Tänase vajaduse Sissejuhatuseks esitan lihtsa küsimuse. Mis pillide kõige rohkem kuulete, kui raadio lahti keerate. See pole viiul, flööt, trompet ega saksofon ega akordion, klaver, tromboon, reklarnet, seal kitarr. Kitarr oli Venemaal, Hispaanias ja Ladina-Ameerika maades väga armastatud muusikariist. Ent üle mängis ta kõik teised pillid, kui talle elektrijuhtmed külge pandi ja tema algselt vaikse ja intiimse hääle röögatult valjuks sai keerata. Kitarr sai ka džässmuusikas ja pluusis asendamatuks pilliks, kuid enne kitarri kasutati üht hoopis teist keelpilli, mis osutus eriti ideaalseks rääktaimi sünkoopide rägastiku mängimisel. See pill, Panso on praeguseks pea unustatud. Jah. Ühel jazzkaarel käis esinemas Panso virtuoos Bela fleck. Aga kui Eestit mõelda, siis tean ja olen isiklikult tundnud ainult üksikuid, kes olid mänginud Panso. Meelde tulid kolleegid raadioorkestrist Eesti esimese džässorkestri liige Konstantin Paalse Viktorignaatjev siis filharmoonia solist, Roland pikov, Ivo Linna, vend Taivo, kes mängis seda pilli ansamblites peoleo ja Kukerpillid. Ja lõpuks Toivo Aare apelsinist. Võib-olla on mõni veel meelest läinud, ent enamasti suhtutakse meilbansus segu naljategemise pilli. Tõelised virtuoosid on muidugi naljast kaugel. Sain hiljuti Spats langemi orkestri möödunud aastal tehtud albumi kuumim mees linnas, milles on 18 vana vodevill i löök numbrit. Orkestri juht on ainult 36 aastat vana, kuid valdav suurepäraselt seda 100 aasta vanust siili nii hästi lauldes Kuban mängides. Ent peale Panso mängib ta veel üht praeguseks käibelt üsna kadunud pilli. Havai päritolu Ukuleeled, mida veel 1930. aastal kasutati Ameerikas laulu saateks. Lööklaulu nootidel olid peale kitarri akordidega Ukuleeled, sõrmestuse, graafilised kujutised. Kuulake Spats vänkamise sellel pillil Richard waiting ehk 82 aastat vana palaga ukulele LEDi.