Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950. aastal Nobeli preemiaga. Kirjanduses preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, kas seal on oma mitmesuguste oluliste kirjutistega arendanud humanitaarsed ideaale ja mõttevabadust. Vahest ei pidanud auväärne komisjon silmas paarkümmend aastat varem. Kirjutatud raamatut abielust ja moraalist olgu märgitud, et hetk tagasi mitmekülgset isiksust sisse juhatades oli analüütiline filosoofia teadlikult eraldi välja toodud mitte ainult seetõttu, et matemaatika ja loogika oli tõesti Olulisel kohal filosoofia osalisel allutlemisel matemaatilise selguse ja formaalse loogika abil rakenduslikuks tööriistaks vaid ka seetõttu, et mõista, miks põhjustas tema abielu ja moraalikäsitlust palju pahameelt. Abielu on ju olnud rohkem emotsionaalset laadi väärtussüsteem sarnaselt moraalile tänu millele on selle olemust saanud suhteliselt paindlikult kasutada erinevate isiksuste. Muutuvate suhete ja konfliktsete kultuuride kiuste püha nähtusena. Vastasel paraku jõudis loogikat rakendades seisukohale. Abielu sõlminud mees ja naine peavad olema teineteise suhtes truud alles pärast esimest rasedust. Kuna teineteise toetus on oluline lapse üleskasvatamiseks. Rassel heitis segaabi, löön institutsioonist välja enamuse. Mõeldud moraalseid konventsioone, poisiast, romantikast ja muust emotsionaalsest ainest rääkimata. Vähemalt loogiliselt võttes. Ja loogika teda pahameelest ei päästnud. Isegi 10 aastat hiljem, kui talle pakuti töökohta New Yorgi ülikoolis jõudis tema õppejõu sobivuse küsimus kohtuniku lauale, kes otsustas. Bertrand Russel ei olnud raamatus öeldu tõttu moraalselt sobilik inimesi õpetama. Ja paarkümmend aastat hiljemgi seoses Nobeli kirjanduspreemia saamisega, arvas matemaatik, filosoof Bizet. Sedagi põhjustas kirjutis abielust ja moraalist. Et teda saaks siis kutsuda talvel Rootsi kuningriiki ja lasta tal siis seal surnuks külmuda. Nagu juhtus 300 aastat varem filosotecartiga. Eesti vabariigi perekonnaseaduse paragrahv 15 kinnitab, et abiellumisega alustavalt mees ja naine abielulist kooselu mis kohustab neid vastastikkuseks, lugupidamiseks ja toetuseks. Esimene paragrahv kinnitab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kõike seda seaduse kirja on viimasel ajal proovile pannud samasooliste abielu sõlmida. Perekonnaseaduse järgi. Teha ei saa. Väljapääsuks on kooseluseadus, mille abil püütakse tagada samasooliste kooselule abi elulistega sarnased õigused. Kõik öeldud peab meeles pidama seoses ennustustega. Et kusagil aastal 2050 abielluvad inimesed robotiga. Ülikooli töötas sellise ennustusega, et täna enam ära ei võeta, sest teemat käsitleti Londoni ülikooli konverentsil armastus ja seksrobotitega. Taolise ennustusega nõustuvad mitmed eksperdid, sealhulgas usutakse, et robotitega abielu sõlmimise teelt kaovad õiguslikud takistused. Arvestades samasooliste abielude temaatika tõstatatud emotsionaalset mõtlemist, kuni käsi kähkluseni välja võiks selle võimaluse üleppelt Rakrosserlikult loogiliselt arutleda, sest pahameelemaharahustamiseks on ju aega veel. 35 aastat. Seega loogiliselt võttes leiavad mõned eksperdid, et robot on isegi inimesest parem. Abielupartner. Väga paljude inimestevahelised abielud jooksevad karidele kasvõi seetõttu, et ei suudeta tagada perekonnaseaduse viieteistkümnendas paragrahvis kehtestatud. Kohustust teineteisest vastastikku lugu pidada ja 11 toetada. Robot oleks ka sõnakuulelik abivalmis. Ja kõike inimlikku välja kannatab isegi heas mõttes lihtsameelne. Selline, kes võtab alati süü enda peale. Näiteks kui laps käsib robotil palli aknast välja visata, võib viimane keelduda, sest pall võib tabada süütut jalakäijat või autot. Aga kui laps seisab akna ette ja palub robotil temaga palli mängida ning hüppab. Selgelt palli eest ära ja seda papp tänaval liikunud näiteks politseiautot jääb loogiliselt võttes süüdi masinast kasvataja. Kõik on loogiline ja moraalne. Omaette küsimuseks jääb, aga kust need lapsed tulevad? Väga küll midagi välja mõeldakse.