Kui ma kõnniksin mööda võru tänavaid ja küsiksin vastu tulejatelt, kui nad ei ole just päris keskkooli poisid-tüdrukud, kes on saamal anna ei ole kahtlust, et kõik teda tunnevad. Täpselt samasuguse katse võiksime teha ka Põltsamaal, sest Voldemar lemmikut tunneb ka iga tõeline Põltsamaa patrioot. Ja samal ajal ei ole enam mitte ainult ei võru ega Põltsamaa omad vaid nad kuuluvad lahutamatult kokku eesti kultuuripildiga Eesti pillimuusikaajalooga. Ja seepärast võime lihtsalt olla õnnelikud ja rõõmsad, et ka nende tähtpäev, nende 70. sünnipäev on nii lähestikku, et võisime need kaks meest täna meie stuudiosse kutsuda. Et veeta tund aega puhkpillimuusikaveteranidega ja nende mõtetega eesti puhkpillimuusikas, sest eks ole, vaadakem tagasi. See on ju oma pool sajandit käidud teed. Eduard Tamme pidulik marss kõlab põru orkestrilt saama andma dirigeerimisel. Kuidas tulid need mehed siis Eesti puhkpillimuusikasse, Voldemar lemmik. Seegi on muusikaarmastus, eriti puhkpillimuusika armastus, ma olen elus tegelenud ka palju koorimuusikaga, aga ikka tagasi pöördunud puhkpillimuusika juurde. Ja nii ta juhtus, et ma sattusin Põltsamaa aastal 1934, kuna seal oli parastini väikene kriis orkestri jõuluosas ja ka mängijate osas. Ja nii konservatooriumi suunaski sinna et näidata, kas ma olen suuteline seal midagi tegema. Tänu professor Waxile Kell õppima konservatooriumis, olla kes andis õiget metoodikat, juhendas mind õieti. Ja ma jäljendasin teda, püüdsin aidata, nii palju, kui suutsin. Ma midagi saavutasin ka. Ma arvan, kui süüdlast siin otsida, siis kõigepealt tuleb mu isakodust seda otsida. Meie seitsmelapseline pere oli musikaalne, isa oli pillimeister. Valmistas lõõts Molikuid nandiks näidise lustakalt. Valmistas oniumi väikese lapsena kõlas juba viiulimäng, seal meie majas laulsime terve perega. Ja küllap sealt see asi vist hakkas peale minu mind kõige varasemast noorusest. Kahjuks, kui siin küll puhkpillimuusikast nii-ütelda ainult räägitakse lindil. Kõige varasemast noorusest võlus kõigepealt viiul, kahjuks jäi see ainult nisust juhendate juures õppimist, aga mingisugust diplomi taotlemist mul ei tulnud kunagi mõttes. Ja siis kui olin Võru lähedal oma sünnikohas õpetaja koolis koore juhatasin seal täiskasvanute ja lastekoori, siis tuli vajadus ja tahtmine ka puhkpilliorkestri ja puhkpilliorkestri asutamise järel. Ja see saigi teoks. Külarahvas panite kokku isikliku raha, mina oma panuse ka sinna, mitte vähem kui teised, vast isegi rohkem. Tol ajal töötas Võrus hea muusikamees Eduard Tamm. Ja tema nõuannete ja. Järele Magoostasingi, siis organiseerisin navi külla nii-ütelda esimese puhkpilliorkestri, õpetasin selle välja. Praegu kujutame küll ette puhkpilliorkestreid meie laulupeo rongkäigus nende kontserte kuid hoopis raskem on meenutada või kujutleda, missugune osa oli puhkpillimuusikal siis, kui teie noored olite. Enne nõukogude korra kehtestamist oli tema osatähtsus suhteliselt vähem kontsertmuusikat tegime palju vähem ja lihtsamate lugudega ja põhiliselt oli ta tarbeorkester, Targo muusikat, paraadid rongiga, neist puhkudel teatud tähtpäevadel, kuid nõukogude korra tingimustes mina isikul, vähemalt Põltsamaal olukorras hakkasin rohkem rõhku panema kontsert muusikale, selle viljelemisele ja sealt see asi hakkas edasi arenema. Aga ikkagi, kas te valssi tantsinud olete puhkpillimuusika saatel tööl? Ise olen tantsinud, kui lilli ma enam ise tantsida saanud, siis oli ka neid juhuseid, kus tuli tuli ise mängida, kas siis puhl orkestri saatel või džässorkestriga. Nii et kuma abilis varjendis on. Laine oli väga kurb ja mina olin õhtu läbi kinni ja uusim pasunat, nagu öeldakse ja tema kurvalt pidi vaatmegistele kutsub kiigetants või mitte. Kui me tuleksime nüüd statistika juurde, sest vahel on seegi küllaltki veenev ilmestamaks kahe tubli mehe tööd. Puhkpilliorkestrid olid ju meie esimesel üldlaulupeol 1869 56, muusik Antti oli siin siis kohal. Aga palju neid nüüd on olnud, kas me oleme kulminatsiooni üle elanud või oleme järsku kulminatsiooniajalist? Paluksin Eldur saadelt abi. Tema on meie rahvaloomingu ja kultuuride teadusliku metoodikakeskuse puhkpillimuusikasektori juhataja. Aastast aastast on meil puhkpillimängijate arv nagu kasvanud. Ja kui nüüd vaadata selle aasta laulupidu tähendab juba möödunud aastal laulupidu 1009 kaheksanda aasta oma siis oli meil esmakordselt laval ligi kolm ja pool 1000 inimest. Seal võib olla tsirka 3000 pillimeest ja ligi 500 trummarit oli ka seekord. Nii et peab ütlema, et see laulupidulauast oli kõige massilisena ja mis eriti oli tore, oli see, et nende hulgas oli palju noori kusjuures jälle noorteorkestrid eriti palju ei ole, aga noori siiski puhkpillimuusika hulgas on. Ma loodan, et see kitarribuum hakkab pikkamööda tagasi andma ja nii mõnigi pillimees tuleb jälle puhkpillimuusika juurde. Enne kui me kuulasime helilintidelt eelmiste laulupidude puhkpillimuusikat paljud nendest Voldemar Lemmiku üldjuhi dirigeerimise kepi all, siis ei olnud seltsimees lemmiku nägu hoopiski rõõmus. Meeldinud talle see ei meeldinud talle teine. Isee dirigeerisid. See on iseloomu iga, igatahes ma olen nii mõnigi kord Santiste polnud öelda ka, kui miniviga kuskilt tunnevad, ära tee siis sellepärast halba nägu, et püüa naeratada, siis mängijana palju parem tuju. Tegelikult võib-olla see pikk täitsa õigel, aga ega ennast ümber ja iseloomu ümber neid väga teha ei saa ja jama, tavalised taidlejad, kollektiivid kunagi ei saa esineda nii, et ei oleks võimalik paremini esineda. Ja ikke tuleb väikseid viperusi sisse, mida ei tahaks mitte, sest neid tuleb ikka suuremalt dirigendi arvele. Kuigi dirigent võib-olla seal kõige vähem videol. Mitut puhkpilliorkestrit olete juhatanud? Ainsad orkester, kuigi see koosnes siis kahest grupist koolinoortest ja siis kultuuriorkestrist hilisemate nimetusega. Ja pärast sõda oli olukord väga raske, kus sõjas pillid olid hävinenud üldse pill ei olnud nagu esimest korda tillid saime tuletõrjeesimehe Karl Vassili. Nii organiseerisime veel siis maks koolinoortele absoluutselt pill ei olnudki ala, vaevalt ükski kollektiiv on sarnast tööd teinud, mis mina tegin, et pillid käisid käest kätte, kaks kord nädalas olid pillid vanade mängijatega skultuurimas. Pärast proovi, koolinoored tulid, võtsid nende käest pillid ära, läksime kooli proovi tegema. Järgmiseks prooviks Tiidele vanadele kultuurima pildid tagasi. Aga mis imega te need tütarlapsed või neiud või naised saite puhkpilliorkestris kokku, sest teadaolevatel andmetel seltsi saada. See vist on tänaseni ainus meie naiste puhkpilliorkester. Ei, jah, nii suurearvuliselt nagu tol ajal Põltsamaal oli, muidugi enam ei ole. Kuid peab ütlema, et Lembit Vink Põldsam traditsiooni jätkaja. Tema arvan siiski ka koolinoorte orkestris ikka 70 protsenti tüdrukuid ja imegi halvasti sugugi. Ma tean, oli, seal oli probleeme selle orkestrist saamisega. Nägin juhust, kus tüdrukud hakkasid nutma, kuna nad langesid konkurentsist välja saanud pasunapuudeks õppida. Saama Lanno kaua, tunneta Voldemar lemmikut. Aga ikka tihe side on mingisugusest orkestrijuhtide seminarist, mis Tallinnas toimub? See vist oli 60. aastate paiku. Ei, ta peaks varem olema, sellepärast ei ta, et murran kuskilt kirja pandud, et 1959. aastal võro orkester tuli esmakordselt põltsaorkestrile külla ja samal suvel meedial on omakorda läksime Võru orkestrile külla tagasi laulurajooni laulupidudel väsima. Igatahes küllalt pikk aeg, et arvata, mis mees Voldemar lemmik siis on. Et ta niiviisi neid orkestreid enda ümber koos on suutnud hoida. Hakkame nüüd mõtlema seda, missugune peab olema siis üks puhkpilliorkestri dirigent, see ei ole mitte ainult muusikutele. Ma läheksin mereorkestri juht seminari juurde tagasi. Juhendas seda vist Jaan Kehra mees ja mäletan, et pandi meid järjekorras orkestri ette. Igatahes Voldemar lemmik läks sinna nagu oma koju. Käsi oli tal kerge väljaastumine hästi julge. Ja muidugi minu teada pärast seda kursust tema laulupeo üldjuhi karjäär algaski. Ma tundsin ennast kuidagi seal orkestrantide ja orkestrijuhtidest orkestri ees halvemini natukene ja mäletan, et Jaan Kääramis mu kätt ka seadis, rohkem üldse käru peab ütlema. Jaan kära mehele, kes ei olnud mitte ainult nende orkestrijuhtide kursuste tegelik korraldaja ja läbiviija, vaid tema temas oli hoopis midagi rohkem. Tema oli Moskvas saanud hea ettevalmistuse kõigepealt dirigeerimise tehnikas. Kui teda nägime laulupeo üldjuhina, siis minu arust see žestikulatsioon, see oli kõigile eeskujuks ja nii ta kasvatas tol ajal ühe plejaadi orkestrijuhte ka, kelle hulgas ka mina olin, muidugi oli minust nooremaid, aga see põhiline dirigendikool põhilise teekondi kooli sain mina isiklikult. Sealt. Kes oleksidki nüüd niisugused figuurid, keda peaksime meeles pidama meie puhkpillimuusika arenguloos, ma mõtlen üldjuhid laulupidudel, kes teile on omal ajal ka suure mulje jätnud, siin juba. Kolmandail sind trompetit ja ma mäletan, et Raimond Kull olises tugev käsi ja keelest, kes oli mulle eeskujuks, kelle käe all oli, oli väga mu mugavam mängida. Hiljemale, oli mul võimalus temaga Estonia teatas mõnes ooperis pillimängijana kaasa teha ja lustile vaadata, kuidas mees oskas orkestrilt valitseda. Kuidas siis peatset orkestrit valitsema, tuleme nüüd teie kontaktide juurde oma orkestriga, kuidas teie oma nimekate orkestrit nii kaua olete koos hoidnud, sest ta on ju nüüd 80 aastane, olgu küll, et nüüd järgmise mehe taktikepi all mängib. No eks igas asjas töö ole ikka kõige tähtsam ja kui nüüd võib-olla Võru orkestri mõningatest edusammudest rääkida, mis tal kunagi on olnud, need oleksid võinud muidugi suuremat ka olla siis ma arvan, et me siiski Võrus pidime õige tõsist tööd tegema, ma olen kuulutasin pealinna erid kettidega vesteldes. Et neil A B-d ei ole tarvis orkestrantide lõpetada. Et on küllalt linnas kas laste muusikakooli lõpetanud või ka keskvõi kõrgemas koolis õppinud puhkpillimängijat, keda ainult tarvis värvata orkestrisse meie Võrus sellega toime ei tulnud. Meie põru dirigendid. Me oleme pidanud iseendale mängijaid kasvatama ja see ütleme see põhiline aeg, kus mina, Võru puhkpilliorkestrit juhatasin. Seal väga suur protsent mändis neetilis AB minu juures õppisid muidugi. Juures ikka üks kõige tähtsam. Niisugune iseloomujoon või nõue, ma arvan, on ikka muusika, armastus, muusikaarmastusest algab kõik peale. Kui on seda, siis sa ületad, kõik raskused. Põltsamaa orkester ja Voldemar Lemmik mängisid Brahmsi Ungari tantsunumber viis. Järgneb lõpukoor Glinka ooperis Tywansus, saanid. Rääkisime sellest, et puhkpilliorkester on meil palju, nad esinevad ka küllaltki hästi, kuid selliseid mehi Heldur Saade ei ole del vist mitte väga palju üles lugeda, nagu need kaks meie tänast juubilari, milles siis on asi ega jah, neid mehi. Palju ei ole, vala hea koolimehed. Tihtipeale on, kui me vaatame praegust kaasaegselt noori mehi, jääb puudu ühest asjast. Minu meelest jääb puudu kohusetundest millestki muust, sest et orkestri juhtimine ei seisnenud selles kahes tunnis kord või kaks korda nädalas. See on üks kolmandik sellest tööst. See kaks kolmandikku on kõik hoopis midagi muud. Majandusmured, seal orkestri sisemine elu ja kõike noodirepertuaar ja kõik, kõik see mees, kes tuleb ainult pulti ja alustab proove ja läheb minema temasse rohkem puutu see orkestrile varsti laiali, siis see ei ole õige juht. Võib-olla nendest meestest on puudu tõesti praegused ihu ja hingega sealjuures oleksid nii-öelda orkestri juht, kes jookseb, suri ummisjalu proovi, et viie minuti pärast hakkab prooviseer orkestri juht orkestrilt tund aega või pool tundi varem kohapeal. Ta läheb kõige viimasena. Kahjuks on nii, aga ma arvan, et et see siiski on õiglasem, kui, kui need mehed, kes minuti pealt arvestavad oma kellaaegadel Saama Lanno koht Võru ja Võrumaa kultuurielus on meil päris selge. Veel tänaseni räägib ta kaasa selles elus, sest ta on võru sümfooniaorkestri teine dirigent, esimene dirigent Hendrik Juurikas. Kuid missugune mõju Võru muusikakultuuri arengule oli Eduard Tammel? Eduard Tamme orkester, kutseline ei olnud suur. Aga mul on eluks ajaks meeles selle orkestri hea mängumaneer. Väga hea puhtus ja ilmikus. Näiteks kui mul täna lehitasime Võru orkester on kunagi mänginud linti tuljaku, siis mul on elu lõpuni silme ees pilt, kuidas Eduard Tamm võrupargis rahvale mändis. Tuljakut, see oli nii reibas, nii ilmekas, nii tantsuline, nii nagu tõeline Tuljak peab olema. Tamme isik muusikuna on üldse minu arust väga suur, minul on ta isiklikult väga suur eeskuju, algul muidugi ma kuulasin tema orkestri head esinemist ja see mind väga paelus. Aga hiljem veidikene sain tema orkestris ka mängida. Ma nimelt mängisin sümfooniaorkestris tema elu viimasel aastal viiulit. Ja mis puutub tema orkestrijuhi isikus, siis sealt on meil palju õppida. Kõigepealt Ta oli välimuselt juba küllalt niisugune tagasihoidliku alla, võib-olla keskpäraski kasvuga. Ja tema juhatamise maneeris, mis mulle eriti meeldis, puudus absoluutselt selja tagajuhatamine, publikusse juhatamine, mis kahjuks meie dirigentidelt võib-olla asjaarmastajatele, eriti ta juba saalist, kuulates teda, seda orkestrit, sa tunnetad. Et tema rohkem mõtleb, et kas nad näevad ka minu ilusaid, lokkisid minu ilusat kuju ja meenub vrakki ja tema löök oli lihtne. Taktifiguur peaaegu matemaatiliselt välja löödud aga selle juures igasuguste ilusate ja plastilist, randme ja ja küünarnuki ja õlaliigese nisuse plaad, paeldlikkused vaid plastilisust. Ta see minule imponeeris väga. Eduard Tamm ja Rein ploom, need on aegumatud nimed Eesti puhkpillimuusika heliloomingu ajaloos ja ega meie tänane saade ei möödu, ma arvan küll, ilma et me ka ühte Eduard Tamme pala mängiksime, mida teie tahaksite dirigeerida või õieti, kui me nüüd mõtleksime seda, milles on siis tema muusika, selline eriline puhkpillipärasus. Ausalt öelda, kui te küsite, mida ma tahaksin, siis oma vanuse tõttu ma praegu teda enam vihtliku orkestrit dirigeerib, aga omalajal mul meeldis, väga, isegi ei Põldsama väiksel orkester, isegi kodanikel aelu, õpetaja Eduard Tamme kareda Lyndoli leivanumber 105 10 12 mehega 15 meiegi ilusasti ära mängib ja see oli nagu pealuu sees. Aga miks, miks reostav ja niivõrd hästi orgistreenitud kaari oli kõige väiksemal koolsesele Atyypitamist väga mängida ja kõige suuremale ka suuremale koosseisud unis hääli juurde teha. Aga ta oli niivõrd suupärane pillimeestele, et kuigi ta tehniliselt raske oli ka praegu kõige vanemad mehed, tahaks seda ka neid alalõpmata mängida, aga muidugi peab muud ka mänge, mis andsid väikseid mänge, ei saa kalevilinde oliks Nomoriks pala. Ja siiski, ilmselt on vist midagi aegade voolus ka muutunud puhkpillimuusikas. Kas ei ole nii, et tänapäeval mängitakse teisiti, kui mängiti 40 aastat tagasi või 50 aastat tagasi, kuigi ma ei oska öelda, mis teistmoodi võiks olla? Kõigepealt on helikeel teistsugune. Praegune aeg on igal juhul edasi läinud ja muusikastiil on muutunud palade helikeel harmoonia. Kõik on muutunud ja sellega noored inimesed tulevad kergesti kaasa. Vanematel mängijad on sellega veidikene raskuse dissoneerivad küla seal palju rohkem ja neid häälde pandud ja seade, nii et orkester ka nendega. Küllap see on märksa raskem, kui kui oli neid neid vanu palu mängida, mis olid hästi suurepäraselt kirjutatud ja kus tänase Tysoneerivad. Ta oli vähe, aeg on edasi läinud ja muidugi muusika sellega kaasas. Kui Eduard Tamm kirjutas omal ajal Kalevi ja Linda Eesti rapsoodia või avamängu tule koju siis sellises stiilis muidugi praeguse aja helilooja elan. Ei kirjuta. Mis puutub praeguse aja nendesse uutesse paladesse, mida laulupidudel ja Ja nüüd kontsertesinemistel puhkpilliorkestrit, praegu mändi vot siis nad on väga huvitavat. On rakendatud teisi võimalusi, on rohkem kaasaegset harmooniat. Aga mis heliloomingusse puhkpillimuusika alal üldse puutub, siis mina võib-olla põikan sellest küsimust natuke kõrvale. Aga meelega näeksin, et Tallinn, kus nii palju töötab häid õppinuid, heliloojaid, kes ka kirjutavad puhkpilliorkestrile. Aga küll oleks tore, kui nendest mõni võtaks ka mõne orkestri, näiteks enda juhiti juhendamisele. Gustav Ernesaks kirjutas kindlasti häid koorilaule ja väga häid koorilaule. Sellepärast et ta oli hea ja väga hea koorijuht. Raimund Kull kirjutas ka häid puhkpillipalu sellepärast et tema oli suur dirigent Eduard Tamm oli ju kui elukutselt dirigent. Ta tundis puhkpilliorkestrit läbi läbipõhjani ja sellepärast me armastame tema, Kalevi Lindat, meie võrus, mitte üksi sellepärast ei mängi seda kalevi lendate võrulased oleme, aga me mängisime seda sellepärast, et pala tõesti kõlab nagu Voldemar lemmik ütleb, see kõlab iga koosseisuga hästi. Oleme kõnelenud lugupidamisega ja ülivõrdes juubilari tööst, nad on seda ka väärt. Kuid samal ajal teame, et eks puhkpillimuusika arengus, vaatamata nendele küllaltki suurtele näitajatele ja arvudele on ka oma probleemid, see on järelkasv ja mida tehaksegi praegu selleks, et puhkpillimuusikat edasi arendada. Probleeme on palju, muidugi kõigepealt jah, see on tõesti nii, et ma pean ütlema, et ega eriti palju heliloojaid ei kirjuta puhtale orkestrile üldse. Ja praegu paistab, et üldse on niisugune aeg, kus ega koorimuusikat ei laeku, eriti. Kes meil kirjutab puhkpillimuusikat, praegust on impere ala meister, ploom. Priit Raik, vot siin me tulemegi täiesti niisuguse teema juurde, et viimasel ajal nüüd paari-kolme looga maha saanud tõesti orkestrijuht Priit vait on sõjaorkestri juht ja tõesti lood kõlavad hästi, mees tunneb orkestrit ja ta ise töötab orkestriga, see on muidugi väga õige, et inimene, kes töötab orkestriga. On võimalik et oma kirjutab paremini, Bodelskem kirjutanud uut loomingut, meil praegust. No ring on väga väike. Ja kahjuks. Ja eks puhkpillimuusikal on oma spetsiifika ja kõiki armastage seda muusikat. Noorte probleem on, on muidugi ka väga terav, sest et kümmekond aastat meie ajas tuleb kohe lihtsalt maha kanda seal biitlite aeg ja sellele järgneb vaimustus. Väga palju andekaid noormehi läksid lihtsalt teist rada mööda. No loodame sellest üle saada. Koolinoorte laulupeol näitavad seda, et meil ikkagi 1000 ringis. 70, seitsmendal aastal oli meil 1000 pillimeest laval mis nii väga vähe ei olegi, muidugi tahaks rohkem, aga ma pean ütlema, et muusikakoolis ja konservatooriumis tehtav töö kunagi veel hakkan vilja kandma. Praegu kahjuks tundub, et meil võib olla metoodiliselt, ei ole kõik õiges kohas, seda näitas ka eelmine aastal toimunut puhkpillimängijate üleliiduline võistlus. Kuidas meie juubilari hindavad vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkestri tegutsemist ja selle tähtsust? See tähtsus on ülle hindamatu juba esiteks sellepärast, et vabariiklik orkestri-l on oma seminar kokkutulekutel, sihiks kõigepealt uusloomingu tutvustamine järgneva kontserdiga peale selle orkestrijuhid õpivad seal neid palavalt põhjalikult tundma ja mis neile väheke jõukohaselt on nad suutelised seda siis oma kodukandis neid ellu rakendama. Nii et see, see minu meelest see kollektiiv peab olema. Ja tähtis on see, et see kollektiivnica nooreneks mängijate eluaastate poolest oli ta ongi juba noorenenud, sest väga palju vanemad me oleme kõrvale jäänud. Sest et noorte päralt on ikkagi tulevik ja vanad pead igalt poolt nagu vähegi kui too aeg täis saab, tuleb kõrvale ära taandada, et progress oleks normaalne. Aga miks te siis ei taandu ära, minu meelest te mängite Kalev orkestris tänase päevani. No ma mängin seal väga tagasihoidlikult ja, ja siin tahtsingi eelkõnelejat toetada selle koha pealt, et ma pean ütlema, et vanameister Rein kroom peaaegu seda proovijuht ei ole, kus tema ei käi meil külas, kus ta näpu vahel väljal mingi uus lugu, mis saab seal Kalev orkestri juures läbi mängitud samuti Priit Raik on seal nüüd teiseks dirigendiks ja tema toob oma loomingut ikka sinna mängida. Ja ma olen kindel, kui ta. Kuna ta sõjaväe orkestri natuke väiksearvuline, siis Kalev orkester on natuke tükk maad suurem, et tal on võimalus sealtkaudu inspiratsiooni saada ka utiili loomingut teoks. Nii ma mõtlen seltsingu solvateks teilgi oleks üsna hea meel, kui ei oleks pidanud mitte ainult A B'd õpetama, kuigi ka see töö oli väga tänuväärne vaid võiksite dirigeerida näiteks meie esimest vabariigi professionaalset puhkpilliorkestrit, oleme ju lõpuks ka selleni jõudnud. Mina arvan, et selleks ei ole mingid tarvidust. Minu muusika õppimine, nagu ma täheldasin põhjenes puhtalt entusiasmil ja kui ma võib-olla 10 15 aastat viiulipoognat saagisin, siis minu viimane viiuliõpetaja oli väga tugev viiuldaja kiilon treeneri vanaisa, doktor karbruckler Rootsi päritoluga Saksamaal seal kõik kõrget doktori tiitlit saanud. Ja kui ma temale kunagi siis ütles, et ma saaginud küll viiulit, siin päevate käin teie juuretundjaga. Mina juhatan Jonavil laulukoori juhatanud puhkpilliorkestrit, et kas ma ei lähe oma tööga Rapala. Tema ütles mulle nii. Kui te mängite hästi viiulit, siis te juhatajatega puhkpilliorkestrit hästi ja siste juhatajatega laulu kooriasti. Ja nüüd meie saataja lõpetuseks küsiksingi viimase küsimusena mõlemalt juubilarilt, et kuidas te oleksite kujutanud ette oma elu kõiki neid aastakümneid ilma selle küllaltki ränga, küllaltki väsitavad, küllaltki murettekitava dirigendi tööta. Mina ei kujutaks üldse ette elu ilma muusikata. Naljatan pärast keskkooli lõpetamist olin ma töötatööline tööbörsil suve läbi, siis ainult tutvuse tõttu õpipoisi, koha, kaubanduslikku ettevõttesse ja ma pean ütlema, seal töötasin niikaua, kuni selli paberite kätte saame sinna. Aga iga hommikul, kui ma tööle läksin, mõtlesin Kunnas juba õhtu tuleb. Sest see tee oli mulle nagu ainult raha palga teenimine, aga ta ei olnud ainult südamega selle juures. Aga õhtul läksin konservatooriumi tund ja nii edasi, siis ma tundsin kohe, et see oli minu õige amet. Ja tänu sellele on minul on olnud eluaeg tööd teha nii kaua, Gmadi töötasin enne pensionile minekut ja ka praegultki veel. Et see töö ja hobi on ühes ühes samas tegevuses moosimuusikas, ilma selleta ma ei oska elada. Las ta esimesest jaanuarist hakkasin juhatama Võru puhkpilliorkestrit ja peaaegu kolme aastakümneni ulatuse aastate arv, mida ma natuke väikeste vaheaegadega juhatada tahtsin, algul oli pilkasid ma ennast kõige rohkem, et mis sa sinna ikka ette lähed, sa puhkpillimees ei olegi suur ja. Aga tundsin, et siiski mind oli sinna ette vaja, parajasti juhti seal ei olnud. Ja töö oli algul kohutavalt raske puhkpilliorkestrit ega pilgati ka natukene Tseega nagu tähtpäevade ja hümni ja marsiasi ja see kontserti lavale nagu ei passi. Aga ma mäletan, et tollest ajast oli ikkagi veel tammeaegseid häid pillimehi järele jäänud ja meil hakkas varsti pass hästi kõlama. See asi hakkas inimestele ka meeldima, aga kui ikka sai suure huviga siin töötatud hulga aastaid, siis ükskord tundsin, et tõesti aitab väikse sõrme liigutamisest ka suurt suurtest kämblatest rääkimata. Kui see orkester reageerib iga sinu Kassuge, Steve, selle või ka žestiku latsioonilisele liigutusele. Ja see oli aeg, oli minu elu suurim muusikanauding. Ma istusin eila ooperis ja tundsin väga suurt naudingut. Kutselise teatrietendusest, aga siiski kõige suurem nauding on muusikat ise teha, need ajajärgud sellesse orkestri elus. Need on minu elu kõige ilusamat minutit ja kui ma nüüd selles eas teen ka veel muusikat. Aga need minutit ja aastat ja tunnid, need on minu elu nii-ütelda luigelaul, mis hoiavad mind vaimselt püsti. Maestro Gustav Ernesaks on vastanud küsimusele, mis on õnn. Õnn on teha töö ajal seda, mida tahaksid teha vabal ajal ja vabal ajal teha sedasama, mida te tööajal. Mulle tundub lugupeetud kuulaja, et meil on kahe väga õnnelikku juubilariga tegemist, sest nemad on oma elus saanud niiviisi elada. Seepärast õnnelikud nad on, jääb soovida nendel ainult tervist jätkuvat musitseerinud hindu.