Laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit mäng, rahvateenrite saade alustab ning pärast eilseid eksirännakuid telemaastikul olema tagasi siin. Raadiomajas ja eetrisse läheb siis järgmine järjekorras. Ma ei teagi mitmes, aga me võime öelda, et kümnendat aastat läheb eetrisse rahvateenrite saade ning tänased rahva teenrid on Erkki Bahovski Postimehest, Sulev Valner Maalehest ning Lauri Hussar viker raadiost. Ning meil on hea meel tõesti teatada, et rahvateenrite saade sai eile 10 aastat vanaks. Ja ma ei tea, kuidas me selle kohta võime öelda, et tegu mürsikujaga. Jah, sellise ja ka kus, nagu esimesed eluaastad on läbitud ja aga selline pikem elu ootab ees loodetavast. Ja see on selline iga, kus võib veel andeks, mida öeldakse. Kokku on rahvateenrite saates osalenud 27 ajakirjanik. Ja meil on teile tänase sünnipäevajärgse päeva puhul ka üks hea uudis, head raadiokuulajad. Taas on avatud siis vikerraadio koduleheküljel rahvateenrite saata kommenteerimisvõimalus vikerraadio esikodulehekülje esileheküljelt, saate siis selle lehe peale minna ning seal on ka link milles on võimalik siis pakkuda saate teemasid ja võimalikke vihjeid saatejuhtidele kasutagem seda siis ohtralt. Ja loodetavasti on meilgi saate tegemisel teie poolt edastatud infost teie kommentaaridest palju kasu. Aga läheme siit edasi nädala sündmuste juurde ja kuni täna hommikuni ma arvasin, et me sellest teemast ei räägi, aga vahepeal saadud informatsioon sunnib ometigi rääkima ühest, et selle nädala kõige kõmulisemale uudisest nimelt sellest, kuidas päris päris Hilton Tallinnas käis. Erki esimesel aprillil kirjutasite sellest lausa kirja, aga, aga täiesti juhuslikult sellepärast et teil puudus igasugune informatsioon, värvis Hilton võiks ka Tallinnasse tulla. Jah, no esimene aprill on Eesti ajalehed üritanud ikka nalja teha ja siis me mõtlesime, et teeme seda natuke teistmoodi kui tavaliselt ja teeme juhtkirjas kirjutame siis nii-öelda kollaste uudiste põhjal asju mida me muidu ei tee. Ei, aga nüüd tuleb välja, et see juhtkiri osutus lausa ametlikuks, et meie kirjutasin päris Hiltonis juhtkirja ja paar päeva hiljem ta oligi Eestis. Ma saan aru, et tänane õhtuleht tähistab seda lausa lausetega, Tallinn pole enam endine Paris Hilton käinud, et ma mõtlesin, et, et huvitav, et, et see, et, et George Bush käis Tallinnas või inglise kuninganna või jaapani keiser või Euroopa Komisjoni president, et see kõik ei ole veel nagu Tallinnat väga muutnud, aga vot nüüd on tõesti saabunud see sündmus, mille järel võib-olla valitsus isegi peaks ümber vaatama oma pessimistlikud Andrus prognoosid, sest nüüd, kus Tallinn tõuseb maailma tähelepanu keskpunkti, siis kindlasti ka Eesti majandusele hakkab paremini minema. Eks ju, kui me nüüd teeksin niiviisi huumorisaadet. Tegelikult muidugi ma arvan, et ma, ma, mul on hea veel, et maaleht oli nüüd üks neid ilmselt väheseid Eesti väljaandeid, kes pole ridagi sellele pühendanud. Jah, aga mitte kõigil ei ole nii hästi läinud. Sulev. Meieni jõudis täna hommikul uudis, et Eesti Päevaleht Online peatoimetaja Aivar Pau pidi päevapealt lehetöölt lahkuma sellepärast, et ta keeldus tegemast uudist siis päris Hiltoni Tallinnas käidud. Ma ei mõistnud sündmuse maailma. Ja minuni jõudnud informatsiooni põhjal olevat talle siis ette pandud paber ja, ja soovitatud tõsiselt tõsiselt kaaluda oma sobivust sellesse ametisse ja nii nagu mina aru sain, siis kirjutas Aivar pauga lahkumisavalduse, nii et päris Hiltoni Tallinnas-käik on vähemalt ühele inimesele siin Eestimaal läinud ka töökoha maksma. Noh, aga kui lähtuda sellisest optimistlikust prognoosist, siis noh, üks selline väike ohver jutumärkides siis suurte investeeringute kõrvale ja üldse selle kõrvale, et elu Tallinnas on nüüd kardinaalselt pöördunud, võib-olla ei olegi nii nii palju, et kindlasti Aivar Paul leiab oma koha päikese all, aga noh, kõike sajad tuhanded tallinlased, kes pärisiltonit kindlasti väga põnevusega jälgisid, tahtsid teada temast uudiseid. Elu muutub järjest paremaks ja paremaks. Kõik see, mis ma ütlesin muidugi. Summer olgu peale, aga, aga ma tahaksin minna nagu teise teema juurde, et et jätame selle päris Hiltoni, kus see ja teine ta on tõenäoliselt juba mõnes teises suurlinnas, mille nimed, seda ta ei suuda juba tõenäoliselt meenutada, vaevalt et tal isegi Tallinna nimi meelde jäi, aga aga ma tahaksin rääkida natukene sellest, mis toimub ajalehtedes. Et kui kuulata viimaste kuude sõnumeid, siis ei ole just ajalehtedes kuigi hästi läinud ja ja, ja ma ei tea, kas on see juhus või ei ole juhus, aga Aivar Baue lahkumine sellisel kujul võib olla märk sellest, et lehtedes võib peagi seista ees suurkoondamiste laine. Puhtalt sellepärast, et reklaamikäibed on kokku kuivanud ja ja lehed ei ela enam ära. No ma arvan, et sellele nüüd liiga dramaatiliselt ei ole tarvis läheneda, et sellega on natuke sama kui nüüd selle riigi majanduskasvuprognoosiga, et et nimetame asju õige nimega, et muidugi on murettekitav, et senine kasv on vähenenud. Ja ajalehtede, ütleme reklaamikäivet puhul on murettekitav, et tänavu ei ole olnud kasvu võrreldes eelmise aastaga, et, et see asi tõesti ütleme harjumuspärasega võrreldes noh, selles mõttes harjumuspärasega, et viimastel aastatel on pidevalt pidevalt juba nagu ära harjunud, et see vähemalt noh, paarkümmend protsenti kipub ikka aastas kasvama reklaamiturg. Et tänavu võib nii et nii minna, nii et nii ei lähe või noh, muidugi esimese kolme kuu põhjal öelda veel natuke vara kõik loodavad, et teisel poolaastal läheb ehk paremini, aga valmis tuleb olla alati ka halvemaks. Aga ikkagi, nii nagu ka riigieelarve puhul me tegelikult räägi majanduslangusest, me räägime sellest, et senine kiire majanduskasv, eks ole, on, on lihtsalt vähenenud ja võib veel väheneda. No riigieelarve puhul me räägime ikkagi sellest, et riigieelarve on võrreldes eelarve eelnõuga juba kolme miinuses märkimisväärne summa ja tuleb hakata kuskilt kokku hoidma kusagilt kavandad kokku hoida ja, ja kas, kas on plaanis Maalehes personalipoliitika üle vaadata? Lihtne vastus on, ei me oleme juba algusest peale olnud kaine talupoja mõistusega asjale vaadanud ja ja võtnud parasjagu nii suuri riske, kui peab võtma, et mina lihtsalt võrdleks seda riigi olukorda. Mingis mõttes olukorraga, kus inimene on arvanud, et piiks-piiks ja raha tuleb ja, ja niisuguses laines elanud ja, ja siis, kui ta reaalse olukorraga kohtub, kus nii lihtsalt see raha ei tule, siis peab Ma elustandardi üle vaatama, et riik eelmisel aastal noh, lihtsalt arvas, et raha tuleb kergemini. Ja nüüd on kohtumine reaalsusega, mis kainestab, mul mulle tegelikult meeldib näiteks, et et vähemalt praegu, kuigi natuke hilja, aga siiski vähemasti praegu on rahandusministrile peaministril nii-öelda kaine meel tagasi tulnud. Noh, mida, eks ole, aasta tagasi. Ainult täna on tõesti aasta valitsusest ja. Ja me mäletame, muuseas, tänased ajalehed on sellele väga vähe leheruumi pühendanud, ma vaatan, et vist kõige kõige rohkem on sellele leerum. Pühendanud SL õhtuleht, kus siis Urmo Soonvald, anna oma oma mõtted paberile pannud ja arutlenud siis selle üle, et kuidas, kuidas on Andrus Ansip hakkama saanud või mitte? Aga ma tahtsin öelda, et see tähendab, et natuke rohkem kui aasta on möödas viimastest riigikogu valimistest ja tuletame meelde, mis õhustikus möödusid viimased riigikogu valimised. Tuletage meelde ja see ei olnud üldse ammu, see oli natuke rohkem kui aasta tagasi oli eelmise aasta märtsi alguses, eks ole. Erakond rääkis sellest, et et 15 aasta pärast oleme me Euroopa viie rikkama hulgas tänasest võttes siis 14 aasta pärast. No me me teame, et see ei saa, see ei saa kunagi juhtuma, kui võtta mingisuguseid põhjalikke reforme või ei, juhtum juhtumises. Kusjuures märts ma mäletan, ma mäletan täpselt Andrus Ansipi mitte lihtsalt niisugust leebet pahameelt, vaid sellist väga vihast hoolega kutt, kui Indrek Neivelt julges riigi päeva enne riigikogu valimisi öelda, et kuulge, mehed, et see loosung on ebareaalne. Et puht nii-öelda majanduslik elementaarne arvutus näitab, et see on ebareaalne. Andrus Ansip ütles, et Neivelt ei saa üldse aru, millest ta räägib ja see on täielik jama ja kõik on väga reaalne. Ma mäletan nagu hästi seda, seda hoiakut siinsamas Eesti raadio valimisdebattide stuudios. Ja kõik, eks ole, suurpartei rääkis, et kuidas kõigi riigiametnike palgad tuleb kohe tõsta 25000 kroonini. Noh, see teine partei küll ei saanud võimule, ei saanud meile näidata, kuidas ta seda näiteks tänase seisuga oleks teinud ja mis olukorras riik siis oleks riigieelarve näiteks kui, kui Edgar Savisaar oleks saanud peaministriks saada, oleks ka olnud oma omajagu huvitav eksperiment vaadata, ehkki võib-olla olla natuke riskantne siiski, et seda tegelikult tahta, et see oleks nii läinud. No ja siis veel, eks ole, kõik parteid praktiliselt tegid võidu pakkumisi pensionite ja vähemalt kahe kordistamisega seal oli veel neid võiduks. Pakkumisi oksa ütleme, räägime siis sellest ühest võidu kattumisest ka, kui oleks realiseerunud Keskerakonna plaan riigiametnikule 25000 krooni palka kätte või, või ei olnud see kätte, aga igal juhul ikka brutopalgast rääkida? Ja siis siis olgem ausad, Eesti majandus oleks praegu käpuli olnud, kui oleks selline palgatõus nelja aasta perspektiivis riigiametnikele kavandatud. Noh, vaevalt nüüd see palgatõus oleks kohe tulnud, aga neil nelja aasta jooksul jah, ilmselt siis oleks süüdistatud siis kedagi teisi, kui see oleks jäänud teostamata või kui see oleks teostanud väga suurte raskustega. No tõepoolest, riigikogu valimiste eel räägiti peamiselt rahast, valimiste teemadena, muid asju väga ei olnudki, noh, pronkssõdur oli ka kuskil ja siis ülejäänud oligi enam-vähem raha ja, ja see, kes oskas sellest rahast kõige paremini rääkida, see võis arvestada siis valijate poolehoiuga. Kui eeldada seda, et see valimismajanduskasv ei ole niisugune nagu varem siis on tegelikult ju huvitav, mis siis hakkab toimuma järgmises, kõigepealt järgmisel aastal, kus on kohalike omavalitsuste valimised ja eeldatavasti aastal 2011, kus järgmised riigikogu valimised ja millest siis räägitakse? Kas siis räägitakse ka rahast? Noh, tõepoolest viie jõukama maa hulka jõudmine, see on saanud esimese tagasilöögi, kusjuures huvitav on see, et selle all mõeldakse üldse Euroopa maid mitte ainult Euroopa Liidu maid, vaid üldse Euroopa siis teiste sõnadega ka Šveitsi Norrat, mis teeb selle ülesande veelgi raskemaks ja ehk siis ka teiste sõnadega veelgi ebareaalsemaks. Ja Postimees tegi uudise kus siis selgus, et aastaga ei ole Eesti karvavõrdki lähemal. Ma olen jõudnud sellel eesmärgil, et noh, need on tõesti nagu Sulev ütles, 14 aastat on järel ja sama loosung põhimõtteliselt ainult 14 aastaga. Oleks huvitav näha, et mitu aastat meil läheb, et see loosung nagu kaotaks. Ühesõnaga selle hetkeni, kui toimub see murdepunkt, kus ütleme selle loosungi väljaütlejad kas siis vaikselt tunnistavad, et, et see ei lähe nii või et mis hetkel me tegelikult adume seda reaalsust, ma saan aru, et täna veel tegelikult see hetk ei ole käes, ma arvan, et kui täna küsida reforme Erakonnad, Andrus Ansip pilt, siis nad ütlevad, 14 aastat on ikka piisav aeg, et jõuab. Kuigi ma pean ütlema, mis puudutab nüüd Andrus Ansipit, siis mind tõeliselt hämmat hämmastas see, mida ma kuulsin eilsest Aktuaalsest Kaamerast. Nimelt ütles Andrus Ansip, kes andis ETV-le intervjuu Bukarestis, et ei tema ega rahandusminister ei ole süüdi ebatäpses eelarve prognoosis, vaid süüdi on ametnikud, kes eksisid. Ja see lause pani mind küll tõsiselt mõtlema, et kuidas selline olukord ikkagi sündida sai, sellepärast et kui ta, kui me meenutame, millal hakkasid tulema signaalid sellest, et Eesti majanduskasv sellel aastal võib-olla kolm ja pool neli protsenti nende need signaalid hakkasid tulema septembrikuus. Danske Bank tegi selle ukse lahti ja hakkas üsna üsna tõsiselt rääkima sellest ja siis lükkasid kõik Eesti vastavad ametkonnad selle informatsiooni ümber, ütlesid, et see ei ole üleüldse võimalik. Me kasvame jätkuvalt kuus, seitse protsenti ja mingisuguseks muretsemiseks põhjust ei ole. Täna peame tunnistama, et Danske Banki analüütik oli isegi võib-olla optimistlik võrrelduna, et, et alla nelja protsendi tuleb selle aasta majanduskasv ja see on nüüd see viimane prognoos. Võib-olla Eesti pank, kes tuleb nüüd kahe nädala pärast oma prognoosiga välja, on veelgi pessimistlik on, kui, kui rahandusministeerium Jah, et huvitav oleks panna ennast selle ametniku olukorda siis ja üritada tõesti tekitada olukord, kus ametnik oleks esitanud sellise kaine prognoosijad, tõesti, mingi ametnik oleks mingil teatud momendil kasvõi sealsamas septembris või natuke hiljem läinud valitsuse juurde või siis rahandusministri jutule öelnud, et kuulge, poliitikud, see ei ole päriselt, ikka on see, mida räägiti, et tegelikult Eesti majanduskasv on mingi kolm ja pool neli protsenti, et noh, see teie jutt siin ei vasta tõele. Huvitav, mis selle ametnikuga oleks juhtunud, siis? Mina mina tahaksin siis kergitada, vaata ajakirjandust otsima üles need ametnikud, keda siis peaminister süüdistab vale prognoosi esitamises ja, ja siis selgub ka tõde, kas, kas nad tõesti esitasid vale prognoosi või oli see pigem tingitud nii-öelda poliitikute eufooriast, et oh siin viis-kuus aastat on hästi läinud, riigieelarve on iga aasta ülelaekunud ja loodame, et sellel aastal läheb täpselt sama moodi, et et võib olla rahandusministeeriumi analüütikud olnud pisut pisut pessimistlikud iga kord ja seetõttu on ka riigieelarve üle laekunud. Võib-olla siis tõesti küsida nende käest ja siis me saame nagu teada, et kes siin nagu tõtt räägib. Ma millegipärast siiski kahtlustan, et poliitiline surve selle prognoosi tegemisel oli suurem, kui me siinkohal arvame. Ja võib-olla majanduslikud argumendid mingil hetkel enam ei pädenadki, sellepärast et poliitiline surve oli piisav selleks, et selline selline prognoos vastu võtta ja heaks kiita. Jah, aga siin on nüüd võib-olla ka kaks natuke erinevat asja. Et ühest küljest need märgid, et, et Eesti majandusel võib, võib ka mitte nii hästi minna kui seni ja need märgid tulid isegi ammu enne eelmist sügist juba need juba eelmisel suvel oli ju täiesti selge, et kinnisvaraturul ja aktsiaturul toimuv, eks ole, erineb oluliselt sellest, mis on varem toimunud. Et eelmisel suvel juba hakkas langema, kinnisvara hakkas langema aktsia isegi ennast kevadest peale võib öelda. Et praktiliselt kevadest peale oli, oli pidevalt languses ja, ja, ja see märk oleks nagu niisuguse kõhutundena pidanud ütlema, et olge ettevaatlikud. Aga teiselt poolt võib jälle aru saada, et otsest selliste majandusnumbritena ju see kasv ja nagu jätkus Eestis, eks ole, kuni eelmise aasta lõpuni või ütleme, kuskil sügiseni välja. Nojah, ja niiviisi otseselt sügisel oli juba näha, et see asi läheb käest ära, see oli teada. Eelmise aasta majanduskasvunumbreid tuginevad ikkagi esimese poolaasta kasvu peal, teine poolaasta oli oluliselt kehvem niimoodi, et me ei saa seda väita. Sügisel oli juba näha, et olukord on kehv. Ei, ma ütlen ikkagi, mindi optimistlikult. Näha oli, et olukord on kehv, aga see see veel ei väljendunud otseselt nendes nii-öelda aluseks olevates numbrites. Nii palju selles mõttes siin ongi nüüd natukese pigem vaja, eks ole, poliitikutel omada ka sellist julgust olla võib-olla prognoosidest natuke konservatiivsem. Aga see muidugi, see nõuab jälle teatud tahtmist. No, ja kindlasti üks asi on veel see, et tähelepanu juhtis kõrvale kogu see pronkssõduri saaga, et et võib-olla oleks saanud selle asjaga rohkem tegeleda juba siis kevadest saadik ja suvel ja sügisel kus siis need esimesed tagasilanguse märgid ilmnesid, aga kogu ühiskonna jaga poliitikud, tähelepanu oli pronkssõdur, me kõik teame, mis siin eelmisel kevadel toimus ja Tanel ma jõudsin, oli suvel ja, ja nii edasi, et et noh, kui keegi oleks, hakkab nüüd väga tõsiselt seda joont ajama ja rääkima siin, et majanduslangus ootab ees ja, ja kõik sellest tulenevad hädad siis teda ei oleks lihtsalt võetud väga tõsiselt, sest sest see prioriteet number üks oli, oli, oli mujale ja öelda, et see on kunstlik ja kistud, aga paraku see tähelepanu oli hajutatud. Ja teine muidugi, psühholoogiliselt võib aru saada peaminister Ansipist, kellele ju kohe pronksi järel hakati rääkima, et see tähendab, et majanduslikult mingit kaotust. Ja kuna Ansip noh, on kuni viimase ja nii, eks ole püüdnud meeleheitlikult tõrjuda sellist seost, et pronksiöö on midagi maksma läinud niiviisi või vähemalt midagi olulist. Ja ta on püüdnud seda seost noh, nagu ta võtnud põhimõttelise positsiooni eitada, et pronksiööl on eestile mingid majanduslikud tagajärjed siis seda joon hoides on oli ju loomulik, et ta ei saanud sügisel öelda, et et läheb jah, kehvasti. Sest et see oleks nagu tähendanud talle ilmselt mingit järeleandmist selles suhtes, et äkki võib seda kuidagi kevadise sündmusega kokku viia. Ja no inimlikult arusaadav poliitiliselt ilmselt selles mõttes rumalus, et et lihtsalt jõutakse olukorrani hiljem, kui olukord on hullem. Ja kärped peavad nüüd olema valusamad ja suuremad, kui neid oleks olnud õigel ajal teha. Ma toon lihtsalt ühe paralleeli, et see, millega riigieelarve praegu miinusesse läheb, on, on enam-vähem seesama summa, mille eest osteti tagasi Eesti raudtee, aga ma ei tahaks sellel teemal siin suurenemist isegi natukene suurem on, aga enam-vähem see suuruselt ehk on sama, aga ma ei tahaks sellele siinkohal liiga palju eetriaega pühendada. Mulle meeldis sellel nädalal Postimehe esmaspäevane leht, mis kirjeldas praegust olukorda ja, ja seda olu, noh ütleme Andrus Ansipi valitsuse olukorda kainenemise protsessina ehk siis, et eufooria on asendunud pohmelliga. See ilmselt on ja, ja noh, tagasi tulles selle pronkssõduri juurde, siis noh, see pronkssõdurist lõigatud loorberitele ei saa enam mehi Eesti ühiskonnas liugu lasta, et nüüd tuleb hakata midagi muud tegema ja, ja see populaarsusrent reitingud on reformierakonnal ka langenud ja, ja noh, neid ongi see mõtlemise koht, et kuidas edasi, et tõesti see eufooria, mis oli mais-juunis 2007, see on asendanud siis sellise noh, jah, kibeda äratundmisega, et kõik asjad ei ole nii kenad, nagu nagu nad paistsid eelmisel aastal või eriti Nabalat passid valimiskampaania ajal ja ka valimis täpselt kus siis Reformierakond tõesti ju tõusis võitjaks valimiste võitjaks. Andrus Ansip sai erakordselt palju hääli, et nüüd tegelikult tulevad välja neb poliitikute tõelised oskused. Et need tuleb välja see, kuidas keegi siis suudab sellest olukorrast välja tulla, kuidas ta suudab oma valijatele ja ka oma toetajatele. Noh, kui me räägime siin transiidiärist ja sellest, et transiidiäri on kokku kuivanud või vähenenud, siis kes siis ikkagi toetab neid võimuparteisid, kas tõesti need ärimehed, kes ajavad Venemaaga äri, siis oleksid väga nõus sellega, et tingimusteta toetada Reformierakonda? Vaevalt et nüüd nüüd löövad välja just need poliitikud, tõelised oskused ja siis selgub, kes on kes ja, ja kõik see, mis seostub kulutuste kokkutõmbamisega ministeeriumites, et missugune ministeerium siiski peab, kui palju kokku tõmbama ja nüüd see nüüd see mäng alles lahti läheb. Hästi Erki, kuidas sa hindad rahandusminister Padari praegust käitumist, ta on hoidnud üsna madalat profiili, käitunud tasakaalukalt ja tagasihoidlikult ja mulle tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem see süü negatiivse eelarve pärast ja ütleme, ebaõige eelarveprognoose esitamise pärast ja pigem sellise ülioptimistliku pildi loomise pärast langeb Andrus Ansipile, sest ta on ka juba eelnevalt nii-öelda suutäis võtnud ja suu vett täis võtnud sellel teemal ikkagi päris päris palju lubadusi jaganud. Et Ivari Padar on hoidnud tasa ja targu maamehena madalamat profiili ja seetõttu on ta praegu ka paremas seisus kui Andrus Ansip. Need kaks ministrit vastutavad, eks ole? No mitte ainult nemad, eks ole, eks, eksju, onju, küsinud eelarvest ju raha juurde teisedki ministrid ja seda ka saanud. Noh, ma nägin Padar ja mõned ei ole saanud. Vaatame Juhan Partsi mäele. Jah, aga ma nägin Padari intervjuud aktuaalses kaameras ja minu meelest seal jättis küll hea mulje, et, et ta ei läinud värvi näiteks nagu Ene Ergma läks närvi ja või, ja mõnikord Ansip on tõesti nagu Sulev ütles, on läinud lausa kurjaks. Siis Padar võttis asja väga rahulikult ja mulle see meeldis ja ja suutis ka seletada, mis, mis toimub, et ma, ma arvan, et, et see on üks asi, teine asi on tõesti see, et, et noh, teatud. Langeb juba Ansipile algusest peale, sest rahandusministeerium kui selleks sotsiaaldemokraatide kätte ilmselt ei omanud sellist võimupädevust, kui, kui ta oli, kui ta oleks olnud Reformierakonna poliitiku käes, et seal juba algusest peale kodeeritud, siis tegelikult noh ka peaministrile reformierakonnal on ikkagi suur osa rääkida Eesti riigi rahanduspoliitikas ja, ja see, et see oleks sotsiaaldemokraatide kätte, oli ju tegelikult mõneti üllatav oleks eeldanud seda, et et rahandusministeerium saab samuti reformistide pärusmaaks, aga nii ei juhtunud. Ma arvan, et reformistid soovisid kontrollida ka rahandusministeeriumi tegevust ja see, et see läks sotsiaaldemokraatidega, et oli selline kateleid. Raadiokuulaja KM kommenteerib siis meie koduleheküljel praegust teemat, et väga tore, et saab saadet kommenteerida ja ta ütleb, et mul on ettepanek, uurige riigieelarve sündi, ministrid topivad sinna oma valimislubadusi ilmselgelt sisse ja mingi ametnik pidagu lõuad. Mina tõstaksin kohal nüüd edasi natukene seda jutujärge ja küsiks, et nüüd tõenäoliselt tuleb hakata. Sellepärast et eelarve on juba kolme miljardiga miinuses ja kuskilt, et tuleb, tuleb see kärbe teha tõenäoliselt noh, selle riigieelarve ülejäägi, selle me oleme juba unustanud, sellepärast et, et hea, kui riigieelarve nulli tuleb, nüüd on küsimuste küsimus siis selles, et kust kust leida need kolm miljardit, mis teie arvate, kust hakatakse kärpima ja mille arvelt? Ma saan aru, et praeguse prognoosi järgi siiski see kärbe olekski umbes sama suur, kui oli planeeritud ülejääk, et veel ei ole otseselt eelarve nagu prognoosiga, miinus on aga lihtsalt, kuna. Kuus miljardit ehk siis kolme kolm, kolm miljardit tuleb ikkagi kuskilt juba kokku hoida, see on, see on nüüd selline nii-öelda nii-öelda kava, millega tuleb edasi minna. Las siin jah, võib-olla ministrid täpsustavad, eks ole, meie ei ole siin need, need algallikad, aga aga, aga, aga ma olen ka nõus sellega, mis Äripäev sel nädalal korra kirjutas, et et on, on päris tõenäoline, et ka see praegune praegune kainenemine on esimene samm, millele võivad võivad järgneda veel kained kainestavamad uudised. Et isegi nii hästi ei lähe, et mitu valmis peab olema ka selleks, et näiteks kuskil 2008. aasta teisel poolaastal leitakse, et tegelikult on ikka veel halvemini läinud ja, ja seletatud jutu peab lihtsalt ka puht psühholoogiliselt praegu noh, lootma parimat, aga valmis olema halvimaks, et et selles mõttes on minu meelest Ivari Padar väga õigesti käitunud, et niisuguse noh, selge, selge signaaliga, et kokkuhoidliku eluga tuleb hakata harjuma ja ja see signaal on nagu, nagu hästi õige. Mind hämmastas kolmapäevases ETV Foorumis Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali poolt öeldud põhjenduse, mis siis praegu Eesti majanduselus ja riigieelarvelaekumistega toimub ja ta ütles, et et see peamine põhjus, miks praegu riigieelarve ei laeku nii hästi ja miks majandusel on, on kehvemad päevad, on seotud maailmas toimuvaga ja ta ütles, et otseselt nagu maailmaturu mõjutused on tinginud selle, et Eesti majandus on kiiresti jahtunud. Mulle mulle siiski tundub, et, et antud juhul on, see on see väärtõlgendus, sellepärast et kui hinnata, mis tegelik põhjus on, siis me näeme, et Eesti inimesed on hakanud vähem tarbima pigem hakanud kokku hoidma ja, ja selle võrra käibemaksu laekub niivõrd palju vähem, et, et see on see peapõhjus, mis on, mis on tinginud selle riigieelarve alalaekumise ja, ja nii-öelda ka majanduse selge jahenemise. Noh, me ilmselt rääkimata siis sellest, et kinnisvara sektor, eks ole, on selgelt jahenenud Ma arvan, et neid põhjuseid on ikka vähemasti seal kolm ja rohkem, et üks ja võib-olla noh, eks ole, kui suureks ma selle osakaalu hindame, oli seesama räägitud eelmise aasta Ta pronkssõduri küsimus, mis kindlasti transiiti vähendas. Aga kui palju selle üle võib vaielda, eks ole, me võime siin noh, Äripäev on siin prognoosinud lausa kuus, seitse miljardit, mis tundub võib-olla ülepakutuna võimalik, et seal on sees ka muud mõjud, mis niikuinii oleksid sinna suunda läinud. Selles mõttes ma isegi võiks nagu Andrus Ansipiga nõus olla, et, et see, et päris kõik, et mis nagu Eesti-Vene suhetes ütleme, transiidiliikumises on muutunud ei pea pronkssõduri kaela panema, et tõenäoliselt oleks selles sektoris kehvemini läinud sel aastal niikuinii. Aga teine pool on, on kindlasti see, et lihtsalt Eesti inimesed ei laena enam nii palju. Et, et laenude kasv on lõpuks ometi pidurdunud, et see, et see hullumeelne periood, kus tõesti kogu aeg ka iga Eesti inimese jaoks see, see, see, see niisugune tunne, et et kui mul nagu vähegi nagu, kui väga midagi tahta on, siis mulle piisab ainult minna panka ja küsida ja ma saan, eks ole. Ja, ja kõik on tegelikult võimalik ka, millal ja kuidas tagasi makstakse, eks pärast näeb, et kogu see hoiak on ju olnud viimased aastad kuidagi kahjuks väga valdav. Ja selles mõttes ei ole. Ma ütleks siiski nii, et, et see, see, mis positsioonil praegu nagu valitsuse kainenemine, et see ei ole kuidagi ainulaadne, võrreldes kogu ülejäänud Eesti väga paljude inimestega meetod kõigiga kindlasti on, on ka palju inimesi, kes on elanud kogu aeg kaine peaga ja kulutanud mõistlikud oma nii-öelda sissetulekute väljaminekute piires. Aga ilmselgelt on ka olnud Eestis viimastel aastatel väga palju inimesi, kes kes on tegelikult võtnud lootusega, et kunagi tulevikus ma ei tea mingisugusele hiilgavale palgakasvule, mis iganes on võtnud endale peale laenukoormuse nii-öelda laenanud ennast nii täis kui täis. Ja, ja nüüd on tegelikult Eesti noh, see, see laenukoormus on kohutavalt kiiresti kasvanud inimestel, siin oli üks, üks majandusfoorum, kus tõdeti, et me mõne aastaga on see laenukoormus kasvanud praktiliselt võrreldavaks eestlaste ja soomlaste laenu koormusena. Et mis on ikkagi hullumeelselt kiire tõus olnud. Aga nüüd mingis mõttes, On see ka nii-öelda see efekt nagu lõppenud enam ei saa. Ja, ja kolmas muidugi aspekt ütleme nüüd selle vene transiidi ja laenukasvu peatumise kõrval on siiski, mis, mis on ka tõsi, on see, et et see, mis on Ameerikas toimunud ja maailmas et, et, et ongi ümbrus, maailm on jahenenud ja ega siin nagu ei saa öelda tõesti, et kuigi ei saa ka öelda, et see oleks see oleks nüüd nii suur üllatus, et see jahenemine alles nagu täna toimus, see on ka päris mitu kuud kestnud protsessi juba. Aga muidugi see kriis Ameerikas on tõesti noh, ka täiesti reaalselt olemas ja ja selle mõju ei tasu ilmselt ka alahinnata, et. No kõige suurem küsimus on see, et, et noh muidugi maailma maailmas toimuv mõjutab Eestit, aga siis ei saaks ju teha ka selliseid lubadusi või siseseks nagu üldse midagi planeerida, et noh, ma meenutan, et kui Eesti saanud eurole üle minna, siis põhjendati seda samamoodi ise niimoodi, et maailmas on kütusehindade kasv ja ja see on tekitanud siin inflatsiooni ja, ja me ei saa minna eurole üle, sest inflatsioonimäär vastama Maastrichti kriteeriumidele. Aga siis me järelikult anda ka mingit lubadust, siis me ei saa lubada, et Eesti läheb eurole üle esimesest jaanuarist 2007 ja meenutagem, et Ansip lubas siis tagasi astuda, kui, kui see peaks toimuma. Ja samamoodi siis tekib küsimus, et miks siis inimestele ja ministeeriumidel ja jumal teab veel, kellele lubati hästi palju raha ja püstitati kõigepealt ikkagi see loosung Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka. Kui majandusega läheb nii, nagu ta läheb, et järelikult ei saa neid lubadusi ikka teha ja siis, et süüdistada maailma majandust siis kõikides surmapattudes. Noh, see tundub natuke pentsik. Mina tahaks siinkohal teha ühe ettepaneku, et nii Eesti poliitikud, ametnikud kui ka ajakirjandus võiks uurida, kuidas Soome tuli oma sellest lamaperioodist välja, kui kui sarnane olukord leidis aset siis Soome majanduses. Ja nii palju, kui mina tean, siis Soomes võeti aluseks nii-öelda kaks väga konkreetset valdkonda, millega, millele pühendati rohkem aega ja raha. Nimelt püüti võimalikult vähe kärpida investeeringute pealt, sellepärast et investeeringud lõid töökohti ning teine koht, kuhu suunati raha, oli teadus- ja arendustegevus ja see oli üks selline Soome võti, kuidas siis lama perioodist üle tuldi. Kui nüüd hinnata seda olukorda, mis meil on täna Eestis, siis siis pärast kahtlen, et, et meil hakatakse just investeeringute pealt kärpima ja seda märkimisväärselt, siin on juba päris päris palju räägitud Tallinn-Tartu maanteest ja mulle tundub, et mida aeg edasi, seda skeptilisemaid noote me kuuleme selle maantee valmimise küsimuses. Ja, ja kui nüüd, kui nüüd tõesti see otsus ära teha, siis mulle tundub, et ka tee-ehitussektoris väga paljud inimesed võivad töö kaotada või neil seisab vähemalt teataval teataval määral see oht, oht küll või nad on silmitsi ohuga, et nad võivad oma töö kaotada, sellepärast et lihtsalt riika tellib järgmisel aastal tõenäoliselt siis vähem töötee-ehitustöid. Noh, see, see teedeehitus on ju tegelikult lisatud mehe enda heaoluga ja julgeolekuga, et et ei ole saladus, et Tallinn-Tartu maantee ju üks põhilisi probleeme selles, et seal on hästi palju liiklusõnnetusi. Kui me ei suuda sinna investeerida ega ehitada mingit osa seda neljale realiseks, siis jäävad jätkuma ka need liiklusõnnetused, kui ei toimu mingisugust imelist pööret Eesti rahva teadvuses ja mis, mis paneks inimesed aeglasemalt ja normaalsemat sõitma, aga sellesse ma hästi ei usu. Aga mis puudutab Soome lamad, siis tasub sõita ringi kas või Helsingis kui vaadata seda, et kus on suuremate firmade peakontorid. Need ei ole enam Helsingi kesklinnas, vaid need on Helsingi äärelinnades lama viisa ära kõik suuremate firmade kontoreid, Helsingi kesklinnastest ei jõutud enam maksta seda kesklinna üüri või siis ostu ostuhinda ja, ja, ja noh, viidi ära äärelinna, et tulla ots otsaga kokku. Ma tahaksin öelda siiski, et ma ei tahaks lõpuni kritiseerida riiki ja valitsust, mulle tundub, et Eesti ettevõtjad on olnud ka piisavalt laisad selleks, et mitte muuta meie majandust konkurentsivõimeline saaks. Neil ei ole olnud siiani sundi seda teha, sellepärast et teistes sektorites kinnisvarasektorite eest mingi teenusesektor ja nii edasi tuli seda raha piisavalt peale ja nad ei pidanud oma ajusid pingutama selleks, et muuta majandust konkurentsivõimelisemaks, nüüd see enam ei tööta. Ja nüüd tuleb hakata tõsiselt mõtlema, kuidas siis minna edasi, et ma loodan, et ka Eesti ettevõtjad lõpuks kerivad jalad kõhu alt välja, hakkavad mõtlema sellele, et kuidas, kuidas majandust efektiivsemaks muuta. Ma arvan, et oleks lausa ebaõiglane ainult kritiseerida valitsust selle eest, et Eesti majandus ja nüüd ütleme kainenemise jahtumise perioodis, et elementaarsed majandusseaduste kohaselt lõputu tõus ei kesta vaid vahepeal tuleb langus ka. Et see on pigem valitsusel, peab olema lihtsalt tarkust, nagu arvestada selle võimalusega, kust näiteks aasta tagasi ilmselgelt nappis ja eelmise aasta ja selle aasta riigieelarvet tehes ilmselgelt nappis ja ja et kui nüüd eristada nagu Ivari Padar ja Andrus Ansipi suhtumist, siis minu meelest see eristus just tulebki sellest, et et Ivari Padar pole ka kunagi teinud. Ma vähemalt ei tule ette võib-olla, et neid suuri sõnu, kui hästi läheb. Vaideta retoorika on kogu aeg püsinud enam-vähem sellise nagu kaine mõistuse piires sel ajal kui Andrus Ansip, eks ole, veel viimase ajani rääkis, et, et kõik jutud sellest, et kuidas Eesti ei lähe hästi, on täielik jama ja tegelikult läheb meil väga hästi ja kõik need kritiseerijad on valel teel ja siis toimus umbes kuu ajaga, eks ole, retoorikast totaalne pööre, kui ta ütles, et et nii-öelda retoorikast liigseks pessimismiks pole alust, jõudsime retoorikale liigseks optimismiks, pole alust, et ja, ja ta nii-öelda täpselt sama tooniga näoga noh, nii-öelda kuu aega hiljem räägib täpselt erinevat juttu sellest, mis ta kuuega varem rääkis, et et vot see on see, mida, nagu valitsus ei peaks tegema. See, et Eesti ka ümbritseva maailma tõttu praegu majanduslikult keerulises olukorras. Ma väidan, et väga suure tõenäosusega, ega ükski valitsus ei oleks seda ära hoidnud, ükski teine peaminister ei oleks tänase Eesti majandusega oluliselt teistsuguses olukorras. Küsimus pole selles, küsimus on lihtsalt selles, et eelmisel aastal valitsusel jätkunud tarkust aru saada, et nii võib minna ja, ja, ja kui me räägime neist investeeringute kärpimisest, siis just see, see asi on halb selle tõttu. Et kui seda kainet mõistust oleks jätkunud selle aasta riigieelarve tegemisel, siis oleks saanud teha vaid nii-öelda õigetes kohtades, nüüd kus eelarve kulud on suures osas ära jagatud, saab kärpida noh, seda, mis, mis on niisugused kulud, mida nüüd saab jooksvalt kärpida ja kahjuks tihti tuleb nüüd teha päid, mille kohta ilmselt ka selle valdkonna minister tunnistab, et see ei ole kõige parem koht, aga muud kulud kulutatud nii-öelda inimeste palgad on tõstetud, neid tagasi ei pööra. Et järelikult ongi võimalik ainult sealt teha ja, ja selle tõttu minna selliste projektidega Olav, nagu näiteks Tallinn-Tartu maantee, mis on mitte ainult liiklusohutuse mõttes, vaid ka selles mõttes, et ikkagi Lõuna-Eestit Põhja-Eesti ka paremini siduda. Noh, on on lausa Eestile eluliselt vajalik. Ma tõesti imestan, kuidas sellest, kuidas me sellest 10 aastat räägime ja kuidas kõik justkui saavad aru ja siis ikka ei saa. Ma tahaksin teha siinkohal ühe ettepaneku, kui juba täna siin ettepanekute tegemiseks läks selle aastaga seoses ei saa seda küll enam muuta, aga järgmise aastaga seoses kui koalitsioonileping näeb ette ja tõenäoliselt ka eelarvestrateegia näeb, et tulumaksumäär langeb jätkuvalt, siis võiks tõsiselt kaaluda nii-öelda rahvaliidu tegemist, ehk siis meenutame, kuidas rahaliselt, et ühel hetkel võttis sõna tulumaksumäära langetamise vastu ja, ja kuidas siis siis need langemise määrade ära muuda. Nii et seda võiks kaaluda ka praegu ja see vabanev ma arvan, mingi 600 700 miljonit krooni suunata siis teadus-arendustegevusse ja investeeringuteks, see aitaks oluliselt kaasa sellepärast et olgem ausad, see üks-kaks-kolm protsenti, mis nüüd tulumaks läheb langema, ega see kedagi meist enam väga palju rikkamaks ei tee, aga sellega on võimalik lahendada riigil väga paljudes kitsaskohtades noh, probleeme ja, ja, ja nii saaks edasi minna, et see oleks kindlasti üks võimalus plussis veel nii-öelda see investeering teadus- ja arendustegevusse nagunii me oleme üks kehvemaid riike Euroopa liidus selles vallas, mis puudutab siis investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Soome lama üks õppetund oligi ju selles, et Soome riik investeeris väga palju teadus-arendustegevusse, et see majandustegevuse nii-öelda keskmesse tõsteti inimese haridus ja innovatsioon ja, ja see oli ka põhjus, miks Soome sealt nagu fööniks tuhast tõusis, et Soome majandus hakkas kasvama ja, ja näitas üles noh, selline sõna nagu jätku jätkusuutlikkust, aga aga just see, et Eesti majandusele tagada mingisugune jätkusuutlik areng nagu põhiliseks probleemiks mitte see, kas tulumaksumäär on just 21 20 või 19 protsenti, et et see on nagu põhiküsimus. Te ei nõustu nendega, kes ütlevad, et et kui nüüd ettevõtjale või inimesele, kes tahab majandusse investeerida, jääb see üks või kaks protsenti rohkem raha kätte, et et sellest midagi muutuks. Ma küll arvan, et sellest ei muutu mitte midagi, et vaevalt, et see raha üldse praegu Eesti majandusse sellisel kujul läheb, sellepärast et nii palju, kui mina olen kuulnud, Eesti ettevõtjad on ikka väga äraootaval seisukohal ja pigem ootavad rahad kusagil arvetel või, või on see hoopis kuskile mujale investeeritud, nii et lootus ja ootus, et Eesti majandusse hakatakse nüüd igavesti leerima, kui tulumaks on kukkunud veel üks või kaks protsenti on, on küll minu arvates pehmelt öeldes liiast või, või lausa vale. Aga tõmbame sellele teemale joone alla ja loodame, et valitsus suudab tekkinud olukorras paremad ja parimad lahendused leida. Ajakirjandus kindlasti jälgib seda ja läheme selle. Ikkagi ma, ma tuleks selle teema juurde tagasi, ma ei ole kindel, et mõni teine valitsus oleks Eestit nii-öelda sellest suutnud säästa. Et selle tõttu ei ole ka mõtet võib-olla ainult piirduda süüdlaste otsimisega, vaid tõesti, me, me tegelikult oma riigis ise kõik koos peame nüüd välja mõtlema, mida teha. Suurepärane Sulev, seda me teeme, aga läheme selle nädala teise teema juurde ja räägime sellest, mis toimus Bukarestis ja ma peaks küll kohe alguseks ütlema, et mulle tundub, et see, mida me nägime eile telekanalite vahendusel on ikkagi otsene näkku sülitamine NATOle, Balti riikidele ja sealhulgas ka Eestile. Noh, samas ei ole siin midagi üllatavat, kui president Putin, Venemaa president Vladimir Putin läheb lääne liidritega rääkima, et ta käitub nii, nagu ta just käitub, et see toimus Münchenis eelmisel aastal, see on toimunud paar korda ka enne seda. Ja märgid olid õhus juba enne Putini Bukaresti minekut meenutagem, et NATO peasekretäri Jaap de hoop Scheffer ütles, et enne tippkohtumise algust, et Putinil ei ole mõtet tulla lihtsalt Raplamaa ja neid tühja ähvardusi tegema. Noh, kas need olid nüüd tühjad ähvardused või mitte, seda peaks näitama sündmuste edasine areng. Aga noh, iseenesest ei ole siin midagi üllatavat, et noh, mõned läänekommentaatorid olid nagu veidi kergendanud selle üle, et Putin ei pidanud mingisugust nii karmi kõnet kui Münchenis. See on, see on, kuidas nüüd öelda siis selline vene karu tavaline mäng, seekord me näitame küüsi, hambaid ja kordne näitame sellist nii-öelda pehmet karva, et et noh, midagi üllatavat siin siin ei olnud. Ja tegelikult ju kõik. Tähendab noh, mitte kõik, aga enam täna analüütikuid ju pidas ikkagi Bukaresti tippkohtumist võiduks just see, et NATO ei suutnud anda liikmelisuse tegevuskava Ukrainale ja Gruusiale ja Putin võis seal öelda mida tahes. Tegelikult oli ta juba välispoliitiliselt võitnud. Aga ikkagi hämmastab Prantsusmaa ja Saksamaa käitumine, kui Saksamaa ja Prantsusmaa väga selgelt hakkasid Venemaa ettepanekuid koheselt toetama ja sisuliselt nii-öelda tõmbasid kallianssile vee peale ja. Ma arvan, et, et NATO pole kunagi olnud nii ebaühtne kui, kui tänasel päeval. No põhimõtteliselt on see esimene kord, kui, kui NATO laseb Venemaal endale öelda mida ta, mida ta peab tegema või mida ta ei peaks tegema. Saksamaa puhul on küll üllatav see, et Angela Merkel Saksamaa liidukantsler sellise sammu tegi, ehkki märgid olid õhus juba varasemast. Juba siis, kui Merkel käis märtsi alguses Moskvas kohtumas Putiniga juba siis tehti avaldus, et Gruusia ja Ukraina ei ole liikmelisuse tegevuskavaks valmis. Noh, võib mõista, et Merkel oli saanud siis Putinilt omakorda mingisuguseid lubadusi. Prantsusmaa on muidugi keerulisem küsimus selles mõttes, et tõepoolest meile siin tundub, et allianssi tulevik on kaalul ja, ja mida siis NATO üldse edasi teeb. Aga Prantsusmaa on teisest küljest ju lubanud kahte asja, Prantsusmaa on lubanud kõigepealt seda. Ta saadab Afganistani lisapataljoni ja on räägitud ju sellest, et NATO muutub mõttetuks, kui ta ei suuda ikkagi Afganistanis midagi korda saata, sinna vaja lisavägesid. Seetõttu on see samm tervitatav ja teine on muidugi see, et president Sarkozy on lubanud ju, et Prantsusmaa ühineb uuesti NATO sõjalise struktuuriga, kus Prantsusmaa lahkus 66. aastal. Et Ma arvan, et need on kindlasti asjad, mis Prantsusmaa puhul muudavad selle asja selliseks lehmakauplemiseks, et üheltki ühest küljest tõepoolest Prantsusmaa vastuseis Gruusia Ukrainale liikmelisuse tegevuskava andmisele ja, ja teisest küljest siis see, et Prantsusmaa mängib NATOs aktiivsemat rolli ja muudab seeläbi seda alliansiga tugevamaks Aga kas ei või siin taga olla ja ka selline selline hoiak, et seal need lahkumiskingitus Putinile, kes on tõesti lahkumas ja pärast seda, kui Putin on lahkunud, tehakse see tegelikult ikkagi ära. No elu näitab, aeg näitab, et kui see läheb niisiis võib-olla see ei ole üldse väga halvasti läinud, et võib-olla tõesti tõesti noh, eks ole, oli kokku lepitud lääneriikidega, juhtidel Putiniga, et et ametiaja piires Ukrainat NATOsse ei kutsuta, sellepärast et tõesti Putin ilmselgelt tahab lõpetada oma presidendiaja sellise, sellise nagu imidžiga, et, et see oli nüüd Venemaa taas jalule tõusmise hiilgeaeg, kus Putin suutis saavutada välispoliitiliselt nii-öelda Venemaa suurriikliku mõjuvõimu taastumise, eks ole, saada Sotši olümpiale mängud saavutada mitmeid nii-öelda eesmärke ja, ja ilmselt kui me mõtleme jälle, et kui asi oleks läinud teistpidi, et tõesti eriti just Ukraina, aga Gruusia oleks praegu saanud nagu selge NATOsse kutse noh küll, ütleme siis selle Mäpi näol siis see oleks olnud ju Venemaale väga suur löök ja, ja ametist lahkuvale Putinile sealhulgas. Mistõttu me võime ainult aimata, missugune oli Venemaa noh, niisugune jõupingutus, diplomaatiline, et see nii ei läheks ainult aimata, missuguseid võib-olla meetodeid, lubadusi ja mida kõike. Telgid aga tehti, et see nii ei läheks, mistõttu võib-olla see ei olegi nii üllatav, et see lõpuks ka nii läks. Aga võib-olla see, see tundub naeruväärne, aga, aga ausalt öeldes mind teeb küll natuke rahutuks, et et nato ja Nato juhtivate riikide juhid ei andnud vastust Putinile, kui me vaatame ikkagi, mida Putin eile pressikonverentsil rääkis, siis andke andeks, see oli väga rõve, ta rääkis meist kui endise nõukogude liidu sõjaväeringkonnast Lätti lihtsalt sopaga üle, eks ole, siis räägiti siinsest õhuturbest, öeldi, et see on, see on nõme ja veel tehti selliseid halvustavaid märkusi sinna juurde ja nii edasi, et antud juhul nagu seati kahtluse alla ikkagi kogu allianssi toimumine ja minu arvates küsimus, et kas, kas Putin nii-öelda ilmselgelt nagu püüdis vihjata sellele, et et head Balti riigid ja Ida-Euroopa riigid, Nato vihmavari enam ei toimi. Noh, seda on, seda on raske öelda. Teisest küljest tuleb meenutada, et mõned Vene poliitikud on pidanud väga oluliseks just selle nelja ta Leedus olemasolu ja rääkinud, kui ohtlik see on ja rääkinud ka sellest, kuidas NATO baasid tulevad Venemaale üha lähemale ja ja ja kui ohtlik see on, noh, NATO baaside ajal tuleb siis mõista Eesti, Läti ja Leedu enda sõjaväebaase, sest noh, muid mingisuguseid NATO asju ju nende maade territooriumile ei ole, välja arvatud siis need hävitajad, aga, aga see ei ole minu meelest põhiküsimus noh, sellist retoorilist nagu sellist kisklemist on olnud enne ka, aga aga põhiküsimus on ikkagi see, et mis siis edasi saab, kui NATO on ikkagi öelnud. Gruusia ja Ukraina. Tulevikus võivad liikmeks saada ja liikmelisuse tegevuskava tuleks neile mingil momendil anda ja liikmelisuse tegevuskava ei nõua tippkohtumist. Liikmelisuse tegevuskava võivad anda ka ministrid mis tahes NATO välisministrite kohtumisel. Et kutsutaksegi NATO nõukogu jah, et, et, et mis siis edasi saab, see, see kõik seab ka suure vastutuse Gruusia ja Ukraina poliitikutele. Nüüd on Gruusia ja Ukraina ees põhiküsimus see säilitada riigis sisemist stabiilsust ja, ja Venemaal on selge, et kui ikka saaks gruusia hukkus Gruusias ja Ukrainas mingit tüli üles siis on jälle signaal saadetud läänele, et Gruusia ja Ukraina ei ole usaldusväärsed partnerid. Küsimus on nüüd selles, kui pikk see ajavahe on. Ja vahe on tõesti mingisugune kuus kuud või kaks aastat ja kahe aastaga võib palju juhtuda, eriti Ukrainas. Et Venemaal on nüüd käes igasugused hoovad ja võimalused, et tekitada sellist sisepoliitilist ebastabiilsust, mida me nägime seda raske teha, eks Gruusiasse oli ju eelmise aasta lõpus, see oli, aga see, see lahenes nii-öelda Gruusiale positiivselt ja ainukene võimalus seal tüli üles kiskuda on ikkagi Abhaasia kaudu. Aga Venemaa ei saa endale seda lubada, sest olümpiamängud toimuvad sealsamas majas. Venemaa ratsionaalsuses. Nii kindel selles mõttes, et, et Venemaa Ma ei, ei käitu ratsionaalselt. See minu meelest tehakse alati suur viga, et arvatakse, et Venemaa käitub nagu mingi lääne ratsionaalne riik või et Venemaa on ratsionaalselt nagu lääne ühiskond. Nõukogude Liit tungis Afganistani sisse 79. aastal aasta enne Moskva olümpiamänge ja mitte midagi ei takistanud tal seda tegemast, et et ma ei ole selles sugugi nii kindel, mida Venemaa nüüd Abhaasias ette võtab või mida ta ei võta. Aga võib-olla me võiksime siiski, ehkki need sõnad tulid küll Venemaa presidendi suust mitte mõne vähemtähtsa inimese suust kasutada siin president Toomas Hendrik Ilvese poolt tihti soovitatud sõda, et ärme ületähtsusta siiski retoorikat, et võib-olla kõige õigem hoiak on siiski hästi rahulikult, et Eesti kui NATO liige liigub asjadega edasi telgi taga võimalikult palju, töötades selle nimel, et siis need Ukraina Gruusia küsimus, et tegelikus elus edasi liiguksid ja jõuaksid selle selle liikmelisuse nii ja see on kõige suurem ninanips Venemaale, et et, et vaatamata kogu sõjakale retoorikale asjad tegelikult lähevad ikkagi nii, nagu lääneriigid tahavad. Hästi, aga Sulev valitsuse tasemel on Bukaresti tippkohtumist hinnatud ikkagi üldjoontes positiivseks. Küll ei ole ma kuulnud sedasama hinnangut president Toomas Hendrik Ilvese suust. Jah, ja ka Mart Laar paar on andnud suhteliselt negatiivse hinnangu, teda tsiteeris lääne ajakirjandus eile ma lugesin, ma nüüd ei suuda meenutada, missugune ajaleht see täpselt oli. Aga Mart Laar tegi, tegi sellist. Ma olen lihtsalt nalja NATO-le, ütles, et tõesti, et kas siis paragrahv viie üle peab siis ka NATO edaspidi Venemaaga hakkama konsulteerima. Meenutagem, sellised paragrahv viis on see, mis ütleb, et kui mingisugune agressioon leiab aset ühe NATO liikmesriigi vastu, käsitletakse seda kui rünnakut terve NATO vastu ja see on üks põhipõhialuseid. Miks Eesti on NATOs? Ja natuke seoses ma tahaks tuua lihtsalt veel ühe aspekti, et mul on tegelikult väga hea meel. Sellel nädalal sai Soome välisminister Alexander Stubb, kes on üks kõige jõulisemaid Soome NATOga liitumise toetajaid ja ma olen ise ka Aleksandr stuubi ka kokku puutunud ja ma pean ütlema, et tegu on väga märkimisväärse poliitikuga jääda, et ta on võib-olla üks kõige mõjukamaid poliitikuid üldse europarlamendis ja tal on, tal on väga hea meeskonda, ta genereerib ideid, mis, mis kannavad ka oluliselt laiapõhjalise maalt kui ainult Soomes niimoodi, et tegu on tõesti väga laia haardega poliitikuga, aga nii nagu Helsingin Sanomat kirjutab, siis see nii-öelda ülimalt lai haare võib talle saatuslikuks saada, sest soomlased on ka väidetavalt natuke kadedad, ega nad, ega neile väga ei meeldi, et Aleksandr stuubi nii jõuline minister on. Ma arvan, et Aleksandr stuubi on Eestile hea valik, et ka mina olen temaga põgusalt kokku puutunud. Ta tunneb Eesti poliitikuid, neid, kes töötavad Euroopa Parlamendis, lävib nendega tihedalt ja ja ta on kaasatud mitmesse tähtsasse projekti Euroopa Parlamendis, mis Eestil on samuti olulised, esiteks teenuste direktiiv. Ja teiseks Läänemere strateegia. Mõlemad küsimused on Eestile olulised ja, ja Nostub stuubi ja Eesti seisukohad langevad siin kokku. Et selles mõttes on see Eestile kindlasti kasulik valik. Meie saateaeg on tänaseks läbi ja ma tahan tänada kõiki raadiokuulajaid, kes on kommenteerinud meie koduleheküljel tänast saadet, alates tänasest on siis kommentaariruum jälle rahvateenrite alajaotuse all avatud. Kahjuks meil ei ole aega neid siinkohal lugeda, aga nad on tõesti väga väga asjalikud kommentaarid ja ettepanekud. Ja kindlasti järgmistes saadetes püüame sellele kommentaari ruumile aga rohkem saate ajal tähelepanu pöörata. Ta aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi ning täna olid teie ees Erkki Bahovski, Postimehes Sulev Valner Maalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja meie soovime siinkohal teile ilusa laupäeva jätku.