakassaar hakkas meenutama tema elus kaugele seljataha jäänud päevi. Käisin Riguldi vallakoolis kolmis asub Olustvere Diadoki juures Olustvere mõisa lähedal seal, kus Baltimaade karistussalga ülem kindral Besobrasol tolli oma väes alkadega kasakate ja siis suurtükiväega Olustvere mõisas. Ja seda kindralid oma ihusilmaga pidin teda tegelikult näpuga ei katsunud, aga kirikus, kus nemad kadullita sõbrasel saatjaskonna ihukaitsega ohvitseridest ohvitseride selja taga, katsusin nende ilusaid kullakarva kardaga kaetud nende relvastuse rihm. Preester Välbegi Solli. Ta lõpetas eesti keele jutluse ja hakkas otsekohe vene keele jutlust pidama. No me nagu poisike vene keelt ei oskanud ja sellest aru ei saanud. Kuid kindral ta sobrasudulli pühama paiga, sääre Lassis põlvili, tagus seal ristlejat, et nii nagu vene usulistel kombeks on. Siis läks paremale poole, kus olid küünlad pandud tagavaraküünlad ja osa küünlaid põlesid lehtedes. Ta võttis seal kolm küünalt, mäletan seda väga hästi. Sõites need põlemadeste põlevatelt küünaldelt ja pannil need siis ka suure hõbe lühtritesse põlema. Tulid tagasi oma kohta jällegi keskpaika, kus minagi olin. Ja lastes jälle põlvili ja tagurist ette. Mina kui poisike sel korral arvasin, et, et see võib üks, üks hea kindral olla, näed, kuidas ta palub jumalad, kuid sama kindrali otsusel lasti seal sammas kooli lähedal, teine pool suurt teed ja dukti ääres maha kaks inimest. Üks oli, keda me tundsime, see oli paksu külast tõkke Anss välja otsa taluda. Peremees, kes oli ka tegelenud ülestõusuga ja loeti kui mäsu nähex teine hukatu tolli, René usu vallakooli, õpetaja ka Olustvere vallast, siis veel selle kiriku juures oli ka Olustvere vallamaja sel korral teine pool teed Soobol ääres kõrtsi ukse ees anti siis inimestele peksa, ihunuhtlust nägite seda pealt? Ta nägime, Pealtpeksmine kestis pingi peal, üks sõduritest hoidis jalust kinni ja teine heast püksid lükati ka peksukohast maha. Ja kumbagi pool Tinki olid siis kaks metsadega või nii-ütelda lehmadega. Peksjad üks, kolmas sõdur tõesti oli seal all üks oli olnud allohvitser. Nii nagu räägiti. See luges siis neid ootusi. Mul jäi seemneks selle kõige rohkem kui reguldi. Taast Matsi talu peremees Jaan Wells kes oli paks ja väga niisugune Tõsakas mees. Seal anti 25 hoopi tolli, aga peale peksnest jaagu püksid oli ülese säänd senna amaksete ja rahvahulga sekka ja naeris veel rahva sealset 25 hoopiden mehele midagi veel, kuid varsti mõne aja pärast kutsuti ta uuesti rahva seast kohale ja pandi pingi peale asi ja, ja anti veel 25 hoopi. Nähtavasti, et rahva seas olid seal omad äramüüjad. Petturid, kes Antsivad teade. See oli siis nii suurem sündmus, mis ma tean ja mis ma nägin 1000 905. aasta revolutsiooni tegevuses. Meie vaatasime kah öösiti Olustvere kolima kui kõrge koha peal. Ja sel korral lapsed ööbisime koolimajas. Siis kui mõisad ütlesid, ka see oli sügise poole. Talvet oli näha suured komad ja tuleleegid siin Tallinna pool ja kõige lähemal Messalli tõrvaaugu kabala metsale, Maloss tõrvaaugus. Nende tulekahjude kuma, vemla hoopide, Laksatused inimelul ja kogub aukude kohutav kaja vabadust ihaldanud inimeste surma kohal söövist sügavasti noore augusti hinge. See määras kindlaks tema tee elus. Ta meenutas edasi. Revolutsioonilises liikumises tolli tegutseda, see oli 1900 seitsmeteistkümnendal aastal peale selle kohe, kui Peterburis oli juba töölisklass väitnud ja võimu oma kätte võtnud. Ma juhtusin olema sel korral vene inseneriväeosas ja Sid diaatraat, seitsmes Mootraat juhtus tulema juba kohati minu oma sünni- ja kasvukohta. See atradi lõik oli võhma alevikust kuni luhavere mõisa. See on ligi Suure-Jaani. Varem oli tabelisse, kus pärast olin vanem kümneik kui töödejuhataja. Ma pean ütlema, et esikaadradi ülem üks leitnant, poodin Taali Riiast pärit, oli enne Riia vabrikus tehnik olnud, tema oli ka sotsialistliku ilmavaatega ja tema andis ka mulle siiski julgust. Ja et ma olin kohalik inimene, siis ta muidugi ei seganud sellesse. Kuid minule siiski andis julgust ja lootust. Ja mingisuguseid, vaat et ka ta oli arenenud kui kurjavabrikutööliste seas. Ja ümbruskonnas meil vallas ka ärksamad, mõned töötajad. Moonakat olid. Üks oli Navesti põllu moonakas rattasse pands, see oli varem ka maata mees ja vallavalitsuses tegev olnud siis see tulli peale selle, kui teade levines meile Olustvere valda minu juure ja hakkasime nõu pidama, et kah on tarvis moodustada tööliste ja soldatite saadikute nõukogu, siis leppisime kokku, et kutsume kehvik, talupojad ja töölised vallamasse. Ja viime valimise läbi. Ja see üldvalla rahvas isi valiks omasest töörahva saadikute nõukogu. Niisiis määrasime selle päeva ühes pühapäevasel päeval. Ja pühapäeva hommikul, Jeba grupis läksime vallamajas. Sel korral vallamaja oli tääksis kaheksa versta eemal meie kodukohast. Moonakad ja kehvikud, keda me kutsusime, need tulid kaasa ja läksime muidugi jalgsi. Maali külmetanud ja vähe lumerasakad, ka konarlik. Neela oli kõigile lea, et võtta oma elusaatuse enda kätte. Rahvas olid väga olemus ja arvasid, et kõik läheb nii kergesti. Kuid keeruliseks muutis aeg juba, kui jõudsime Jaska mõisa lähedale. Seal tulli villandist, üks kood ratsasõdurise täies sõjavarustuses. Nende juhiks olli Lepnicent Tõnis naabervalla talupidaja poeg, käisime kihelkonnakoolis, temal muidugi, kui rekkamal oli võimalus edasi minna ja see olli vaenulik väeosa. Ja sellepärast siis oli saadetud Olustvere mõisat kaitsma ülevõtmise vastu, sest et neid Viljandis oli juba teada, et meil sel pühapäeval moodustame tööliste soldatite saadikute nõukogu. Ja neil oli teadmeneb, algavad muidugi võisid kohe üle võtma. Nemad läksid edasi. Meie läksime ka edasi, kuid palju meie gruppi seast hakkasin kõhklema ja kartsivad. Tänasest ei tule midagi välja. Tuleb seesama jälle, mis 1905. aasta revolutsiooni aeg oli, kus last inimesi maha ja anti paljudele peksa, siis tuli palju tegemist teha, julgustada inimesi. Praegu on teine olukord, praegu on juba meil riigi pealinn Peterburg on juba võitnud, töölised maksma pannud ja kuuldavasti ka Tallinna son võimu juures. Soldatite tööliste saadikute nõukogu. Koosolek peeti siiski ära, kuid sõim möödunud vahe juhtumisteta. Loodavasse nõukogusse püüti sokutada vaenlasi, koguni mõisavalitsejaid. Kuid Monakad ja töölised olid valvsad. Keskööks valiti esimesse nõukogusse neid, kes olid väljas töörahva huvide eest. Sisse jäi Ratasepp, Anton siis mena, Navestist oli veel üks Reik, Olustvere kandist oli kah näiteks räia lolli ja oskas tuli päeva ja veel teise, keda kõike ei mäleta, kokku 15 10 inimest. No esiteks tolli kohe mõisa ülevõtmise komisjon no siis osa tehti ettepanekud seal mõisatöölistele ja nii edasi, kuid need ütlesivad mitmed tagasi avameelsed, et nemad ei julge, et kuidas nad oma peremeest lähvad üle võtma. Et seal tuleb väga vastupanu ja pahandused. Ja nemad esitasid sellised eeskätt otsekohe kui mind, et ma olin kui noor ja sõjaväelane alles. No muidugi mina vastu ei puitlenud. Sest et tahe ja mõte oli see ekigi, et vana kord tuleb purustada mõisad tulevad ülevõtmisele, kuna palju elu on kannatanud selle all ja nii edasi. Pea mõisate ülevõtmise komisjoni valiti veel Anton Ratasepp kes jäi töörahva saadikute nõukogu esimeheks ja Olustvere mõisast moonakas leedri märk. Mõisa sai võetud kiiremas korras üle. Kohe teisel ja kolmandal päeval juba võtsime üle ja muidugi see inventuuri tegemine ja korraldamine kestis muidugi edasi. Grafäärsen seda mõisas olnud, tema oli ka ju keisrikoja õuenõunik ja kindralmajor oli ta sel korral, see oli kuulda põgenenud välismaale parunaga. Öine oli kodusele, saime kätte selle arreteerisime ja saatsime teda maakonda. Aga kas maid käsis elasite kehvematele maid meie rand ja meil ei olnud seda mõtet. Meil oli korraldus nii palju juba kõrgemalt poolt ja me saime aru, et meie laiali tassida ei lase midagit moodustasime mõisades ka mõisakomiteed. Iga mõisa kolmeliikmeline mõisakomitee, Mõisa moonakat jäid enne, kui töölised. Komitee oli selleks, et, et juhatab ja valitseb ja oleks saagi jaganud siis oma hekki ka, muidugi töörahvas oleks saanud saagi ja Reik, kui tarvis on ehk aga teistel töölistel nii nagu siis oleks edasi läinud. Kuid saavutatud võit oli vaja kaitsta relvaga. Ja sellest, kuidas loodi punakaardiväesalk, milliseks kujunes puna kaardlaste saatus, meenutab August pakassari järgmist. Suurem jagu olid kõik mõisatöölised ja moonakat, kes astusid, vaata, punakaardi võitlejad, eks neid sai värvata üldse. 22 23 võitlejad. Relvad saime maakonnast, administratiivosakond andis välja 30 tääki, mulle need olid jaapani tõsid ja 30 padrunit iga püssi kohta. See oli esimene relvastus. Nõelaeg läks ühte lugu käremaks ja oli teada, et Võnnu algus seisis saksa regulaarvägi vahe läbirääkimise tagajärjel hakkas hiljem juba ka lõikuma ja peale tungima. Ja sellepärast siis enam meie juure puna kaardlasi ei saanud saksa regulaarvägi tolli. Ja meie jääme köitmete, Taevere punakaart, suurem jagu olid saanud välja põgeneda mädadalideed seitsmereaga. Kuid Olustvere vald ja mina jäin siiski kätte. Ja ühel heal päeval ujutas Saksa sõjavägi üle muidugi äraandjad reeturite kohalike inimeste näpunäidetel ja kaasas käimisel hakati püüdma ja suurem jagu kõik aktivistid, punakaartlased ja kes vähegi mõisavastased olid, oli võetud kinni. Mena sattusin hiljem veel aitäh ka talitee peal küüdimeestega vastu, kes oli määratud neid arreteeritud Viljandisse viima. Ja seal oli siis ka Saksa sõdurid ja nii edasi ja mul ei olnud enam pääsus ilma kui millelegi laskmata. Mul taskurelv oli küll kaasas, kuid viidi Gazenadeste sekka, mis juba teised olid enne kinni võetud, kõik peretoas. Ja järgmisel hommikul korraldati ja saadeti Viljandi maakonda Viljandisse, löödi loomavagunisse Viljandijaamas ja saadeti edasi Valka. Valgas võeti maha, siis aeti jalasoniga, kui Volmarisse Valmarist uuesti rongi peale ja ligi Riia insenburgia alla kuskile aeti välja peale, seal sees olid külm seal veebruari lõpus vana kalendri järgi lume sisse ja seal hakati uuesti kõiki läbi otsima. Siis muidugi, et inimesed kaotasid veel dokumente, salli. Minul oli ka see dokument küll alles, kus ma olen punakaardi organiseerimise komisjoni esimees ja punakaardi vanem soli maakonna poolt ja vallast välja antud tunnistuse. Sellega hävitasime ära kisse saanud purus kakkuda, pani suhu, närisin katki ja nii edasi hoiti seal üks seal lume sees ja järgmisel korral pandi jällegi rongi ja viidi meitovi kubermangu aeti ühte kohta suurtükiväe hobuste talli ja seal peeti meid kinni. Ligi kaks nädalat teenetada oli nälg seal raat aias. Ja peale selle siis saadeti Saksamaale koonduslaagrites. Noh nüüd Saksamaal käisite meiki? Tammersteni koonduslaagris. Peale selle saadeti siis nendeni lühikese aja ja siis otsekohe Vensleri ajakirja alla. See oli sõjavangide laager küll Mölster all, kuid otsekohe saadeti Mende maa-aluse töösse söekaevanduses oli kastroppis rest vaalias sunnitööle sunnitööle. August pakassaar pääses küll eluga sunnitöölt söekaevanduses ta jalgastus laevalt Tallinna sadamakail kuid võib juba arvata, milline vastuvõtt ootas tagasi tulnud Eesti vabariigis. Töörahvas polnud aga relvi käest ära pannud ja isegi neist tingimustes sai August pakassar kasu tuua. Siin üks ramm jalg, kelle poeg ka oli varem punakaardis Taebla vallas. Ja ta läks korda Venemaale ära põgeneda. Ja elaski seal, see tegi ettepaneku mulle, kui ma äsja asusin suurijani elama. Et mina laseks ka ennast kandideerida, et mind ei tuntasin. Nemad esitavad töödest nimekirjana volikogus ma andsin nõusoleku ja valitigi ja ma olin kolm perioodi tööliste kasuks midagi volikogu sellele ka teha. Nonii, palju hollijad sel vaar, endised Imesallid kehvikutele viisingi läbi, aga muidu nii elutingimuste parandamiseks kuidagi naerutingimuseks võiks ütelda, ainult et hoolekannet parandasime isegi saime nii palju viia siin vanadekodu sai ehitatud suurte raskuste küll maakonna vastu võitmisel siiski anti summasid, tööpuudusega tuli ka siin kokku puutuda tööpuudus, tolli lööks vahe, küll siis sai korraldatud siin tänavate sillutamist. Pikkade aastate pärast jõuti ometi selle ajani, mida oldi nii ammu oodatud. Töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee esimehena oli kommunist August pakassaar nende pidulike silmapilkude juures kui kehvikutele jagati maad. Ometi polnud võitlus Maest veel kaugeltki lõppenud. See Keszekigi punakaartlased jäid, need jäi tekigi truuks ja aktiivseks nõukogude korra eestvõitlejaks. Ja nii tuli ka sõja eel meie endistest aktivistidest. Nii et teil oli ka jälle relv. Lekki suurem lahing, mis meil loll on kebaru küla lahingu nime all, Cybaru lahing, taan soo sees, teatud kink mitud alusel. Kivine ja kivi vallidega maa taga on suur sooja sendi raba nagu peaaegu Pärnuni ja et bandiidid olid valinud omale staabikoha ja asukoha, nüüd selleks isegi nadolid moodustanud seal omale nii Eesti vabariigi nimetatud kodalise vana korda tahtsid taastada ja seal omad valitsuse funktsioonid. Neil oli prokurör sinna valitud üks kuldkepp, õigusteadlane ja teised liigid. Üliõpilane üks oli Tallinnas seal, kuid oli korraldused raadiod kokku korjata. Sest et oli teada, et saksa annab nüüd seal raadio kaudu oma üleskutsed ja korraldusi. Nõudsime, et kõik raadiod, talupojad ära Tuuks. Ja vaat sealt Cybaruste ei toodud. Cybarud allu, käis kõrge tallu, telefon ka sisse. Ja ma vallamaast helistasin otsekohe sinna tallu. Et miks teie kõrge ei too oma raadiod ära. Ja vaat kõrge juba vastas siis nii uhkelt, et see raadio ei kuulu enam teie käsutusse. Platsioon Eesti vabariigi käsutuses. No siis oli selge juba. Ja saatsin hävituspataljoni liikmed siis üks seltsimees vain, see oli mul linna täitevkomitees asetäitjana. Kui ma olin ka linna täitevkomitee esimehena olin. Ja teine siis valla miilitsavolinik, seltsimees lõpp oli, Need said ära maskeeritud, valts habemed ette tasku relvastatud, nendel kaasa antud ja riietas ümber muudetud ja saatsin öösi siis väljaluurega. Nad olid öö otsa ära luurel ja tulid siis tagasi ja teatas, et mulle, et vot kib Aruküla ees seal kraavi ja silla juures on ülese tehtud suurutigi mudelid palkidest ja Moldadest. Ja teede peal on mitmel pool barrikaadid palgid ette teede peale lastud ja nii edasi. Ja kebanud alus sealt, kus ma nõudsin, selle raadiotuumast on sinimustvalge lipp kõrges mastis lehvib. No nemad muidugi tsisse võinudki men ja tulid nende teadmistega tagasi, siis oli väga hästi selge ja mõne päeva pärast sain juba salajased andmed, et nende staap on otsustanud vallamasse tulla ja neid maha tappa viimseni valla ma ülesvõtmine, kõige andmete kohaselt oli, nendel metsameestel oli relvastus tugevam kui meil, neil oli suurem jagu korjatud jahipüssid peremeeste käest. Ja ainult anti menu gruplile maakonnast kolm vintis lülitusele väikese riigiga laiali, selle lõime laiali. August pakas saarel tuli veel kord lahkudes sünnimaalt taganeda vaenlase ülekaalukate jõudude ees kuid ta taganes võideldes ja ta tuli tasujana tagasi Eesti korpuse ridades. Ja siis lõpuks said asuda üles ehitavale tööle, suunama endiste moonakate ja kehvikute elu paremuse poole. Et maksma panna töörahva võim on palju raskusi ja eitlusi võitluse olnud. Nõukogude kord on jäänud võitjaks ja ta on kasvanud ja ta kasvab nii tugevaks, et ei ole enam võimu, kes võiks seda teine pidi pöörda ja nüüd varsti pühitseb juba viiekümnendat aastapäeva järgmisel aastal ja kindlasti nendel maadel siin ringi sõitnud ja käinud kuste vanasti võitlesite Te, näete, et elu läheb igal pool edasi. Elo on muutunud hoopis teiseks läheb edasi, peab ütlema, et inimesed on muutunud ka teiseks endiselt mõisa Monalt. Krabid näevad paremaid paremaid päeva. Temani jõudis August pakassarama meenutustega siis kui toas juba hämaraks tõmbus. Akna taga lendasid tuules lumehelbed. Selles, kuidas meile paistel mäenõlv katus aegamisi valge vaibaga oli midagi ülimalt rahulikku ja rahulolu elatud, elu käidud võitlustee ja tehtud tööle peegeldus ka August pakassaari näol.