Adrenaator kosutas pöidlaga selja taha ristil rippuva surnukeha poole ja rääkis üks minu elu naljakamaid pilte oli, kui see prohvet Jeesus punus köitest piitsa ajas tuvi kaupmehed templi eesõuest minema ja keeras rahavahetajate lauad kummuli. Seekord ei julgenud võimumehed talle vahele astuda, sest tal oli palju poolehoidjaid kaasas. Kui ta eesli seljas Jeruusalemma sisse ratsutas, siis laotasid hullunud inimhulgad oma rõivad talle tee peale ette, lehvitasid palmioksi ja austasid teda, kuid Taaveti poega Nad ei julgenud mingil teisel moel välja näidata, et peavad teda kuningaks. Teatavasti oli ta tõesti Taaveti soost nii isa kui ka ema poolt. Ade naaber osutus ettevaatlikult peaga künka veerule jäänud naistesalga poole ja täiendas. Seal on tema ema. Kui rahvahulk oli laiali läinud, olid naised otsekui üle jõu käivast piinast kurnatuna maha langenud. Aga enam nad oma nägusid ei peitnud, vaid tõstsid näod risti poole. Ja ma ei pidanud oletama, kes oli tema ema. Ta ei olnud veel vana naine ja sel hetkel oli ta nägu minu jaoks kõige ilusam naise nägu, mida ma elus näinud olin. Kaleinast märgituna oli näos midagi kirgast ja ühtaegu ligipääsmatult. Otsekui ei ütleks naine elus enam ühtegi asjatut sõna. Tal polnud tarvis tõestada, et on kuninglikust soost. Selle tõestus oli tema nägu, kuigi tema rõivas oli niisama lihtne nagu teistelgi maa naistel. Oleksin tahtnud, et saatjad ta sealt ära viiksid. Oleksin tahtnud minna teda lohutama ja ütlema, et tema poeg on surnud ja ei kannata enam. Kuid see nägu oli nii õilsalt kaunis ja sügavas leinas. Mul oli võimatu talle läheneda. Tema kõrval. Taas oli teine naine, kelle kirglik nägu tõmbles lakkamatult ja silmad tunnistasid risti, otsekui ei mõistaks ta ikka veel, mis oli toimunud. Kolmas naine oli vanem. Tema karmil juudi näol oli rohkem viha ja pettumust kui leina. Näis, nagu ootaks ta kuni viima hetkeni imet. Ega, või veel andestada, et ei olnud juhtunud midagi. Ülejäänud naised olid kaugemal. Mu pilk pöördus tagasi kuningas Jeesuse emale ja ma jäin teda vahtima nagu nõiutud. Nii et ei kuulnud, mida ade naaber kõneles. Alles siis, kui ta mu käsivart puudutas, vabanesin lummusest. Ta ütles. Mina olen oma töö teinud ja rohkema siin koledast kohas olla ei taha. Juudid koristage ise oma surnukehad, kui nad ei taha, et need sabati ajal seal ristipuul ripuvad. See ei ole enam meie roomlaste asi. Ta jättis siiski veel mõned mehed riste valvama. Ma arvan, et ta läks ära timukale appi sest see julgenud vaid kahe patrulli mehe saatel kindlusse tagasi minna. Arvata olijat, röövlite sõbrad võisid teda tagasiteel varitseda. Tee oli tühjenenud ja värava ees ei olnud enam rahva hulka. Linna majadest õhkus küpseva liha lõhna kuni Külkani välja. Aga minul ei olnud kõht sugugi tühi. Ade naaber vaatas päikese, seisuja märkis. Õhtuni on veel aega, juutide sabat algab alles siis, kui taevas paistab kolm tähte. Täna õhtul söövad nad paasalannast, kuigi nende seas on lahk, kes sõi oma lamba ära juba eile õhtul. Nende tempel on tohutu suur tapamaja. Eile ja täna on sealt tuhandetel ja tuhandetel talledel veri välja lastud, nagu neil on kombeks. Igast tapetud loomast saavad nende preestrid abatükki ja jumal. Grasva. Mu asjad olid värava juures alles ja ade naaber andis värava kõrval logelevale eesli ajajale käsu mu pamp turjale visata ja asjad kindlusse tassida. Mees ei julgenud vastu hakata. Nõnda marssisime üles kindlusse sel ajal, kui leegionäride rautatud jalanõud ühes taktis vastu sillutis nõrtsusid. Need olid kogenud sõdurid, sest ma ei näinud, et keegi oleks käies eriti lõõtsutama hakanud. Juut viskas mu asjad väravaalusesse ja ei nõustunud kindlusse sisse astuma. Andsin talle tasuks paar veeringut, kuigi ade naaber kinnitas, et see oli täiesti asjatu. Minu lahkusest hoolimata jäi mees, kui oli väravast kindlasse kaugusesse jõudnud, seisma liigraputas rusikaid ja kirus roomlasi valjul häälel. Kui olime kindluse eesõue võimsale sillutisele jõudnud, jäi ade naaber kõheldes seisma ja vaatas mind hindavalt. Ma tundsin ka ise, et ei näe proov konsuli ette astumiseks eriti usaldusväärne välja. Nii hästi kui olingi hukkamispaigal Santuuriaga läbi saanud. Kuid õuel valitses Rooma jäikus ja kord. Ja ma tundsin kasarmu lõhna. See metalli, naha, puhastusvahendite ja suitsulõhn ei ole ebameeldiv. Kuid see paneb mehe peadle oma tolmused jalgu vaatama ja käega keebi volte kohendama. Õue peal oli ka leegioni altar ja ma tervitasin seda lugupidavalt, aga keisri kuju ei paistnudki. Ade naaber vabandas kindluse viletsate pesemisvõimaluste pärast, sest vett tuli kokku hoida, aga viis mind ohvitseride klubisse ja käskis orjadel hoolitseda selle eest, et saaksin end pesta ja rõivaid vahetada. Ta ütles, et läheb vahepeal proov konsulile ette kandma ja lubas ühtaegu teatada minu tulekust. Võtsin rõivad seljast ja pesin ennast. Võitsin ja kammisin juukseid. Panin selga puhta ihu rõiva ning lasksin harjata oma keepi. Panin pöidesse ka kuldsõrmuse, kuigi ma tavaliselt seda avalikult ei kanna, et mitte asjata tähelepanu äratada. Ma kiirustasin, pöördusin eesõuele tagasi. Jõudsin kohale just siis, kui proov, konsul, Pontius, Pilaatus tuli tornist koos oma saatjatega mööda treppi alla, näol kärsitu ilme. Üks rikas juut tahtis tema jutule saada, aga polnud nõus õuelt edasi kindlusesse tulema, et end sabat eelõhtul mitte roojaseks teha. Ta oli kindlasti mõjuvõimas mees ja roomlastega heas läbisaamises. Kui maavalitseja nõustus teda nõnda vastu õhtut jutule võtma. Läksin neile lähemale ja ühinesin muidu vahtivate sõjameestega. Ka see asi oli seotud päevaste sündmustega, sest rikas vanamees palus rahulikult ja väärikalt, kas ta võiks Naatsareti Jeesuse surnukeha ristilt maha võtta ja selle enne sabati algust hukkamispaiga lähedale oma aeda andmata. Pontius Pilaatus küsis ümberringi seisvatelt veel kord, kas juutide kuningas on ristil ikka kindlasti surnud ja ütles siis. Temaga on olnud piisavalt tüli ja pahandust. Ka minu naine on selle asjatu sekeldamise pärast juba täitsa haige. Võtada ja vii ära, nii et saan sellest ebameeldivast asjast lõpuks lahti. Juut andis oma kingituse proov konsuli kirjutaja kätte ja lahkus niisama väärikalt, nagu ei tulnudki. Pilaatus küsis hämmastunult oma kaaskonnalt Kas see arimaatia Joosep ei ole mitte seesama nõukogu liige, mis Jeesuse süüdi mõistis? Kui tal tõesti oli salaja nii kõrges seisuses soosijaid siis oleksid nad võinud ju oma mõjuvõimu aegsasti kasutada. Oleksime pääsenud loost, mis ei tee meile au. Ade naaber viipas mulle, vastasin, tervitasin Pilaatust lugupidavalt, kui proov konsulit ja ütlesin oma nime. Ta vastas ükskõikselt mu tarvitusele ja ütles, et oma hea mäluga kiidelda. Muidugi, muidugi ma tean sind, su isa oli see tähetark Maninglus. Aga sa oled ka ise kuulsast matseena soost. Sa räägid siis oma silmaga, kuidas Naatsareti Jeesus suri. Kuigi, mis seal ikka aasta pärast ei mäleta teda enam keegi. Ta ei vaevunud mu vastust ära kuulama, vaid lisas sedamaid. Mu naine rõõmustab sind nähes. Ta ei ole terve, aga tõuseb kindlasti voodist ja tuleb koos meiega sööma. Ka mu enese tervis ei ole kõige parem. Reuma vaevab mind ja nagu sa ise näed, on ametiasjade ajamine Jeruusalemmas üksainus jooksmine järskudes treppidest üles-alla. Ta liikus siiski arvukalt ja vaadata. Ja temas oli midagi rahutut, nii et ta ei suutnud paigal püsida. Ta keha on kõhetu ja ta hakkab kiilaks minema, kuigi püüab seda varjata ja laseb oma juuksed tagantpoolt laubale kammida. Ta silmad on külmad ja uurivad. Ma teadsin, et ta karjäär ei ole olnud hoopiski särav. Kuid ta on saanud tulusa prokuraatori ameti tänu abielule. Päris prokonsul ta muidugi ei ole, vaid on süüriaproov konsuli alluv. Aga ta ei ole sugugi ebameeldiv mees. Ta oskab kuivalt naeratada ja enese üle nalja heita. Harman soomlasena tunneb ta kohustust nõrgeldavate võõramaalaste seas õigust mõista. Seepärast Naatsareti Jeesuse juhtum vaenlastada. Pilatus hakkas rahutult mööda õue ringi kõndima, kuid andis käeliigutusega märku, et lubab mul kaasas käia. Kas sa oled nende templit näinud, küsis ta. Selle eesõuele on meil paganate vaba pääs aga sisemisse õue ükski ümber lõikamatu surmanuhtluse ähvardusel astuda ei tohi. Raske uskuda, et elad Rooma riigis. Me ei või isegi keisri kuju nähtaval hoida. Ja surmanuhtluse ähvardusel ei ole lihtsalt nali. Meil on selles asjas halbu kogemusi. Mõni tobe reisimine võtab aeg-ajalt pähe riietuda puhtast uudishimust juudiks vaid selleks, et lähete templi keelatud seesmist osa. Kuigi seal õieti midagi näha ei ole. Pidustuste ajal võib see suurest tunglemise ska õnnestuda kuid vahele loobitakse kividega armutult surnuks. Neil on selleks õigus ja see ei ole sugugi meeldiv viis surra. Loodan, et sinul niisugust kavatsust ei ole. Pilaatus küsis minut ettevaatlikult Rooma uudiseid ja rahunes silmnähtavalt, kui oli kuulnud veetnud talve Aleksandrias ja uurinud filosoofiat. Ta mõistis, et olen riiklikus mõttes ohutu ja näidata oma poolehoidu tulid oma rõõmatismi, unustades koos minuga üles kindluse võimsasse torni, kus paistis kätte kogu templiala. Nii vastu õhtut oli tempel oma paljude õuede ja sammaskäikudega ehituskunst siis suurepärane saavutus. Ta näitas mulle kaupmeeste ja võõramaalaste õue naiste õue ja juutide õue ning püha osa peaehitist, kus paikneb juutide pühamast püham. Sinna võib Nende ülempreester vaid kord aastas sisse astuda. Küsisin, kas peab paika, et oma templi pühamast pühamas kummardavad juudid kuldset mets eesli pead. Niisugune lugu liigub kangekaelselt kõikide rahvaste hulgas. Prokonsul ütles, et selles ei ole terakeskitut. Ta kinnitas veenvalt. Seal ei ole üldse mitte midagi. See on tühja täis. Kui eelmises templis möllust tulekahju, siis läks Pompeius koos mõne ohvitseriga sinna sisse eesriide taha. Ja seal ei olnud midagi. See asi on kindel. Proov konsulile tuldi järele ja me läksime alla kindluse eesõuele. Seal ootas teda juudi templivalvurite saatel ülempreestri esindaja, kes nõudis virila häälega tungivalt, et risti löödud surnukehad tuleb enne päeva loojakut ristilt maha võtta. Nad kavatsesid surnukehad juutide prügimäele vedada ja need seal ööpäev läbi lõõmava tules, kus prügi põletatakse, ära põletada. Prokonsul tähendas rangelt, et nad puutuda ei tohi. Naatsareti Jeesuse surnukeha, kui seda veel hauda ei ole viidud, Tauli selle juba ära lubanud. Ei olnud saadikule meelepärane uudis, aga ta ei osanud ka tüli tõsta, sest oli küllap saanud vaid üldise juhise, et surnukehad tuleb enne sabati algust ristilt maha võtta. Sellele vaatamata tegi ta katset teada saada, kes, kuidas ja miks oli tahtnud Jeesuse surnukeha minema viia. Aga proov konsult tüdines temast ja tähendas mornilt. Ma olen öelnud, mis mul öelda oli. Ta keeras seljamärgiks, et jutuajamine on lõppenud ja nii läks juut õuest minema. Mõtlesin juutide kuningaga on tüli veel pärast tema surma Ki Pontius Pilaatus vajus mõtteisse ja märkis. Sa ütlesid selle välja. Olen kogenud mees ega vaeva tavaliselt oma pead tühiasjadega. Kuid see vale kohtuotsus on mu hinge peal rohkem, kui oleksin oodanud. Ta ise, see jeesus tunnistas mulle varahommikul, et on juutide kuningas, aga lisas, et tema riik ei ole siit ilmast. Nii sain aru, et ta on riiklikus mõttes ohutu ja ma ei oleks tahtnud teda surma mõista. Aga juudid sundisid mind. Ta virutas endale rusikaga peopessa, vihastas ja ütles. Olen tõesti juutide ässitamise ja salasepitsuste ohvriks langenud. Nad võtsid ta keset ööd vangi ja kutsusid rutuga kokku otsustusvõimelise nõukogu koosoleku ning mõistsid ta surma. Nad oleksid väga hästi võinud ta ka ise jumala teotamise eest kividega surnuks loopida, kuigi neil ei ole õigust surmaotsuseid täide viia. Aga niisugust asja on varemgi juhtunud ja nad on end silmakirjalikult kaitsnud, öeldes et ei saanud rahva õigustatud viha takistada. Kuid seekord ei julgenud, küllap just rahva pärast. Nad tahtsid, et roomlased oleksid asjasse segatud. Saatsin ta kohtumõistmiseks koguni Galilea juutide vürsti, et sest ta Galileas üles kasvanud ja ennekõike seal õppinud. Kuid see Kaval Rebane Heroodes antiipas vaid pilkas teda ja saatis ta tagasi, et mina kohut mõistaksin, et süü minule langeks. Aga mida ta mõtles? Julgesin küsida, kui ta ütles, et tema riik ei ole siit ilmast. Ma ei ole ebausklik mees, aga maa värises, kui ta suri. Ja taevas pimedas halastusest, et tema kannatused liiga selgelt näha ei oleks. Prokonsul vaatas mulle vihaselt otsa ja tegi liigagi karmid märkuse. Ära ometi sina, kes sa oled võõras hakka korrutama, mida mu naine on korrutanud hommikust peale. Lasengi tsentuurio adenaaberi aresti panna. Kui ta veel korra jumala pojast jahvatama, hakkab see Süüria ebauskunud talumatu. Pea meeles, et oled roomlane. Tänasin õnne, et ma usalduse hetkel tornis ei rääkinud sõnagi ennustustest, mille pärast olin Jeruusalemma tulnud. Kuid tema ärritatud olek kinnitas mu otsust, et uurin kogu loo nii täpselt välja, kui sa ei ole Rooma prokuraatori moodi lasta juudi ässitaja ristilöömisel oma hinge vaevata. Juutide kuningas oli kindlasti olnud erakordne inimene. Pontius Pilaatus hakkas trepist üles oma tubadesse minema, aga kutsus mind enda poole õhtusöögile, kui pimedaks läheb. Pöördusin tagasi ohvitseride klubisse, kus pärast teenistuse lõppemist hoolega veini joodi. Tegin ohvitseride tehnikute ja leegioni meistritega juttu ja sain teada, et Pontius Pilaatus oli tõepoolest vastu tahtmist ja üksnes juutide survel juutide kuninga ristile mõistnud. Teda oli küll piitsutatud ja sõjamehed olid teda õuelt pilganud kuid rohkem kombe pärast. Ja et nalja saada, nemad oleksid olnud valmis ta pärast seda vabaks laskma. Tundus nagu vaevaks kõiki teatud süümepiin, sest igaüks tundis vajadust end õigustada, juute süüdistada. Maavärin oli neid sügavalt vapustanud ja purju jäänud. Jutustasid mitmed juhtidelt kuuldud lugusid kuninga imetegudest. Ta oli ravitsenud haigeid ja peletanud kurje vaime. Ja vaid mõne päeva eest olevat natuke maad Jeruusalemmast eemal äratanud surnuist üles mehe, kes oli mitu päeva hauas lamanud oletasid tõemeeli, et nimelt surnuist üles ärkamine, millest räägiti kogu Jeruusalemmas oli olnud juudi võimumeestele viimane piisk karikasse. Seda kuulnud, olid nad otsustanud imetegija ära tappa. Mulle räägiti ka, et ligipääsmatusse kõrbesse surnumere kaldale on asutatud sadade meeste juudi kogukond uurima vanu kirjutisi ja ootama riigi tulekut. Need karmid mehed elasid teise ajaarvamise järgi kui õigeusklikud juudid ja neid oli mitmel astmel pühitsetud. Läks pimedaks süüdati lambid ja mul oli aeg maavalitseja tubadesse minna. Pidin kuulma mitmesugust Lõõlpi, kuid mulle teatati usalduslikult, et ohvitseride klubisse oli salaja toodud paar süüriatantsijat ja pillimängijat. Kui proov konsul üks kord magama heidab, siis võiksin küll tagasi tulla ühisest lõbust osa võtma. Nad leidsid, et on ära teeninud mingigi meelelahutuse juudi paasapühade puhul mis leegionile nii palju liigset tüli tegi. Maavalitseja torni tubade kõledust oli püütud varjata kallis hinnaliste vaipadega ja seinakardinatega ning lamamisasemete padjad olid kaetud peene kangaga. Toidunõud olid pärit Süüriast ja veini pakuti lausa klaas karikatest. Lisaks minule oli külas garnisoni komandör sõnakehv kui mitte suisa tumm mees, kes võis olla küll osav strateeg, aga keda Claudio prokuula ja tema seltsidaami lähedalolek segas sedavõrd, et ta ei saanud suud lahti. Kohal olid ka ade naaber ja prokonsuli kirjutaja. Lampides põles hea lõhnaga õli ja mõlemad naised lõhnasid lampidega võidu. Olin rõõmus, kui Claudio prokuulat kohtasin. Kuigi ausalt öeldes oleksin ta vaevalt nägupidi ära tundnud, kui oleksin juhtunud teda tänaval möödaminnes nägema. Tauli kurnatud ja kahvatu. Ja et varjata algavat halliks minekut, oli ta lasknud juuksed henna punaseks värvida. Õieti tundsin säravaid silmade järgi. Nendesse vaadates tajusin sedasama rahutut tundlikkust. Mind kunagi terve õhtupoolikul kütkestanud roomas prokuluste majas, kui olin veel noor. Ta sirutas mulle mõlemad hoolitsetud, kõhnad käed ja vaatas mulle kaua silma sisse. Siis pani ta mulle mu kirjeldamatuks jahmatuseks, käed kaela ümber ja surus end minu vastu, suudles mind mõlemale põsele ja purskas nutma. Nuuksudes. Markkus Marcus. Olen nii rõõmus, et sa tulid ja lohutab mind sellel õudsel õhtul. Garnisoni ülem keeras näo ära sest häbenes nii peremehe kui ka minu pärast. Pontius Pilaatus noomis kimbatuses. Nonii nonii, Claudia, katsu end talitseda. Me kõik teame, et sa oled haige. Claudia prokuula võttis käsivarred mu kaela ümbert ära ja ei olnud just ilus, kuna sinine silmavärv jooksis tal koos pisaratega mööda jumestatud põski alla. Aga ta lõi jalaga vastu maad ja kähvates Pole minu süü, kui halvad unenäod mind vaevavad. Kas ma ei hoiatanud sind, et ära puutu seda pühameest? Pontius Pilatuse kimbatust nähes mõtlesin, et ta maksab kõrget hinda positsiooni eest, mille naise sugulussuhted talle andnud on. Teine mees oleks küllap käskinud naisel ära rahunema minna, kuid proov, konsul vaid silitas abitult naise õlga ja palus, et aint talitseks. Claudia seltsidaam. Silmatorkavalt ilus naine hakkas kiirustades ta nägu korrastama. On sul võtis orjalt kulbi ja tõstis oma käega veini, segamisnõust, klaas peekritesse, mille üle ta paistis põhjusega uhke olevat. Ta ulatas esimese peekri mulle minnes nõnda garnisoniülemast mööda. See oli märk, mis näitas, et oli lasknud mu reisikraami läbi otsida. Olin meelega jätnud nähtavale selle järsult lühikese soovituskirja, mille sain koos märkusega. Ma ei või välja mõelda mitte midagi targemat kui see, et raputan oma tolmu jalgadelt. Aga kirja peal oli nimi, mille jätan nimetamata, kuid millest jälle taipasin, et see on ka idas võimas nimi. Tänan veel kord sind, tullija, et andsid selle nime mulle kilbiks kaasa. Kui Samorodni Roomast minema saatsid. Me tõstsime peekrid ja Pontius, Pilaatus naeratas kahvatult ning ütles poolihääli, et on hakanud tasapisi mõistma vähemasti seda juutide kommet. Et nad ei lase naistel koos meestega. Nüüd on aega jagada. Kuid Claudio Brook, kuula oli juba rahunenud ja kutsus mind enda kõrvale lamamis asemele. Nii et ulataks mu juukseid silitama. Selles ei ole midagi halba kaitses stend. Vanuse poolest võiksin väga hästi su ema olla. Sinul vaesel arvul ei olegi ju iial ema olnud. Jumalatele ei ole vist miski võimatu, ütlesin. Oletame seega, et suutsid viie aastasena poja sünnitada. See oli muidugi labane meelitamine, sest meie vanusevahe on vähemalt 15 aastat. Aga naistele niisugune asi meeldib. Claudio Brook kuulab, tutistas mind kelmikalt, nimetas mind teesklejaks ja hoiatas oma seltsidaami, et see usuks midagi, mida ma talle ütlen. Sest mina olevat kõige õpetlikum võrgutaja kõigi Rooma võrgutate seas. Jama olevat Oviidiust juba 14-lt peast osanud. Testamendile, mis mind rikkaks tegi, ta õnneks siiski ei visanud. Prokonsul ei lasknud end nalja tegemisest pahandada. Vastupidi, mulle tundus, et talle on kõik meeltmööda, kui see vaid ta naise tuju üleval hoidis. Ta soovitas mul end talitseda ja meeles pidada. Proov konsuli abikaasa olnud puutumatu, ta tõesti nimetas end ka ise prokonsuliks. Lisaks kinnitas ta, oli Claudio prokula juutide seas elades tõsisemaks muutunud ja rooma seltskonna kergemeelsusest loobunud nõnda tühistest asjadest lobiseda. Alustasime söömaaega sööma ja kõrghetkel toodi lauda suur kaanega pott. Ja maavalitseja saatis lauas teenivad orjad toast välja. Ta kergitas oma käega potikaant, sealt tõusis küpsetatud liha ja rosmariini isuäratavat lõhna. Ja nii adenaator kui ka garnisoni ülem hüüatasid vaimustusest. Pontius, Pilaatus seletas mulle naeratades. Nüüd siis näed kui juutide käsutada. Me oleme Rooma. On sul peab nagu kurjategija laskma oma sealiha Jordani jõe teiselt kaldalt Antonia kindlusesse salaja sisse vedada. Mulle räägiti, et Galilea mere idakaldal peetakse Rooma garnisoni jaoks terveid seakarju. Aga sealiha toomine Jeruusalemma oli karmilt keelatud, et juudid pahaseks ei saaks. Tollimehed pidid keeluga arvestama, kuigi olid suured rooma sõbrad. Nõnda tuli sealiha maavalitseja söögilaua jaoks tuua Antonia kindlusesse kui rooma riigi kinnipitseeritud kullerpost. Sellega tuleb mul meelde, ütles ade naaber, et samuti sõna sekka öelda. Et ainus tõsine kahju, mida see juutide kuningas, Jeesus teinud oli, toimus Jordani idakaldal. Haaras temal ei olnud eelarvamusi, vaid ta rikkus juutide seadusi ja eksis koguni sabati vastu, kui vähegi sai. Kuid ilmselt oli ka temas peidus juutide vastumeelsus sealiha suhtes, sest kui ta kunagi poolteist aastat tagasi härra kandis ringi rändas, siis sundisid tema ja ta õpilased terved tuhanded päise seakarja järsakult vette sööstma. Sead uppusid ära ja sellest sündis omanikule tähelepandav majanduslik kahju. Kuid kurja teinud põgenesid üle piiri Galileiasse tagasi. Ade naaber jutustas õhinal, ajades end lebamis aseme servale istukile ning pahvatas lõpuks valjusti naerma. Alles siis ta märkas, et meile ei teinud ta jutustus sugugi nalja sest me olime jälle selle Jeesuse juures, kelle olime suutnud hetkeks unustada. Lobiseda kõigest tühjast-tähjast, mis kuulub inimeste hea seltskondliku läbikäimise juurde. Ma siiski ei tea, kas ikka olime üldse ta vahepeal unustanud. Ade naaber, kohmetus ja tema naerlakas Pontius, Pilaatus kähvates. Me oleme sellest Ühest juba piisavalt kõnelenud. Claudia prokula hakkas värisema, kaotas enesevalitsuse ja hüüdis. Ta oli pühamees ravitseja ja imetegija. Missugust varem maailmas ei ole olnud. Kui oleksid mees ja tõeline roomlane, siis poleks sa teda surma mõistnud. Ära püüa oma käsi puhtaks pesta. Sellega sa süüst ei vabane. Ise kinnitasid, et ei leidnud temas mingit viga. Kas Jeruusalemma valitsevad juudid või sina prokonsul kahvatus vihast ja oleks peaaegu veinikarika käest visanud kuid märkas viimasel hetkel, et kalli klaasi lõhkumine asja ei paranda. Ta talitsenud, vaatas ringi ning märkas, et seltskond oli väike ja tuttav. Ning et ka teenrid olid ära läinud.