Ikka ja jälle loeme ajalehest, et mõne pop või rockansambli varustus, pillid, võimendid, esinemisülikonnad ja muu on langenud röövlite saagiks. Võõras kohas esinedes jäetakse ju varustus kuhugi luku taha. Ent ega lukud pärast vea. Muidugi varastada ansamblite vara suveniiriks, vaid ikka selleks, et see rahaks teha. Ioneesiski kümmekond artisti, kes võivad röövidest jutustada. Pole raske mõista nördimust, kui enne esinemist avastad, et pole millegagi lavale minna. Ühest viimasest röövist teatati hiljuti interneti uudistekanalis. Kuulus Austria orkester Vienna Aado okstra avastas, et ööl vastu kontserdi Alam-Austria linnas prükkis oli pargitud veoautost viidud ära orkestri, pilli ja muud varustust väärtuses 2,4 miljoni dollari eest. Muidugi võib siinkohal korrata igavest hoiatust, ärge jätke väärtusi pargitud autodesse. Aga tagantjärele tarkus, kus ei maksa midagi. Siiski õnnestus orkestrile jätkata oma 30 aastase tegevuse juubeliringreisi. Siinkohal meenub samasugune lugu meie filharmoonia džässorkestris, mida juhatas Vladimir sapp. Poosin 1947. aasta 13. aprilli öösel pärast kontserti Tbilisi konservatooriumi saalis saadeti korda kuritöö, mille kohta maestro on kirjutanud oma päevikusse. Lühidalt. Orkester varastati paljaks. Sellele heidab valgust toonane orkestrit trombonist Heino Asper. Thbilisis jäime ilma oma esinemisriietusest. Tormisel ööl käisid vargad ja tegid puhta töö. Võimendusseadmed õnneks säilisid. Elasime edasi endistes oludes, solistid hotellis, orkestrantide erakorterites. Vaba aega oli laialt, ei mäleta, et oleks proove tehtud. Ruumi veel selleks enam ei olnud. Käidi turul ja mängiti päevad-ööd läbi, olete, õmmeldi uusi ülikondi, püksid ja valged särgid said valmis esimeseks maiks. Siis saime jälle esineda. Taadi lõpp. Viiendal mail esineti Stalini sünnilinnas kooris. Seda tähistab muigama panev märkus. Dirigendipäevikus. Külastasime kest kaks korda. Mõeldud on isakese sünnimaja, mis meelitab turiste tänapäevani. Kaheteistkümnendal mail oli saade raadios, siis aga mindi edasi naaberriigi Armeenia pealinna Jerevani, kus nädalaga anti kaheksa kontserti. Nähtavasti nõuti plaanitule lisa, nii et üks kontsert toimus südaööl. Sotsist sõideti lähedasse Eesti kolhoosisalme, kus anti šefluskontsert. Järgmisel päeval sotsi suveteatris antud kontserdil viibis kõrge külaline Nõukogude lauludeski ülistatud Marssal Vorošilov. Nii palju siis eesti pillimeeste seiklustest 60-ni laste eest. Siia sobib orkestri pianisti Voldemar Tammeli seatud Priit Veeberi kalevite kants, kus veel paljaks taastamata pillimehed mängivad ja täiest kõrist laulavad.