Tere kena laupäeva siin Tallinnasse valitseb udu ja samasugune udu, ilmselt on ka Eesti poliitikamaastikul täna üks päev enne riigikogu valimisi, kolmandal märtsil. Ja tegelikult vähem kui tunni aja pärast hakkame midagi selgemaks saama, kui algab Eesti Raadio suur valimisdebatti erakondade peaministrikandidaatide vahel, aga enne seda soojenduseks neile ja väikeseks Aslaga torkimiseks on rahvateenrite saade, kus täna on esindatud noorem põlvkond, Ott Ummelas, Sulev Valner ja vanasaatejuht ka siin. Ardumalas. Jaga olgu kohe öeldud, et vaata, mu sugulane. Nii et oleme sugulastega pannud ennast punti ja aga Sulev on siin erapooletu vaatleja juures aga on esindatud lahutanud. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio mõlemad. Nonii, tõesti udu on valitsemas maa peal, tegelikult täna oli päris kena hommik selles mõttes, et Kristiina jõudis kuuendale kohale ja see natuke lohutab meid selle küllalt nukra sapara nädala järel, aga homme on veel ka meeste maraton ees, nii nagu on ka valimismaraton homme. Äkki sealt tuleb veel midagi rõõmustavat, aga kuidas nüüd siis minna vastu valimisteks? Tegelikult ma ei tea. Mina olen juba valinud. Ott on ka. Ja mina olen valinud, mina ei alahinda, on täiesti poliitikutel võimalik mõjutada veel täna nendest siis raadio- ja teledebatti sides udu hajutada. Et eks ma siis kuulan neid huviga. Nii no eks esimene asi, millest me ikka peame alati alustama, on, et inimesed läheksid valima. Praegune seis on suhteliselt hea, sest eelvalimine ju tõi meile. See oli seal üle 170000, jah, valija. Pluss toimub igal juhul. Nii et noh, üle 200000 on on juba valinud pluss siis veel välismaal. Nii et noh, nagu lähtekoht, selleks, et ületada 50 protsenti on päris hea, kuigi me teame, et tihtilugu just vastupidi, kui eelhääletamine on väga aktiivne, siis valimispäeval võidakse jääda nagu passiivseks, sest noh, arvatakse, et hääled on juba antud. Et noh, need, kes, kes on juba enne ära hääletanud, need on nagu, ütleme selles mõttes negatiivse propaganda tegijad, eks ju, et noh, mida me siin enam. Aga noh, mida me ütleksime inimestele. Valima tulek on minu meelest isegi mitte kohustus, vaid see on võimaluse kasutamine, et kui me Toomas Hendrik Ilvese eeskujud niiviisi ennast natuke ajas tagasi mõtlen näiteks täna 20 aastat tagasi see ei olegi ju nii väga ammu, ikka tuleb veel midagi meelde küll siis me ju tõeliselt siis juba võis unistada 87 kevadel, aga, aga mitte veel valida vabalt. Et siis me ju kõik unistasime, et tuleks see päev, et me saame valida vabalt eesti parlamenti. Homme on see päev käes, et taaskord, et see on tähtis märkus taas kord taaskord, et, et sellesse ei peagi suhtuma. Demokraatia üks hea omadus on see, et sellesse homsesse päeva ei pea suhtuma traagiliselt. On enne seda olnud valimised, tulevad järgmised valimised usutavasti. Et, et, et ja see ongi osa protsessist, et, et selle tõttu ei ole ka kohutavalt traagiline, et, et me nüüd homme näiteks teeme äkki valimistel mingi traagilise vea. Kui läheb kuidagi nii, et me pärast hindame, et oleks võinud teisiti minna, siis järgmine kord parandada. Et, et see on nagu osa protsessist ja ja minu meelest siin nagu, kui hinnata ükskõik missugust valimistulemust võrdluses sellega, et neid valimisi ei toimuks, siis nende valimiste toimumine on igal juhul pidupäev ja see, see on igal juhul hea, et meil on see võimalik. Ja lõpuks me kasutame seda nii hästi, kui me oskame. Ja, ja siis tuleb lihtsalt tehase, see mõistlik valik ära, et nii nii hea kui see õnnestub, et see, et see, kui ma nagu mõtlen, et tänasel päeval, et äkki ma ei oskakski homme valida, et vot ei ole nagu ühtegi ideaalset valikut. Aga see, see minu meelest on nagu sarnane sellele valikule, et ma lähen poodi, naine palub, et osta leiba ja siis ma vaatan, et oi, siin on küll mitu leivasorti, aga vot seda ideaalset nagu ei ole ja ma tulen koju tagasi. Reaalselt leiba ei saanud, eks ole, täna oleme näljas. No tegelikult noh, ma nagu kas ma ei saa siis valikuga hakkama, saan, ja tegelikult no valin parima nendest, eks ole, mis mis mis saada on. Et eks see umbes nii lihtne ongi. No mida sa arvad? Nojah, ma ei hakka kordama ma neid kõiki neid põhjendusi, mida, mida siin president on toonud päris mitmes kõnes ja noh, on selge jah, et, et selleks, et nagu riigis riigi elus osaleda on, on, on vaja valida ja samas selleks, et olla, et omada õigust kritiseerida oma valitsejaid peab ka ikkagi tegema mingisuguse valiku. Ja samas nagu nõustuksin ka nagu Rein Veidemanni seisukohaga, kes ütleb, et noh, nagu kohustuseks selles mõttes valida iga hinna eest Sellisel juhul meil peaks olema seaduses kirjas, on ju, et mitte, valimine on, on, on karistatav selles mõttes ma ei poolda seda, et inimene läheb ja valib ükskõik kelle poolt, et peaasi, et linnuke kirja saada. Ei, mina olen täitsa nõus ka sellega, et kui inimesel on ikka sügavalt ükskõik kui on ikka tõesti sügavalt üks kõikese valima minek on nagu puhas bingo loto, siis, et noh, hea küll, et kui ta sunnitama valima minema, eks ma siis noh, umbes niiviisi viskan näppu millegi peale, noh siis ega väga ei ole vaja. Aga ma millegipärast eeldan, et mitte ainult 50-l protsendil vaid, vaid ikkagi enam-vähem kõigile Eesti inimestele ei ole tegelikult ükskõik. Ja, ja selle tõttu noh, mõelge lihtsalt enda südames järgi, kas teil on ikka täiesti ükskõik, kuidas see asi läheb. Võib-olla ikka ei ole võib-olla tegelikult ikkagi tahaks, et läheks natuke paremini. Mina usun väga selliste väikeste tegude mõjusse väikeste tegude teooriasse, et see, et see valik, et sa, ma ei tea, no valid ütleme, et kas sa jood piima või Coca-Colat, et kas sa sööd hamburgerit kohalikku toitu, et et kas sa, noh, ma ei tea, käid jala või, või sõidad iga hinna eest autoga. Et nendest väikestest valikutest tegelikult sõltub noh, kokkuvõttes suuremad asjad ka ja ja kui siin on hästi palju sel nädalal ka räägitud teemal, kuidas inimestel võiks olla vastuhääled, et see võib olla diviseeriks, et et võimalus kellelegi vastu hääletada, siis kui ta nüüd rahulikult hakata mõtlema, siis valima minek ongi vastuhääl nendele, keda ta ei tahtnud. Sellepärast et, et teeme lihtsa sellise algkooli või lasteaia matemaatika, eks ole, kaks pluss kaks on neli ütleme, et meil on kaks kandidaati, kes kumbki saab kaks häält kokku, on neli häält. Kui nüüd üks, üks inimene ei lähe valima siis sellele teisele kandidaadile antud häälte arv hääletama kaal muutub palju suuremaks. Ja vastupidi, kui see viies inimene läheb ka valima, siis hääle kaal jälle, eks ole, nii-öelda sinu vastase hääle kaal tegelikult väheneb väga oluliselt. Ja ei tasu mõelda, et, et Eesti on suur rikkus, on miljoneid hääled ja ja mis minu hääl seal on. Me oleme näinud oma eelmistel valimistel vägagi, kuidas mõne erakonna parlamenti pääsemine on sõltunud loetud hulgast häältest, kuidas kellelegi võit valimistel kas või eelmine kord Keskerakonna Res Publica vahel oli selline juuspeen, erinevus võib öelda ikkagi üldises häälte hulgas, et et siin võib osutuda, et vägagi vägagi loeb see noh, erakonnad loevad ju tegelikult sadu hääli ja tuhandeid hääli. Me ei räägi miljonitest häältest. Nii et loed küll tegelikult hääl, et see on täiesti noh, rumal jutt, on aga öelda, et ühe eestlase hääl Eesti riigis valimistel ei loe midagi. Loeb küll, see on, see on igal juhul ütleme tugev aktsia, ma ei tea, kui keegi on, võib-olla ma ei tea, mingisugune Tallinki aktsionär kolme aktsiaga, siis ma arvan, et tema hääl selles aktsionäride seas on oluliselt väiksem kui Eesti riigis valimist. Jah, ja tegelikult, kui nüüd rääkida nendest nii-öelda juhuslikkust hääletamisest, siis noh, ütleme suurte arvude seadus ütleb, et kui valjud hääletavad juhuslikult, siis need juhuslikud hääletamised nagu neutraliseerivad 11 sellest ei kujune välja trendi küll aga noh, mõeldes näiteks eelmiste valimiste peale, kui siiski Res Publica saavutas väga suure ootama võidu siis see teeb natukene selles mõttes ettevaatlikuks, et noh, et ei, välditakse hellist sama fenomeni, et lihtsalt minnakse Gazarne ja öeldakse üld üldise vooluga, et see on see, millest ilmselt ka Rein Veidemann kirjutas, et need ei saa inimesi, kes võib-olla noh, üldse ei jaga seda, mis toimub poliitikas või kes keda esindab, et ei, ei saa nagu neid nagu mobiliseerida nüüd massiliselt hääletama ainult sellepärast, et neil on nüüd pakutud välja niisugune populistlik lihtne lahendus mingi erakonna näol. Aga ma ütleksin, praegusel hetkel ka sellist ei ole, nii et. Ma nagu selles mõttes ei näe seda probleemi hetkel, et noh, et see nagu ei tohiks olla takistuseks kohe ana Sulev, selle sõna ja ma tahtsin öelda, et tegelikult võiks olla ka tänasel päeval põhjenduseks, et ei ole kedagi valida, sest tegelikult on vägagi valida minu meelest igale maitsele, on, on praegu valikuvõimalusi, sest tõepoolest on meil väikseid erakondi öeldakse küll, et nende hääl ei loe, miks ei loe, loeb suurtelt erakondadelt ära järelikult nende kellelegi väga võimas võit jääb selle tõttu ära, kui sa annad hääli väiksematele erakondadele, need, kes seal sulle nii-öelda maailmavaateliselt lähedasena ja ei ole ma nõus. Aga mis on ajakirjanduses ka veel täna Postimehes läbi käinud, et valimiskampaania on eriti räpane? No ei ole see aasta eriti räpane, mina küll ei näe mingit räpasest, isegi tänastes lehtedes ei, ei näe ma mingit uut suurt skandaali, mis, mis nüüd võiks aga oluliselt valimistulemust mõjutada. Minu meelest on suhteliselt tsiviliseeritud valimiskampaania olnud. Mina ütleks isegi selle kohta, et valimiskampaania on ikka eriti roosa, et tegelikult nagu just nimelt sellist nagu tumedaid värve nagu polegi õieti, eks ole. Keskerakond Reform vastastikku ütlevad jah ja ei no kuule, see on ju väga viisakalt tehtud. Aga mis ma tahtsin öelda, on see, et, et ma vaidleks nagu vastu sellele, et kui ka mõelda eelmisega Res Publica edule, et siis, et see nüüd ainult nagu puhas populismi noh, see, mille peale inimesed läksid ilmselt selles kampaanias kokkuvõttes oli mingi veenvus, eks, mis mõelda ka valla protesti vastu hääletamine, jah, aga, aga ütleme, oli ka mingi veenev usk, et nad et nad ehk on paremad. Ja ütleme, et selles mõttes ja muidugi väga suured lubadused väga siuksed, apsalutistlikud lubadused, ütleme, teha kõike hästi mille, noh, mis, mis olid juba lubaduse andmise ajal ilmselgelt ebareaalsed lihtsalt, et noh, inimesed on ekslikud, isegi mitte pärast mina ei heidaks ette, et Res Publica näiteks selle ka suhteliselt lühikese aja jooksul, mis neil siis valitseda, õõnestus olemas, kohutavalt halvasti käitunud. Aga ütleme lihtsalt, et kuna nad andsid lubadusi käituda täiesti eksimatult, siis sellega võrreldes, eks ole, nad ei osutunud nii headeks, et ega nad ju midagi tagantjärgi võttes, mis seal siis nii väga ette heidad, eks ole, aga okei, jätame selle. Aga kui me nüüd võrdleme sellega, siis tõesti Me võime öelda, et seekord seda nii-öelda Res Publica fenomeni sellises oma laadis, et lubada noh, nii-öelda piltlikult öeldes ma mäed ja orud kokku. Et Ta ei esinda näiteks üldse mitte, eks ole, uus tulija rohelised vaid pigem võib öelda, et seekord püüavad Res Publicat teha pigem Keskerakond ja Reformierakond, kes lubavad noh, nii-öelda rahva kokku, eks ole, kõike, mida noh, et mida tahate, seda lubame, see on, ma, ma olen nagu pereisana mõtlen, et piltlikult on see umbes see, et et ma hommikul võtan pere kokku, ütlen, et meil on päris hea aasta olnud, natuke on raha kõrvale pandud. No mida me siis tahame, hakkame ostma uut maja, uut autot ümber maailma, reisi teeme, teeme, eks ole, ja siis noh, kas see kõik nagu noh, hädapärast saame selle kõigega hakkama, noh, natuke laenu võtta, võlgu võtma, aga ega järgmine aasta tuleb ka väga hea, küll me hakkama saame. Ja nii lähebki, eks ole, erinevused, sina räägid võla võtmisest, aga, aga need, kes lubavad, nad ütlevad võlgu ei võta ja et me ei võta ja mismoodi me saame sellest samast rahast on kogu see kogu see jah, mentaliteet nagu tõesti ütleme kõlab nagu sellisena, et, et meil on täna väga hästi ja kulutame. Aga et, et, et et nagu sihukse talupoja mõistusega tahaks nagu tegelikult tahaks valida inimest, kes annab mulle kindlustunne, kindlustunde, et tema suudab Eesti riigi, noh, ma ei tea, mingite aastate pärast hoida väga heas korras. Et meil tõepoolest tulevikus raha hästi oleks ja kui seda on, siis ma ausalt öeldes ei kahtlegi, et pensionid kahe kordistuvad lihtsalt sellepärast, et Eesti riigil läheb hästi, mitte sellepärast, et seda lubatakse. No üldse see minu meelest on jäänud lahti rääkimata ja nüüd viimastel päevadel on need Raivo Vare ja, ja täna Indrek Neivelt on natukene majanduse reaalselt olukorda siiski paljastanud. Küsimus sellest kasvust on suuresti mull. Sest kui te ütlete, et ei võeta laenu, siis Eesti riik mitte riik iseenesest, vaid siin elavad inimesed firmad on juba üle 150 miljardi võlgu muule maailmale. Ja, ja tegelikult ka kõik Euroopa Liidust saadav toetus on ju sisuliselt ju laen. Me peame selle Euroopa liidus olles hakkama tagasi maksma. Nii et ei saa rääkida sellest, et majandusedu oleks täna tõesti nii-öelda positiivse märgiga, see on võib-olla see negatiivne märk on natukene väiksem, kui ta oli kümmekond aastat tagasi. Nii et selles mõttes majanduse edu peale mängida, nii nagu kaks suurt erakonda teevad, praegu on minu meelest väga vastutustundetu ja seda ma olen välja öelnud ja ütlen ka edaspidi oma artiklites välja kahjuks üks artikkel, mis ma tahtsin, et ilmuks enne valimisi, ei ole ilmunud, aga ta ilmub järgmisel nädalal, kus ma ütlen seda veel kord välja. Ehk mitte nii dramaatiliselt nagu Vello Leito Iseseisvusparteist kes siiski minu meelest on tabanud nagu mõningaid asju väga hästi, mida praegused valitsejad ei taha tunnistada. Tõepoolest, meie majandusedu võib olla väga lühikese, lühiajaline, see võib lõppeda juba sellel aastal. Juba sellel aastal võib SKT areng pidurdada juba sellel aastal võivad ära minna, välisinvestorid võib saada tõesti reaalseks. Nii-öelda võib kroon olla ohustatud, ma ei taha seda sõna kasutada, sest siis öeldakse, et ma olen jälle hüsteeria tekitaja, aga ka need majandusprobleemid, mis meid võivad oodata teatud maailma arengute puhul. No võtame kas või näiteks, kui algab sõda Iraani vastu, siis me ei, ei kujuta endale ette seda, milliseid tagajärgi, sest see võib kaasa tuua näiteks ka kütusehinna. Väga järsk tõus. No mina nagu ei kahtlustaks suuremate erakondade juhte rumaluses, et nad, et nad ei mõtle tegelikult neile ohtudele, aga lihtsalt mingil põhjusel praeguses valimiskampaanias nad leiavad, et, et seda ei ole mõtet rääkida. Ma arvan, et ta tegelikult Ansip, Savisaar ja teised nad tegelikult mõtlevad neile ohtudele. Ja huvitav on just see, et et kui varasemate valimiste puhul on alati nagu probleem olnud, et, et parteid annavad suuri lubadusi, et, et me peame nüüd neid tagant torkima, nad neid täidaksid siis tänavu on nagu saabunud olukord, kus mulle tundub, et paljud targad inimesed pigem hoiavad pöialt, et ega nad nüüd ometi seda tegelikult tegema ei kavatse hakata, mida nad siin kõik kokku on lubanud, et et ehk tuleb neile valimiste järel mõistus pähe ja nad ei tee seda kõike. Et, et see on nagu hoopis uus olukord selles mõttes, et et võib-olla tuleb, et, et me oleme jõudnud staadiumisse, kus, kus ongi hea, kui valimislubadusi teatud osas ei täideta ja ongi hea, kui, kui nad tegelikult seda kõike tõsiselt ei mõtle. Et et see on, see kõlab paradoksaalselt, aga, aga kui terve mõistusega tõesti seda kõike kõike käsitleda, siis see tundub pigem niimid. Äkki tuleks siis küsida, et ehk ehk on kõik see nii-öelda selle taga, et meie, PR-firmad on, on nii-öelda esimest korda saanud siis selle juhtrolli enda kätte ja reklaamivadki nüüd parteisid nagu? Neivelt täna ütleb väga selgelt välja, et seekordne kampaania valimiskampaania on märksa suurem äriline kampaania kui mistahes Eesti. Ühegi suure ettevõtte senine reklaamikampaania tähendab, tegemist on ikkagi. Tõepoolest kui te ütlesite, et ei lubata, annad siis taevamannat, saavad reklaamifirmad praegu ja nendega seotud ütleme ka meediakanalid, kes praegu reklaami avaldavad, eks ju, kui nüüd täna küsib üks kanal Andrus Ansipit viie minuti eest 70000 krooni, eks ju pluss siis maksud peale. Millest saab riik muidugi natukene endale, aga, aga kiirendama jällegi, aga kiirendab jälle majanduskasv sisuliselt, et kas nüüd see raha, mis on kulutatud näiteks valimiskampaaniale, kas see on ka nende majanduskasvus ära niimoodi kirjutatud sisse see on ju ka ju meie majaosa majandusest, eks, aga mida ta annab meile, mida ta annab? Eesti reklaamiturg kasvab tänu neile valimistel sel aastal jälle mõne mõnegi protsendile ja see oligi selles Ansipi ja sellest teemast muidugi, kuidas need raha eest kõike saab, sellest võiks omaette rääkida. Nojah, see, seda me oleme nüüd näinud tõepoolest, et kuidasmoodi toimuvad lavastatud debatid ja nii edasi ja nii edasi ja hea rahalist, eks. No see isegi siin pole isegi tõsine heitlus, et, et minu meelest siin ei ole isegi küsimus selles, et kas see raha, mis sinna kulub, on, on suur või väike raha. Aga vot mina pean küll tunnistama, et vot siinkohal minul eesti ajakirjanikuna on häbi. Mul on häbi oma kolleegidega pärast antud juhul just eriti TV3s. Et miks nad nii teevad, sest see on noh, kõige elementaarsem, jämedam Eesti ajakirjanduseetika koodeksi rikkumine sisu ja reklaami, nii-öelda reklaami väljamängimine nii-öelda sisulise saate pähe või see õhtul tõepoolest on telekavas kirjas, et peaminister Andrus Ansipi pöördumine mille kohta noh, mis, mille kohta me tegelikult teame, et seal kohas telekavas peaks olema kirjas, et viis minutit reklaami mitte peaminister Andrus Ansipi pöördumine. Et see on noh, ütleme juba noh, niivõrd selgelt ajakirjanduseetika rikkumine reklaami nii-öelda tarbija noh, nii-öelda eksitamine, et selle kõrval tegelikult kahvatub kogu see, kogu see kisa, mida me oleme nii-öelda aastast vastas milles me oleme süüdistanud raepressi kuidas Tallinna inimestele linnaosa lehtede kaudu noh, nagu tehakse justkui ajakirjandust ja tegelikult parteilist propagandat. Et see pigem selles kampaanias, nüüd on tõusnud uuele tasemele terved telesaated, mingeid ärategijad, gigantide heitlus, et noh, kui, kui, siis üliväikselt seda markeerides, et et tegu ei olegi ajakirjandusega. Noh, see on, see on tegelikult väga, väga nagu tõsine märkme. Ja sellepärast See ajakirjanik peaks väga tõsised järeldused tegema, küsima, kas me nii lähemegi edasi. Selle peale võib küll süda rahuga öelda, et on tore töötada avalik-õiguslikus ringhäälingus, kas ei ole vaja sellist mängu mängida ja kus on olemas ikkagi mingid reeglid ja neist ka enamalt jaolt kinni peetud. Ei, aga ma siiski ütleks, et siin ma isegi ei tõmbaks seda joont vahel avalik-õigusliku erameedia vahel minu meelest sellist, andke andeks, pornograafiat ei tohi teha ka erameedia ja näiteks Eesti ajalehed ikkagi valdavas osas seda ei tee. Kuigi noa tähendab ma tahaks ka tagasi tulla, selles mõttes, et ma mäletan, omal ajal šokeeris kõiki, kui Eesti Ekspressi esikaanele ilmus kandidaadi pilt, eks ju. Aga nüüd on ju lehed lapadoni, küljekandidaatide pilte, et minu meelest ka see natukene ikkagi Ei ole nagu proportsioonis sellega, mida, mida valimised peaksid endast kujutama, me teame näiteks siin põhjanaabrite juures isegi välireklaamis on piiratud selle pildi suurus, eks ju. Samamoodi ka siiski ajalehereklaamis ma ausalt öeldes ei ole küll näinud üle leheküljelisi kandidaatide pilte, ma võin ka eksida, sõna oled ott muidugi elanud Soomes ja oskad öelda, aga kui palju see kampaania kunagi ei, ei ole võtnud selliseid mõõtmeid eelmise valimiste ajal solide Soomes ühe küsimuse. Et seal on ikkagi väga-väga selge nii-öelda siltide panemine, et mis asi on nüüd valimisreklaam ja, ja mis asi on nüüd mingi mingi muu kommertssõnum, et seda, seda probleemi seal ei ole, et, et see piir oleks hägune minu jaoks nagu Eesti puhul on see mündi teine pool on ikkagi pisut olulisem, mis, mis kuidagi jäi nüüd viimastel nädalatel kuidagi hajus ära seesama erakondade rahastamise kontroll. Noh, ütleme ausalt, ikkagi see õiguskantsleri ka see nii-öelda riigikohtusse minek, see jäi suhteliselt See kadus nagu vits vette, et mitte midagi ei järgnenud ja riigikohus ei tahtnud enne valimisi seisukohta võtta. Sel nädalal tuli teade, et Keskerakond ostab tagasi oma need võlakirjad, eks ju. Ja see ühe korra käis läbi, mis, mis sellest edasi sai. Tähendab, siin on väga palju selliseid vihjeid, aga need ei räägita lõpuni, eks ju. Ja, ja noh, selles mõttes ei olegi nagu räpane Ostot kampaanias, sest et on ainult vihjed, vihjet, eks need asjad ongi suurelt jaolt ainult isegi kõige suurem, vähemalt skandaalid, mis siin nüüd on olla näiteks Heimar lengi excuse tšekipakkumine, aga see nagu vaibus väga rahulikult ära keegi võttis jälle patu enda peale, et oi, meie ise siin joonistasime selle valmis ja kinkisime talle ja ja ühesõnaga noh, ei ole ju ka nagu asju, nagu selgeks puhtaks räägitud. No aga Heimar lengi ütleme, 200 tuhandesest tšeki kallal ei ole ju mõtet lõputult norida. Aga hiljem see sama sama erakond räägib nii-öelda esitleb iseenda saavutusena kahe miljardi kulutamist raudtee ostuks, eks ole. Et meie tõime raudtee tagasi noh, selles et, et siis selle kõrvale Neymar lengi 200000 on ikka peenraha, eks ole või võtad jälle, kus põllumajandusministeerium veteks viimases maalehes, eks ole, täiesti häbematult ütleb, et nii-öelda rahvaliidu suure sildi all, et kuidas meie, vot need toetused, need toetused, need toetused, meie rahvaliit anname, eks ole, Eesti rahvale. Et no ja see on nagu kujunenud täiesti kahjuks niisuguseks erakondadeüleseks reegliks. Noh, me ei saa küll öelda nüüd, et kõik erakonnad seda teevad ja ma arvan, et siin võiks siiski valija võiks selles rohelise tee, sest kuule sa ei, aga noh, siiski, et valija võiks nagu sellest retoorikast nagu aru saada, et see ei ole päris nii, et kõik erakonnad on ühesugused, et, et siiski ütleme on selgelt mõned mõned on teinud mõnda asja, mõnda teist, me võime ainult kahtlustada, et võib-olla nad teeksid ka, aga nad siiski veel ei ole seda teinud. Kusjuures ma tahaksin nüüd ka siinkohal veel ühe niisuguse täpsustuse teha, et tegelikult muidugi palju rünnatavamad on olnud need erakonnad, kes valitsusse kuulunud, sellepärast et nemad on pidanud otsuseid langetama ja nemad on ka teinud tehinguid, eks need, kes on olnud kogu aeg opositsioonis, ei olegi nagu saanud midagi teha, eks selles mõttes noh aga neid päris ühele kaalukausile asetada me võime küll tauninud Lähme taunime siin noh, valitsuserakondade tegevust ja kindlasti sinna väga palju neile ette heita konkreetseid asju, kuid samal ajal me peame ka aru saama sellest, et nemad on pidanud ka need, kes eksju, neli aastat, kes vähem valitsema ja kahtlemata see toob palju rohkem seda negatiivset välja kui opositsioonis istumine, kus võib esitada populaarseid seaduseelnõusid. Mõnes mõttes, kui me vaatame näiteks sedasama artiklitesarja, mis ilmus Ekspressis Isamaaliidu teemani, siis me näeme, kui, kui noh, lihtsalt need asjad kaovad täiesti ja ei ärata üldse mingisugust suuremat diskussiooni. Sest sest, et see kõik puudutab aega, mil meie vabariik oli nagu öeldakse, ullike ja Nojah, või tänane Postimehes see pirita majade lugu, eks ju noh tänasest poliitikast, eks ju, on seal välja tuua, eks välgatas. Kes küll tollal ei olnud minu teada üldse mitte keskerakonnas. Ja kes oli keskkonnaministeeriumi kantsler hoopis ja ootel, seal oli minister, eks ju, kui me vaatame, mis erakonnad siis olid, see oli linnavalitsusele jo koonderakondlik tollal, eksju. No ühesõnaga, noh, vot see ongi asi, et Eesti poliitikas on toimunud niivõrd palju neid muutusi ja mõned inimesed on lõikunud peaaegu kõikidesse erakondadesse ja jätnud jälje kas valitsuses või ametnikuna või kusagil mujal. Et noh, meil ei ole nagunii selget pilti selles mõttes üldse ja me ei saa nagu selles mõttes ka rääkida, miks öeldakse, et meil ei ole nagu maailmavaate alusel ei saa valida, sellepärast et noh, meil ei olegi maailmavaate alusel tegutsevaid erakondi üldse. Ei no eriti selles kampaanias ikka, kus kõik lubavad, et nad võivad kõigiga kõike teha, noh, sellist lõbumaja pole ikka enne olnud tegelikult Eesti poliitikas, kus kõik kõik on valmis tegema kõike, kui selleks on lihtsalt mingisugune sobiv nagu kampaania alguses me mäletame, et ikka ikka üksikuid erandeid Ütlesid, et millised millistel tingimustel nad kindlasti ei läheks valitsusse ja puhaga? See ongi seda küsimust muidugi on, et huvitav, et kui meie saate järel tulevad tõesti peaministrikandidaadid vikerraadiosse ja kui nad täna õhtul on Eesti televisioonist, siis ma loodan, et saatejuhid küsivad ja, ja tõesti nii kaua küsivad, kuni nad erakondadelt ikkagi ka mingid vastused saavad, et kellega koos nad ikkagi siis näeksid oma tegevust, noh, seda ei saa kuigi nii-öelda, et need tõesti seal ilmselt tõsi, et, et keegi ei välista lõpuni kedagi. Aga ometigi me peaksime teadma noh, umbes sellist jaotust, et vot need erakonnad on need, kellega me tahame koos valitsust teha. Vot nende erakondadega me, kui me oleme sunnitud, siis me teeme. Ja vot selle erakonnaga me kohe ei tahaks, et umbes mingi selline liigitus peaks ikkagi olema, mis ei välista mitte ühtegi võimalust teha, aga noh, et ikkagi, et on selge, et, et sellega me oleme lähedasemad ja sellega me ei ole nii lähedased, et minul valijana tekiks nagu mingisugunegi ettekujutused, mis toolil keegi istub. Praegu on neid ikkagi nagu kahe tooli vahel istujaid ikka uskumatult palju. No kui me meenutame 99. aasta valimisi, siis tollal jõudnud see tõi nagu edu kolmikliidule, et nad esinesid ju blokina juba enne valimisi ja see läks tollal peale Ja öeldakse, et täpselt sama asi tõi edu Rootsis näiteks Maderaatidele eelmisel suvel, et nad tõesti suutsid luua sellise ühtse bloki. Et, et olla ja olla edukas. Aga no tänasel päeval on lihtsalt selles mõttes natuke raske seda ploki luua, sest tõepoolest on tõenäoline, et pääseb kuus erakonda siiski kuus fraktsiooni. Ja nüüd vaatame, nüüd jõuame nende ennustuste juurde, mis on minu meelest üks väga oluline küsimus kogu selles mängus, eks ju. Siis näeme, kuidas noh, seal on ikkagi need jõuvahekorrad just suurte osas on ikkagi vaheldunud väga suurtes piirides. Eks nüüd täna viimane avaldatud Emori omnibuss uuring, eks ju, näitab ju seda, et reform ja, ja Keskerakond peaksid olema nagu peaaegu võrdsed. Mis on iseenesest muidugi hea, kuid teisest küljest tekitab ikkagi ohutunde selles osas, et nad võivad tõesti kahekesi teha uue valitsuse, mis ilmselt see ohutunne. Minu arvates Eesti, see ei ole hea valik, ma julgen seda välja öelda, sest see siin on liigas selgelt nagu ma olen ka varem rääkinud, liiga selgelt arreviirid ära jagatud, üks erakond ei astu, nagu öeldakse, teise varvastele, eks ju, ja selle tulemusena sünnibki selline noh, Nepotistlik, kui kasutada võõrsõna selline olukord, eksju, kus soositakse oma sugulasi, oma erakonnakaaslasi, oma ettevõtjaid, oma oma nii-öelda rahandusringkondasid ja nii edasi, et selles mõttes see ei ole hea, seal peaks olema siiski kolmas jõud, kes natukene häirib seda võib-olla natuke aktiivsem, kui rahvaliit on olnud, kes on nagu rohkem noh, ka nagu selle oma Raiv riivi Irikese oma väikse põllu siilukese endale saanud ja nüüd tegeleb selle peale, eks seal peaks olema see, kes nagu häirib kahte suurt vähemasti või isegi kaks väikest No mina muidugi ideaalis näeksin ikka, isegi mitte ideaalis normaalis täiesti normaalses olukorras ma näeksin seda, et valitsus, et Eestil on üks valitsus, mitte et Eesti valitsus, nii nagu see tõesti viimastel aastatel aina rohkem on, et meil on tõesti vasallidele jagatud vürstiriigid ministeeriumitele. Partei vürstiriigid ja selle partei valida ja siis äkki siis aga see, see noh, see vürstiriikide nisugune konföderatsiooni valitsus, nagu meil olnud on, see saab toimida tõesti sellises rahuolukorras, kui ei ole väga tegelikult seda välista ärritajat. Noh mille puhul tõesti on vaja üksmeelt, mille puhul, et, et meil on olnud, eks ole, ja viimased kuud näeme noh, siiski ka mitte ainult mängult, vaid tegelikult noh, valitsuses väga suured erinevused. Aga nad püsivad sellegipoolest koossest. Miski ka, noh, majandusel läheb hästi, eks ole, ei ole vaja selliseid pingutusi, mis nõuaks üksmeelset pingutust, sellepärast et tegelikult nagu Eesti elu nagu tiksub oma rada, valitsus tiksub oma elus, eks ole, ja ja, ja kuni nii-öelda ütleme nii-öelda kuni mingisuguse natuke raskema olukorrani see ilmselt toimib. Aga, ja kui tõesti oleks vaja sellist noh, niisugust ühel või teisel viisil kriisi, valitsust, mis ei tähenda ainult majanduskriisi, vaid ka mingit muud kriis, eks ole välispoliitilist kriisi või mingite ühesõnaga midagi, mis vajab tõesti üksmeelt siis noh, siis selline valitsus peaks ilmselt olema kuidagi sellisel üks meelsemalt pinnal kui see, et, et on niisugune siga ja kägu, valitsus peaks nagu olema. Kuigi muidugi, Ma ei ole selle vastu tegelikult jälle. Teisalt me loeme siin analüüse, kes ütlevad, et just nimelt need kaks osakonda oma sihukesele välisele retoorikale vaatamata on uskumatult sarnased ja mistõttu just nemad nagu sobivadki, väga hästi Kuid nad on nagu käemedali kaks külge. Ja ütleme niimoodi nagu mõnevõrra populistlikult võiks ju väita, et tõesti sellisel valitsusel kahe erakonna valitsused oleks, oleks kõige suurem kandepind, sest noh, teadlased nende valijaskonna kuidagimoodi ei kattu, annab see noh, kokkuvõttes kõige kõige suurema massi valijaid ja noh, mõnes mõttes tundub justkui, et see oleks kõige lähedasem sellele, mida rahvas kokkuvõttes Ja aga, aga, aga kui me kujutame, kui me võtame selle Eesti riigi, noh ütleme meie huvi peab olema ikkagi selles, et Eesti riigil läheks hästi, eks ole, mitte see, see, meid siin vähem vist ei peaks huvitavamad, millisel erakonnal just täpselt neist, eks ole, aga et Eesti riigil läheks edaspidi hästi, siis noh, üldiselt, kui me toome ikkagi mingeid analoogid töötavate meeskondadega, siis nagu tulemusi saavutab meeskond, mis on meeskond, reeglina mitte see meeskond, kuhu on kokku pandud jõud, kes tegelikult nagu 11 väga ei salli. Et, et selle tõttu lihtsalt, kui me räägime sellest, et Eesti riik vajab nagu mingisuguseid arenguvisioone, eks ole, meil on vaja selleks, et tõesti ka kuhugi kuhugi edaspidi edasi areneda mitte lihtsalt edasi tiksuda, vaid vaid on vaja nagu mingit üksmeelset visioone, siis sellest tänasest valitsusest on seda olnud küll suhteliselt raske nagu näha, tulemas ja samasuguse valitsuse jätkamisel ilmselt samuti vaata, milline see üksmeel Kuigi stabiilsus on olnud üsna suur. Nojah, see stabiilsus lepitud kodurahu on kokku lepitud kodurahu. Muide enne. Noh, tal on tegelikult olnud sellise ajutise valitsuse jooned ikkagi algusest peale, et. Kui aju tuligi tegelikku valimistulemuste alusel moodustatud valitsuse asemel ta oli ikkagi jälle asendaja. Kui 76 riigikogu liiget on asendatud, eks, ja selle aja jooksul, mis näitab seda, et ega valimistulemused ju tegelikus poliitikas ei üldse ei rakendugi täiendusena. Kui nüüd meelde tuletada seda retoorikat noh, kaks aastat tagasi ja millal see valitsus moodustati, enam-vähem, eks ole, siis retoorika oligi, et, et see on valitsus, kus pannakse kõrvale omavahelised põhimõtteliselt nii-öelda lahkarvamused ja valitsetakse kuni valimisteni ja ja nii-öelda põhimõtteliste küsimuste juurde tullakse hiljem. Täidetakse koalitsioonilepingut ja nüüd igal korral on tehtud sinna linnuke, nii nagu me näeme televiisoris reklaamis. Aga ma tahtsin selle reitingute jutu juurde tulla tagasi siin otiga. Vahetasime mõtteid, et noh, tegelikult kas reitingute avaldamine on ju üsna niisugune delikaatne küsimus, eks ju, kas neid saaks ja peaks avaldama vahetult näiteks enne enne valimisi ja kuivõrd need võivad mõjutada lõpptulemust? Mul on nagu jääb veidi mulje, et, et mida rohkem on räägitud kahe erakonna nii-öelda potentsiaalsest võiduvõimalust, seda rohkem ka nende toetus kasvanud. Minus tekitas küsimusi siin mikrit artikkel Postimehes vististi eile, kus noh, see ilmselt võib-olla ainult mulle arusaamatuks, aga, aga, aga jutt sel teemal, et just erakondade reitingute avaldamine see valijale kõige olulisem teave asjatundliku otsuse tegemiseks noh, see tekitas nagu minus küsimusi, et mis, mismoodi siis see see, et ma tean iga nädal või iga päev, kes nüüd, mis kohal on mõju peaks mõjutama või tegema minu otsustamise asjatundlikumaks? Ma arvan, et noh, ma peaks ikkagi otsustama poliitikute tegude ja, ja programmiliste selgus See on nagu seal selles miljonimängus, eks ole, lastakse publikul hääletada ja siis mängija valib kõige populaarsem variant, siis sa oled seal, on õige. Iseasi, et kas see alati õige on. No ma olen ka seda kusagil mujal välja öelnud, et rahvahääletusega ei saa tõde välja selgitada, eks ju, tõde on sõltumata sellest, eksju kes on populaarsem ja ütleme selles mõttes, sest see on, see toimib, aga, aga see ongi just see, millest on väga palju räägitud, et nagu valimised on muutunud väga mänguliseks, väga meelelahutuslikud ka hääletajad tahavad nagu olla võitjaga samas paadis, eks nad tahavad olla võitja poolel. Et siis nagu osa sellest aupaistest langeb ka valijale, kui ta on nagu valinud õige erakonnad. Et minu meelest vot see on, see on nagu selline väga ekslik lähenemine asjale, et et kindlasti ei peaks mõtlema selle peale nüüd olla võitu ja poolel, sellepärast et sina andsid oma hääle ju niikuinii Ahanonüümsel, eks ju. Ja ja noh, keegi ei usu, kui sa lähed ja lööd vastu rinda ja ütled, vot mina hääletasin nüüd valimiste võitja poolt, et andke mulle selle eest nüüd vastu seda ja seda, et see, see ei ole küll õige Ilmselt see mehhanism ei tule sellest, ma arvan, et see mehhanism tuleb pigem sellest, et kui inimene kahtleb oma valikus, siis ta vaatab, et kui väga paljud inimesed mõtlevad nii, et küllap seal on õige ei, no see on täitsa arusaadav ikkagi, et noh, et kui soovita sõbrale, et kui teatud brändile noh, nii-öelda on väga kindel toetus, et noh, et, et küllap nad midagi siis selles brändis leiavad, et mina pole küll veel aru saanud, et mis mees ja ta on, aga, aga küllap ta siis väga halb ei ole, kui nii paljud inimesed teda toetavad, tegelikult täiesti arusaadav loogika ütleme, et kui me võtame mingi tarbekauba ostmise loogikas samuti, eks ole, et kui ikka seda pesupulbrit ikka päris paljud ostavad, et küllap ta väga vilets ei ole, sest mis Natast muidu ostaksid. Et kuskil seal muidugi, võib-olla hiljem selgub, et tõde ei ole ainult tõesti selles enamuses. Lähtuv reklaamiloogika lähtub tõesti sellest töötajate, kui on firmal, eks ju raha panustada reklaami, siis küllap tal on ka tootearendusse raha parastada, eks ju. Ka erakondade puhul arvatakse, et kui ta on hästi palju ennast reklaamib, et ju ta siis on mõjukas erakondadeks. Iseküsimus tundub jah, et just see tootearendus on nagu seekord eriti unarusse jäänud, ainult reklaam on nagu tulnud, et kui otsid seda toodet sealt tagant, siis Narva on ainult nagu mõistliku inimese vastuseid. Ei saa. Eriti hea võrdlus on, jällegi on see kandidaatidest, kes ju pakkis oma näopildiga makarone, eks ju, ega sellestki muutunud millekski, et tema näopilt seal peal on, et see veidikene näitab ka kogu võrdluseks kogu meie valimiskampaaniale, et väga palju pingutatakse pakendi nimel ühiskoorides, laulmisele, ühisel marssimisel ja ja pensionärid ka juttu, puhume seal, et aga mis selle sisu on, eks ju, mis on tegelik poliitika sisu, mida, mida pakutakse? Noh, see see ja kui usaldusväärne see on selle, selle peale nagu väga vähe tähelepanu pööranud. Ma võtaks just ka ühest mart sellest varasemast mõttest kinni, et ega tõde ei ole selles, et tõde ei ole tingimata, mille poolt on, on rohkem, et meie poliitikas mu meelest on nagu, aina rohkem ja rohkem domineerima see mõtteviis, et kui meie seal Toompeal niimoodi hääletame, siis kaks pluss kaks ongi kuus. Et et, et noh, lihtsalt et me oleme nii kokku leppinud, see on poliitiline kokkulepe, et see on niimoodi, et see nagu, et ja, ja teine, eks ole, see loogil nagu suur põhjendus, miks midagi tehakse, on see, et teised teevad ka samasuguseid sigadusi või teised on kunagi varem ka teinud, et et noh, kui minu kolmeaastane tütar, ma kujutan ette, lasteaiast tuleb ja ütleb, et ta tegi täna rumalust, eks ole, siis no ausalt öeldes ja, aga teised tegid ka siis no mina ei saa kuidagi öelda, eks sa tee siis edasi, kuna teised teevad ja noh, ma pean ütlema, et nii ei tehta, eks ole, et ära rohkem kunagine idee ja, aga erakonnad kipuvad võtma nagu üldiseks niisuguseks tõesti lasteaiast tuled tuletatud nagu selleks õigustuseks mingisuguse noh, ma ei tea, sahkerdamisega valetamisega omadele millegi kättemängimisega vahele jäädud. Aga mis te õiendate meie kallal, teised on ka seesamasugust asja teinud. No kui keegi, ma ei tea, varastab Selverist pätsi leiba, siis see, et keegi teine ka kuskil varastab, ei õigustada, eks ole, ta viiakse turvameeste poolt minema määratakse karistus või noh, mis iganes, eks ole, see, see ei saa olla põhjus, et teised on ka teinud, et ma sellepärast vaatame läbi näppude kellegi tegemistele ja, ja teine asi on ikkagi see, et, et tõesti, et kui, kui inimesed, kelle nagu majanduslikus kompetentsusest noh, ei ole kahtlust, a'la Indrek Neivelt eks ole, või, või Raivo Vare või või, või Nonii panga analüütikud, eks ole, kes ütlevad, et et noh, et majanduses ei käi asjad päris, niisiis siis see, et et isegi nii-öelda poliitikute mingisugune kokkulepe on, meie arvates käivad. Et siis siis noh, ütleme siis nii, et valijad teil homme noh, mõelge järgijad, kumba te usute, et kas seda, mis, mis tundub nagu, nagu noh et kelle juttude usuta sellises olukorras tõesti. Ma nagu tahtsin ikkagi selle jutu juurde tagasi tulla, kus me rääkisime nagu sellest arengu visioonist ja sellest, mis nüüd peale valimisi peaks. Mille üle me peaks hakkama jälle diskuteerinud. Küsimus on selles, et, et ükskõik mis koalitsioon meil tuleb, kas siis kahe suure partei või, või siis nii-öelda ideoloogiline emotsionaalne, ideoloogiline, realistlik küsimus on ju ikkagi selles, et, et kas see uus koalitsioon suudab hakata nii-öelda proaktiivsemalt tegelema nende ohtudega, mis, mis sedasama Eesti riiki ees ootavad või ta hakkab jälle reageerima. Meil on lisaks majandusohtudele ka sotsiaalset ja just nimelt inimarengu aruanne ju näitab seda väga tõsiseid sotsiaalseid. Ma tahtsingi öelda, et just, et kui Sulev rääkisin selle sellest, et noh, põhiküsimus on Eesti riik, põhiküsimus ongi ju selles, et, et mismoodi me aru saame, mis asi see, see Eesti riik on, et kas see on siis heaolu nagu öeldakse kõigile neile, kes Eestis elavad või see on mingisugune näitaja SKT elaniku kohta. Või see on veel miski muu ja arengukontseptsioon meil on ju ka jällegi olemas on ju seesama säästev Eesti 21 on ju, mis, mis kõik riigikogus heaks kiideti juba aasta tagasi ja, ja jälle kõik kõik rääkisid sellest ja, ja samamoodi asi sinna paika, et ja, ja noh, mis, mis mind nagu näiteks üllatas siin. Me ETV-ga tegime küsitlusi just sel sel samal nii-öelda Eesti majanduse edasiviiva jõu teemal, et innovatsioon ja kuhu me peaksime jõudma. Et siis noh, näiteks Reformierakond ütles, et aga mismoodi me saaksime panna nüüd ettevõtjad investeerima innovatsiooni, et nemad esitasid, aga üks näide on näiteks see, et, et ettevõtjad ja poliitikud ja peaksid kokku leppima nii-öelda mees tuli jutt nii-öelda jälle uuesti ühiskondlikust leppest sellest samast asjast, mis lasti põhja suure käraga. Ja mille üle on naerdud siin aastate viisi ja tehtud sellest naljanumber, eks ju. Aga aga ma tahtsin tulla veel kord selle artikli juurde ka seoses selle innovatsiooniga, ta juhib väga teraselt tähelepanu sellele, et kui me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et meie ettevõtjad tahavad, et tuua sisse võõrtööjõudu, siis palju reaalsem on võib-olla näiteks see, et Ida-Virumaalt hakkab tööjõud minema Peterburi Peterburg Peterburi, suure metropolis ja väga tähtsa tõmbekeskusena praegu maailmas võib hakata pigem sinna viima ära ka meie neid väheseid vene inimesi siin, kes, kes siiani jäänud nii-öelda väheseid, muidugi jutumärkides. Aga sellega seoses meie kõige tulisem teema, mis on olnud kogu aeg enne valimisi, on see keelatud rajatis, mille nime ei taha suhu võtta, eks ju. Siis tegelikult ju kuigi see tundub naeru ja ei selles mõttes ja Peterburi või on nii, nagu täna oleks must globas ära kaotada. Et et tegelikult, kuigi me oleme ka selle üle naernud siin või noh, alavääristanud seda teemat, siis see teemadega tegelikult on ju ühe mingisuguse laiema sotsiaalse probleemi niisugune väikene teravik, mis ulatub sealt sügavusest välja. Et see on näiteks sellesama, mitte eesti elanikkonna saatus või tulevik, Eestis positsioon, see integratsioonipoliitika ei ole siiski eriti vilja kandnud, vähemasti osa inimeste kohapeal. Mina küll nagu näen selle sellistes protsessides, seda, selle, selle nagu reaalset probleemi, eks ju, ja ja nii nagu ka Indrek Neivelt kirjutab, ega miski ei meelita ka, ütleme Venemaalt või Ukrainast siia seda tööjõudu tulema, keda me siiani kangesti ihkaksime, eks ju, täitma neid töökohti. Nii et ütleme, et tegelikult need probleemid, mis sellel uuel valitsusel tuleb lahendada, võivad olla märksa keerulisemad ja komplitseeritumaid kui lihtsalt selle majanduskasvu püsti hoidmine on teatavaks eelduseks. Mina muidugi ütleks siiski integratsiooni suhtes, et, et me need homme õhtuks näeme, et kui venelased hääletavad valdavalt Keskerakonna poolt, siis nad on siiski ütleme mõnevõrra integreerunud. Kui nad annavad valdavalt oma hääled erakondadele see korda või ütleme rohkem, kui kui me eeldame, siis ilmselt on see nagu noh, nii-öelda teravamalt nii-öelda vastanduv. Aga selle peale ma tahaksin, et see on kindlasti üks Keskerakond no nii-öelda tugevaid külgi, et nad on siiski suudavad olla nii-öelda kaherahvuseline partei, seda küll, aga kahe tooli vahel Aga siin ongi need probleem, eks, et samal ajal me kõiki hoia kogu ajakirjandus väga teravalt on kritiseerinud Keskerakonna tegevust viimastel aastatel. Aga samal ajal ütleme see aspekt, et nad on tõesti suutnud mingil määral ikkagi integreerida mitte eesti elanikkonda ja tuua ta nagu, nagu öeldakse, Eesti huvidele lähemale. See sellest nagu väga vähe räägitakse siis seene kui kuulu asja juurde, eks ju. Et meil ei ole enam suuri vene erakondi, kes võiksid, eks ju, minna ja lüüa jala lauale Riigikogus, eks ju, ja esitada nõudmisi ala, eks ju, kakskeelsus. No ütleme, et meil ei ole neid praegu meil ei ole, võib-olla ei ole neid enam me võib-olla ei ole neid veel. Jah, aga see näitab, et midagi ikka küdema son, kui, kui selline see keelatud rajatise fenomen on, on meil tekkinud ja muidugi selle lahendamine jääb ka uue valitsuse kaela. Nii et minu meelest ongi üks huvitav masinad see, et, et kaks asja homme õhtuks ei ole üldse selged. Esiteks homme õhtuks me saame ainult teada kauplemispositsioonid ja siis läheb kauplemiseks ja, ja tegelikult ilmselt on võimalikud variant A variant B ja võib-olla isegi variantsi. Et, et kuidas seda valitsust kokku pannakse ja, ja meil ei ole tõenäoliselt selleks, et selle tõttu see, kes ennast homme õhtul kuulutab valimiste võitjaks, see ei pruugi olla võit ja nädala pärast ja, ja veel enam ei pruugi ta olla võitja aasta pärast või kahe aasta pärast, sest noh, nagu eelmistel valimistel, kui me mäletame, valimiste õhtuks oli võitja Keskerakond. Nädala pärast oli võitjaks Res Publica. Tänaseks ei ole kindlasti ka mitte Res Public ütleme võib öelda, et tegelikult eelmiste riigikogu valimistele järgnenud tsükli võitja oli Reformierakond täiesti kindlalt võib öelda, et Reformierakond nelja aasta jooksul suutis kindlasti kõige rohkem oma ära teha, kusjuures valimistel sai kolmanda koha tulemused. Et et selle tõttu öelda nüüd, et me teame homme õhtuks, et järgmise nelja aasta jooksul nii-öelda Jackpot võtab see erakond tegelikult me seda nii kindlalt ei tea ja peaasi, et mulle tõesti tundub, et võib, mis võib-olla on ka teatud igal meedia siis noh, saamatus olnud selles valimiskampaanias. Aga seda, et mida me Eesti riigis ikka tegelikult tegema hakkame, selle üle me nüüd alles hakkame rääkima, et, et me kuulasime nüüd selle ilusa udu ära siis kui see udu hajumas uduselt akna tagant ära hajub, siis me hakkame nüüd rääkima, võib-olla need tänaselt debatilt. Ma natuke idealistlikult loodan, kus tõesti on peaministrikandidaadid ja ehk pannakse väga oluliste küsimuste ette, võib-olla meid juba natukese viivad lähemale sellele, mis Eesti riigis tegelikult toimuma hakkab. Aga ma pigem kardan, et me alles hakkame seda arutama ja ja ilmselt avalikul meedial on ka suur roll, et hakata neid mõttekodasid tekitama. Et tõesti, kuhu me siis selle Eesti riigiga ikka nüüd tegelikult edasi läheme ja hakata seda valitsusele tõesti nõu andma ja mõjutama, et et kuulge sõbrad, et te küll valimistel ajasite seal igasuguste. Aga hakkame nüüd rääkima sellest, et kuidas Eesti riik ikkagi tegelikult peaks edasi liikuma, et meil ka tegelikult tulevikus hästi läheks. No ma arvan, et Eesti riigi jaoks vaieldamatult parim uudis, mis, mis homme saab olla, on, on see, et, et see meie valimisaktiivsuse langustrend vähemalt riigikogu valimisi vaadates on nagu selge langustrend olnud. Et see peatuks lõpuks või Nov parimal juhul, nagu öeldakse tõuseks ehk siis kui eelmistel valimistel oli vististi 50-st seitsme protsendi ringis valimisaktiivsus siis EMOR, nagu me teame, ennustas siin 50 pluss viis ehk siis 55 ehk siis selle languse jätkumist, et. Ta võiks tõusta, aga ütleme nii, et ega meil nüüd nii-öelda sinna Valgevene 90 protsendi kanti ei olegi nagu ei ole eeldusi, et see tõuseks ja ei ole vajagi, et see tõuseb. Räägi. See on ainuke asi, mis räägib sellest, kas kas võõrandumine peatub ja kas riik ikkagi on elujõuline pikas perspektiivis minu jaoks. Mina mina arvan, et tegelikult inimesed võiksid valima minna, mitte sellepärast, et meil selline valimiskampaania on olnud, vaid sellest hoolimata ja, ja, ja ma arvan ka, et paljud meie parteid, kes võib-olla pärast valimisi saades suhteliselt hea tulemuse arvavad, et nad said selle tulemuse sellepärast, et nad siukse kampaania tegid siis mina julgen oletada ehki, seda muidugi tagantjärgi võimatu kindlaks teha, et natsa, et mõnedki juhtivad parteid saavad sellest hoolimata, et nad jõleda kampaania tegid väga palju häälisest, lihtsalt neil on oma kindel toetajaskond. Aga mitte sellepärast, et nad lubasid meile igasugust jama kokku, mida me tegelikult ei usu. Aga me usume, et ta sellegipoolest on tubli mees, eks ole, mis sest et ma seda juttu, mida, mida ta praegu räägib, ei pea väga tõsiselt võtma. Ja no need hääled, mis antakse või on antud, need on ikkagi ju teatud, naera lavanss, eks ju. Ja ja alles need poliitikud, erakonnad peavad reaalselt nüüd lähemate nädalate jooksul arvestama ka oma koostöövalmidust, et see on, see on üks väga tähtis küsimus ja tõepoolest nagu valimised on ainult mingi stardi pauk pärast, mida alles tegelik jooks algab, ütleme niimoodi. Aga, aga ma tahtsin lihtsalt väikese vahelepõikena öelda seda, et, et kuivõrd tähtsad siiski on sotsiaalsed protsessid väga arenenud ühiskonnas, sina jooladot elanud Taanis ja praegu on Kopenhaagenis suured noorsoorahutused, eks riik, mis võiks olla maa, mis on üks maailma kõige rikkamaid rahulolevamad riike, kus rahvas on ju väga üksmeelne ja väga väga niisugune kodanlikus riigis elanud sisuliselt rahus ja noh, ütleme Saksa okupatsioon oli siiski suhteliselt tagasihoidlik taanlaste jaoks ja nüüd rahaga tekivad sellised noorusega muutused, eks noh, täiesti noh, pealtnäha tühisel põhjusel, eks ju, see näitab, kuivõrd haavatav on ka tänapäeva jõukas ühiskond, et kõike ei saa siiski ehitada üles ainult majanduse peale peavad olema ka mingisugused muud struktuurid võrgustikud, mis seda ühiskonda siiski koos ajavad ja väldivad selliseid purskeid. Nii-öelda seda, et Taanis ei ole neid võrgustikke, muidugi on, on nagu liialdus. Nad on anonüümsed. Nad on katkenud tänapäeva ühiskond, nii nagu kirjutab jälle Indrek Neivelt väga hästi, et võib-olla ei ole üldse lääne ühiskond väga jätkusuutlik selline nautlemisele ja ainult heaolule üles. Teatud ühiskonda selles mõttes ma ütleksin, et, et noh, me Eestis oleme sellest asjast veel üsna kaugel, et, et meil tekiks ka seesama põlvkond noh, ta on kindlasti juba tekkimas, on ju see nii-öelda postmaterialistlik väärtustel Põhiliselt nende väärtuste, nagu öeldakse, toetajad, kes, kes põlgusega suhtuvad nii-öelda eelkäijatest, see noh, see kindlasti tekib meil ja mingisuguseid ekstressis sellega seoses ka kindlasti leiavad aset No anarhistid on natuke märku andnud sellest, mis võib tulla seal rohkem küll naljanumber, omadega. No see jah, aga, aga kindlasti, mis on nagu paratamatu liikumise suund, on see teatud säästlikkusele peame me kõik mõtlema ja siin ei ole tegemist nii-öelda sele rohelistega kui, kui nende rohelistega parteiga. Aga noh, teatud mõttes selline säästlik mõtteviis on meile nagu globaalselt ette kirjutatud, sest me tegelikult ju ikka kõik saame aru igasugustest signaalidest ja ja lihtsalt terve mõistusega, et et Ühel hetkel ei kannata seda kõike, seda lõputut majanduskasvu lihtsalt maailm välja ja, ja selle tõttu lihtsalt noh, tuleb nagu natukese natukese mõelda, ütleme kainelt selles suhtes, et võib-olla kulutada vähem Kuna ma vaatan, et valgusest tuleks kustutada stuudios ära ja lahkuda siit, et anda sõnajärg edasi nüüd peaministrikandidaatide pärast keskpäevauudiseid ja tõesti lõpuks tahaks öelda valijatele, et kes ei ole veel läinud valima, minge tõepoolest siiski valima ja ja ärge olge nii nagu siin Sulev nimetas miljonimängu publikes hääletab ja vale poolt sellest hoolimata, kui stuudiopublik võib arvata, Franz Josephi maa asub vaikses ookeanis, ta ei lähe sinna kunagi sinna vaiksesse ookeani ja ta jääb endiselt Põhja-Jäämerre. Nii et mõelge selle peale valima minna, siis ma tänan, Sulev Valner, Ott Ummelas ja Mart Ummelas oli siis saatejuhte, lülitume siis õige pea nüüd siis peaministrikandidaatide lainele.