Astun täna libedale pinnale, meenutades anekdooti, mis on juba paljudele teada, kes teab, lasku kõrvust mööda ja kuulaku ainult muusikat, millega pajatuse lõpetan. Jutt ise on lühike. Arvutilt küsiti, mida tähendab numbrikombinatsioon üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Arvuti vastas ühte Eesti asja ajavad kahte moodi. Kolm meest, neljas riigis, viis päeva nädalas, keerates selle kuus korda untsu seitsme mehe palga eest. Kes pahasti mõtleb, on ise süüdi. Nüüd aga seos muusikaga. Muusikat õppinud inimene mõtleb kohe, et tegemist on heliredeli seitsme astmega hekto. Remi Fasollasi aga ei. Tean kaht pala, mille pealkirjaks on mainitud numbrite rida. Üks on Ülo Raudmäe orkestripala, teine Peeter croideri laul 1939. aasta filmis Hallošaniin, mida laulis populaarne koomik Rudingotten, kes kaks aastat hiljem 30 kolmeaastaselt ootamatult suri. Algul kõlav Ülo Raudmäe oopus sulab üle Peeter croideri laulule. Mõlemad on üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse.