Tere õhtust, luuleruumi kutsub toimetaja Pille-Riin Purje. Aasta 2016 kuulutati maailma hiigellaval seik spiri aastaks. Kuna ühtaegu salapära, seima ja kuulsaima kirjamehe William Shakespeari surmast möödus 400 aastat. Raadioteatris jäädvustati sel puhul kõik 154 William seikspiri soneti. 77 Eesti näitleja ettekandes. Soneti Harald Rajametsa tõlkes ilmusid esmakordselt Shakespeare'i kogutud teoste viimases seitsmendas köites 1975. aastal. See raamat nagu koguteoste sari on varustatud Georg Meri põhjalike kommentaaridega. Sonettide salvestamine sai teoks Eesti Kultuurkapitali ja Briti Nõukogu toetusel. Aga selle väärika idee autoriks on näitleja Rein Oja. Tema hääl lausus ka algus teadvustuse soneti sarja signatuuris. See on letid on kõlanud raadios alates Shakespeari surma jaga oletatavast sünnipäevast 23.-st aprillist kuni hingedeajani. Nüüd kuulakem neid koosmõjus. 154 soneti viies järjestikuses luuleruumi saates. 154 William Shakespeare'i soneti. Täna on tabas esimesed 30 soneti. Soneti number üks kuni 10 esitavad Rein Oja, Hans Kaldoja, Roman Baskin, Andres Ots, Ain Lutsepp, Elmo Nüganen, Madis Kalmet, Üllar Saaremäe, Toomas Tross ja Tõnu Mikiver. Kes kaunis on, peab andma vastse võsu. Iialgi ei hääbuks iluroos, vaid kui saab vanast põõsast surmaasum. Ta mälestus jääks kestma järel soos. Kuid sind on köitnud enda silme sära. Su enda ollust, õgib sinul lõkke. Nii keset küllust nälgida võib ära sa iseenda vaenlane ja tõke. Maailma värske ehe oled praegu ja rõõmus kevad sinu kannul käib. Ent aardeid matat EOS ilmaaegu suihnsus lausa raiskamine, näib. Kui sul maailmast kahju on. Siis keela, et tema jagu sinus haud ei neela. Kui 40 aasta künnist täis on, vagusid su ilunurm Subale ja nooruse rüü, mis kord nii uhke näis. Kui kalts seent katab. Närune ja hale. Kui siis ilukeeli taga küsib õitseaja arret pärib veel siis, et see sinu aukus silmis püsiv vest kiitma häbist sul ei käändu keel. Küll oleks kiiduväärt, kui selle peale sa võiksid kosta. Vaadake mu last. See on mu arve õigustus mujale. Mu ilu, tema hoiab kustumast. Nii jälle uueks saaksuv vanatu. Su jahtuv veri oleksid noor jagu. Sa peeglist näed need palgejooned, nüüd on aeg sul kanda uude näkku üle maailma ees, sul siis ei lasu süüdet tühjaks, jätad ühe naise süle? Sest kuskil neitsi on, kes õnnest loobuksid sinust viljastatud saksa norm. Või kes on mees, kes nõnda endast joobuksid talle heana? Yks järeldus, oota surm. Sa oled ema peegel? Taas nii ligidal. Kuulge, õitsva kevadkuu, sa tõid ka sina oma aknaist vanuigiNiinüüdseid kuldseid päevi näha, võid kojaga ununeda soovitsa siis sured üksi, kaob su kujuga. Mu armas raiskaja, mis kius või vaen subpärandit sunnib üksi kanduma. Kõike, mida loodus annab, on ju laen hell, teonda Held etele Anspa eks kauni siis nurr väerrast luugist kulu, suur rikkus, mille andmiseks said kuis kasvada, võiks aardest sulle tulu, kui ohtralt aaret raatsid täita vaid. Sest ainult mees ega tehes äris ennast enda järelt vargaks muudaat. Eks loodus viimsel tunnil aru päri, kuis arvet siis õigeks seada suudad. Riid hauda, ilu meesega koos. Ehk see küll, kes ta võiks su järelsoos? Seesama aeg, mis kunsti peenelt voolib, kõik, mis on armas silmale ning hea, nii julmalt vähe enda tehtust hoolib. Et kauni näo teeb näotuks õige pea. Sest aeg ei puhka, soojad suvekuud viib ära, hukutab nad talvevilus, maht tardub külmast jube raagus puud ja lume all kõik õilmitseb ning ilus. Ja poleks suve sunnist õiehingust meilt klaasis piiskadena vangis siis. Kas miski meenutaks kesk tuulte vingust veel ilu, mille talv meilt ära viis? Ent lillest Mil küll närtsinud õis ja leht on alles lõhn ta olu kõrk ja eht. Siis ära luba saajad hoopis rikuks talv sinu suve enne hõrguks tee üks astjagi, üks paiki õnnelikuks. Teeenne iluga, kui sureb, see. Ei ole auto võtta vahekasu kui maksmisest maksel rõõmus meel. Uus sina, Ma oleks sinu laenutasu. Ent 10 10 korda parem veel, kui sind saab 10 10 palgejoontes sa kümnekordselt oma õnne näed, mis suudab surm, eks tuika laste soontes, su elu, kui sul rinna peal. Liig hea surm on isemeelseks äriks. Et surm sind saaks. Su iluvaglad päriks. Näe idakaarest voogab õnnist valgust, pead leegitsevad, tõstab päike, noor ja hardalt, tervitab uut päeva algust ta pilku püüdes surelike koor. Päev tõuseb järsu taeva, künkaharja käib täies noorus, jõuska kesk ja teel. Ning maised pilgud jumaldust ei varja ta palverännusaates ikka veel. Tunniks tuhmub päevas äramäelt väsinud vankril laskuv rändur, loid truud imetlejad pöörduvatest ära uut, otsib nende pilk ja poolehoid. Nii kustutsa maailm, ükskõik see moega, ei märkagi sind. Kui jääsust poega. Miks muusika teeb nukraks sind kes ise jooled, muusika, rõõm, rõõmu süütab. Miks laul suus läidab tusa kummalise või on seal mõnu sellest, mis sind ühtav? On keelte, puhast kokkukõla pahe asuv kõrvul kuulda, tähele siis pane Nad õrnalt noomivad sind, et ei taha sa kooris laulda kaasa. Püksiklane. Eks kuula, kuis üks keel lööb helisema ja ärkab sobiv heli mitmel keelel. Just nagu isa, laps ja rõõmus ema koos laulaks kaunist viisi. Ühel meelel. Ja mõte on sellel laulul sõnatul. Kui üksi jääd on elu tühis olla. Kas lese pisaraid sa pelgad, nii et oma saatust naisega jaga? Eks surm sind lastetud kord ära vii ja siis maailm sind leinas, nutab taga. Ja siis maailm, kui lesk saab kurta kaua, et ilust ilma jättis ta su tuju on lesele Jutrööstics üle hauad lastes püsib abikaasa kuju. See, mida pilla ja maailmas raiskab, vaid kohta vahetab. Ent jääb maailma. Kuid iluraiskaja kõik põrmu paiskab, mis kestma peaks rõõmustada silma. Ei armasta küll teisi selle põu kel nõnda ennast mõrvata, nõu. Ei armastust ei tunne sinu rind, kes oled endaga nii hoolimatu. Ja ehk küll paljud armastavad sind pead omaks võtma selle ilmse patu ses sinu mõrva, uh, on nõnda hull, et enda vastu tõstad vaenu, oda ja lõhud kaunist katust. Kuigi sul just uuendada tuleks omakoda meelt muuda halba meeles mai pea. Ons viha Peedu paik, Vii kaunis pale? Sa oled veetlev, olla siis ka hea? Või enesegi vastuv, vähem kale? Kui Müntze armastad, eks tee siis nii et sinu ilu sootuks surmeivi. Soneti number 11 kuni 20 ehitavad Kaljo Norra, Martin Veinmann, Lembit Peterson, Marius Peterson, Marko Matvere, Jan Uuspõld, Toomas Suumann, Tambet Tuisk, Jaan Rekkor, Jaak Prints. Nii ruttu, kui sa hääbud uueks sirgutaas, lapses, kes on raasu eluväest taas noorelt antud värskes jõussa virgud, mis sinu on, kui noorus kaob sul käest? See ongi tarkuse ja ilu kalju. Enter raugenetrus kõlbab nende jaoks, kes aja peataks. Kui neid leiduks palju kuus aastakümmet ning maa ilmgi kaoks. Las surra ahtralt, keda teinud loodus on näotuks, kellest külvi pole head. Ent sulle anda heldus olnud soodus. Ta kallist andi kallilt hoidma, pead sind pitsat tiks, ta lõikas. Sinu mureks on lüüa jäljendeid, et sai sureks. Kui kuulen, kuidas aega mõõdab kell ja näen, kuis õhtu peidab päeva palge kuis närtsinud lill, mis puhkes kevadel ja tume juus hõbelevalt, valge kui uhked koni raagus näen ma puul, mis varjas kuuma eest nii veist, karjast ja vankril tõug, nii haljas jaanikuul. Kui laudselt näitab valget parahariast. Siis mõtlema su ilu peale, pean, et lähed ka ju kõige maise radu. Sest ilulise hülga bänd, ma tean, uue kasv on vana kiire kadu. Ei aja vikatit sa trotsi, muuga kui oma seemnest tõusva noorepuuga. Kui oleksid sa enda oma armas ent kuulud endale siin elus vaid sa valmistu, lõpp tulema, on varmas oma ilulaenuks saida. Sa kellelegi oma näo pead andma? Ei lõpe, ega katke siis põrm jääb kaunis laps su kaunist kuju kanduma. Sa endakse, et kas ees või viib sind surm. Kes laseks laguneda tublil majal, kui seda hooldada on tasuv vaev. Et kestaks tormihooge talve ajal ja võitu tahaks surma jäine raev vaid raiskaja. Mu kallis arm, sa tead, sul oli isa isaks saama teada. Ei tarkust taevatähtedest ma taha, eff kastronoomiks pean küll ennast ka. Kuid ennustama tulgu hea või pahakatk ikaldus või nälg ei hakkama. Ei võima öelda ette küsijaile, et tõuseb torm, et tuleb vihm või kõu. Ja õnne lugeda mul kuning raile öötaevakirjadest ei ole nõu. Vaid sinu silmist võin ma ennustada. Neis kindlates tähtedes on teaduskoos et ilu kõnnib tõega ühist rada kui ennast uueks, Loodsai järelsoos. Kui mitte, kuulutan ma sulle ohtu. Et tõe ja ilurada kasvab rohtu. Kui mõtlen ma, et kõigel kasvaval üks hetk vaid täiuslikus kestvat, näib et tähesfääri salamõju all seal hiigellaval näitemäng vaid käib. Kui näen, et inimene nagu taim on sõltuvus taeva tahtmisest. Tas käärib noorusmahl, tas tuikab vaim. Ent varsti kuivab tuumiad, kõdub kest. Siis on sest kaduvusest kurg, mu põu eksinud noorust, näestusk, mind. Et laasta vaegja kõdu peavad nõu su helgest päevast teha sünge öö. Ning ajaga su eest ma astun sõtta. Kõik taastansul, mis tema võib sult võtta. Kuid miks sa ise tõhusamal moel ei sõdi ajaga ta rüüstajad kärsid, ei kaitse ennast vahendite toel, mis õndsamad on, kui mu ahtrad värsid nüüd, kus sa seisad täies noorusjõus, on mittu harimata neitsi aeda heal meelel sulle lilli kandma, nõus supildist sulle sarnasemaid kaeda? Nii jätkuks elu, millest pintslitaid või minu vilets sulg nii ei vesta. Et paneks elama keskelavaid su hinge ja su pauni väliskesta end ära andes püsida, sa võid, siis elad teoses, mille ise lõid. Kes tulevikus üldse usub mind, kui sinu voorustega värsid täita? Need taevas teab, kui haua sammas sind köidavad ja pooltki sind ei näita. Kui kujutada võiks mu kena triaad su veetluse võlu, tõelist rikkust. Söl, laulik, luiskop, vangutataks pead, ei maises näos, näe sellist taevalikust. Nii naerdakse nagu Rauka lobasuud meid, minu vanu kolletanud lehti. Ja sinu kiitmisest ei öeldaks muudkui, et mis veidralt muiste laule tehti. Ent elaks mõni sinu laps sel ajal. Ja mu luulen ajal. Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita? Kuid sul on armsal püsilikum lahad. Järsk torm võib maikuus puudelt pungad niita. Ja suvi ainult viivu ehib maad. Liig kuumalt paistab vahel taevasilm. Ja tihti tuhmub tema kuldne jume. Kui loodus tujutseb, kui muutub ilm, on helge ilu, ilutu ja tume. Kuid sinu suvele ei tulekadu ja iluga sa ühte jääma, tead. Ei hoople surmet, rändad varjuradu. Sind igaveseks teevad värsiread. Sest kuni näed neil silm või hingab rind, värss elav on. Ja elus hoiab sind. Aega kaard, küüned lõvildembiks, kääna, maalaps, jõgi, tasalase maad, suust, kihvad kurjal tiigril välja vääna ja veres fööniks põleta, kui saad. Oo, kärme jalgne head ja halvajaga. Tee kõik, mis tahad, aeg sa püsimatu maailmaga ja kõige kaduva. Ent keelan küll sulle hirmsa patu. Et minu armsa paled saiva aastaks ja sinna jooni peitliga heidaks ta kaunidus su kiirekulgei laostaks et ilunäidis iialgi ei kaoks. Kui aga oled siiski aeg nii karem mu värsis ikka nooreks jääb mu arm. Su naise palge loodus iseminkis Mu luule käskija ning käskijanna ja naise hella meele sulle kinkis, kuid naiste valskust põues sai kanna sull silmis sära, rohkem valskust vähem. Üks pilk neist kuldab kõik ümberringi. Su jume neiu jumele on lähem, see paelub mehi, lummab naiste hingi. Sind naiseks, küllap esialgu voodi, end loodus sinust võlutud läks segi ja minu kahjuks, muutes tegumoodi sind tillukese lisandiga tegi. Et sulle naiste rõõmustus kord pandi. Arm mulle, anna neile. Soneti number 21 kuni 30 esitavad Meelis Rämmeld, Eero Spriit, Raivo E, Tamm, Ivo Uukkivi, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Pääru Oja, Sepo Seeman, Andres Dvinjaninov ja Volli Kärol. Ei tee ma nii, kui mõni värsisepp kes kiites mingitud ja võltsi naist taevast ehteid tooma virk ja Fep ning loetleb usinalt ka kõike maist kel uhkeis võrdlustes on päike, kuu ja kalliskivid maa ja mereseest ja maikuu värsked lilled ja kõik muu, mis head võib leida õhust, maast ja veest jään, armus truu ka luules. Tõele truuks, siis, uskuge, mu arm on sama hea kui iga ema laps. Kuldseks kuuks või täheks. Mina teda küll ei pea. Pas ütleb rohkem. Keda jamps ei tüüta, ei Tiidama. Sest midagi ei müüta. Ei veena peegel mind, et olen vana, kui sinu näos on alles noorus, hurm. Ent kui ma sind näen ajast kortsumala, siis tean, et lunastab mu päevad surm. Eks ole, ilu, mis nüüd ehib sind, rööv minu südamele uus ja kenam. Kuid sinu südant peidab minu rind, saab mul siis olla iga sinust, Ena? Oo arm, sa ole endaga nii valvas kui mina, sinu, mitte enda eest su südant kandes hellalt heas ja halvas kui hoolas amm, kes kaitseb väetid meest. Kui vaikib minu süda, siis ei saa sa minult enda oma elamuga. Just nagu näitleja, kel kinni keel, jäi laval ning kes rollist välja kohkus. Või metslane, kellel on nii äge meel, et südant nõrgestab tal raevurohkus. Nii unustan end mina. Hirmu käes, jääb lausumata armukõne andav. Ma hääbuvad, näin armastuse väes. Liiger rängalt rõhub mind mu armu kanda. Lase rääkida mu pilkudel kõik tummalt, et mis mul rinnas valmis. Neist vaatab armu pihtimus nii hell kui keel vist vaevalt iial sõnuks Palmis. Loe armukirja näost kui suuendum. Ka silmad kuuljaks muudab armu lumm. Musilm kui taidur võttis pilti teha su kaunist kujust otse minu rinnas. Ja nüüd on selle raamiks minu keha. Ning perspektiiv on maalikunstis hinnas. Nüüd läbi meistri, näed, mis on ta suutnud. Seal pildil on su palgejooned veatud põues, mille kunstnik töötoaks muutnud ja mille aknaiks sinu silmad seatud. Enne kui silmapaar teist paari aitab. Su kuju maalisid mu silmad. Mulle suusailmad põue akna ekson, kust paitab sind päike, piiludes neist peale sulle? Üks taid on puudu silmil? Maalivad vaid nähtavat, ei südant tunnenaad. Las neil, kel taevas, täht on lahkelt särav auameteid ja tiitleid naudib meel. Ent minu ees on kinni hiilgevärav. Mu au ja õnn on leitud teisel teel. Küll mõni vürsti lemmiklehti laotab ja pöörab päikse kui saialill kuid kõik ta hiilguse ja sära kaotab tas uusi ja üksainus kulmu grillhall. Väejuht, keda loendamatud võidud on kuulsaks teinud, taandub korra vaid. Ja kõik ta rähkruus, rank ja sõjasõidud ja au on tühjaks saanud sedamaid. Kuid minu õnn on armuvastastikus. Ja lahutust ei pelga seemulikus. Mu armuisand, kelle truu vasall. Ma olen. Imetledes sinu üllust, see saadik kirjalik, võib näida hall, ent näitama ei teagi vaimuküllust. Andumust sõnagasin, vaim nii kehvalt rüütab, et liigpaljas näib ta. Kuid loodan, et mu mõistev, lahke Aimida vastu võtab rõivais, milles käib ta. Võib olla täht, mis juhib mind mu teel, on soodus ning ta armulikus särast mu kaltsus, armsad, uhke rüü ehk veel. Ning sinu kallist lahkust väärt näin pärast. Reisist väsinuna heidan sängi, et liikmeid kosutada unes heas. Mu keha puhkab, vaim, ent tunneb ängi. Sest siis mul algab rändamine peas. Sest siis mu mõtted, kuigi tee on kauge su juurde palverännakul viivad mind nad lahti, hoiavad mu silmalauge ja pimedas, kui pime. Otsin sind. Ning minu hingekujutluse pilgud suvarju näevad nägemata need kui kalliskivi sünges öös savilgud. Kui saan siis reisilt õnnelikult naasta, kui puhkusele pole õigust mul. Kui päev mult võtab jõu ja ö ei taasta päev jõuetuks teeb öö on sama hull. Ja ühel nõul ehk küll neil vaen ei sure. Ei näe peagi sind. Ma päeva meelitan, et sinu helgust ta kirkaks teeb, kuid taevas pilvist tume ja tõmmutööd, et kui ta tähe selgus, on sompus. Sina kuldad õhtu jume ent päeva järel, päev, too mure lisaöö järel mind vaevama on lisa. Kui õnnest hüljatuna nutan salasest oma kehvast seisust kurtma, tean ehk taevas kurt küll, kuulnud mu hala. Vaatan end oma saatust, nean. Ja soovin olla nagu see, kes kenam. Kelle lootusi ja kunsti taidu enam ning mis mul headal halvusta puhing. Siis kui põlgan mõtteisis endas toob mõte meelde sind helinal kui lõu, kes koidu ajal üles lendas. Hing laulab hümne taeva väraval. Sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. Kui vaikse leebe mõrk kohtu ette ma kutsun kokku mälestused rohked mu hingepõhjast, vana valus ette taas üles liigutavad uued ohked siis päästan silme lätte jälle valla taastunud standaga ammust lende, hurma ja sõpru, kes on viidud kalmu alla ja mitmeunistuse nukrat surma. Siis kogun vanad leinad kurba parve ning kurvalt valu valult. Tasa, pika. Taas arvan kokku nukra nutuarve, mis makstud on. Kuid mida maksan ikka. Ent sinust mõeldes, kallis sõber, vajub mul unustusse lein. Ja mure hajub. Kuulsite seiks piiris on ette number üks kuni 30 eesti keelde tõlkinud Harald Rajametssari 154 William Shakespeare'i soneti on valminud Eesti Kultuurkapitali ja Briti Nõukogu toetusel. Šeik spiria aasta tähistamiseks. Näitlejad valis Pille-Riin Purje, helirežissöörid Külliki Valdma ja Külli tüli. Muusikaline kujundaja Külliki Valdma. Raadioteater 2016.