Tere päevast on kätte jõudnud järjekordse valimisstuudioaeg ja täna on teemadeks haridus ja kultuur, väga lai teemade ring ja kindlasti ühe tunni sees me kõik, ehkki põletavaid probleeme, mis selles osas Eestis on olemas, ei jõua lahendada, kuid vähemasti saame me mingi ülevaate nende nelja erakonna vaadetest, haridus- ja kultuuriküsimustes, kes täna on stuudiosse kutsutud. Olgu kohe öeldud. Eelreklaamis oli juttu ka Vene erakonnast Eestis, kuid selle esindaja Stanislav repanov teatas meile enne saadet, et ta on haigestunud ja ei ole ka võimalik asendajat saata. Alustame siis tutvustust, sest meil on siin stuudios vähemalt kolm inimest, kes on olnud või on praegu ministrit. Haridus ja teadusminister Mailis Reps, tere. Tere päevast, Keskerakond. Välisminister. Urmas Paet, Reformierakond tere päevast ja teisel pool lauda, Tõnis Lukas siis ka olnud haridusminister, tere, tere. Esindate siis Isamaa ja Res Publica Liit, just nii. Ja bet. Ja siis meie nii-öelda kõige värskem liige selles seltskonnas, kes ei ole veel olnud minister, on Peeter Võsu ja Eesti Kristlikud Demokraadid. Tere kõigile. Nagu juba eelmistest valimissaadetest olete ehk kuulnud, kui on võimalus olnud jälgida, siis me nagu soojenduseks püüame kohe leida igale erakonnale ühe sellise küsimuse, mis võiks neid. Panna diskuteerima või vaidlema vastu saatejuhile. Ma alustaksin sedakorda Tõnis Lukasega, sest temal on kõige varasem ministri staaž. Tema oli haridusminister J. Mart Laari valitsuses juba eelmisel aastatuhandel, nii juba eelmisel aastatuhandel. Teie suurimaks vägiteoks ministrina on peetud haridusministeeriumi üleviimist Tartusse. Oleks huvitav kõigepealt teada, kas te viiksite ta ka veel täna sinna, kui see oleks Tallinnas. Aitäh hea küsimuse eest olen meeldivalt üllatunud leebusest, et see, et üheks suuremaks vägide teoks on peetud ja tõepoolest on peetud ja eks see ole ka ka erinevate poliitikapoolte kihutustöö, kes, kes tahavad ikka oponentide tähelendu küllalt, et noh, ütleme siis pisendada või, või tegusid mitte kõiki tähele panna. Aga kindlasti pean mina suuremateks tegudeks kui ministeeriumi Tartusse viimine, mis oli organisatsiooniline struktuur, selline muudatus aga mitte niivõrd ju sisuline kui strateegiat tegemine kõigile vastavatele haridusvaldkondadele kui õpetajate palkade suurendamine aastatel järjest. Kui näiteks kutseharidus keskuste mitme jõulise kutsehariduskeskuse loomine nii Võrus, Narvas, Viljandis ja sellest on alanud palju protsesse, mis on seni edukalt edasi läinud ja ma olen selle üle ainult rõõmus. Miks ma selle küsimuse esitasin, sellepärast et ma olen kuulnud tänastelt haridusministeeriumi inimestelt, et eksisteeriks nagu kaks ministeeriumi üks Tallinnas ja teine Tartus ja tihtilugu, kui Tallinnast võetakse ühendust Tartuga, siis seal need inimesed, kes toru tõstavad, ei saa nagu aru, mida küsitakse. Pealegi nagu me teame, nüüd koondatakse ju Tallinnaski haridusministeeriumi allasutused. Senistel, et kas siis tegu ikka õigustab tänaseni. No eks alguses oli ju palju-palju pahandust ka sellest, et oleks nagu kaks kaks vastuvõtu kahes Eestis, et üks riigipea vastuvõtt Tallinnas, kus ta peab olema traditsiooniliselt nüüd ootamatult sellel aastal president korraldas vastuvõtu hoopis Vanemuises. Aga ei olnud hullu midagi, läks hästi ja, ja minu meelest see on nii-öelda kommunikatsiooniprobleemid või spordiga seotud probleemid ei ole siin sugugi määrava tähtsusega. Mailis Reps saab mind täiendada, aga aga kui võrrelda ministriga keerume nende allasutustega igasuguste inspektsioonide ja ametitega, siis ei ole haridusministeeriumil mitte just kõige rohkem igasuguste ametite Al struktuuride töötajaid väljaspool ministeeriumi, nii et on ka neid ministeeriume, rahandus, majandus, kus nende struktuuride inimesi on rohkem töökohtadel kui konkreetselt ministrid. Meil on hingekirjas, on nii, et selles mõttes, kui allasutustes on rohkem inimesi, kui ministeeriumis töötab, ei ole see suur õnnetus ja kui ministeeriumi jõudsalt juhtida. Ja kui ministeerium, poliitika, kujundaja ja tõesti teda tahetakse tugevdada, mitte lammutada, siis õigustab ennast igati. Aitäh teie argumendid on meile selge, et ma, enne kui ma küsin Mailis Repsile isikliku küsimuse, ma küsiksin, kuidas ta nüüd hindab Tõnis Lukase vastust ja kas on see haridusministeeriumi üleviimine Tartusse ennast õigustanud? No ma usun, et kindlasti head raadiokuulajad teavad minu arvamus sellest, et kas pidid kogu ministeeriumi töö halvama mitmeks aastaks ja kas oli õigustatud see, et meil kadus ära järjepidevus, kadusid ära arhiivid ja, ja väga mitu aastat ei suudetud vastata kõige elementaarsemat regiküsimustele, ministeeriumides, lihtsalt uued inimesed paratamatult ei omanud sellist kogemust. Aga ma siiski usun, et, et selle kolimise kõrval ja kappide, laudade ja mappide lugemise kõrval on, on hariduses täna nii palju põletavamaid teemasid, et, et ei tahaks küll kuidagi rääkida, ütleme, kui täna räägime kasvõi laste probleemidest üle Eestimaa, et kõik saaksid võrdselt hea hariduse, räägime õpetajate puudusest, räägime kutsehariduse edendamisest, et ei tahaks küll tänast debatti pühendada sellele, et kus täpselt kapid ja lauad peaksid asuma. No ma teilt küsingi ühe olulise küsimusena, et viimasel ajal on teie juhitav ministeerium silma paistnud kui arenev turismibüroo et koolinoortele tutvustatakse Moskvat ja peagi ka Peterburis enam meie Narva stuudios kiri selle kohta. Praegu peaksid viibima grupp Narva õpetajaid Peterburis tutvumas Ermitaažis Vene Muuseumi etnograafiamuuseumiga, et siin on kurjad keeled arvanud, et äkki on tegemist valimiseelse propagandaga ja need õpetajad on potentsiaalsed Keskerakonna valijad. Et kindlasti on meie eesmärgiks nii Keskerakonna kui ka minu eesmärgiks see, et iga Eesti laps, vaatamata sellele, kas ta on maa perekonnast või on linnas kasvav, kas ta on rikas või vaene, peaks saama võrdsemaid võimalusi ja selleks olid meil nii koolitoidu sisseviimine. Täna sööb 150000 last, selleks mehitasime, õpilaskodusid ja selleks me oleme ka ette näinud, et iga laps peaks saama võimaluse lisaks eesti kultuurile tutvuda ka maailmakultuuriga. Nii, nii loomulikult siis läbi meie lähinaabrite, olgu nad siis Venemaa poole peal, kui, kui lõuna poole Soome-Venemaa poole pealt, miks Venemaa poole pealt teeme, ei alustanud Venemaaga täpselt, samal ajal toimub ka õpetajate reis Louvre'i. Aga miks me oleme alustanud selliste suurte keskustega, on just see, et täna ei saa kõik lapsed reisida, mõned lapsed käivad tõesti väga palju ja soojades riikides, aga kahjuks suurem osa lastest ei saa endale lubada välis välismaa kultuuriga tutvumist ning meiega väga oluliseks. Just kõikidel lastel oleksid võrdsemad võimalused. Nii et miks Venemaa just sellepärast, et me oleme ju täna täiesti selgelt teadmisel vähemalt need, kes siin laua taga istuvad, et Venemaa kultuurivarasalved ei, ei kajasta mitte kindlasti mitte ainult Venemaa kultuuri, vaid väga paljude maailma kultuuride näiteid ja täna on sinna odavam sõita. Ta kui teistesse riikidesse reisid jätkuvalt ka pärast valimisi. Täna on meil tehtud kokkulepped nii eesti muuseumitega, KUMU Kadrioru väliskunsti muuseum kui ka Niguliste kirik ja seda korraldab täna muuseumite keskus ja kumu samuti nii nägudega uudisest viidates ütlesite, on tehtud siis täna leping meil Venemaaga seonduvalt siis koolide esindajatega ja vene õpetajate esindajatega just selleks, et me ei ei korraldaks neid reise mitte lihtsalt reisina, vaid ka kultuurireisi, näed, see tõesti eesmärk on kultuuri ja, ja õpetajad töötavad siin väga intensiivselt. Aitäh kultuurist, räägime edasi, nüüd Urmas Paetiga, kes on olnud kultuuriminister. Teie olles skulptuuri ministrina, võeti vastu loomeliitude ja loovisikute seadus, millest jäid välja mõned traditsioonilised loome alad, olgu siinkohal näiteks nimetatud ajakirjandus. Olete ju ise ka ajakirjanik, aga ka näiteks disain. Aga nüüd pakub Reformierakond koguni 50 miljonit krooni disaini sihtkapitali loomiseks Kultuurkapitali juurde. Kas teie meelest näiteks plastikust sauna vihtade disainimine on siis loomingulisem töö, kui uuriv ajakirjandus? Aitäh küsimuse eest, et ma ei vastandaks siin ühtegi eluala teisele ühtegi kultuurivaldkonda teisele. Et jah, Reformierakonna kultuuriprogrammis on tõepoolest sees kavatsus Kultuurkapitali lisada disaini sihtkapital ja kui vaadata Euroopa kultuuriruumis disaini arengut, seda, kuidas siis kunstiline mõtte ja, ja tootmine käivad käsikäes, kuidas suudetakse oma toodangut, et ka eksportida paljuski tänu sellele, et sinna on antud päris tubli kunstiline lisavärk ja seda kõike siis kodumaise disaini arendamise läbi ka selle läbi, et siis kodumaised kunstnikud, disainerid tõepoolest saavad sellise väljundi, siis ka Eestil on tegelikult täna ülim aeg sellega hakatud tõsiselt tegelema. Et eesti kunstnike mõtte Eesti disainerite mõtte leiaks järjest enam väljendust ka tööstuses ka toodetes ja miks mitte. Laiendamas sihtasutuse juures, aga kultuurkapitali juures disain kindlasti on, on väga oluline kultuuri osa, nii et kultuurkapital, seetõttu on meie meelest see kõige õigem koht. Kui palju on kogu kultuurkapitaliaastane eelarve, oskate öelda? Kogu Kultuurkapitaliaastane eelarve on ligi 10 korda nii suur kui meie praegu pakume disaini sihtkapitalile. Aga ajakirjandust ei tunnista, siis loome. Ei, me loometegevuseks, ega siis nüüd see, millised sihtkapitalilt kultuurkapitalis on või ei ole, ei tähenda siis seda, et üks või teine valdkond ei ole kultuuri osa ja selge on see, et ajakirjandus on kultuuri osa, aga nagu ka saatejuht suurepäraselt teab ja kõik, kes on ka seda arutelu järginud või jälginud varem siis põhiline küsimus ikkagi ajakirjanduse sihtkapitali loomise juures on ühelt poolt, et mis laadseid toetusi sihtkapitalis ikkagi maksma hakkaks ja, ja teisalt ei ole seni olnud väga suurt üksmeelt, et kuhu tõmmata ajakirjanduse sisse siis see piirjoon, et mil, mis siis võiks käia selle sihtkapitali alla ja. Kui palju näiteks peaks olema siis avalikust rahast kultuurkapitalis näiteks toetatud ka ajakirjanduse, siis see osa, mida mõned peavad siin kollaseks, näiteks et kuhu see joon tõmmata, nii et mis puudutab ajakirjanduse sihtkapitali, siis ma üldsegi ei välista, et mingi hetk see ka Kultuurkapitali juurde võiks ka taastekkida. Aga selleks on siis ikkagi vaja selle teemaga nüüd ikkagi väga põhjalikult tegeleda, et et saaks piirjooned väga selgelt paika, et ta ei hakkaks ka ajakirjandust ennast kahjustama, sest ega siis ajakirjanduse puhul ju alati on ka üks lipukiri ajakirjanduse sõltumatus, et ikka öeldakse, kelle peos sööd, selle laulu laulad, et et ka need piirjooned oleksid paigas ja siis teiselt poolt tõesti see, et ma ka ei pea väga õigeks seda, et avaliku rahaga oleks kuidagi võimalik näiteks kollast ajakirjandust. Toetada ajakirjanduse sõltumata sellest kõneluste kindlasti viitasite. Ringhäälingu seaduse valmimisprotsessile ei viidanud, kõvasti kaitsti ajakirjanduse sõltumatust avalikus ringhäälingus. Aga läheme nüüd härra Peeter Võsu juurde, et nad tulevad tagasi ja haridustemaatika juurde. Ma lugesin teie programmist sellist punkti. Peame vajalikuks? See ei ole vist valimisplatvormis, on vist, teeb üldprogramm. Peame vajalikuks kristliku usuõpetuse taastamist kohustusliku õppeainena üldhariduskooli õppeprogrammis. Jättes kõrvale küsimuse, mida tähendab taastamine? Küsiksin, et kuidas te peate võimalikuks just ja ainult kristliku usuõpetuse kohustuslikuks meie multikultuurses ühiskonnas, sest samas te tunnistate, et Eesti on multikulturaalne riik. Ja no tegelikult siin tõesti on, meie valimisplatvormis on religiooniõpetus, sest me toetame ikkagi seda arengut, mis on juba toimunud ja me ei saa Nii et ei taha juute teha ümber kristlasteks. Ei, ei, kindlasti mitte ja sest meie programm on ikkagi, kuigi me oleme selles suhtes nagu valimistel siin uue erakonnana siiski me oleme kaheksa aastat juba eksisteerinud ja programmist siis mõned mõned valdkonnad on võib-olla veel vanade terminitega märgitud aga kuna religiooniõpe, religiooni õppeprogramm, kommid on juba valmis ja on valmis kujul ja on religiooniõpetuse õpetajad on juba saanud väga paljud läbinud oma koolituse ja väga palju on neid uusi saamas koolitust. Et me kindlasti toetaksime just seda arengut. Et ikkagi religiooniõpe kui, kui kultuuri kui üldhariv haridus võiks saada koolidesse ja siin võib-olla põhjendaks siin lühidalt, et et siiski peame ju endale igaüks tunnistama, et et religiooni me näeme igal pool enda ümber võib olla ka enamus sõdasid maailmas on religiooni põhjal enamus kultuuri meie ümber arhitektuuri Euroopas on religioon religioosse mingisuguse temaatikaga kirikud. Kõik need Aga te arvate retseni koolis õpetades neid asju vaikitakse maha, et nad on seotud. Ma arvan, et, et Eesti inimene on suhteliselt ignorantne selles suhtes ja siin isegi võib-olla tooksin ühe sellise markantse näite, kui kui viimasel presidendi vastuvõtul juudi rabi andis presidendile käe, siis presidendiproua oleks võinud jätta kaja andmata. Nii et see on üks põhjendusi, miks oleks vaja kohustuslik. Siin on mitmeid näiteid, aga, aga tavaliselt eestlane ei, ei tea maailmas ringi liikudes, aga ka Eestis ilmselt väga paljusid asju, mis on seotud religiooniga. Aitäh Teie seisukohad on ka meile selged, aga me ei käivita praegu diskussiooni religiooniõpetust teemal, sest see on alles äsja riigikogus läbi käinud ja mida vana asja meelde tuletada? Läheme nüüd haridusteema juurde natuke riiklikust õppekavast, kui kõik siin tahavad rääkida rahast kangesti, et kui palju haridusse antakse raha siis nagu me teame, riikliku õppekava peale on antud ju miljoneid ja miljoneid. Aga riikliku õppekava ei ole meil tänase päevani. Milles on siis probleem, mida te arvate? Alustaksin sedakorda jälle Tõnis Lukas, sest tema on nagu olnud lätete juures. Aitäh alustamine on muidugi kindlasti austav ja päris lätete juures hinnangul ei olnud, sest õppekava kooli õppe olemuslik sisu olnud läbi aegade ja ka taastatud Eesti vabariigi baasõppekavad said valmis ja arutati läbi 95. 96. aastal. Ja 2002. aasta uuendatud õppekava 2002. aasta jaanuaris minu allkirjaga fikseeritud uuendatud õppekava oli ju sellel samal alusel. Järjepidevuse alusel tõi sisse mõned uued suundumused, aga seda siiski deklaratiivselt, sest ega väga järske muudatusi õppe õppekavades väga teha ei saa. Mida ma tegin teisiti, oli see. Kuulutasin välja konkursi, mille võitis Tartu Ülikool. Selleks, et rajada pikaajalisem instituut, mis missis tegeleks jälgimisega, kuidas õppekava koolis oma elu elab, mis on selle puudused, mis on head küljed ja jälgimise kõrval ka siis järgnevate uuenduste arendamisega protsess käib ju aastaid ja aastaid ja lõpuks aastakümneid. Mailis Reps. Teist korda ametisse saades võttis väga kiiduväärselt õppekava uuendatud versiooni tegemise, uue versiooni tegemise oma lipukirjaks, aga, aga eks siin tuli siis kiirustamist või selle meeskonna kokkupanekul lõpp. Lõpuks juhtus asi niimoodi, et see versioon toon ei olnud ikkagi nii ajakohane või nii, nii laial kandepinnal, et selle oleks saanud heaks kiita praegu veel istuva valitsuse poolt lubatud tähtajal. Minu meelest tuleb õppekava arenduses nüüd aeg maha võtta, rahulikult vaadata, mitte õppekava ei ole see, mis segab õpetajaid, õpetamast õpilasi õppivat õpilast, vaid siin on liigse bürokraatia õpetaja staatuse dema vähese väärtustamisega seotud küsimused, mis on põhilised. Rahulikult analüüsime, kaasame laiemat haridusavalikkust ja, ja minu plaanide järgi kiidaks riigikogu heaks õppekava üldosa dokumendina. Põhisuunad tuleks ikkagi tuua valitsuse pädevusest ära, et ta oleks konsensuslik, mitte ainult poliitiline dokument ja selle võiks teha 2010.-ks aastaks. Mida te arvate, Mailis Reps, me oleme ka selles stuudios siin spetsialistidega arutanud selle üle ja jäi mulje, et asja taga ei ole mitte kontseptsiooni puudus, vaid pigem jällegi Tallinna ja Tartu vastuolud. Ma kindlasti ei ei ütleks, et õppekava juures on Tallinna ja Tartu vastuolud vaid õppega. Reetsemalt Tartu Ülikooli ja ütleme Räki vastu. Ma usun, et teil on need teemad läbi arutatud, mis puutub üksikisikuid ja muid arvamusega, aga õppekava juures on siiski kõige olulisem seal korrastamise juures. Et me räägiksime täna sellest, et igal lapsel oleks hea haridus, see õppekava paneb paika need raamid väikses maakoolis on võimalik ja loomulikult koostöös siis õpetajate alammääradega, et me tagame riiklikult selle, et väike maakool väikses kohas ole, olles siis poliitikas vaba, saab tegutseda hästi, et me anname talle mingit karantiin teed mis on täna õppekava juures kõige suuremaks vaidluseks, ongi see, mis on see kohustuslik määr, mida me riiklikult rahastame, mida me kulupõhiselt rahastame ja, ja millele lisaks me siis ütleme, et ülejäänud on kallid koolid ja kallid õpetajad Teie otsustada, see osakaalu vaidlus on tegelikult üks suuremaid praegu üleval, et mis on see valikainete osa ja mis on selle kohustuslike ainete osa, nii, miks on see oluline, sest me peame kindlasti rakendama uue rahastamissüsteeme, mille alusel me ju ka välja pakkusime, mis on kulupõhine, mis annab ellujäämise võimaluse ja mitte ainult vaid kvaliteetse hariduse võimalusele, igale koolile? Ei sunni neid liitklasse nii palju tegema, vastu pidime, lubame klassi teha ka väga väike liigeseid ja õpetajate alammäär annab selle kindluse, et selles väikses koolis on õpetajal ka palk. Et see õppekava on ainult üks neid abivahendeid, et et igal pool Eestis oleks hea haridus. Kes soovib sõna Urmas Paet ka teie programmist käib see läbi riikliku õppekava teema. Jah, ega ma usun, et õppekava küsimus Eesti koolides on nii-öelda inimese järel tähtsuselt peaaegu et teine küsimus. No kõige olulisem kindlasti on ikkagi seesama õpetajate ja õpilaste või õpil õpetajatesse õpilastesse suhtumine ja, ja see, kuidas näiteks õpetajad ennast koolis tunnevad, ehk siis sõna nimega väärtustamine oma oma kõikides variatsioonides, aga mis puudutab õppekava, siis Reformierakond peab siin kindlasti oluliseks lähenemiseks seda, et võrreldes tänase olukorraga ikkagi koolidel peaks vabadust olema juures ehk siis vabadust valida lähenemist, vabadust valida ka siis neid aineid, mida peetakse vajalikuks õpetada ja samuti siis selle juures ka õpetaja ja õpilase vabaduse suurenemist, ehk siis ikkagi peamine peaks olema see, et kooli lõpetanu suudab juba täiesti iseseisvalt mõelda ja vastata ka küsimustele, miks mitte ainult et siis kas küsimustele jah või ei, ehk ehk see peaks olema meie kooli eesmärki? Õpilased õpivad koolis ka mõtlema. Nii et kui me räägime ka sellest, palju peaks olema kohustuslikke aineid ja kui palju valikaineid noh, siis vast võrreldes tänaste kui vaadata tänaseid tunniplaane koolidest, siis selliste valikuvabaduse pool peaks kindlasti suurenema, aga samas kui vaadata riigipoolset rahastamist, siis selle riigipoolse rahastamise sisse kindlasti peab jääma ka valikainete päris suur maht, mitte, mitte siis ka päris selline lähenemine, et kui on nagu kohustuslikud ained, siis selle riik maksab kinni ja ülejäänud osas siis vaadaku igaüks ise, kuidas saab, et et see nüüd päris kindlasti. Vahele, kui tohib, et siin Tõnis Lukas ütles, et 2010.-ks aastaks, kes te olete sama meelt, et sellega ei ole vaja kiirustada, siis nende tähtsate põhimõtete sisseviimisega No mina olen seda meelt, et vägisi kindlasti ei saa midagi teha, et need koolisüsteem selles mõttes on ta on nii oluline süsteem, et sinna uisapäisa ja lihtsalt raha, võib-olla ärategemise pärast, et ei, ei saa midagi teha, sest need vead, mida kiirustamisega võidakse teha, võivad ikka nagu väga valusasti kätte maksta, nii et ma olen ka nõus kellegagi, kes on öelnud, et kui vaadata üldse Eesti riigi ülesehitust ja tähtsaid dokumente, et siis põhimõtteliselt põhiseaduse järel tähtsuselt järgmised dokumendid on kõik, mis puudutavad meie haridust ja seda, mida ja kuidas koolis õpitakse. Nii et kui seda aega on vaja võtta, siis, Et no ma kohe annan Tõnis Lukase sõna, ma lihtsalt tahtsin öelda vahele, et mida pikemalt kestab, seda kallimaks see läheb. Ja ma olen näinud ka dokumente, kus antakse taas ja taas miljoneid mõningate doktoritööde tegemiseks väga ebamäärastel teemadel seoses riikliku õppekava uuendamisega Tõnis Lukas. Ja aga see olekski ekslik arvamine et kulusid saab kokku hoida nii, et teeme ühe õppekava valmis ja siis ta on valmis ja enam kulutusi ei ole. Kindlasti on õppekava jälgimine ja arendamine ja vastavate uuringute läbiviimine pidev protsess. Jah, loomulikult saab riik seda rahastada tõusude-mõõnadega selles mõttes, et need eelarved võivad olla erinevatel aastatel erinevad, kuid see nõuab pidevat kulu, pidevat jälgimist. Mina olen seisukohal, et, et selle peaks tellima sõltumatult instit Tuudilt kas siis ülikooli nime all kusagil mujal, aga et seda ei peaks tegema riigiasutus? Ma olen nõus Urmas Paetiga, arvan, et minister Reps ei vihjanud nüüd sellele, et ainult kohustuslikud riikliku õppekava ained tuleks kinni kinni maksta, nii seda kindlasti võtta ei saa, et ka valik. Kogu õppekava avarus tuleks kinni maksta riigi poolt niimoodi, et et nii õppevahendid kui ka õppekulud muud õppekulud oleks tegelikult tagatud, et tõepoolest oleks tasuta haridus kõigile noortele. Tõsisemate seal sees on ka valikud. Põhikooli lõpus. Me arvame tõesti, et, et põhikooli lõpust alates ja gümnaasiumis kutsekoolis gümnaasiumiastmel oleks juba sülearvutiõppevahendite hulgas, aga sellel me ei pea eraldi peatuma. Küll aga saab igasugust uuendust läbi viia. Ainult toetudes õpetajatele ja toetades. Lõpetajatest räägime minnes aitäh. Tõnis Lukas. Me püüame jagada võrdselt aega. Mailis Reps. Tahtsin tulla tagasi selle aja juurde, et loomulikult me võime arutada siin õppekava pikalt ja kindlasti arutatakse alati, sest kui me vaatame ka soomlasi, soomlased said eelmine, nüüd juba poolteist aastat tagasi õppekava valmis ja järgmisel päeval hakkasid arutama, kuidas kõike tuleks veel uuendada. Nii et, aga mida tuleb tähele panna, on kaks momenti, esimene on see, et kindlasti üksi õppekava uuendusega ei muutu koolis midagi. Me peame toetama kindlasti senisest enam veelgi õpetajaid, sest kui siin Reformierakond tõi välja, et õpilased peaksid olema vabamad, siis täna on meil probleem mitte vabad õpilased, vaid selgelt ala. Alaväärtustatud ja õpetajad tunnevad ennast, tunnevad ennast koolis tihti ka lihtsalt ebaturvaliselt, nii et need lunastust uudistest täpselt, selle ühiskonna ootused on laotud kõik täna koolile selga ja, ja siinkohal see ei ole ainult haridussüsteem, see on kogu ühiskonna suhtumine kooliõpetajast. Ja teine asi, mida tuleb õppekavaga seonduvalt aru saada, on see väga ava ei saa lahutada ära ei rahastamisest ega riigieksamitest, nii et me võime teha õppekava osas selliseid väga suuri muudatusi. Aga kuni me ei ole ära otsustanud, et näiteks mida me oleme siin välja pakkunud, arutatakse, et riigieksamid sellisel kujul üldse ei ole vaja. Selle piirini ei ole meil mõtet arutada, kas matemaatikas on üks või kaks tundi või, või see või teine teema, kui riigieksami seda nii või teisiti küsitakse, nii et need on kõike koos teemad ja ma usun, et selle vabaduse saame me rääkida siis, kui meil on hea õpetajate toetus nii palkade kui täiendkoolituse näol ning lisaks sellele korralikult läbi räägitud Aitäh Peeter Võsu ja õppekavade suhtes on olnud võib-olla kõige suurem kriitika see, et see oli liiga detailne ja liiga vähe oli seal õpetaja valikuvõimalust, õpetaja osalust ja, ja võib-olla ka need proportsioonid, et kui palju peaks olema kasvõi siis reaalaineid, kui palju võiks olla sellist filosoofilisemat ja siin võiks tulla ka siis religiooniõpe koolides, kus, kus siis tõesti õpilane saaks mõelda nagu nendele asjadele ühiskonnas, mis, mis Tap, need ütleme, numbrilised teadmised ja sellise otsese info võib-olla rohkem õpetada seda, kuidas seda infot kasutada oma elus ja, ja mis, mis on need väärtused ühiskonnas. Et, et need asjad võiks olla muidugi õppekavas, need proportsioonid peaks olema rohkem paigas, mitte niivõrd detailne kui palju mingisugust ainet. Ja, ja ilmselt koolid saaks juba juba vastavalt sellele teha ka iga kool vastavalt oma nägemusele ka ja, ja omad rohkem vabadust. Teate, mulle tundub, et see jutt läheb natuke metafüüsilise, eks juba kätte, sellepärast et me räägime väga abstraktsetest asjadest. Aga ma võtsin selle riiklik riikliku õppekava uuendamise teema just sellepärast käsil, et, et see on üks tüüpiline Eestis protsess, mis kestab ja kestab. Keegi ei saa aru, mis tegelikult toimub, milles on probleem, aga raha kulub, aga räägime nüüd edasi rahast, sest tõepoolest siin Urmas Paet väga õigesti ütles, et esimesel kohal on inimene haridussüsteemis kahtlema ja eelkõige õpetaja teises valdkonnas peaks selline. No ma ei oska nüüd öelda, võib-olla sõjapidamisel on inimene kõige viimasel kohal, vastupidi, sõjapidamiseks on just inimene esikohal. Õigemini tema kaitsmine. Jah, seda küll, aga ründaja mõtleb teisiti. Aga räägiksime tõesti õpetajast koolis. Ma olen ise käinud koolides ja meil on siin saadetes ka sellest juttu olnud, et õpetajad on jõudnud põlvkond, õpetajad on jõudnud sellesse ikka, et nad ei näe vahetust, tähendab, meil on tekkimas teatud niisugune põlvkondlik auku vahele õpetajaskonnas, et mida teie pakute. Erakonnad, lahendust sellele, kuidas tuua noored kooli. Ma tean, et üks selline programm, praegu ka käivitunud, mitmed prominendid on käinud esinemas koolides. No see on üks väike projekt ja, ja noh, niisugune sihtasutusepõhine. Esimesena tõstis sõrme Tõnis Lukas. Õpetajaameti toob Ausse loomulikult ka üldine foon, kas see on austusväärne amet, kas on prestiižne, kas töötingimused on head ja kahtlemata moodustab palk palgaga seotud küsimused õpetaja motiividest keerimisel väga olulise valdkonna ja me ei pea häbenema õpetaja palgast rääkimist, sest tõepoolest see, miks Me ei saa õpetajate juurdekasvu, see on paljuski palgaga seotud. Ja Isamaa ja Res Publica liidu arvates tuleb vastu võtta lase siduv riigikogu otsus, mis tagaks vähemalt viieks aastaks õpetajate palgajärjepideva tõusu, et see ei võnguks nüüd suurematele tõusja numbritele ainult vahetult enne valimisi. Ja noorte õpetajate puhul on tõesti see, et tegelikult, et oleks tulnud ja kõigil nendel aastatel pärast taasiseseisvumist, et hoida tuua pidevalt värsket verd, hoida seda nii-öelda põlvkondade vahekorda, tantsis ligi 500 õpetajat tuua koolinoort õppinud õpetajat aastas. See on olnud pidevalt alla 500, see number. Ja me oleme mõnes mõttes kuristiku serval, kus tõepoolest juba paljudel koolidel ja ja mitte ainult maal, vaid ka linnas on aineõpetajate leidmisega probleeme. Nii et noore õpetaja stardikapital on üks meede, mille Isamaa ja Res Publica Liit välja pakub. Me tervitame igasugust eraalgatuste noort õpetajat, koolinoored, kooli programm muidugi, aga riik peab näitama konkreetselt initsiatiivi ja meie vastavas programmis on ette nähtud, et iga noor õppimast kooli läinud õpetaja saab ühekordse summana 200000 oma elu korraldamiseks 200000 krooni. Ja kui ta on kuus aastat õpetaja, siis ei pea ta seda tagasi maksma, siis ongi see ühekordne tagastamatu toetus. Kui ta läheb varem ja jään oma ametile truuks, siis siis peaks ta vormistama laenulepinguna järelejäänud osa. Noored tuleb kooli saada, see on üks prestiižne amet. Aitäh. Järjekord Marran, Urmas Paetile. Jah, no mis on inimese motivaator mingit tööd teha ja eks õpetajatel selles mõttes on ju sama avatahate öelda raha ei ole ainuke motivaator, et kui vaadata ja ma olen käinud päris palju ringi koolides ja, ja suhelnud nii sealsete õpetajate kui õpilastega ja, ja tegelikult ega kooli õpetajad saavad ju erinevates koolides suhteliselt sarnast palka, et ei ole väga suuri palgaerinevusi kooliti sama omavalitsuse piires, aga mõnes mulisetega Rocca al Mare kooli neid ei, ma räägin täiesti tavapärastest, näiteks Tallinna puhul linnakoolidest. Aga samas on nii, et mõnes koolis ei ole mitte mingisugust kaadriprobleemi, õpetajate keskmine vanus on selles mõttes täiesti mõistlik, on noori õpetajaid, tuleb ükski õpetaja koht, vakantne ei ole, õpetajad on väga rõõmsad ja hea meelega teevad seda tööd mõnes teises koolis, aga üks mure ajab teist taga ehk siis ka ikkagi konkreetse kooli see töökeskkond, see, milline on konkreetse kooli juhtkond, millise olukorra on ta selles koolis kujundanud sundparteistamisel? Ei, ei, ei ole mõtet rääkida asjadest, mis ei ole, ei puutu selles mõttes nagu üldse praegu teemasse, et et küsimus on lihtsalt selles, et millised on ka konkreetsete koolide juhid, et väga palju koolides on juhtkond, see, kes mingi õhustiku koolis loob ja täna näiteks Tallinna koolides on see pilt väga erinev. Nii et palk on väga oluline ja loomulikult ka Reformierakond peab ainumõeldavaks seda, et õpetajate palk on konkurentsivõimeline tänases keskkonnas, aga see ei ole ainuke, et tegelikult peaks ikkagi vaatama ka võib-olla natukene isegi veel kriitilisemalt üle needsamad koolide juhtkonnad, see, milline on meeleolu ühes või teises koolis, sest see pilt on üllatavalt erinev ja, ja seda ei saa sugugi mitte alahinnata. Jah, ma kuulsin ühest telesaates paar nädalat tagasi, et Tallinna kõige vanem tähendab, õpetaja on üheksakümneaastane. Noh, väga tore, aga sellele tõepoolest peab siis tasakaaluks tulema ka see teine pool, et peab olema siis ka neid noori õpetajaid ja ja ometi ju ülikoole igal aastal lõpetab sadu ja sadu noori inimesi, kellest küll kooli paraku jõuavad väga vähesed. Kes siis peaks neid direktoreid valima või mis põhimõttel täna ikkagi on, nii et kohaliku omavalitsuse, eks ole, nimetab ametisse kooli juhtkonna ja, ja tegelikult see ei peakski olema selline formaalne nagu vihje Tallinna kohaliku omavalitsuse suunas saame Tallinna koolides, ma olen jah kõige rohkem käinud, ma usun, et samalaadseid muresid ilmselt on mujal ka, aga see tähendabki seda, et tegelikult ka nii-öelda siis kooli omanik kohaliku omavalitsus, ehk peaks rohkem huvi tundma ka pärast seda, kui see formaalne samm kooli juhtkonna nimetamisel on tehtud, et kuidas seal koolis siis tegelikult ka pärast läheb ja vajadusel ka sekkuma, sest tegelikult on väga kurb vaadata, kuidas need erinevused on nii suured ja väga kahju on näiteks nende koolide õpetajatest ja õpilastest noh, kus esmapilgul täiesti sarnastes tingimustes on olukord sootuks erinev. Nojah, asi jällegi natukene ebakonkreetseks, Mailis Repsi Mannale ei nimetanud ühtegi kooli. Mailis Reps, ehk vastaks ka lühidalt, et noh, nii pikad tiraadiga ei oleks. Kõigepealt, kui mis puudutab õpetajatest, siis ma usun, et Reformierakond võib tõesti rääkida, et palk ei ole oluline, sest. Reformierakond ei ole rääkinud kunagi, et palk ei ole oluline. Pidin ma just rääkisin seda, kuidas palk on väga oluline komponent, aga mitte ainuke motivaator. Sest noh, ma valan nüüd neljas aasta minister ja pean ütlema, et tõepoolest peale sõnade eelarve läbirääkimistel tõesti palga osas ei ole küll eriti suurt tuge näinud, aga, aga muidugi, eks enne valimisi olla, neid lubadusi siin ju väga erinevaid, aga hästi hästi kurb on, kui peale valimisi jäävad topeltpalga lubamised ainult metafoorideks. Ja kõige kurvem on veel see, kui, kui siis tänane täna on see IRL, aga endine, siis Res Publica lõpuks lausa riiklikud palgad üldse tahtis ära kaotada ja seda peaaegu aga suutis, nii et ma usun, et kõige suurem küsimus täna on see, et palkade alammäärad jääksid alles, sest ma ei tahaks küll kohe kuidagi, et selline seisukoht jääb, jääb õhku, nagu Urmas Paet ütles, et see sõltub kohalikust omavalitsusest, siis ongi see laps, kes väikses maakohas elab, temal, kohalik omavalitsus ei suuda seda võimaldada, temal ei ole edasi kõrgharidust, seda ei tohi lubada, kõrgharidus peab olema tasuta ja õpetajad peavad olema igal pool, hinnatud on ta väikses kohas suures kohas aga teine, mida kindlasti täna õpetajad vajavad koos palgaga, meie räägime täna võimalikust maksimaalsest 25 protsenti, see on rahaliselt võimalik üle selle. Täna me ei näe rahaliselt võimalik olevat, nii et ei hakka streikima meditsiin, ma usun, et isegi kui õpetajad streigivad, siis ühe aastaga topeltpalka ei ole võimalik lubada. Aga, aga kui me räägime 25-st protsendist neli-viis-kuus aastat, siis sarnaselt Iirimaaga me võime saavutada selle olukorra, kus noored õpetajad tulevad kooli mitte ainult peale õpingut, vaid ka tagasi on need pankadest või erasektoritest erinevalt, aga, aga kui nüüd täpselt, aga teine koht, mida me peame arvestama, see on riigid muidugi, igal sammul koolile on seesama koolitoit, on õpilaskodud sotsiaalse probleemiga, lastele on need toetus, mida me võime öelda selgelt. Ütleme käitumisraskustega lastelaste puhul, et me rahastame seda tööd, mida õpetajad täna teevad, need on need momendid, kus õpetaja tunneb, et ta saab pühendada oma aja tõepoolest. Aitäh, minister Reps. Peeter võsa on oodanud juba pikka aega, ta ei saagi oma seisukohti esitada. Ja, ja tundub, et riigisektoris on palgad teatud mõttes nagu turuolukorras. Et kui näiteks arstide puhul on, on Eesti haiglatega võistleb härra ja, ja see on see hoob, mis kangutab nende palkasid üles poolest, muidu nad lähevad kõik Soome või Norrasse ära siis õpetajate puhul on ehk see pool nagu hästi palju nõrgem. Et kui on näiteks emakeeleõpetaja, siis tal pole mujale tööle minna kui Eestis. Ja, ja selle tõttu on ilmselt siis ka see, see palkade tõstmiseks olnud tükk aega väike ja ma arvan, et et selle tõttu on need Eesti õpetajate palgad küll jäänud konkurentsist hästi palju maha. Aga kust seda raha siis võtta, teie meelest? No ma arvan, et siiski riigi riigiametites peaks olema palgad mingisuguse süsteemi alusel määratud, et, et siin ei olnud, on ju praegu kaamerate. Jah, kui, kui mõni mõni riigifirma juht saab kolm korda rohkem palka kui peaminister, siis ma arvan, et see süsteem ei ole päris ära ja jagab, no tähendab, et, et siin peaks siiski olema mingisugune loogika, et, et päris nii ei saa, et kui üks survegrupp avaldab kõvasti survet, siis tema siis siis sealpool tõstetakse kuskil 30 protsenti, aga teisel ei ole seda survet kuskilt võtta ja siis seal jääb see asi ja nii nagu on Teiega väga nõus, aga nüüd annan sõna Tõnis Lukasele, meie aeg ruttab, tahaks paar sõnaga kultuurist rääkida. Lisaks üldhariduskooli õpetajatele muidugi tuleb rääkida nii kutseõppeasutuste õpetajatest, lasteaiaõpetajatest kui tuleb rääkida ka kõrgkooli õppejõududest kelle palgatemaatika on jäänud unarusse ja teenimatult õpetajate omadega kõrval võrreldes. Ja riik peab ka kõrghariduses koolitustellimuse esitamisel arvestama seda palgakomponenti ja baasmaksumust tõstma niivõrd, et, et ka õppejõudude palgaprobleemid saaksid lahendatud paremini, kui seda seni on. Mina olen olnud kogu aeg seda meelt ega võidelnud selle eest, et alammäärad olekski see palgatõusu vedur. Ka Isamaa ja Res Publica liidu programmis on alammäärade tõusu kaudu kindlustada, et lubatud palgatõusud. Nii et kui diferentseeriti omavalitsus, siis õpetajate palku siis ainult ülespoole, palun, aga alammäärad oleks ikkagi garanteeritud riigi poolt õppekuludele nähtud. Need tõusunumbreid. See oleks nagu ühiskondlik kokkulepe alammääradesse alammääradesse. Jah, põhimõtteliselt seni ainukese kokkuleppe, kus kirjutasid alla kolm osapoolt ametiühingud, omavalitsused ja haridusminister. Hele saime sõlmida 2001.-ks aastaks ja ma olen selle üle uhke. Keskerakond sellel aastal näiteks kui eelarvetõusud olid kuradi oleks lubanud ka ju hariduse kasvu samavõrd kui eelarve üldine kasv oli, ei tõstnud 25 protsendi võrra õpetajate palku, nii et praegu tulevikku näete 100 protsenti kahtlemata suuremana, aga rida. Aga ma väidan seda, et, et me ei tohiks lubada ainult valimiste järgselt, vaid peaksime suutma ka ka tegelikult valimistevahelisel ajal sedasama pidada, mis me siis valimistel luba. Ma annan kohe Mailis Repsile sõna, ma olen siin ajakirjandusest lugenud, et näiteks Peeter Kreitzberg sotsiaaldemokraatidest on ka süüdistanud praegust valitsust selles, et hariduse osatähtsus riigieelarves Ka sellel aastal tõusis hariduse eelarve ligi kaks miljardit krooni ja see on kaks korda rohkem kui üldine eelarve tõus, nii et kindlasti ei ole nõus, et haridusel läheb halvasti. Me leppisime haridustöötajate liiduga, kui, et sellel aastal on palkade tõus 20 protsenti, 20 protsenti tõepoolest, ka palgafond tõusis. Aga miks me tõstsime 18 on lihtsalt sellepärast, et täna on erivajadusega lapsi erivajaduse rühmi niivõrd alafinantseeritud just see täpselt sedasama käitumisraskustega lapsed, erivajadused, kõik need üksikud grupid on täna olnud see, et õpetaja teeb seda altruismist selleks, et, et seda ka rahastada. Me eraldasime tõepoolest suure suure summa üle 100 miljoni erivajaduste jaoks. Nüannale Urmas plaatija sõna ainult ma ütlen ette, et ilmselt see ongi see altruism, millest Urmas Paet eelnevalt rääkis. Et kui on õige õpetaja Küll aga me ei taha, küsib ikka ega, ega ja selliseid äärmusi. Muidugi pole siin ka suust välja ajanud, ma tahtsin lihtsalt veel tähelepanu pöörata õpetajate kõrval tõepoolest ka lasteaiaõpetajatele ja lasteaiaõpetajate abidele. Et ma ei tea, võib-olla väga paljud, ei tea, aga näiteks lasteaiaõpetaja abid ka täna Tallinna lasteaedades need, kes hommikust õhtuni lastega siis tegelevad ja lapsi harivad ja arendavad. Nende kuupalk on täna suurusjärgus 3000 503600 krooni kuus. Ainult väga lühidalt. Oi kui huvitav oli seda reformierakonnalt kuulda, sest kui Keskerakond pakkus välja, et toome lasteaiad vähemalt poole ulatuses riigi kanda ja tõstame õpetajate palgad järgi. Siis oli Reformierakond, kes oli vastane. Ei ole, ma näen, uus koalitsioon juba sünnimailis, mul ei ole mõtet jälle rääkida nagu asjadest, nii nagu nad ei ole. Selge, selge on ka see, et näiteks Tallinna linn täna vaieldamatult on Eesti üks jõukamaid omavalitsusi. Teine asi, kus palgaluba ma lõpetan. Luba ma lõpetan, ma tahangi nagu öelda, et need näited 3500 krooni laste õpet tabelid on Tallinna linn, kelle eelarve kasvas võrreldes eelmise aastaga ka tublisti üle miljardi aga ometi nii palju ei saa siis väärtustada lasteaia õpetajaid ka Tallinna linnas, kus Keskerakond teatavasti on ainuvalima. See, et siis pisutki lasteaiaõpetajate abisid ja laste õpetajaid Ka väärtustada nii et ole hea mailis, enne kui sa hakkad siin loopima kive, ei tea kuhu vaatamist loomal õues. Õpetajate palk Tallinnas on samaväärne õpetajate palkadega. Informatsiooniks lasteaiaõpetajad ja lasteaiaõpetaja abi palk Tallinnas on suurusjärgus koiva. Mina edge, jätkate pärast saate lõppu sellel teemal. Tõnis Lukas. Mis te arvate, et õpetaja ameti prestiiž nüüd pärast seda tõuseb, kui siin peaaegu karvupidi kokku lähene Jägeledes, kellel on rohkem õigust õpetajate õpetad Te, olete toetusele, kes rohkem seda palka tõuseb, tõstab ja nii edasi, et õpetajatel ongi mure, et seda enne valimisi tehakse suureks jõuks. Aga tuleb garanteerida nii koolijuhtidele, kes on tasemel pikemaajaline, niisugune Nende töörahu, et nad saaksid tegelikult seda kliimat koolis luua, millest ka Urmas Paet rääkis, sest sest gümnaasiumide puhul peaks olema kindlasti riiklik atesteerimissüsteem, kus väljastpoolt omavalitsusi eksperdil vaatavad, kas see on tasemel direktor ja siis ei pääse direktorile kallale ka oma valitsejate parteiline suva, nii nagu see juhtus näiteks Kohtla-Järve eesti gümnaasiumiga, kus on teada, et kui kool ja õpetajate töömeeleolu, kui, kui kogu selle kooliga seonduv muutus palju ebastabiilsemaks seoses sellega omavalitsus kooli direktori sinna surus, nii et katsume praktilistes tegevustes anda koolile sellist turvatunnet. Aitäh. Ma tahaksin Isamaa ja Res Publica liidult siiski küsida, et kogu aeg kusagilt väljastpoolt tulevad mingisugused targad inimesed, noh kardan, et see on natuke idealistlik lootus, eks me peame leppima nendega, kes meil siin Eestis on olemas, kuid kindlasti mitte 10 minutit on veel saate lõpuni, isegi vähem räägiks nüüd veidikene ka kultuurist ja noh, kuna meil on siin ka Urmas Paet, kes on olnud kultuuriminister ja kindlasti hea meelega jätkaks ka kultuuriministriks rina uues valitsuses siis küsiksin sellise küsimuse, et tegelikult teie programmid on üsna sarnased kõigil erakondadel kultuuriküsimustes ikka ehitame Eesti Rahva Muuseumi, kes aasta varem, kes aasta hiljem suurepärane, et selline üksmeel, korraldame laulu ja tantsupidusid. Hoolimata sellest, et nagu teadlasin, Reformierakonna mõned jõulised inimesed on varem arvanud, et selliseid pidusid ei oleks enam vaja korraldada. Ja aga see nüüd on seal selline jutt on omal ajal väljas olnud teie tänase justiitsminister Rein Langi suust, mis on ka salvestatud. Ja kõigil on õigus oma isiklikuks arvamuseks ja p. Õigus ka. Aga ma näen, et ka Reformierakond on arenenud selles osas. Aga ma tahaksin küsida, mis on teie meelest siis tegelikult nagu eesti kultuuri tänane kõige tõsisem probleem, mis vajaks lahendamist ja katsuge nüüd see tõesti väga lühidalt kokku võtta, sest tõepoolest ma nägu ei leidnud selliseid tõsiseid suuri probleeme välja arvatud, et Eesti kristlastel on siin eluterve kunsti, kultuuri ja meedia toetamine, varjatud pornograafia vastu võitlemine ja nii edasi. No see läheb nii siukse jäle puhta eetika valda, et mis on see reaalne probleem, mida te suudaksite nelja aastaga lahendada. Kes on esimene, Tõnis Lukas alust? Ja see probleem on tegelikult hariduse ja kultuurivaldkonna nii-öelda vahepeal, see on eesti keele staatus ja eesti keele kaitse problemaatika tulevikus, ta hargneb kultuuri valdkonda loomulikult, sest eesti keel kui kultuurkeel vajab kaitset ja eestikeelne kultuur suur mitmetes väljendus laadides vajab pidevat arendamist. Ja see tähendab kahtlemata rahastamist, aga tähendab ka staatust. Ja, ja meie keele järelevalvele paneks muidugi rohkem rõhku, kui, kui seni seda tehtud on, arendaks keelt ka nii infotehnoloogiliselt kui, kui ka on tegelikult kooli ja kõrgkooliõpikute näol, tõlkekirjanduse osas ja nii edasi, nii et keel on kindlasti see valdkond, millele tuleb rõhku panna, milleta me ei saa, millele tuleb tähelepanu pöörata kogu aeg, kogu aeg, mis puudutab Kultuurkapitali, siis Kultuurkapitali rahad oleks praegusega võrreldes kahekordistada. Kultuurilise konkreetselt, mille arvelt siis ka hasartmängumaksu kahtle millegi muu arvelt? See tõuseb kahtlemata ka, aga riigieelarvelised eraldised teatavasti praegu on eelarves mahtusid küll. Nii Peeter võsa, palun lühidalt. Ja kindlasti meil on ka, aga eesti keel on üks, üks meie programmilisi eesmärke, et seda tuleks palju paremini kaitsta. Ja omalt poolt ütleks ka, et meie erakond on sellega väga aktiivselt tegelenud, kuna ka meie erakonna liige on keeleinspektsiooni peadirektor. Ja praegu üsna suure löögi kaitseb siis ja aga, aga teine võib-olla selline oluline valdkond on rahvusringhäälingut. Pean väga ala rahastatuks, eriti televisiooni osa peaks kindlasti olema kaks kanalit vähemalt ja, ja palju suuremad. Ja teine kristlik televisioon, geniaalse kristliku televisiooni juht, just palju parem rahastuse sellisele looks ikkagi võimaluse väga-väga palju kvaliteetsema programmi loomiseks, sest praegu praegu siiski tehakse tamme noh, pehmelt öeldes odavalt. Aitäh, et seda ütles, et oleksid ei olnud saate alguses, võib-olla oleksid suhtunud teisse paremini. Urmas Paet. Mul on hea meel, et eesti keele väärtustamise ja arendamise osas on, on vist üleüldine üksmeel, nagu näitas ka Riigikogus toimunud hääletus põhiseaduse täiendamise osas, siis eesti keele väärtustamise kaitsmise aspektidega lisaks keelele. Ma nimetaksin veel ära kaks momenti, mis on, on kindlasti oluliselt lähiaastatel, kuhu rohkem tähelepanu pöörata. Üks on kõik, mis on seotud füüsilise pärandiga. Ehk kui nüüd, et ka vaadata näiteks pühakodade programmi ehk siis sajandeid püsinud kirikute lagunemist ja, ja seda, et nad täna ikka veel lagunevad kiiremini, kui neid jõutakse taastada, siis olete kristlastega visanud, seal positsioon esines, ei ole isegi mitte niivõrd kitsas, mingi usuline küsimus, vaid, vaid see on palju laiem, see on siis kogu meie kultuuripärand, mis puudutab loomulikult nii kirikuhooneid, aga ka palju teisi arhitektuurimälestisi, ehk kindlasti peab oluliselt suurendama Nende renoveerimise mahtu. Ja teine teema on see, et me nüüd võiksime jõuda sellesse staadiumisse, kus siis noh, suurusjärgus üks protsent avalike ehitiste rahast, ehitamise rahast, pannakse siis nende hoonetega seotud, et siis alale kunsti soetamiseks ehk siis niinimetatud ühe protsendiseaduse käivitamine, kus siis avaliku ruumi loodu juurde käib ka siis see protsent selle eelarvest kulub siis vastavate kunstiteoste või disaini sihttellimiseks. Millest on arhitektid kaua rääkinud? Mailis Reps, kaks minutit. Jah, tõepoolest, eesti keele arendamine, eesti keele toetamine ja küsimus näiteks ka tasuta kõrghariduse juures me peame arvestama, et loomulikult on meil erialasid, kus me kutsume välisõppe jõuda ja, ja me paneme selle rõhu, aga eesti teaduskeele areng, eestikeelse teadustöö ja ka Eestile väga vajalik. Kes on need siis etnograafilised, on seesama rahvamuuseumi juures toimuv teaduste, kogu selle toetamine kindlasti senisest enam ja, ja kindlasti ka näiteks seesama, kui me räägime teadvuse suunatavatest viiest kuni kaheksast miljardist nii pehmete kui kõvade meetmetena, siis ka sealt kindlasti eesti kultuurile vajalike toetuste osas me peame olema veelgi tähelepanelikumad, nii et neid, neid küsimusi, mida me täna peame eesti keele eesti kultuuri ümber arendama, aga siin ma usun, et on jah, tõepoolest väga paljud ühel nõul, et see peaks olema just needsamad, on need mõisad, on need, on need kirikud on, et meie meile. Aga ma loodan, et ta elav kultuur ikka, mida elab mitte ainult arhitektuurimälestised onu, rõõmustav lõpetada sellel küllaltki üksmeelsel noodil, mis näitab, et tulgu tulevane koalitsioon missugune tahes, siis vähemasti eesti kultuur ei ole kohe-kohe suremas. Ma tänan stuudiosse tulemast, täna siis Mailis Reps, Keskerakond. Urmas Paet Reformierakond, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liit ja Peeter Võsu, Eesti Kristlikud Demokraadid. Saatejuht oli täna Mart Ummelas, homme juba hoopis teine teema valimissaates ja hoopis teine saatejuht. Igatahes soovin teile kõigile valimistel edu ja loodan, et kõik inimesed, kes meid kuulavad, lähevad valima, kui need juba ei ole seda teinud, nii nagu saatejuht kuulmiseni.