Ja tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Mina olen Aarne Rannamäe tänane saatejuht ja mul on nagu iko juttu vestmas hobiks kaks ajakirjaniku täna siis Urmet Kook, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja, arvamustoimetuse osakonna juht ja, ja peatoimetaja asetäitja ja Tarmu Tammerk. Sinu kohta, Tarmo, ma ei oskagi enam öelda, kes sa oled, nüüd oled sa veel Ashons, Franspress, oled sa juba rahvusringhääling? Praegu ma töötan endiselt Eesti korrespondendina ja kirjutades Eesti kohta lugusid nüüd viimasel ajal küll mitte iga päev, sest Eesti on rahvusvahelises plaanis on jäänud nagu vaiksemaks, aga aga augusti keskelt oleme ametis, jah, tõesti, rahvusringhäälingus ehk siis siinsamas majas tööl ja ametinimetuseks on ajakirjanduseetika nõunik ja mis sisuliselt nagu meediaombudsmani, et vaadata, kuidas rahvusringhäälingu programmid on tasakaalus ja kas nad ühiskonna erihuvidele kihtide huvidele vastavad ja ja seetõttu noh, ma leian, et, et siin saates osalemine ei käi kokku uue ametiga, ehk et siis täna täna selles saates viimast korda sesse amet paneb teatud mõttes nagu sõna vabaduslikud piirangut peale. No sa ise võtsid selle halva uudise jutuks, sest et oleksin hea meelega siin ka edaspidi tervitanud, aga, aga eks, eks sa ise tead ja eks see otsus on langenud nii et ümber rääkida, sind enam ei õnnestunud, aga ma tahtsin küsida seda, et, et kas Eesti rahvusringhäälingus, mis on umbes kuu aega vana, on asjad pärast ära, et peab olema niisugune meediaombudsman, kes siis jälgib ja pealegi täiskohatööna. Kindlasti see nii ei ole, asi ei ole mitte nii hull, et selleks peaks uus ametikoht olema loodud täitsa seaduses need uue seadusega ette nähtud, et see ei ole ka kuskil väikses kabinetivaikuses sündinud idee, tekitame ametikoha, vaid seadus nägi selle koha täitmist ette. Rahvusringhäälingus tehti mulle ettepanek mitu nädalat selle üle, mõtlesin ja otsustasin selle koha vastu võtta. Selle kohatähendus on tegelikult see, et et Eestis ei ole mitte üheski meediaorganisatsioonis sellist nagu sisemist toimetajat või sisemist valvurit, kes vaatab, et kuidas millist materjali toimetus edastab, kas see vastab lugejate vaatajate-kuulajate huvidele, aga see peaks olema nagu toimetajate või peatoimetajate või vastutavate rida. Vaat selline uus institutsioon nagu meediaombudsmanid on tekkinud juba paljudes teistes riikides ja nad on olemas ennekõike suurtes ringhäälinguorganisatsioonides nagu BBC või Taani ringhääling või avalikes Hollandi avalik avalikes aga samuti ka näiteks Ameerika suurtes ajalehtedes New York Times, Washington põhjustanud sellised sellised meediaombudsmanid olemas, kelle töö on olla selle organisatsiooni palgal vaadata organisatsiooni siseselt, et ajakirjanduseetika vallas näiteks koolitus toimuks, anda nõu teatud küsimustes ajakirjanduseetika valikud päevased ja teisalt ka tegeleda kaebustega, mis tulevad, nii et asi pole selles, et meil oli asi hull, vaid ma ütleks, et asi on meil tsiviliseeritud. Kuid enne seda ma tahan ainult seda sinu käest veel küsida, et sa oled olnud nii avaliku sõna nõukogus, pressinõukogus neid juhtinud, et kas ei oleks mitte parem, kui vaat see ombudsman oleks nii-öelda organisatsiooniväliselt, sest et äkki ütleb sulle ühel päeval Allikmaa või, või Tomberg, eks ole, et kuule Tarmo, jätame selle asja nüüd. Seaduses on ette nähtud ka selline klausel, et see ametikoht on sõltumatu. Et noh, ütleme, õiguskantsler on ka riigi palgal, võiks ka eeldada, et Ansip helistab, Jõksile, ütleb, tead riigieelarvesse raha saad. Kui sa veel teed valitsuse kohta ühe kriitilise avalduse, järgmine aasta elad näljapajukil, aga seda ei saa sündida, ta saab riigilt, raha on sõltumatu, sama on selle meediaombudsmani iga raske töö, küll aga tuleb üles ehitada institutsioon. Sa pead mõnikord oma kolleegide vastu oma kolleegide vastu, kui selleks on põhjust ja kui seda nõuab avalik huvi ja ma arvan, et kui kolleegid mõistavad head ajakirjandus, siis nad saavad aru, et aeg-ajalt me peamegi olema natuke üksteisega nagu vastasseisus ja urvet. Ei, ma tahtsin öelda, et Päevalehes on näiteks mõni aeg tagasi seesama teema üles võetud, et kas me peaks tegema endale mingi sellise väikese eetikakomitee või eetikavoliniku, kes, kes peaks siis just nagu sellesse konfliktsituatsioonides aitama mingit lahendust leida, et kui tunnen mõni inimene, et ajaleht on talle liiga teinud, siis selleks, et mitte seda tüli lahendada, pressinõukogusse jõuda juba ennem mingile kompromissile, et me oleme seda kaalunud, mõnes mõttes natukene tööd töötanud, ma olen ise ka natukene seda sellega tegelenud, aga natuke on see viimasel ajal just nagu võib-olla siis ajendatuna toonasel aprillisündmustest ja kõik muud nagu tähelepanu läks läks teatud asjale selle üle, et, et on vajunud, aga, aga ma arvan, et selles mõttes on selline ametikoht on oluline, mõnes mõttes võib tekkida tekkide nagu sellel inimesel nagu nende rollikonflikt tõepoolest, et kas, kas sa siis kuidas siis lähed oma inimeste vastu ja rikke oma inimeste poolele südames lõpuks, onju. Aga, aga kui tuleb eesmärk on see, et lahendada asjad ära, ilma et peaks mingit minema kuskile edasi, siis see on minu arust ainult tervitatav teadurmet. Nädala alguses ma olin tõsiselt pahane meie ajalehtede peale, tean, miks sellepärast, et nad ei ilmunud. Kas see võiks olla ka nagu ombudsmani ülesanne olukorras, kus samas oota üks hetk, kus oli, oli jaanipäev, kus meie president pidas väljapaistva kõne, kus kaks eesti poissi langes Afganistanis, kus oli sündmusi nii, et nagu öeldakse, nii et tapab. Aga samas ma ütlen sulle vastu, et rahvusringhääling näitab juba päris mõnda aega ainult kordussaateid 10 korda jooksnud paroosi, mis iganes, samamoodi võib ütelda, et kas me peaks hakkama panema, ole hea. Pane majale sel ajal ilmuma, paneme vanad uudised, vanad lood uuesti lehte, mis on kõige loetavamad kommentaarid olnud läbi aegade, ma ei tea sealt vanemahüvitisest mis iganes või võtta ka, aga noh, nüüd vist ütleme rahvusringhääling või vikerraadio ütlema ikkagi on ikkagi selles mõttes on ikkagi muutunud suviseks, et on sellised suvised teemad, reisisaated just siin. Eelnevalt Mart Ummelas tutvustas uut saatesarja, et need päris öelda niimoodi, et, et see nüüd ainult mingeid ajalehtedele ise omaneb ja tuttav Anvar Samost alati nagu täpselt sama asja heidab mulle ette, et kurat küll, et tulevad pühad jälle lehed ei ilmu. Miks teie reha peale või töötada? Jah, kunagi ilmusid ajalehed ka seitse päeva, aga tulemus oli kaks kopikat. Tulemus oli see, et laupäevane leht oli täiesti sisutühi, sinna pandi lihtsalt mõttetuid lugusid. Ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et kas ütleme kui, kui ringhääling tänu sellele, et meil tõesti on uudised eetris kogu aeg ja iga päev ja sõltumata kellaajast ja ilmast siis vaja tuleme välja. Tihti ma ütleksin, et uudised, jutumärgi hea uudis. Saame välja tulla ka erakorraliste uudistega, eks ole, nii nagu on tihtipeale ka juhtunud. Kas, kas lehte ei saa nagu ennast kogu masinavärki ümber pöörata, et kui midagi juhtub, et siis nad tulevad siiski välja, kuigi varem võetud teised plaanid? Lihtsalt erandkorras saaks seda teha küll, jah, on tehtud, on tehtud ka, on tehtud eriväljaanded, hommikul näiteks olid aprillirahutused Päevaleht tegi kohe hommikul vara, tulime sisuliselt kell neli, viis hakkasin, miks te selle nagu helistama, kes mida tegema hakkab? Hommikul kell kuus, seitse olid terve, ütleme, uudistegrupp nagu tööl ja eriväljend on, anti välja. Aga noh, ma arvan siiski, et see on üsna harukordne see Eesti situatsioon, kus ajalehed nii pikad vahemikud jätavad vahele. Paljudes teistes maades sellist kommet ei harrastata ja seetõttu ma leian, et see on ikka anomaalne lähenemine ja arvestades seda, kui hästi läheb praegu ajalehtedel, oleks ikkagi lugejate suhtes ka suhteliselt austusväärne, mitte Ta pühade ajal kasutada iga võimalust jätta lehed välja andmata rahvusringhäälingu kohta minu meelest väga positiivne, näiteks et seesama saade jätkub suvi läbi, et ei, ei tõmmata stepsit välja. Samas näiteks miks ei võiks olla ka endistviisi argipäev või reporteritund. Sest ikkagi tegelikult neid nii-öelda varjatud probleeme on ju suvi läbi ka ei saa öelda, et ta on suvel on hapukurki, siis on ka mingi müüt tegelikult, et need protsessid, mis ajal kevadel algasid, suvel nad küpsevad, mingeid allhoovused toimuvad. Miks mitte, eks ole pidevalt pakkuda analüüsidele olen ka selles mõttes sinuga nõus, et asju võib ju öelda, kahandada ruumiliselt ja ajaliselt ja, ja kõike võib teha natuke teistmoodi, aga, aga mingisugune aken võiks ikkagi olla. Kus kus nendest asjadest räägitakse, mis, mis tuleb ja kui sa ütled, et ajalehtedes ei saa panna vanu asju, siis noh, nagunii te panete Te, panete neid sinna tahapoole, eks ole, kordate ühte sama asja suve suve ajal räägitakse alati väga kindlatel teemadel, me kõik teame, mis, mis toimub aias ja põllul ja Sosnovski karuputkesid ja kõigest on niisugustest teemadest. Aga noh, esikülje esikülge muidugi ise korraldaja ja need peaksid alati olema valmis, et niimodi. Mul on hea meel, et see on sinu, sinu jutust tuleb välja sellest, et Arne, sina vähemalt disain ajalehtedest eriti elada. Ega muidugi, aga see on nagu elukutsekohustus ja pärast neid sündmusi ma kindlasti ootasin ja läksingi küsima poodi, olin täiesti pahane müüjate peale, mis seal tehti teile siis nad ütlesid täna ilmunud siis mu pahameel muidugi kaaliseerus teise kohta. Tegelikult ma arvan täiesti loogiline ootus, on see kõigil ju lehe tellijatele, lehe tellijaid on siiski päris palju Eestis me ei saa öelda, et, et see on mingisugune väljasurev liik, lehelugeja ja inimesed tahavad lugeda. Seetõttu noh, võiks asja pakkuda, et ja kuigi ütleme, selles saates nagu me alustasime, minu esinemine rahva teenides jääb nüüd viimaseks, aga aga meediaeetika teema pead endiselt kõlama ka rahvusringhäälingus, et see on tegelikult selle uue ameti üks osa ka, et seletada rahvale, miks tehti näiteks mingis telesaates mingi otsus miks oli näiteks seal mingi foorumi saade, mingi suvaline saade, miks oli seal nõnda ühekülgne lähenemine või miks näidati mingit kalalõikamist kuskil saates, kas oli põhjendatud või mitte? Miks mingis raadiosaates, eks ole, lastakse eetrisse võib-olla mingid vaenu õhutavad kommentaare, kuidas see sündida sai. Sellised arutelud peavad ka rahvusringhäälingus tulema, nii et see meediaeetika ombudsmanina ka nendes osalema ja enne, kui me selle oma naha oma naba imetlemine ära lõpetame ehk iseendast rääkimise, siis ma tahaks küsida veel, et hea küll, Tarmo, sina võtad vastu otsuse, et kala fileerimine eetris, elusa kala fileerimine eetris oli, oli vale tegu ja, ja vormistada oma otsuse nii-öelda, aga paberil kõik loevad seda saate tegijatest kuni kuni juhtkonnani ja mis sellest siis sünnib? Sellest sünnib see, et lõpptulemusena otsustab ikkagi peatoimetaja, sest et see meediaeetika hammusime ei muutu ülimuslikuks peatoimetajate suhtes nagu uudistetoimetuse juht ja kõik muud poliitika, toimetuste juhid, nemad otsustavad nagu minu ametinimetus, ütleb nõunik, ma annan nõu, kirjalikult oma ettepanekud ja neid arvestatakse, arvestata ja kui need koguneb kriitiline mass ja neid ei arvestata, siis on üks kahest, kas ametikohta ei õigusta ennast, kas isik seal ametikohal ei õigusta ennast või on seal ringhäälinguorganisatsiooni suur probleem, kui ühtegi seda märkust ei arvestata, aga noh, ma loodan, et et ühine keel leitakse ka ise, sa ise tegid võrdluse õiguskantsleriga ja olgu see tõesti selle teema lõpetuseks aga aga ka selle suurepärase õiguskantsleri puhul on, on tihti nii, et nagu ütleb kõnekäänd, et koerad ja karavan, eks ole. Et ajabki õiget juttu, aga, aga tegelikult selle peale vilistatakse see jutt, jutt peab ikkagi olema ka, isegi kui kõike ellu ei viida. Et annab nagu mingisuguse moraalse märgi sulle, mille poole suunduda, sest tihti on nii, et kriitikat sa teed, seda otsesõnu ei arvestata, kaudselt järgmiste otsuste puhul arvestatakse, see on ka selle profülaktiline mõju. Kuulge, kolleegid, linn ja riik on kauneid inimesi täis rahvariietes, käib laulu ja tantsupidu, sedapuhku noorte oma ja arvult 10.. Ja teate, minu jaoks oli see ikka täielik üllatus, et et tegu on rekordarv osavõtjatega 35000. Eile see algas ja homme suure finaaliga lõppeb. Eile siis tantsupeod, täna tantsupeod, homme laulupidu, suur rongkäik. Ma keerasin eile teleka lahti ja, ja ma nagu ma siin nagu enne saadet teile ütlesin, et üks, üks sihuke ajusopis tulnud tagamõte käis mul peast läbi, et huvitav, kas huvitav, huvitav, kas need asjad ikka tõesti toimuvad? Et meie tänapäeva maailmas, kus, kus me mõtleme ja räägime ja tegutseme hoopis muudel teemadel järsku nagu nagu deus ex machina või täielikust tundmatuses täielikust pimedusest tulevad need noored inimesed, silmad sära täis, 35000 tükki, see pole naljaasi Eesti riigi mastaapide juures ja, ja peavad tõesti sellise sellise peo maha, et tundub, et, et see asi ikka elab edasi, kuigi aeg vahepeal muutus ja noorte nii-öelda püüdlused ka. No see noorte püüdlused ja aeg on muutunud muidugi osaliselt õige. Aga teisalt noh, tihti nagu näiteks kas või riikidega arutama, et kui tuleb järjekordne mingi uuring selle kohta, et kuidas eesti noored joovad rohkem või või et mingi kuritegevusliik on noorte seas kasvanud või mis iganes, tuleb siis nagu, nagu päris tihti oleme üksteiselt küsinud, et noh, et et kas see nagu ei kujundage või siukest nagu üldpilti kõigist noortest noored ongi need, kes tänapäeval ainult päti teevad, joovad ja mis iganes. Ma arvan, et seesama näide, et mis sa räägid siin, et on 35000 noort lauljat ja tantsijat koos on, on nagu osaliselt ka selline kriitiline pilt nagu meedia tegemistesse, et, et me noortest rääkides ainult probleeme ei oska välja tuua selliseid positiivseid asju ja siis siis kui toimub, kas, kas, kas siis noortelaulud, tantsupidu või mingi muu üritus, imestama, et vaata, kui palju toredaid noori tuleb kokku 35000 näed Jowegalaverdagi vaid vaid tantsivadki laulavadki, et tunnevadki selle vastu huvi, siirast huvi, et Ma olen siin, on nagu natukene siukest. Ajakirjanduses nagu enesekriitilist pilku vaja heita, et ei maksa ainult kirjutada negatiivset asja, sest noortel pidage nõukogude ajal käis see asi teistmoodi, kõik esiplaanil, ärge eks ole, vähemalt aasta-poolteist enne anti ülesanded ajakirjandusele. Et laulupidu ja sa pead hakkama nagu, nagu inimesi sellesse sisse viima, mis on tegelikult väga-väga tore ju, eks ole. Et näidata, kuidas maakohtades, linnades ka noored õpivad tantse, laule ja kuidas kõik nii-öelda ootavad seda suurt kulminatsiooni Tallinna lauluväljakul ja ja see oli nagu, nagu asi asi iseeneses. Aga päev oli seda jule. Kutsume Urmet selles mõttes õigus, et me rohkem loeme joomarlasest ja narkomaaniast noorte hulgas ja me meie enda nii öelda visioone kogemus ei näita ka ju seda, et nad kuskil tantsivad ja õpivad neid neid tantse ja laule, vaid me pigem näeme seda, kuidas noored hängivad kaubanduskeskustes ja ja oma aega mõttetult surnuks löövad. Ma arvan, et see seesama väga võimas kogemus, mis neid ees ootab ja mis juba käib, et see annab, annab tegelikult ainest meediale tulevikus sellel samal teemal jätkuvalt edasi näidata, rääkida, kirjutada, sest et noh, ma ütleks küll, et mis, mis praegu on Tallinnas eile, täna, homme, et see on selle suve vaid vast selle aasta kõige positiivsem sündmus, mis, mis meil toimub. Et seal annab tõepoolest võimaluse tuua välja kõige parem, mis meil Eestis üldse on ja igalühel, et kes kese pääsenud ka sinna laulukaare alla või tantsupõrandale, ta saab minna vaatama-kuulama, ta saab seda jälgida, ta saab nagu läbi elada, seda tunnetada, see on see ühine kokkutulemise efekt, mis on väga-väga võimas tegelikult ja, ja seda tuleks hästi ära kasutada, et et oleks nagu positiivse toonuse meie tegemistele edaspidiseks ka. Aga kui sa viitasid sellele varasemale praktikale, et tehti juba pool aastat varem, eks ole, igasugust ülevaateid asjadest ja nii edasi, et, et noh, see tingitud sellest, et siis kõigist asjast ei tohtinud rääkida, eks ole, siis pidi ka meedia sisu millegagi täitma ja eesmärk oli selge, näidata, kuidas rahvuslik elab sotsialismi viljastavates tingimustes ja see nii ilus ja üllas üritus, nagu seda laulupidu on, pandi ka sellel teenistusse. Aga, aga noh, teisalt on selge ka see, et et noh, võiks selle raha momendi tuua ja laulupeo sisse ka, kuigi nagu täna ja homme ei ole võib-olla kõige parem laulupeoga seoses rahast rääkida, aga siiski minu meelest täitsa õige mõte on see, et laulupidu võiks olla ikkagi tasuta varem räägitud, aga iga kord, kui see pidu on käes, siis tuleb see teema taas üles. Kui vaatame, kui väike on see piletitulu, tegelikult see ei ole, aga seal on paar miljonit krooni. Ja kui me vaatame seda, kuidas noh, ma ei tea Andrus Ansipi egotripp augusti või aprilli lõpus, et kui palju see maksma läks, eks ole, politseile mitukümmend miljonit pluss paarkümmend miljonit veel otsestest kahjudes, kaudsed kahjud ja muud ja nüüd ei ole riigil paari miljonit krooni, et iga Eesti inimene saaks minna laulukaare alla, laulupidu vaatama, tantsupeoga on tehnilised probleemid, natuke sinna ei mahu staadione nii palju rahvast ei saa kõiki nagu korraga sisse lasta, pead mingi süsteem olema või ka ütleme, riigi poolt. Ma arvan, muide ma segan korra vahele, ma arvan, et küsimus ei ole rahas. Ei ole küsimus selles, et kas see raha on või ei ole või, või kas seda raha tahetakse või ei taheta välja käia. Pigem on see, nagu see otsustamise koht puudu, et mõni nõunik on jätnud võib-olla oma töö tegemata ja öelda, et kuulge, et me ju eelmine kord põhimõtteliselt ütlesime, et tõesti see piletitulu on ja leiame see paar miljonit, et see, see ei ole mingisugune raha praeguse Eesti riigi jaoks ja ometi jäetakse otsus tegemata. Aga mõne mõni otsustaja meil tegelikult siiski noh, on ka sellise mentaliteediga, kes umbes seitse aastat tagasi arvas, et laulupidu on ainult maakatele, sest et linnainimene joob õlut sel ajal pean silmas praegust justiitsministrit lange näiteks, kes aastal 99 taolise ideega lagedale tulid. Aga õnneks ema väga domineeriv valitsuses selles laulupeo küsimuses ilmselt praegu ei ole. Kuigi samas, kui ma vaatan selle peale, kui halvasti kukkus nagu mainekujunduslikult välja see politsei käitumine laulupeo ajal, ehk mäletate, et kas politsei tuleb laulupidulisi turvama või mitte, et siis oli nagu politsei, Läti ja, ja ka noh, valitsuse poolne signaale, et no kuulge, mis te räägite, et iga maakond vaatab ise, kust oma saab ja inimesed on väsinud sellest aprillisündmuste rahustamisest ja meil ei ole politseinikke saata ja nii edasi. Kui aga kui me selle peale ei ole politseid panna, tuleb vähemalt luua positiivne kliima, et me hoolime oma lastest midagi. Signaal tuli, et vaadake ise, kuidas hakkama saada. Tegelikult tarmu juhatus edasi nagu päriselt tegelikult olulisel teemal samale või no ma olen ise ka mõelnud, et kui vaadata Eesti politsei tegemisi, siis pärast aprillirahutusi on politsei võtnud kuidagi endale äärmiselt sihukese jõulise rolli ühiskonnas, et et meenutame, et ka ütleme kasvõi kasvõi see viinakeeldu Harjumaal ju põhjendus ju ta Lootsmann sellega, et ta rääkis ju põhja politseijuhtidega ja need soovitasid seda totaalset keeldu ja ja mul on tunne, et politsei nagu on saanud, no et mingil hetkel olid nende nagu neile antud suuremad volitused ja nendele raske nagu tulla sellest välja, et nüüd oleks nagu aeg, nagu need suuremad volitused nagu nagu maha panna või lõpetada ja et meil on nagu mõne mõnes mõttes märkasin Eestis sellises politseiriigi poole minekust, kus, kus, kus peab nagu mõtlema ühtemoodi, et siis kui sa ei mõtle, niisiis sa oled Eesti riigi vaenlane, kui säästuabipolitseinikuks, siis sa pole tõeline rahvuslane, mis iganes. Et mind natukene sellised märgid nagu, nagu häirivad Eestis, mis on tekkinud, et ma olen kuulnud, et siin on mitmeid-mitmeid, keelde on meil plaanis ja tooksin siia juurde nüüd ühe veel pöörde, mis on seotud mõlema teemaga. Ehk siis laulupeoga ja selle meie nii-öelda igapäevaeluga. Vanasti oli laulupidu ka ühtlasi pakas uha selles mõttes, et, et ta täitis mingisugust interintegratsiooni kas või kaudse või, või siis noh, oli, mis seal oli, aga, aga püüti vähemalt teha nägu, et integratsioon on Eestis ikka täielik ja, ja kõik sulandub ühte ja nii edasi. Mis te arvate, kas tänapäevalaulupidu, olgu ta siis noorte või, või täiskasvanute oma ka kuidagi neid ülesandeid täidab? Raske öelda ma ma peagi täitma või ta ongi niisugune eestlase saarekene keset globaliseerunud, samas oli 600 välismaalast näiteks tuli laulu-tantsupeole nagu laulma ja tantsima kaasa vist rohkem kui laulma, kes õppisid eesti keele ära, et, et noh, selles mõttes ta ei ole nagu päris siukene mingi ühe rahvusnishi nagu asi ja kui sa vaatad nagu ka kas seda laulu või tantsupeoprogrammi, siis, siis sellise sinna on tulnud just nagu noorte puhul nagu väga palju siukseid, uuenduslikke asju sisse, mis iganes seal, et see ei ole ainult sellised väga traditsioonilised tantsud ja laulud ja, ja, ja mis iganes, vaid seal on väga palju niisuguseid uuenduslikku ja poppi ja noorte pärast, mis, mis ei pea, mis ei ole nagu sõltuv sellisest puhtalt sellisest Eesti enda rahvuslikust nagu, nagu joonest, aga kahtlemata see nagu domineerida ja ei, ma pidasin silmas seda, et, et meie, Lõuna-Aafrika vabariigiga, kelle lauljad ja tantsijad siin on, oota, oota, tarnet. Sa ei saa ju kuidagi integreerida kedagi nagu sunniviisiliselt. Selle laulu-tantsupäev on sama asi, noh nagu noh, nagu nagu kohe kohe nagu kõrvu või meelde tuleb see ETV2 loomine pärast aprillisündmustest, kus sa hakkad rääkima, kalal, kähku teha hakkama, tegema venekeelseid saateid, et hakata mõjutama või suunama kuidagi eesti vene inimestel väärtushinnanguid, hoiakuid, eta. Sellise lähenemisega ei mõjuti suuna sa mitte kunagi mitte midagi, teeme vaid terve homme. Homsest anti korraldus, tehase uus telekanal. Ma arvan, et see laulupidu tegelikult peaks olema just nimelt selle uue eestluse väljendus ehk et säilitades meie vanu traditsioone, aga samal kaasata seda, mis toimub tänapäeval. Selles mõttes minu meelest väga positiivne algatus oli see, mida Rein Sikk Eesti Päevalehes võttis üles, kui ta uuris, et kui palju on vene koore vene koolides, koorelaulupeol näiteks ja, ja tantsijate seas ja nii edasi ja leidis, et neid väga palju ei ole. Aga samas teades, et kui paljudes koolides, eriti väiksemates kohtades, kus vene koolid on likvideeritud ja, ja vene rahvusest ja teised mitte-eestlased käivad eesti koolides ja nad tantsivad ju laulavad koos eestlastega, seal ei ole enam vahet. Tegelikult see, see ongi seesama integratsioon, mõni teema, uus tasand. Et eestlus enam ei tähenda seda, et sa oled etniline eestlane ehk et saab poliitiliselt, oled eestlane, etniliselt võiks olla, Aserbaidžaan võiks olla venelane. Täpselt see, mida rääkisid Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased sel nädalal ühe, ühe uue uurimuse tutvustusel. See ongi sisu, mis on vaja tegelikult selle anda ja see laulupidu peabki kaasama. Loomulikult kõiki ei ole mitte ainult see nagu tõupuhaste eestlaste pidu, vaid ta on kõikide Eesti inimeste pidu. Põhineb rahvuskultuuril. Eks ma vaikselt tahtsingi liikuda selle Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlaste analüüsi või arvamuse juurde, väga sujuv. Mis sündis siis, mis sündis siis rahvastikuministri büroo tellimusel? Mõned mõned teised teadlased, kes selle alalisi ka nagu selle loomisega seotud ei ole, heidavad ette, et, et miks nendesamade sotsiaalteadlaste käest telliti ka nemad on just seesama seesama rühm, kes, kes soovitas aprillis pronkssõdurit ei tohi maha võtta ja ja kas varem on öelnud ka seda, et integratsiooniga on, on kõik korras aga rahvastikuministri büroos otsustas nendesamade meeste käest tellida ja, ja Raivo vetiku siis võrdleva poliitika professori eestvedamisel selline selline asi sündis? No on, on üldse vaja selliseid asju või, või äkki see on, on järjekordne paber, mis, mis hoopis pingestab nii-öelda suhteid meie enda sees? Ja, ja ma tahan öelda, et ma viibisin ise kohal ka selle uuringu tutvustusel ja ma leian, et see oli väga õige asi, et see tehti ja üsna tähelepanu väärne oli see, kuidas Raivo Vetik seda alustas, ta ütles nii, et fakt, et rahvastikuministri büroos ele tellis, näitab, et Eestis on siiski asjad kõik korras, sest tulemus oli ette teada ehk et see raport tuleb suhteliselt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes. Niikaua kuni ühe riigi valitsus tellib uurimusi, mis näitavad valitsus kriitilises valguses ei ole asja kadunud, kuigi samas need järeldused, mida selles uurimuses tehti, olid suhteliselt aktiivsed või ütleme, mustades värvides just selles küsimuses, et kui ei tunnistata, et see, mis aprilli lõpus toimus, et see on sügavam probleem, mitte mingisugune noh, väljaspoolt üles ässitatud ühekordne aktsioon. Et siis me saame uued pronksiööd endale kaela ja Mul on endal selline tunne, et tegelikult ega meie poliitiline eliit ja ka avalik arvamus meedia, ka rahvas, kes meediat jälgib, ei taju seda, et tegelikult see probleem on tunduvalt suurem latentne probleem nagu korruptsioon, noh, sa ei näe teda ja seda probleemi me nüüd ka enam ei näe. Aga unustada teda ei tohi. Selles mõttes ma leian väga asjakohane töö, mis puudutab konkreetseid aspekte, seal peab ühest teisest küljest vaielda. Tarmoga nõus ei ole, et, et ma arvan, et või ka selle sotsiaalteaduste analüüsiga, et Tarmo on sellega rahul, et temaga nõus ei ole, et ma arvan, et väga suurt rolli mängis selles see, et see oli just väljastpoolt initseeritud ja see, see jõust inimeste mõjustamine, eesti vene inimeste mõjustamine algas juba juba mitu aastat varem ja, ja kuidas, kuidas seda tehti. Et selle kohta on kirjutanud minu meelest isegi Eesti sellistest julgeolekuanalüütikutest palju parem oma analüüsi, Soome sõjaväeluureülem Georgi ala Furzov. Et kuidas see juba juba juba mitu-mitu aastat tagasi vaikselt hakkas nagu väga teadlikult nagu üles minema, kuidas sinna pronkssõduri juurde toodi? Toodi, ei toonud lilli mitte tavalised inimesed, vaid vaid tõid lilli. Varahommikul tulid džiipidega, mehed tõstsid välja sadu sadu sadu lilli sinna juurde. Ehk teate nagu muljet, et see oleks väga suur ja, ja selliste üksikute asjade läbi seda asja muidugi võimendatud kindlasti mina, mina ütleksin seda, et öelda, et see nüüd väga sügavalt kasvanud siit üles ainult Eesti see enda seest ei ole õige. Seda, see uurimine küll tõsi, ütleb, et Venemaa rolli on vaja väga täpselt uurida ja, ja seda ka siis teadvustada, kui see roll oli nii-öelda provokatiivne ja noh, kahtlemata seda ta oli, seda, seda on juba nagu välja öeldud, aga noh, ütleme nendele kriitikutele, mis praegu on nagu kõige konkreetsemalt kriitikat teinud Mart Rannut Eesti Päevalehes reedel, kus ta siis ütleb, et see sotsiaalteadlaste arvamused, et seal on väga ebapädev ja Eestile kahjulikke soovitusi sisaldav ja et need teadlased põevad rahvusliku alaväärsus kompleksi ja muud taolist asja, noh ma ütleks, et siis ei tohiks siinjuures olla Martin andmete nime juures õppejõud, Tallinna Ülikooli õppejõud, et, et see on pigem nagu poliitikas Stahlis etteheiteid teeb. Teadlased peaksid siiski suutma hinnata asju nende teaduslikust aspektist lähtuvalt, aga mitte nõndamoodi. Ja meenutades kas või seda, et et kui, kui etteheide nendele sotsiaalteadlastele on, et nad ütlesid, et jätke sõdur paika siis kes seda veel ütles, seda ütelnud ka, et ekspresident Ilves, kes sel nädalalgi jälle Saksa ajakirja Spiegel ütles, et ta ei ole kunagi toetanud Tõnismäe monumendi teisaldamist ehk et noh, me ei saa võtta nagu asja sellest aspektist, ainult et kui sa monumendi teisaldamist ei toetanud, siis järelikult sul ei ole nagu sõnaõigus praegu. Räägi, sul on mingi probleem, see on ohtlik asi, mina mäletan seda, et minu jaoks olid ma, kui ma asusin seda lugema, seda sõda või analüüsijat natukene suhteliselt eelhoiak oli väga kriitiline. Ma ei tea, mispärast on viimasel ajal natukene niimoodi läinud mõningate sotsiaalteadlaste sulle ei meeldi Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased? Ei, mitte päris nii ei ütleks, aga aga seal tulemused olid nagu minu meelest nagu suhteliselt nagu mõistlikud, et see, see, see analise näitas, et probleeme on ju ju mitte. On ju tegelikult nii eestlastel kui venelastel. Et Raivo vetika tunnistas ka, et, et ka ka vene inimesed on need, kes inimesed, kes, kes tõrjuvad kõiki asju nagu vastu võtmast, mis mis nagu võiks nagu kahte kogukonda lahendada. Aga selle taustal nagu mõjus minu jaoks nagu hoopiski ainsana vastuvõetamatut meie rahvastikuministri esinemine rahvusringhäälingus või siis ütleme televisioonis aktuaalses kaameras kus ta teatas seda, et, et eestlased on kõiges süüdi, eestlased peavad muutma oma hoiakuid, venelastesse. Et vot vot selline lähenemine, mis on tegelikult päris paljudes inimestes ka arvavad, nii mulle on nagu üdini nagu vastuvõtmatu etet rääkida leppimisest või mingist konfliktist üle saamisest, siis ei tähenda seda, et üks pool peavad nüüd kummardama ja teine pool saab samamoodi, nagu talle ütles, rahvast üle sõita, et see peaks nagu olema nagu leppimised olla ikkagi nagu vastastikku need mõlemad astuvad ühe sammu nagu, nagu edasi või tagasi. Aga lugedes seda analüüsi kokkuvõtted, õigemini päevalehest Raivo Vedliku artikli näol nagu kumama ikkagi see, et et vot just jälle see pronkssõduri teisaldamine oli, oli nagu see see ainukene faktor, mis, mis nagu seda ebastabiilsust ja, ja meie riigi julgeolekut, ohustavaid asju, kõike nagu käivitas ja ja, ja vot sellega ma ei ole ma kindlasti päris nõus, et minu meelest on ta väga hea lakmuspaber. Asi läks kohati kontrollilt välja. Et ta ei oleks pidanud olema sellisel kujul ja nii edasi, aga tegelikult tänu sellele me ikkagi saime teada, mis meie riigis mäda on. Mitte mitte ainult seda, et meil elab siin kaks üksteisest täiesti võõrdunud kogukonda. Ehk siis venekeelsed ja, ja, ja eestlased vaid vaid me saime palju asju teada, tegelikult saime ikkagi päris hästi seda, selle, selle jaole, et senine integratsioon ei ole olnud kaugeltki see, mis, mis ta oleks pidanud olema, need rahad, mis on integratsiooni jaoks pandud, ei, ei ole kõik läinud õigesse kohta. Ja saime seda ka teada vaadates kasvõi neid intervjuusid, mis seal märatsejate keskel tehti, et, et keeleõpe ei ole ainus integratsioon, integratsioon ei tähenda ainult keeleõpet. Integratsioon on siiski midagi palju-palju laiemat ja selles mõttes, kui siin Vetik ütleb, et et kas meie esitab nagu kaks valikuvõimalust, et kas meie eesmärk on liikuda tagasi tähelepanu tagasi üherahvuselise riiki või edasi mitmekultuurilise riiki siis vot see niisugune asjade lihtsustamine mulle nagu päris ei sobi. Ja võib-olla ta tuginenud järsku liiga palju sellele noh, meediakajastuse ainult et ma praegu tsiteerisin vestiku endoartiklit, mitte päris raportite, et noh, sõltub ka, eks ole sellest raportist välja võtta, et minu arvates kõige olulisem järeldus, mis seal tehti, on see, et Eestis elava venekeelse kogukonna meelsus ja nende tulevik on ju Eesti riigi üks kõige olulisemaid julgeoleku küsimusi. Et selle kaudu võimalik meie riiki destabiliseerida nii seestpoolt kui väljastpoolt. See on kõige olulisem järeldus ja ma arvan, et kõik laua taga siin kirjutavad sellele alla siin nagu teist valikut ei ole. Et, et sotsiaalteadlased sa ütlesid ka negatiivsena meie olukorra kohta praegu on, et, et ikka domineeriv hoiak, et õhk on puhas, pilt on selge, v kahurid töötasid hästi. V, Kaur töötas halvasti, tegelikult varianti tegelikult kõne kujundina pigem kasutasin seda tegelikult füüsilises mõttes, teatavast halva saime aru küll, aga tagajärg. Eesti ostab endale veekahur, õige varsti, aga, aga jällegi, et see hind oli liiga kallis, et neid asju teada saada, seda oleks pidanud teisiti teada saama. Küsimus on jäljega, sotsiaalteadlased ise oleksid võinud varem tulla veel jõulisemalt välja ka. Mäletate, kui nad on tulnud jõuliselt välja, siis mis on tehtud? On olnud mõned teised kolleegid, neil ja paljud poliitikud, kes ütlevad, kuulge, hüsteerikud, mida te lärmate, kuula teid rohkem ja Mei tellides midagi. Aga paar sõna tahaks öelda selle Urve Palo kohta, Urve Palo rahvastikuministri kaitseks, kuigi ma leian, et ja tegelikult see ametikoha peal ei sobi, et ta on tõesti väga nõrk ja poliitikas ei ole tegelenud teema liiga raske tema jaoks. Aga antud kontekstis. Urmet, sa ütlesid, et noh, et sule meeldinud ütelus. Mis, vaatame meedia spetsiifikat, kus see toimus aktuaalses kaameras, palju see sõna saada aktuaalses kaameras allikana? Viis sekundit võib-olla seitse sekundit saanud midagi ütelda, kui sa oled uudisloos allikas, mitte stuudiokülaline, kasutati seda lõiku, et eestlased on süüdi ja tegelikult ta ütles kindlasti midagi muud veel, eks ole, aga see on üks probleemi osa ja ma leian, et isegi päris õige, et Aktuaalse kaamera toimetaja ja uudiste uudis olu autor pani just selle lõigu sisse seetõttu et see oli eestikeelne, aktuaalne kaamera suunatud eesti publikule. Eestlane peab tajuma, et tema peab ka midagi tegema. Ja kui esineda nüüd nagu üldpublikule, siis katsume kogu loo korraga ära rääkida nii palju kui vähegi võimalik. Sest noh, ei, ma arvan, Tarmo Ma olen risti vastupidi, ma olen kuulnud ka oma paljude sugulaste, tuttavate käest. Selline avaldus või see lause, mis võiks küll kontekstist välja rebitud, kohe kindlasti mitte ei pannud eestlasi mõtlema sellele, et kas me tahaksime, et võib-olla midagi oma suhtumises tegemisest nagu ümber vaatama ärritas inimesi. See, see ajas inimesi veelgi rohkem vihale. Viha vihaks, aga on selge, et, et mingisugune töö on ikkagi tegemata ja, ja eks see aprilli musta tööd olid ka niukseks lakmuspaberiks. Ma olen nõus. Tarmoga nõus, et, et ega see probleem ei ole kuhugi nagu kaduma. Et ma kuulsin sellist asja, et võidupüha ajal näiteks Narvas, kui seal Eestina, et toimub selline väikene väikene marssimine, siis olla sõitnud üks taksot juht, kelle takso peale oli Georgi lint sinna sinna sisse sinna püüda, takistada seda ja paraadi, seal taga käis mingi auto, sõitis, kus märgiti paraadil osalejate autonumbreid üles. Et selles mõttes selline selline need pinged on tegelikult kindlasti nagu alles, aga me räägime praegu ka ikkagi ennekõike eestlastest kuulajaskonnale, kuigi kuulajate seas on ka, on ka venelasi täna meie programmil aga seetõttu ikkagi eestlased peaksid nagu suutma ka üle saada oma ebameeldivustunnet. See, et kui see Urve Palo kas kontekstist välja rebitud lause või mitte tekitas eestlastes ebameeldivustunnet, ei tähenda, et taolist asja ei tohi öelda. Ma avaldan tunnustust, anneta seda ütle, sest tegelikult eestlased peavad analüüsin, aga misse tähendab elada koos venelastega. Kui eestlased ütlevad kogu aeg, meil on õigus, nad on okupandid, siis me ei saagi sellest nõiaringist välja, mina ei taha elada Põhja-Iirimaal, mina ei taha elada Küprose, ma ei taha elada nendes kohtades, kus konfliktid on nii juurdunud, neist enam lahti ei saa, aga ma tahan, et mina ei taha elada ka analüüsi. Probleeme ei saa lahendada, nii sa vaatad, kui sa vaatad eestikeelsed või kui sa vaatad Eesti Eesti venekeelset meediat, siis eestikeelne meedia on olnud üksikute eranditega suhteliselt vastutustundlik. Väga erinevad arvamused on saanud kõlada, aga Eesti venekeelne meedia on ajanud ainult ühtesugust arvamuste ühtesugust, pinget üles kruttinud. Et mõistagi ma saan aru, et ütleme ausalt, et ega mulle ka ei noh, mulle ei meeldi see olukord, et kus selleks, et öelda, et, et ma olen nüüd eestlane, ma pean nagu toetama kinnisilmi arvama, et Andrus Ansip on kõige parem näitleja ja ja et ma pean astma abipolitseinikuks. Aga see on selline olukord, mulle ei meeldi, aga ühtlasi ma ütlen ka seda, et mulle ei meeldi ka see olukord, kui öeldakse, et kõiges on süüdi eestlased. Seal ei olegi süüdi kindlasti jah, aga mis puudutab seda, seda noh, eesti ja venekeelset infoväljas Sa ütlesid, et eestikeelne meedia, venekeelne meedia, meil on üks väljaanne, mida viimasel ajal dub positiivse näitena toodud ka aprillirahutuste järgselt Chaneli raadio neli aga ringhäälingust, aga trükiajakirjandust on see linnaleht, eks ole, ta ilmub eesti keeles ja vene keeles ja ta saab palju populaarsust. Et aga mis seal, tere, mina olen kuulnud vastupidist. Eestikeelne venekeelne leht on täiesti nagu öö. Ma tahtsingi seda näidet tuua. Et sel nädalal näiteks kui eestikeelses linnalehes oli esikaanel pilt sellest kuulsast võitleva sõna kokašeniast kes nende rüüstamiste pärast karistuse sai. See oli esikaanel suur lugu, et laamendaja läheb vangi venekeelses linnalehes, sama päeva numbris ilmus BNS-i uudiseid kääne kuskil siseküljel pimedas metal küljel pisikesel, pisikesel ainult. Ja vaata, kas on nüüd nagu üks ja sama kaubamärk, mille all seda lehte turustatakse, et isegi seal ei suudeta tegelikult seda asja hoida nõnda kontrolli all, et eestlane, venelane mõlemad teaksid, et toimus ka laamendamine ei toimunud, ainult eks ole monumendi kaitsta. Mina mina ei taha nagu Urve Palo kohta midagi öelda, sest et tegu on päris selgelt kogenematu inimesega sellel ametikohal ja poliitikuna üldse siis peabki ütlema, Persona seltskonnaajakirjanduse veergudele on ta väga kenasti sisse ennast murdmis ja kübarate ja muude moodidega, eks ole, nii et see on ka inimeses väga-väga positiivne, aga võib-olla peaks üleüldse ega, ega see pole tema süü, see on, see on ikkagi nii-öelda erakondade otsustajate süü, et need asjad on, asjad on niimoodi läinud ja rahvastikuministri koht on, on tegelikult seni olnud ikkagi väga marginaalne koht, antud juhul diagnoosiks on sotside lühike pink. Noh, olgu see sotside või, aga, aga äkki äkki peaks olema hoopis ministrile nii-öelda portfellis on käes ja ta ei peaks olema korterite meenutan, et siis kui nüüd koalitsiooniläbirääkimised kasutuspeaminister Andrus Ansip portfellita ministri kohta väljendit kilekotiga, minister, see näitab ka ära, et, et kui, kui nimetasin, eriti halvustav väljend on niimoodi, et et kui, kui peaminister ise nagu peab nagu rahvastikuministri kilekotiga ministriks, siis, siis siis ei saagi midagi olla ja seetõttu ma olengi suhteliselt pessimistlik nende minu meelest asjalike soovituste kohta, mida sotsiaalteadlased see nädal tegi, tegid, eks ole ettepaneku, et see integratsiooniprogramm ja projekt tuleb tõsta valitsuse jaoks väga oluliseks teemaks, mitte jätta seda kilekotitasandile. Aga nähes ikkagi Andrus Ansipit endiselt ringi käimas natuke võidunud ja higiseks, kuhu on peale kirjutatud 22400 millegagi häält ja need mingi 70 80 protsenti toetust teisele poole või viltpliiatsi juurde kirjutatud, et noh, tundub, et ei kuulata seda, Tarmo tahaksid kuulataks koerad ja karavan. Viimane EMORi küsitlus näitas väga selgelt, missugust häält peavad poliitikud tegema ja, ja et nende jaoks on kõik väga hästi. Ikkagi 40 40 10 protsenti eestlaste toetusest reformiparteile 43 protsenti kõigist vastajatest oli seal ja vene rahvusest. See eestlastest oli see protsent, et üle 50 kindlasti ja venelaste seas oli juba Reformierakonna toetus tõusnud vist 15 keskel. Erakond võib üldse oma kilekotid kokku panna, sellepärast et vähemalt eestlastest valijate hulgas, et seitse protsenti on ikka ikka väga märu naeruvärk. No teadlased, sedasama protsessi tegelikult iseloomustasid sel nädalal ka terminiga vaikuse spiraal ehk et eestlaste seas nii Eesti meedia seas kui Eesti arvamusliidrite seas, kui Eesti rahva seas tervikuna levib see vaikuse spiraal ehk et ei juleta väljendada teistsuguseid seisukohti, endiselt on moes olla nagu, eks ole, raske hetke demotsionaalsuse selle turjal edasi nagu Ansipi taga ja asi ei ole veel rahunenud, jääbki selliseks hüsteeriliseks toetuseks Ansipile, nagu ta praegu on, siis on Eesti demokraatia oleks päris kuri lugu, oli jah, aga inimesed ei tea sellest spiraalistega nendest keerulistest sõnadest, mida sa mainisid, mitte midagi, nemad vastasid küsimusele, milliste erakondade toetajate nemad vastasid Reformierakonda sellepärast, et ta selle vihatud monumendi sealt minema tassis. Ja nii nagu ütlevad soomlased, sillas eesti et ei olegi rohkem tarvis edasi mõelda. Ansip on teinud väga tänuväärse töö, sõltumata sellest, kas tal tänu oma 22-le 1000-le Häälele natukene katus sõitis või, või sõitnud, eks tegu, tegu sai tehtud ei ole tähtis, mis värvi on kass. Hiiri püüab näiteks, kui rahvuslik ringhäälingus oleks suveajal saade reporteri õnn, siis ma arvan, et nii mõnigi nendest uurimuse autoritest võiks tulla rääkida, mis on vaikuse spiraal ja ma kujutan ette, et juba suur osa Eesti rahvast hakkaks analüüsima ka enda vastust järgmisele EMORi küsitlusele, aga kuna seda saadet ei ole. Ja siis, kui õnneks meil suvel nüüd pikki pühasid ei tule, nii et ajalehed saavad ilmuda ja avaldada küll vastavateemalisi materjale, et natukene noh, sotsiaalteaduslikult harida rahvast uuesti hinge ega tagalasse. Kõigepealt sai rahvusringhääling ja siis sai, said ajalehed, nii et see oli mõlema käega. Kuulge, head kolleegid, aga Eesti välispoliitikas läks meil sel korral. Ma tahtsin juba öelda hästi-hästi vale sõna aga Eesti välispoliitika oli väga tähelepanuväärsel kohal sellel nädalal, noh, ei ole vaja vist pikalt meelde tuletada, et meie president oli, oli valges majas väga lugupeetud ja austatud külaline ja samas samal ajal, kui president enne valgesse majja sõitmist neil võidupüha paraadil kõnet pidas langes kauges Afganistanis. Ja on seal ju enne tegelikult langenud, palju, palju eestlasi langes, langes kaks sõdurit väga-väga rumala surma, leidsid need mehed? Väga juhuslikku, aga juhus teatavasti sõjas alati ei ole väga pime. Ja kõigepealt, et ega sellest sõdurite surmast polegi midagi rääkida, ainult võib-olla lisada seda, et siin mõned väljaanded ja mõned ajakirjanikud on avaldanud nagu imestust või isegi sama meelt, et isegi nüüd, kui, kui mehe meie mehed surevad kaugel ka Eestis niisuguseid tõelist diskussiooni selle üle, kas kas me peaksime olema võõral maal ja võõrast asja ajamas siis võõras mõlemal puhul on, on, on nii-öelda tsitaadid või, või me peaksime sealt kohe ära tulema. Ja seda diskussiooni tõesti sisuliselt minu meelest on isegi hea, et, et ei ole selles mõttes diskussioon, et kui kaks meest saab surma, kes on professionaalsed sõjaväelased andnud endale selgelt aru, kuhu nad lähevad, mis ohud seal on. Ja kui me hakkaksime sellises olukorras kiiresti emotsionaalselt tegema, otsustajad need tulema nüüd sealt kohe ära, siis, siis mõjub nagu usaldusväärset. Selles mõttes ma näen, üle pika aja võtaksin, võtaksin mütsi maha Edgar Savisaare eest, kellel oleks olnud ideaalne võimalus hakata üles tõstma seda teemat, et eestlased, peod Afganistanist, Iraagist kuskilt kõikjalt ära tulema. Edgar Savisaarelt küsiti kommentaari vist vist kui ma ei tea, kas seal ETV oli TV3, kus ta ütles välja selle, et tegu on sõjameestega Eesti liitlaskohustusena ja mis siis teha selle eest, et meid toetatakse, mingil hetkel on meil vaja ka ise nagu panustada ja halvimal juhul toob see kaasa ka mingeid ohvreid. Et me peame sellega arvestama, et noh, minu meelest on Eesti poliitikuid, Eesti ajakirjandus käitunud suhteliselt vastutustundlikult ja minul on isegi hea, et sellist diskussiooni kohe ei tekkinud. Küll aga võime küsida sellest, et kas sellest kas, kas sellistest Iraagi ja Afganistani konfliktidest, mis seal praegu on kas ja seal olemisest kas, kas sellest on nagu maailm muutunud turvalisemaks või mitte? Minu arust peaksid tegelikult Eesti publica nii kirjutava kui ka näitava ja kõneleva pressi kaudu rohkem teada saama, mida need mehed seal ikkagi teevad konkreetselt? Aga vot seda, seda informatsiooni veel napib, siin on võrreldud meie meediat just Afganistanist kirjutamisel aga ka, miks mitte Iraagi puhul inglise meediaga, et seal nad teavad täpselt kui õudne see olukord tegelikult on, minnakse meestega operatsioonidele kaasa, kirjanikud panevad oma elu kaalule siis Eestis eriti nagu seda ei ole olnud ja, ja ma tean, aga meie ajakirjanikud on tahtnud minna operatsioonile kaasa, aga, aga millegipärast ei ole see õnnestunud olla meestega 10 päeva, 20 päeva eemal sellest turvalisest laagrist. Ja näidata kogu selles ohtlikkuses õudusest, mis, mis tegelikult selles riigis toimub. Nüüd, pärast väikest väikest mõttepausi ja leinapausi on tegelikult siiski õige aega alustada aruteluga ka Eesti avalikkuses nende missioonide üle, ennekõike peame muidugi vahet tegema ka Iraagi Afganistani vahel. Iraagi suhtes on tegelikult ju ka Eestis mitmed mittetulundusühingud ja avaliku elu tegelased üsna kriitilisi asju. Meie Iraagis oleku kohta ja minu meelest ka täiesti põhjendatult ja see vajaks, vajaks noh, tõesti väga kriitilist analüüsi Afganistaniga on olukord siiski natuke teine, meil on kohustused seal see Afganistanis alanud operatsioon kindlasti ei oma sellist negatiivset kuvandit nagu Iraagi operatsioon, mis nagu Bushi poolt algatatud asi kahtlastel asjaoludel kahtlastel asjaoludel, millega Eesti, noh, lasi ennast siis ära hanitada, ütleme niimoodi, või, või läks teadlikult lihtsalt selle Hanitamisega kaasa, et need, need asja tuleb vaadata natuke eraldi ja loomulikult on väga hea, et keegi ei ole praegu ütelnud, et tulema Afganistanist ära kui Meie eks ole, noh, palgasõdurid seal saavad kahetsusväärsel kombel hukka. Mulle pähe torkas niisugune võrdlus, et Küprosel praegu põleb ja väga tõsiselt põleb ja metsad äärmiselt tuleohtlikud ja Küprose suguse saare juures mingisugune 50 60 hektarit metsa, mis keset saart põleb, on, on ikka kohutav. Sest, et taganeda pole kuhugi, piltliku selja taga on ju igal pool meri. Aga kui me, meie, meie päästetöötajad või meie, meie tuletõrjujad lähevad sinna appi siis ja kui mõni seal oletan, et võidud hui hukka saab, eks ole. Siis noh, keegi ei ütle, et mehed peavad ära tulema, et ütleme, et Afganistan Ma olen selles mõttes nagu, nagu see, nagu see Küprose näide, mida ma tõin, Iraak päris ei ole. Ja, ja diskussiooni pea võib alati pidada seda enam, et enamus riike, kes alguses ju koos meiega koos ameeriklastega Iraaki läks, on ju tegelikult juba tagasi toodud, noh, lätlased on nagu viimane näide. Nii nagu küsimus on ju praegu Afganistanis küsimusele niivõrd Iraagis, Iraagis on ka Eesti üksus on oluliselt väiksem kui on Afganistan plaanis, mis puudutab nagu Afganistanis, mis seal teha, teevad, mehed teevad, ma olen ise kirjutanud Päevalehes vähemalt ühe loo, et kui, kui vahetada ja selle asukohtade mindi lõunasse. Et ma mäletan, ma kirjutasin seal sellest, et tuginedes meist Eesti sõjaväelaste nagu nagu hinnangutele ennustustele, et see on äärmiselt ohtlik ala ohtlik piirkond ja Ta on tegelikult, kui maailma meedia tähelepanu on tulenevalt, ma ei tea, mis iganes bussist saad ammistunud nagu pidevalt, nagu ennekõike Iraagis ja Afganistanis räägitud siis ega see ei tähenda, et Afganistan oleks kuidagi vähem ohtlik, pigem vastupidi, nüüdsel ajal on kindlasti palju ohtlikum? Jah, kahjuks ikkagi kui sellest debatist rääkida, siis neid kahte konflikti on, on noh, ei ole õige ühendada ainult see, see ühendab just see, et ei ühegi teise puhul meil nagu diskussiooni ei ole missiooni tõstatada selle üle, et, et siin on olnud juba vihjeid selle kohta, et sõjaväelased räägivad sellest juba juba vähemalt pool aastat, et Eesti järgmine missioon saab olema mõni aafrika riik, kus on suured sisekonfliktid kas kas minnakse Darfuur või kuskile mujale, aga, aga Aafrika või on, on tõenäoliselt järgmine kord. Vot selle üle võiks küll nagu ühiskonnas tõeline debatti nagu käia. Ja kuigi, mis seal vahet on, kas, kas sündmuspaik on 5000 kilomeetri või 8000 kilomeetri kaugusel? Seal ei ole, sinna minnakse Aafrika puhul ilmselt ja kindlasti on tegu ÜRO egiidi ka, nii et see on, see on nagu veelt turvatum meie jaoks juriidiliselt, aga noh, eks ole, see, Iraagi juhtum näitab ka, et noh, ma loodan, et poliitikutel on vastutustunne, et tulevikus rohkem. Ma tõepoolest läbi analüüsida, et kui, kui jälle eriti noh, meie meie suur liitlane Ameerika Ühendriigid näiteks ütleb, et me alustame kuskil operatsiooni riigiga nime siin näiteks, et te tulete ka kindlasti kohe kaasa ja ja lööte kulpi ja kohe teete kõike, et taolist asja ei tohiks olla pimesi arvestuses vastavalt sellele dile afganistani suhtest pole olnud, et aga ma küsin seda ei olegi, et, et mida siis on, kui Eestis hakkab mingi, ütleme, puhkeb meil sõjaline konflikt ütleme, ühe ühe meist natukene ida pool oleva riigiga ja, ja kui NATO liitlaste argumendiks saaks olla see, et nagu näiteks kaks esimest nende sõdureid saab surma siis tulema sealt kõik välja, et, et ei saa ju mõeldud niimoodi. Ei, vastupidi, sai minust täitsa valesti aru, ma ei ole Afganistani puhul üldse mitte kriitiline, aga ega see ei välista seda, et kõik peavad nagu üks mees alati nõus olema, et kui keegi esitab mingi põhjenduse, siis noh, tingimata kõik nagu lambad peavad sellele järgnema. Afganistani puhul on, on väga palju rääkida, ainult et minu minu mõte oli ikkagi see, et meie Afganistani kohta teame, millega need mehed tegelevad. Ja kui keegi saab surma või haavata, siis oleme ühtäkki nagu karmi reaalsusega silmitsi, et kuidas nüüd ikkagi niimoodi, et tohutud rahad on magama pandud, istume oma Pasi-soomukite ja teeme nüüd kateloki, soomuker suppi ja järsku tuleb mühinal rakett ja meie poiss enam polegi, eks ole. Et me peame näitama rohkem, mis asi on sõda ja mille nimel seda seal peame, sõid, kauges maakolkas. See oli, see oli minu nagu, nagu jutu mõte, aga aga ka Iraagist on meil väga raske välja tulla, kui, kui toimuvad sellised kohtumised, nagu äsja toimus Valges Majas. Kes sellega nagu, nagu kinnistatakse veel nii-öelda liitlassuhted ja, ja noh, nii heale liitlasele, keda majutatakse plärhaussi ja ja keda võetakse vastu. Nii et ühegi teise riigi jaoks võib-olla Ameerika presidendil aega ei ole, aga Toomas Hendrik Ilves Volkam, eks ole, et Soome jaenagu nagu jutul lõpp, eks ole, et alati võid toru tõsta, kui sul probleem on ja, ja lahendame ära koos olla. Arvestades seda suurt tähelepanu, mida see visiit Eestis sai ja põhjendatud, noh, toodi välja need positiivsed aspektid, arvan, ma siiski on õige tuua sisse aga natuke teistsugust tonaalsust, et et noh, et ega push ei ole nüüd nii suur tegija enam, kui ta oli näiteks aasta tagasi ja ametiaeg hakkab varsti läbi saama, tema roll väheneb ja ausalt öeldes järjekord tema juurde ja tema, Blair, Houssi ei ole enam nii pikk, kui see oli, ütleme paar aastat tagasi, see on ju täiesti selge, ehkki soomlased on väga-väga pettunud nende kurvad, et nende president kuidagi sinna isa. No vot, Soome uus välisminister sai kaupu Condoleezza Rice'i ka siis see oli nii suur sündmus, et sellest masendavast terve Soome ajakirjandus. Jah, aga selle ameerika kohtumise taustaks on võib-olla nagu kaks momenti, et üks annet noh, jällegi see probleem, mille otsa me sattusime ja milles me oleme osaliselt ise süüdi ehk seesama aprilli lõpujant kui seda väga pehmet ainet kasutada, et seetõttu me olime seal, et me sattusime probleemi sisse ja siis meie liitlane väljendab meie tugevat toetust, kuna tegemist on ju ka, eks ole, Ameerika suhted Venemaaga, NATO suhted Venemaaga, kogu see kontekst, nii et jälle iseenesest ei ole midagi meie tublidusega siin seotud way lihtsalt meie geopoliitilise olukorraga ja Soomega midagi taolist ei ole seetõttu Soome võibki olla õnnelikult rahulolematu kohtumillegipärast Ameerika liidritega kuigi väga taotlevad. Ja siis. Ja teisalt jällegi, kui vaadata seda, et mida siis ameeriklasest asjast arvas ka ega Ameerika ei arvanud Eestist midagi, selle visiidi raames eriti Ameerika meedia praktiliselt läks Eestist mööda minu meelest väga tähelepanu väärne või niukene. Ilmekas näide oli üks Ameerika uudisteagentuuri Associated Press Photo, kus oli peal terve rodu Erika tegelasi, neegroponte Bush loomulikult Tadžiini asepresident ja ilvest ei olnud pildi peal, aga allkiri oli, et, et see, see, meie juhtkond kohtus praegu just Valges Majas Eesti presidendiga sulgudes not diktšad ehk ei, puudub pildilt, sest et siis ei oleks kõik Ameerika tähtsad ninad ära mahtunud sina foto peale? Jah, no tähtis ei antud juhul ei olegi ilmselt see, kuidas Ameerikas seda vastu võeti, et tähtis on see, kuidas meie idanaabri juures vastu võeti ja ja ma kujutan ette, et see oli nende jaoks ikka paras here lakse järjekordne ja väga, väga selge, selge märk ja, ja niisugune viibutus, et, et poisid ärge jamage. Kuigi noh, esimene juuli peab siin tooma ka mingisugust jälle uut teadlast. Täpselt seda tahtsingi öelda, et teeme selle järelduse peale seda, kui Bush ja Putin on kohtunud, siis vaatame, mis juttu räägivad mõlemad, eriti, mida Bush räägib. Teeme, teeme nii ja rahva teenrid läbi suve, nagu juba kord saates öeldud tänasesse Urmet Kook ja Tarmo Tamberg. Tarmo viimast korda jätkab tööd Eesti rahvusringhäälingus ajakirjanduseetika nõunikuna ja sa tahad veel midagi öelda ja ma tahtsin seda öelda, et korjake neiud ja naised teepervelt neid rukkilille, tehke pärjad pähe, kui laulu ja tantsupeole lähete just, ja laulupidu kestab, homme lõpeb aga enne seda väga ülevad hetked, nii et kellel aega? Tulge Tallinnasse vaatama, aitäh täna kuulamast ja nautige nädalavahetust.