Mina lärmi veel oli ilus talv, ühes peres oli toas ilus suur kuusk, sest jõuluvana pidi varsti tulema. Ema, isa ja lapsed, tee, Pille ja Paul panid piparkooke ahju. Kuid üks piparkook, kelle nimi oli Peeter, tahtis näha jõuluvana sest polnud ju kunagi jõuluvana näinud, jootsedaiknest tulnud. Niisiis pandigi pipar, okei, ta ahju ja Peeter rääkisime soovist teistele piparkookidele. No ta ka ütles, et see on võimatu ja hakkasid naerma. Peeter aga uskus oma soovi. Jõuluvana, kui piparkoogid ahjus olid, helises äkki uksekell. Ukse taga oli jõuluvana. Jõuluvana tuli sisse ja kõik hakkasid talle luuletust lugema. Äkki käsi Olumale, mis ta seal köögis nii hästi lõhna, nihte, seal peidate kõigile tuli meelde, et piparkoogid on ahjus, nad võtsid piparkoogid ahjust välja ja pakkusid ka jõuluvanale. Jõuluvana võttis just Peetri ja ütles selle piparkoogi võtan mina endale ja pani taskusse. Peeter rändas jõuluvana taskus niikaua, kuni jõulunädala lõpuks ära sai.