See muusika on teile asjasse mitte pühendatuile kindlasti veel võõras südame ehk tükati kuulnud, vaid mõni mööduja, kes mõnel hiljutisel õhtutunnil on juhuslikult seisatanud Tallinnas Sakala tänaval Teaduste Akadeemia akende ees. Ühel taolisel õhtupoolikul, mil tänavat valgustasid vähem pimedad laternatuled, enam aga akadeemia kõrged, säravad aknad, tehtus viimaste all Eesti raadio hõbehall. Ta tuli teada saama ja kuulavad. Kuulda oli esimese vaatuse avakoor kantaadis kattulli karmina mille 1943. aastal on loonud nimekamaid saksa kaasaegseid heliloojaid Karl Orph seesama mees, kelle ühte varasemat teost Garmin Aporanat. Me kuulsime mõned aastad tagasi Eesti raadio segakoori orkestri ja solistide esituses Estonia kontserdisaalis. Tulime Orphy juurde põgusalt tagasi saate lõpuosas ning kõneleme nüüd esitajatest meie raadioloog kangelastest. Neid on kolm. Eesti NSV Teaduste Akadeemia meeskoor naiskoor ning nende dirigent Arvo Ratassepp jutustab mees kooliesimees, tehniliste teaduste kandidaat, kunstiinstituudi õppejõud Ilmar Keys. Teaduste Akadeemia meeskoor asutati 58. aastal. Asutajate hulgas moodustasid enamiku endised Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoori ja Tartu riikliku ülikooli lauljad. Leiti sobivaks koor luua Teaduste Akadeemia juurde. Koori asutamisel ja hilisemas tegevuses osutasid suurt kaasabiprofessor Gustav Ernesaks ja Teaduste Akadeemia president Johannes akadeemik Johannes Eiffelt. Esimese kontserdi andis koor sama aasta sügisel. Poolkava oli koostatud nii, et see mahtus ühise pealkirja alla laule kalevipojast. Eugen Villem Kapi, Boriss kõrveri ja Gustav Ernesaksa kõrval debüteeris kahe lauluga Jäärates heliloojana suurt huvi. Koori noor maestro Arvo Ratassepp. Lauluks, mis sai üheks parimaks Kalevipoja aineliste seas, on Kalevipoeg isa haual. Kõneleb naiskoori esinaine, ajaloo instituudi teaduslik töötaja, Margarete Tammik. Teaduste Akadeemia naiskoor asutati 1000 959. aastal aga selle naiskoori asutajateks liikmeteks oli peamiselt eelnevalt olnud Teaduste akadeemial väike segakoor ja Need. Naislauljad moodustasid ka Teaduste Akadeemia naiskoori põhilise tuumiku. No hiljem tuli meile juurde palju uusi lauljaid, sest varem olnud koor oli väga väike naiskoor, peagi tõusis aasta jooksul 80 lauljani. Esimest korda laulusid naisteadlased avalikkuse eest 1960. aasta kevadel ja astusid kohe meie parimate isetegevuskooride esita. Kui esimeste kontsertide kavad koosnesid suhteliselt veel traditsioonilisemat laadi lauludest, siis juba järgneval aastal leidis koor endas ressursse esitada kunstiküpselt meie heliloojate viimaseid sõnu. Esiette kanderised, Lembit Veevo kangelase kalmul, Gustav Ernesaksa poeem rannapääsuke ja sinu aknal tuvid. Eriti aga Anatolit. Arsneki Peipsi laulud olid selleks esimeseks plahvatuseks, mis äratas eesti naiskoorilaulu aastate pikast tardumusest ja pani liikuma nii heliloojat kui ta kontsertkoorid. Meenutagu esimene osa mõrsja ehtimine karshneki Peipsi lauludest, seda päeva kaheteistkümnendat detsembrit aastal 1961. Kõneleb Ilmar kiis. Meeskoori repertuaari valikul on püütud silmas pidada seda, et kontserdid omaksid kindlat ilmet ja oleksid seotud mingisuguse kindla piiri lisema temaatikaga. Sedalaadi repertuaari omandamine võib-olla alguses tundus mitmetele igavana, kuna oldi harjunud traditsioonilisemat programm kummidega vahelduvate programmidega. Kuid viimasel ajal on järjest enam kuulda just vastupidiseid arvamusi. Viimasel ajal on meeskoori repertuaaris olnud peamiselt kaasaegsete autorite heliteosed ja tundub, et kaasaegne helikeel hakkab järjest enam meeldima lauljatele. Laseme korraks pilgul üle käia meeskoorikavadest 1959. aasta kevadel Kontsert rahvaste lauludest 1960. aasta kevadel kontsert kolmegapi Artur Eugen ja Villem Kapi lauludest. 1961. aasta veebruaris kontsert nalja ja humoristi kest lauludest Karl kalkunilusti sõnalisel juhendamisel. 1962. aasta kevadel kontsert suurvormidest koos sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel. 1963. aasta kevadel kontsert Ungari heliloojate loomingust, kuspool kava hõlmasid Zoltan kooday ja Peela partoki pähkel, kõvad laulud. Ning lõpuks tänavune kava mehed ja meri. Need olid vaid iga-aastased ja vägagi eripalgelised naelad, millistele lisandusid muidugi veel ka kontserdid, segakavadega. Ei ole tarvis arutada, kas sellised temaatilised laulu õhtudendid õigustavad või mitte. Kui kõik need kontserdid on olnud väga oodatud ning lahket vastuvõttu pälvinud. Kõlad vanameister Heino Elleri laul merel. Kuulame nüüd veel teadusmeestelaulu. 24. november 1963. Kuues aprill 1963. Bela paartok mägedes elanud, laulab koori meesansambel. Neljateistkümnes aprill 1962 sümfooniakontsert Estonia kontserdisaalis. Lõpuosa Heljo Jürise luga laadist, Luige kliendist. 12. veebruar 1961. Naljale leiuse joopri oskaks lugu tulla. Uno Naissoo humoreski laulab kooli niiskoti. Kõneleb Margarete Tammik. Nagu mees koorilgi niisamuti naiskooril meeldivat praegu rohkem sellised kavad, kus palad on just seotud temaatikaga ja kus palad on üsna raskesti äraõpitavad. Kui varem esimestel kontserditel tundusid mõningad, ütleme, kasvõi karsnike setu laulud rasketena siis nüüd need juba tunduvad üsna kergetena, kui me neid uusi talasid. Õpime niisugusteks uuteks lauludeks olid Veljo Tormise kassikangas punased pihlakad. Vanatädi koob veel selliseid laule õppisime eelmisel aastal nimelt Ungari heliloojate laule. Need olid Zoltan koday ööd mägedes. Kellahelin. Las sajab ja veela partoki, heia heia gara, heia, üksinda ja hõissa. Naiskoorikavasid sirvides, kuigi neid on mõnevõrra vähem tundub ettuma kvalitatiivselt mahult ei jää põrmugi maha meeskoorikavadest. Võib isegi öelda, et nii eesti algupära kui välismaa heliloojate laululoomingu esiettekannete rohkuse poolest on need kavad jõukamaid Eesti isetegevuslaste kavade seas. Kuulame nüüd läbilõiget Teaduste Akadeemia naiskoori repertuaarist, mis muide ulatub 100 Kuuelaululine 18. märts 1964. Vanainglise klassik Cassel püüab trump. Kolmas veebruar 1963. Zoltan kooday ööl mägedes. Kolmas veebruar 1963. 23. jaanuar 1964. Veljo Tormis, punased pihlakad. Kaheteistkümnes detsember 1961. Anatoli Karsnek simmani seee tsüklist Peipsi laulud. Kolmas veebruar 1963. Olev Sau Kassari õhtud. Teaduste Akadeemia meeskoor ja naiskoor on ka koosesinemisküpseks õppinud mõningaid suurvorme näiteks Stravinski psalmide sümfoonia, Beethoveni fantaasia ja praegu on kooridel ettevalmistamisel Carlorpi suurvorm. Kattulli karmina. Teaduste Akadeemia kooridel nii meeskooril kui naiskooril on ühine dirigent Arvo Ratassepp peab ütlema, et tema ongi nende heade mõtete algataja ja muidugi täideviija. Peaks ütlema veel nii palju, et kaasaegsete kooriteoste õppimine eeldab suurel määral koorilauljatelt ka nooditundmist. Ja tundub, et sellele küsimusele peaksid isetegevuslikud koorid hakkama suuremat tähelepanu omistama. Ongi paras moment jutustada lühidalt meie saate kolmandast kangelasest Teaduste Akadeemia kooride ühisest nimetajast Arvo Ratassepast. Arvo Ratassepp on 38 aastani. Muusikamaailmas tähendab see, et tema parimad aastad on alles ees. Tema muusikutee ei alanud nagu tavaliselt juba varases lapsepõlves. Ta oli juba inseneristuudiumi lõpul Tallinna Polütehnilises Instituudis kui muusa ta päris Tallinna konservatooriumi lõpetas Arvo Ratassepp Jüri variste koorijuhtimise klassis 1955. aastal. 11 aastat oli ta ise koorilaulja Eesti raadio segakooris. Tema esimeseks omakooriks oli 1949.-st aastast alates rahvamajanduse nõukogu meeskoor. Teaduste Akadeemia kooridega alustas ta tööd teatavasti 50.-te aastate lõpul. Tema käe all on need koorid õppinud alates esimesest proovist viimaseni ja andnud kontserte esimesest viimaseni. Esinenud televisiooni saadetes Moskvalija Soomele, võtnud osa laulupäevadest mitmel pool Vabariigis jättiski lindistanud eesti heliloojate uudisloomingut. Tema käe all on saavutatud kunstiline tase, mis täna kuuldud helilintidele ei vaja vist enam kommentaare. Need kuurid ei taha enam sammugi tagasi astuda. Nad soovivad, et neile antaks nõudlikku ja huvitavat repertuaari. Selle soovi üheks väljenduseks on pöördumine niisuguste suurvormide poole nagu Igor Stravinski psalmide sümfoonia ning praegu käsil olev Karl Orphy kattulli karnina. Millise õppimine on tekitanud sedavõrd suurt elevust, et mitmed kõikvõimalikel põhjustel koolitööst eemale jäänud lauljad on nüüd ikkagi võimalusi loonud ja tagasi tulnud. Ka tuli karmina on lavaline kantaat. Lavastusena ongi kooridelt plaanis see välja tuua. Tõlkes tähendab kattulli karmina kattulli laule, käed, tulli on Vana-Rooma vabariigiaegne poeet, kelle 14. sajandil avastatud ladinakeelsete armastus sisulistele luuletustele Carlor oma teose lõi. See vokaal. Koreograafiline muusika esitab ettekandjatele nii rütmiliselt kui ka intonatsiooniliselt suuri nõudmisi. Kui hästi meie teadlased ja nende maestro sellega toime tulevad on praegu ehk ennatlik arvata. Kuid. Lakka arvama seda, et keegi on veel heada ega ära arva, et keegi võiks olla veel korra, et kõik on vastumeelne. Seantuur teises vaatuses. Pange tähele, kuivõrd miile harjumuslikust õuel on laulmismaneer ning kuivõrd seda siiski on tabatud. Helgete tehnis külge, palume vabandada harjutusruumi akustika vaenulikkusega, hõbehalli mikrofoni suhtes. Kui ühel õhtupoolikul meil Sakala tänavat vähem valgustasid pimedad laternatuled enamaga akadeemia kõrged aknad ning kui Eesti raadio hõbehall oma uudishimu oli rahuldanud ja minema vuras, siis jäid need töökad inimesed veel sinna. Et juba varakevadel see muusika ei oleks teile enam võõras.