1962. aastal sain teada, et on ilmunud silmapaistva helilooja ja orkestrijuhi Henri mansiini käsiraamat Arranžeerimises bigbändile näidetega ta enda loomingust. Et mul oli kodus Leonard Federeri, džässi entsüklopeedia, kus olid sees ka muusikute kodused aadressid. Otsustasin, maksku mis maksab, selle raamatu hankida. Kirjutasin mansiinile ja küsisin, kust saab Euroopast raamatut osta. Sain väga lahke vastuse koos vastava aadressiga Londonis. Ma ei hakka kirjeldama, kuidas sul õnnestus raamat saada. Kerge see polnud. Leningradis oli võimetelt keskpärane pillimees nimega Kotsin. Kell oli, aga ei tea kust saadud ja erakätes õieti keelatud ese paljundusaparaat, et mitu aastat käis ta minult ameerika nooti ja muud materjali laenamas, et seda paljundada ja levitada vastutasuks tõida oma paljundatud raamatuid, näiteks David taksi, Ameerika papp, mille nagu palju teisigi raamatuid oli vene keelde tõlkinud sümpaatne džässientusiast. Juri vermeenits, tema tõlgitud raamatud on tallel Ülikooli rahvusvahelises džässikollektsioonis. Kui Kotsin nägi mu riiulil mansiini käsiraamatut, lõid ta silmad põlema ja muidugi tahtis ta seda kopeerida. Oma nördimusega nägin hiljem, et ta oli selle lahutanud lehter, näiteks mis mahtusid kopeerimisaparaati. Nõudsin kategooriliselt, et ta tagastaks raamatu esialgsel kujul. Ei tea, kas ta köitis selle ise või andis töökotta, aga lõpuks oli raamat ennistatud. Pole meeles, kui mitu eksemplari jõudis eesti arranžeerija tegeleda. Mujal võis sellega päris kenakesti teenida, aga eks nõudnud ka paljundamine tööd ja vaeva. Mingile lakkas Kotsin Tallinnas käimast, ent kui ta siis ükskord välja ilmus, kuulsin loo, mis nõukogude ühiskonnas oli üsna tüüpiline. Muidugi polnud kõikenägev KGB jäänud tema tegevuse suhtes ükskõikseks. Seal küsiti lihtsalt, kuidas juba noote ja raamatuid paljundab, mis segab teda siis nõukogude-vastast propagandat paljundamast. Ühel ilusal õhtupoolikul ilmusid tema koju mainitud organi töötajad ja korraldasid põhjalikule läbiotsimise, mille käigus leiti ühelt riiulilt mingi pornograafiline ajakiri. Kotsin kinnitas, et selle olid sinna sokutanud läbiotsijad ise ja kaldusin teda uskuma. Sellest oli aga korraliku süüdistuse koostamiseks vähevõitu. Seal olid ka levitamiseks mõeldud koopiad. Vot muusikast, kuid ikkagi ameerika tsessist. Niisiis visati süüdistuse peale pornoga kodumaa reetmine ja et tal oli ka väike Paat, pandi kirja, et ta oli sellega kavatsenud Soome põgeneda. Kopeerimist aparaadi omamine oli samuti kuritegu Ajal, mil isegi tavalise kirjutusmasina tuvastamiseks olevat kuulda pärast ei olnud vastav kartoteek. On ju igal masinal oma eristatav käekiri, mille järgi spetsialist omaniku kindlaks teeb. Nii lõpes gootšini tegevus kolme aasta pikkuse vangistusega. Selle kriminaalse loo lõpetan Hernimensiini kuulsaima palaga, Kuujõgi esitab ta oma orkester.