No minu meelest on see üsna suur privileeg olla esimese jaanuari hommikul raadioeetris ütlemaks raadio kahe kuulajatele viisakas head uut aastat. Ma võtsin igaks juhuks piga universaalse asja muusikapala, et võib-olla Marju Länik ütleb nagu veenvalt head uut aastat, kui mina. Ja mulle tundub, et ma olen no üks esimesi ja tuut aastaid lauseid raadio kahe kuulajatele igal juhul on nüüd lugu. Ma arvan, et kuna eelmisel pühapäeval saadet ei olnud saatejuht lasi luuslangi tuleb puuduv osanud tasa teha, mis tähendab seda, et meie pühapäevakool kestab täna üllatus-üllatus, erandkorras kaks tundi. Nonii, ja tahan veel lisada, et tegelikult ma tahtsin lisada seda, et see on äärmiselt lummav maagia tulla aasta esimesel päeval siia rahvusringhäälingu raadio kahest stuudiosse tegema saadet pühapäeva kool. Sa oled siin üksinda, keegi ei sega sind ja sa oled raadioeetris. See on Mäeczyk Wizard. Aga enne veel kui Me jõuame tänaste põhiteemade manu, tuleb rääkida nendest arengutest, kuidas on läinud minu kameruni naabritega tutvumisprotsess ja peab rõhutama, et arengud on olnud kolossaalsed ja kui ma oleks sakslane, siis ma ütleksin selle peale Taskolos. Nii, ja nüüd kui on pidude ja pühadetrall saanud ühele poole on tegelikult kõike hea meenutada. Olgu siinkohal öeldud, et protsess käib ja protsess on saanud väga tugeva tuule tiibadesse, tuleb siis rääkida ja millest unistada, kõik see, mis on siis nüüd nagu toimunud. Ja olgu siinkohal öeldud, et nagu nagu paljud inimesed teavad, toimuvad ju asutuste ja ettevõtete jõulupeod tükk tükk aega, enne kui ametlik jõulupüha hakkab pihta ja kasutasin mina ka selle võimaluse ja ta abikaasa oli oma asutuse jõulupeol. Mina olin tollel päeval paraku üksinda kodus ja mõtlesin, et nii, nüüd on õige aeg käivitada protsess kameruni neegritega tutvumiseks. Selleks tuli teha ettevalmistusi ja olgu siinkohal öeldud, et ettevalmistused olid siirast tahtest tõesti heast südamest. Kant. Ma läksin nimelt Stroomi keskusesse, Ozzy sealt ühe vahuveini ja ostsin punast kalamarja. Ning otsustasin siis. Naabri neegrile peaks tegema sihukese väikese Suaree või nagu jõulueelse koosistumised abikaasad kodus ei ole, kes võib-olla kes võib-olla oleks nagu seda üritust seganud. Asetasin ilusti vahuveini siis jääkambrisse. Ja see oli muidugi väga suur viga, mispärast Ta hiljem kätte maksis. Ja, ja jõudiski kätte see episood, kui ma siis koputasin naabri, kes elab korteris number 30 uksele. Ja tuligi doktor all, panime moodi mees vastu ja ma rääkisin, milline minu kavatsus on, et näete, et nüüd on meil jõulud olemas ja ja oleks hea võimalus, võib olla juua pokaalikene šampanjat ja siia kaaviari. Ja naabrimees oli nõus muide üks suur viga, mida ma ei ole veel siiani meie kuulajatega jaganud, kahjuks see, et ma ei ole veel küsinud, mis on naabrimehe nimi ja tema naispartneri nimi ka, eks ole, need või tema minu nime teada, aga mina tema nime ei tea, sest et see on keeruline keeruline hääldamisega keerulise hääldamisega, see ei tule alati välja, mul nii mõeldud, tehtud, ja nii kaua, kuni see vahuvein seal külmkambris oli, muutus, muutus sisu jäiseks. Ja see oli muidugi väga kurb, ma olin just asetamas kaaviari purki laua peale ja muide kameruni neeger, see mees, neeger oli, oli minu korteris kõige tähtsam ja õnnetuseks tuli siis abikaasa loodetust varem koju. Ja mis siin salata, ajas plaanitava peo laiali veel enne kui see hooleks sisse saanud ja mul oli väga piinlik situatsioon ja olukord ennekõike just seetõttu, et ma just rääkisin oma neegri naabrile et ootame ära, millal naine koju tuleb, vaat siis me paneme õige peo püsti, aga juhtus hoopis niimoodi, et kui naine tuli koju, siis sisuliselt see, mis veel ei olnud käivitud, lihtsalt löödi laiali. Järgmisel hommikul oli siis mul tegelikult väga piinlik ja kehv olla. Et plaanitud ilussuaree naabritega ära jäi ja mõtlesin, et selle peaks kuidagi heastama ja kõige rohkem tegi mulle meelehärmi see, et vahuvein külmus pudelisse ära ja seda sisulises sealt ei saanudki kätte. Ma tõin siis Stroomi keskusest uue tordi ja ja ka uue vahuveini. Ja parajasti teel kaubanduskeskusest koju vaata, näe, naabri neeger on omas pra bussi peale saatmas. Ja nüüd tekib küsimus, et niuke sõber välja näeb. No ütleme, sõber näeb nagu pantu moodi välja. Tutvustas minu naabrimees, näed, tema sõber Tom üllatus-üllatus neegri nimi. Tom, mul tuli kohe meelde onu Tommy onnikele. Nüüd. Kõige jubedam, mis mind selle juures nagu ehmatas, oli see, et neeger oli siis tulnud sortside ja rannaplätudega detsembrikuu ses Eestis oma pra bussi peale saatma ja leppisime kokku, annan siis tordi ja, ja vahuveini ilusti kenasti üle, et las nad siis oma selle tütarlaps sõbraga või kes see, kes see naine seal parajasti ja raadiokuulatavad teada, milline on siis minu naabri, neegri. Tütarlaps sõber, kellega ta nagu sarnaneb, et need inimesed, kes muusikaajalugu 90.-te muusika ajalugu teavad, siis mõelge kaltseebeedi lauljatari Daniel Evansi peal, aga muidugi siis, kui Tanja evas on juba oma parimatest aastatest väidunud. Nii ja vaatasin siis seda outfit-i ja kui nüüd päris aus olla, siis autwit natukene. Naabrimehe outfit ehmatas ikka. Isegi Eesti inimesed ei käi Sorsside ja plätudega detsembrikuu sees õue peal. Mis juhtus tagasi. Andsin siis ilusti, mind kutsuti sisse naabri juurde, asi ilusti üle. Vahuveini andsin ilusti üle, tordituba oli väga korralik. Puhas. Volid sihukeste hõrkude lõigete lõhn oli ka isegi sees. Nüüd mõtlesin, et peatselt peatselt tulevad need õiged jõulud meie koduõuele ja tegin kohe telefonikõne emale Tartusse. Et kas seal on noh, eesmärk selle kõnel või sisu oli tegelikult selline, et kas seal on ka tuttavaid pensionäre, kes oskavad ja viitsivad kududa käte. Ja selgusetu oli. Ja ma ei liialda, kui väidan, et käivitus koguni kamp Haanja teatud seltskonnaringis Kameruni neegrid sokkidesse. Nüüd olin ma 24. detsembri hommikul taas korter number 30 ukse taga koputusega ja siis tuli vastu mulle Haanja Evansi moodi neegrinaine. Ja ma rääkisin, et nüüd on meil jõuluaeg, me teeme siin kinke, et kuidas kuidas siis niimoodi saab siin külmetada, et ära ja ja tulevad igasugused tõved külge. Palun, siin on kingitus. Käsitöö, hand, Kraft, ütlesi kohe juurde. O Tanja Evans, mitte Tanja evas, vaid ütleme, Tanja Evansi kloon. Embas meil ja ma ei ole tõesti nii. Nii südamliku jõuluõnnitluste oma elu jooksul saanud, kui siis sain selle neegrinaise käest, kelle silmad olid v kalkvel, et naabrimees hoolitseb, et ta ära ei külm, jalad külma ei saa. Aulikud kuulajad? Te kindlasti küsite, et mis oli saatejuhi Igor maasiku taolise käitumismustri ja skeemi eesmärk taotlus. Aga eesmärk oli üks ja minu poolest väga oluline. Ja mõte jäägu kõlama siis nimelt selline, et naabritega tuleb hoida häid suhteid, sest mine tea, võib-olla aastakümne pärast, kas ta on minu korter, 30. naabrid, ainuke päästev õlekõrs, kelle poole ühtede või teiste probleemidega pöörduda. Nii, aga nüüd on jõudnud aeg, ütleme, et see oli saate proloog. Nüüd on aeg jõudnud sinnamaale, tuleb sukelduda tänase põhiteema juurde, kusjuures selles on orgaaniliselt lõimitud ka inimestevahelised suhted. Mina tõin omapoolse näite. Küll on olemas aga, aga neid väiteid, mustmiljoneid, näiteid mujaltki. Olgu siinkohal öeldud, et iseenesest on meil täna saade muusikast, ma olen seda ammu-ammu oodanud, et millal saame tehase korraliku muusikasaate. Ja mul on erakordne au seda täna teha Raadio kahe eetrisse esimest korda. Teemaks on siis Ameerika inglise ansambli Flyitvud mäki 1977. aasta album nimega rumarss. Ja võime siis öelda, et see album tähistab aasta alguses oma neljakümnendat juubelisünnipäeva. Niisiis täna pühapäevakoolis muusikasaade, mille teemaks Ansambli friitvud Mac 1977. aasta album rumars, mis tähendab tõlkes kuulujutud. Praegu see aja järgi see on meil, ma vaatan, ma vaatan kella ja vaatan kalendrit, kalender on meil näitamas esimest jaanuarivõime ja öelda, et oleme täpselt selles ajas, kui see pakett muusikat siis reserveeriti juba nimetit plaadile oli ilusti kenasti olemas, kuid mitte muusikasõprade ja muusikaentusiastide jaoks. Sest plaadifirma Warner Brothers mõtles selle peale, kuidas ja mismoodi korraldada müügistrack teegia on üsna mõistlik, et esimesel jaanuaril ei ole eriti otstarbekas organiseerida albumi esmaüllitamise. Esiteks tähtpäeva ja loomulikult ka müüki ja seepärast otsustati venitada plaadi väljaandmist veebruarikuuni ja ametlikult ongi ära märgitud siis Rumorsi üllitamise kuupäevaks, neljas veebruar aasta 1977. Niisiis muusikaline materjal iseenesest on olemas ja kõik see, mis me nüüd tänase saate käigus, mis on ära erandlikult natukene pikem, Saade mängime kuuluvad selle selle albumiga noh, nii-öelda ühisesse muusikalis või palade Rimmi. Nüüd. Kuulajad võivad esitada taas sellise retoorilise küsimuse, mille peale saatejuht Peab pareerima. Et milleks Flyitvud mäkke. Ma ei, mõni tunnegi ansambli nime või siis on kusagilt kuulnud ja miks just välja vali ansambli album pile pealkirjaks Rumors. Aga olgu siinkohal öeldud, et seda plaati tee on õnnestunud nii ja üle 40 mõningatel andmetel koguni üle 45 miljoni koopia. Need head kuulajad, et ette kujutada sellist, et. Ütleme vinüülplaatide kogust tehke selline ülesanne. Võtke enda kodusest kogust üks vinüülplaat, mõõtke ära tema paksus kui olete saanud seal mingi tulemuse, ma hetkel isegi ei oska öelda, milline see tulemus on ja korrutage see tulemus 40 miljoniga ja siis Peate arvestama sellega, et te mõõtsite paksuse millimeetrites külma võtamiseleksige. Ja siis vaatate, kui pikka rivi müüdud plaatide kogus võib moodustada. Niisiis kodune ülesanne ja muide tahan meelde tuletada, et meil on olemas ka foorum ja need, kes on siis selle matemaatilise ülesandega hakkama saanud ja ilusti-kenasti välja arvutanud. Kirjutage meile foorumisse, kui pikk see plaadirivi sai. Teoreetion, plaadi rivi, nüüd olgu siinkohal öeldud, Effliitud mäki puhul ei saa öelda. Ta on nüüd läbi aegade olnud kõige parema müügieduga plaat, magada on ilma igasuguste reservatsiooni deta esimese 10 hulgas. Noh, siinkohal olgu öeldud siis, et läbi aegade kõige paremini müünud album on Michael Jackson'i triller. Siis edasi väidetavalt siia esimesse 10-sse kuuluvad veel ka AC DC Back in Black ja pink, Floydi taak sai talle muud. Nüüd et see üle 40 miljoni koopia müümine. Selle kohta on selline üsnagi segane värk. Seal on juurde mainitud alati see, et need koopiad ehk plaadi koop pead plaatpidajate, füüsiliselt poest ostate, peab olema sertifitseeritud, alles siis saab sellesse müüdud plaatide numbrisse või ar väärtuse tõsiselt suhtuda. Ja õigupoolest ma ei hakkagi siin pikalt sellel teemal jahuma. Mis sertifitseerimine tähendab, minu jaoks on see üsna segane värk kunagi, võib-olla me jõuame selle juurde kohe päris kindlasti tagasi. Nüüd küsimus järgmine, kuidas on võimalik saavutada tiitlit, et või pääseda siis sellesse nimekirja läbi aegade kõige parema müügieduga laat? See on kokkuleppeline plaadi koopiate arv ja see kokkulepe on nimelt säärane, et sellist tiitlit saada. Pest selling album on 20 miljonit. Nüüd olgu siinkohal öeldud, et see 20 miljonit on samasugune kolossaalne kolossaalne kogus ja, ja olgu siinkohal öeldud, et kui meie nutikad raadiokuulajad, kes viitsivad arvutada, võivad sellegi siis foorumisse üles kirjutada mõõtke üx vinüülplaadi paksus ja kordage 20 miljoniga. Mainin siin need Rumorsit on siis hinnanguliselt suudetud müüa 40 miljonit tähele pannud tähelepanu. Pärast ei ole see album meil nii väga tun kui juba äsja nimetatud Michael Jacksoni thriller või siis MC diisi Back in Black või pink Floydi Taxaidolde moon on peaasjalikult see tõdemus, et sellest 40-st tsirka 40-st miljonist vool on müüdud Ameerikas. Ja kui me toome nüüd näiteks mõned teised piirkonnad ennekõike just angloameerikaliku keskkonnad näiteks Suurbritannias on 3,7 miljonit müüdud, nii et, et tegelikult on tegemist niisuguse. No kuidas nüüd öelda ameerikaliku bändiga meil on olemas taas kuulamise võimalus ja järelkuulamise võimalus. Olen selles sügavalt veendunud, et meie kuulajatele on võib-olla juba esimese loo. No julgen öelda meloodia tekst viise, rütm meelest ära läinud ja ja võib-olla isegi tekkinud hõllandus selle loo järele. Second hand News oli see, millega me siis nagu kõigepealt lagedale tulime ja räägime veel ühest asjast, enne kui me läheme. Konkreetselt lugude sans loo juurde ansambel friitud märk, kui ta 1977.-le aastal oma rumalusi albumit salvestas. Koosnassis järgmistest muusikutest. See on väga oluline teadmine, ma ei taha küll esimesel jaanuaril inimesi faktidega koormata ka meie edaspidiseid. Jutud tänases saates jääksid muidu väga hõredaks ja arusaamatuks. Mike fliit vud trummid John Mc Vii basskitarr, Lindsey Buckingham vokaal, Jaagi tar, Kristin McQueen vokaal ja klahvpillid, stiivi Nix vokaal. Vot nii, aga nüüd selle second händ Newsi juurde, mida nutikamad kuulajad, nagu ma oletan, kuulavad uuesti täna seda pala. Ja see on Rumorsi kui albumi. Ja pala teksti esimesed read on minu vabas tõlkes päris tugevaks filoloogiks ennast ei pea, aga üritasin ära tõlkida selle järgmised mad, tahan, et mul ei ole midagi öelda. Ma tean, et keegi on hõivanud mu koha. No sellega on põhimõtteliselt, et nagu eksperdid ja vaatlejad kiun maininud see mõttelõng, mille ma praegu parafraseerisin asetab raamistiku kogu ülejäänud albumi meeleolud ja pöörake tähelepanu, süvenemata laulu teksti, on lugu ikkagi piisavalt keepsakas nohh, pean silmas tonaalsust. Loo autor on liinse pakingem, kes ise on väitnud. Loo loomisel napsanud natuke mõjutusi nii iiri kui ka šoti rahvalauludest ja esialgu kavatseski bänd seda lugu esitada marsirütmis. Kuid Lindsey Buckingham, kitarrist ja laulumees Marvaselt märksa Apetiidsem ja kõrva paitavam on anda loole diskomuusika sarnaneda Raiv. Ta ei ole diskomuusikaga just niisugune diskomuusika sarnane Trai, pöörake tähelepanu. Tegemist oli 1977. aastaga ja see aeg oli õigupoolest diskomuusika kuldajastu. Ja säärane otsus, et selline lugu sellise triviga teha toimis suurepäraselt. Nüüd veel üks huvitav detail siia juurde. Vercussiooni instrumenti teks. Percussion on tavalise klassikalise trummikomplekti asemel tambitakse igasuguseid kongasid ja, ja, ja siis teisi suuremaid või vähemaid. Tavapärase trummikomplekti löökriistu muusikud kutsuvad neid angloameerikaliku keskkonnas, aga viimasel ajal ka eesti keskkonnas Bergusse unistrumentideks. Nüüd vähesed ei tead. Selle loo puhul kasutati Percussiooni instrumendina kunstnahast polsterdatud tooli ja ma niisama naljalt äkki lugupeetud raadiokuulajad, et võiks seda lugu taas kuulamises kuulata või järelkuulamisest kuulata. Et inimesed, kes oskavad muusika faktuuri tungida, nemad saavad sellest aru. Ja see selline valik, et, et on salvestatud ka seda poolsetatud tooli trummeldamist annab loole ebatavalise kõla. Tahan rõhutada ka ainult seda polsterdatud tooli ei tambitud loomulikult trummimees, Mike friitut mängis ka klassikalist trummikomplekti. Aga ja ebatavalise loo kõla teine komponent on nii-öelda sõnadeta vokaaliosa, mis annab siis palale iseloomuliku energia iseloomuliku. Sihukese. Noh, juba nagu ma mainisin sõna Drive ehk väga hea mineku. Nuuni meie tänase saate eesmärk on ette mängida Friidunud mäki albumi Rumorssi lugudest, see peaaegu et kõik palad, julgen öelda koorekihi ja me asume uurima pala number kahe ehk unenäod tagapõhjasid, aga enne loomulikult saame sellest loost osa. Pühapäevakool. Üks oluline fakt, millega tuleb arvestada, ansambel, see viieliikmeline Flyitvud Mac, salvestas oma materjale Reali plaadile Rumors. Sellises situatsioonis ja olukorras, kus ansambli liikmete vahel oli kõike muud kui hea läbisaamine. Nimelt oli lugu selline, et trummimängijal oli oma abikaasa, kellest kellest ta oli just äsja lahutanud baskid kitarrist oli siis olnud mõnda aega abielus sellesama ansambli klaver. Mängija Kristin McGee kui ka ja nendel oli parajasti lahutusprotsess käigus ja nii-öelda patuelu elanud, et vabaabielu elanud siinse Buckinghami Steve'i Nixi vahel olid suhted sellel ajal väga-väga teravad. Ja ma olen välja uurinud, et see liidud, mäki album salvestati eriti Californias ja kirjutasin üles ka selle stuudio nime, mida ma praegu spikerdanud. Soussa liitor rekord, plaant, näinud ka selle salvestusstuudio pilti tähendab eksterjööri ja võiksin öelda, et kui ei teaks, et seal helisalvestusstuudio sees on, siis võiks arvata, et tegemist on puukuuri või garaaziga. Nüüd annab, annab mõelda välja ka sellist olukorda ja situatsiooni, vähemalt minul on väga raske ette kujutada, kui loominguline kollektiiv Saab kokku õigupoolest sealsamas puukuuri moodi stuudios töö tegemiseks, sellist aega nagu vaba aega kindlasti kõikidel oli, kuid oluline on, selle juures on see. Kõige tipuks elasid fliitud mäki liikmed kõik Baltikohtades. Ja on huvitav tähelepanek, et see piirkond seal on piirnevas mere rannikuga ja naised elasid siis merele sääres kaks liiget stiiviliks ja Kristin kui ja mehed elasid siis mägedes ja kõiki erinevates paikades kujaga Ta läks salvestamiseks siis omal kindlal kellaajal olid kõik stuudios koos, mitte milleski muust ei räägitud, kui ainult tegelikult tööst. Tulles tagasi selle triimsi loo juurde tuleb märkida seda, et selle loo autor on bändi teine lauljatar Steve'i Nix. Autor on väitnud, et ta kirjutas. Ta lõi selle loo päris üksinda, ilma et keegi ülejäänud bändikaaslastest oleks loomeprotsessi vahetus läheduses viibinud. Steve'i on väitnud, et pala valmimiseks kulus tal maksimaalselt 10 minutit. No ma võin remargi korras, võiksin siin tuua näite. See lähebki tänase saate kontekstis võib-olla natukene välja, aga Eesti muusikasõpradele? Oma empiiriliste kogemustest ma räägingi. Ja te teate kindlasti Üllar Jörbergi ja diat Üllar Jörbergi laulu. Kutse tantsule. Kutse tantsule sõnade kirjutamiseks läks saatejuhil Igor maasikamajandusele laulu sõnade autor. Aega umbes 10 minutit, kusjuures tuleb arvestada sellesse 10-sse, minutisse mahtus ära ka siis tee käivitamine ja hiljem siis kõik Seivimine ja lauluteksti väljaprintimine ka, muidugi nii. Mõt lõng läks lappama, aga tuleme tagasi. Niisiis see Creamsi lugu, millest me juba osa saime, selle loomiseks kulus Steve'i nipsti 10 minutit ning inspiratsiooni puhang ei toimunud mitte seal kuuri all, vaid toimus stuudios, kus tavapäraselt komponeeris ja harjutas Ameerika muusikalegend slaist õun. Olgu siinkohal öeldud tega bändile ei meeldinud Dreams. Steveiniks võttis oma dema salvestuse, mängis selle ansamblile ette. Ja sellist ülevoolavat vaimustust nüüd kellelegi poolt ei, ei olnud näha ega tunda. Ent kuidagi suutis stiivi selle palaplaadile suruda, tähendab seda, et peale pikka pealekäimist siiski ülejäänud ansambel selle lõpuks ka salvestas. Arvestades sellega, et tõenäoliselt oleks sobinud täitelooks inglise keeles on väga hea definitsioon selle kohta Philling Matheriel. Muusikute jaoks ja muusikasõprade jaoks üsna küüniline väljend täitematerjal. Te kujutate ette, te olete teinud valmis ühe albumi jagu muusikat ja teie võib-olla teate, võib-olla teab produtsent, et üks, kaks või koguni kolm-neli lugu sellel albumil lihtsalt täiteloodet, albumi pikkus vastaks vastavaks formaadile. Nii, aga miks liitud mäki tahtnud alguses seda äsja kõlanud triimsi nagu omaks võtta, oli fakt, et Steveiniks ei olnud tolle ajani olulisi lugusid kirjutanud tantsumuusika võtmes. Ja see Dreams vaieldamatult on tantsumuusika võtmes. Lugu tundus nendele nagu võõrana ja igaks juhuks suhtuti sellesse palasse suure ettevaatusega. Kuid sageli juhtub niimoodi ja muusikaajaloos on seda varemgi ette, nii et kõik see, mis arvatakse olevat albumitäit ühtelugu, saab suurepäraseks hittlooks. Triimsis sai ainukene pill Porthodsaja liider pala, ainuüksi singlina müüdi seda üle ühe miljoni eksemplari. Kõva sõna. Nii. Me läheme nüüd edasi. Kui need inimesed on väga õnnelikud, kellel on olemas sedasama fliitud mäki album Rumorss ja neilose plaat käepärast võtta ja tat seal, kus laulude nimekiri ajada näpuga rida leiate kindlasti üles ka loom, millel pealkirjaks Neve Gong Päkigen son albumiks lühemaid lugusid kestvusega kõigest kaks minutit ja 14 sekundit. Niisiis, see oli balanevega Uing päkke Kenna albumil, on ta siis kolmas lugu, kellel on vinüülplaat, see siis peab arvestama loomulikult vinüülplaadi esimesel poolel, ta kolmas lugu, loo autor Lindsey Buckingham on lausunud oma loodud üllitise kohta, et see on ennekõike soe kohati ka naiivne, ilma sügavama sisuta pala, mis on kui tema kahetsussuhete vallas tehtud vigadele. Ma veel kord tahan, lugupeetud raadiokuulajad rõhutada, et kogu see fliitud Album Roomors on ju tehtud sellises olukorras, kus ansambli liikmete vahelised suhted. Ja arvestage sellega, selles ansamblis on kaks naist ja kolm meest on Apokee ennekõike ennega tiivsuse suunas. Nii vahepalana olgu mainitud, et see oli ka viimane pala, mis Rumorsi jaoks kirjutati ja, ja salvestati. Ja ka sellel all ei paista olevat sellist täitepala funktsiooni. Ju oli see Lindsey Buckinghami selline sööst inspiratsioon ja see, et see pala oli nagu viimane pääsukene kogu salvestusprotsessis ei tähenda veel seda, et ta plaadi peal viimane pala. Nõnda esialgne versioon sellest palast sisaldas muuhulgas ka Mike Flyitwoodi kui trummimängija trummimängu ja pöörake tähelepanu, millises võtmes. Esialgse versioonis sisaldus Siska. Selline lähenemine löökriistadele, kui mängitakse löökriistu harjadega trummiharjadega. See oli siis sisaldamas veel see esialgne versioon liinse Buckinghami elektrikitarri osa kuid töö käigus ja, ja mitu korda tuleb lugu läbi kuulata, enne kui ta ja nii-öelda plaadiküpseks saab. Otsustati siis nii elektrikitarripart. D kui ka siis akustiliste trummide partii albumi versioonilt sellelt loolt miski oleks pidanud nagu albumile minema elimineerida ja muide, need õnnelikud inimesed, kes omavad võimalust kuulata fliidud mäki, Rumorssid DVD audialt, jah, just nimelt DVD audialt saavad osaga originaali, täpsemini siis taastatud versioonist ja tegemist on plaadi kõige lühema looga, nagu juba sai mainitud. Ning selline muusikaline pärl selles selles ka sisaldamas on. No oletada võib, et fliidud Mc Ki Rumorsid Donald antud välja väga mitu-mitu korda taas väljaandmist kutsutakse angloameerikaliku keskkonnas Reeerreliisiks. Ja see, et sellest albumist on tehtud ka DVD-Audio annab märku. Seda muusikat väärtustatakse, aga kõige tähtsam selle juures on see, et selle muusika salvestamisel on ilma igasuguse kahtluseta kasutatud väga head salvestustehnikat. Vastasel juhul DVD-Audio väljaandmine peks noh, vähemalt kuulaja jaoks suuremal või vähemal määral fiaskoga. Meil on nüüd lugupeetud raadiokuulajad, selline kaval plaan et üks korralik pühapäevakool peab sisaldama endas ka vahetundi ja selle vahetunni ajal ei pea sugugi kuulajad minema jalutama, nagu koolis lapsed teevad, vaid nad võivad rahulikult raadiote vahetus lähedusse edasi viibima jääda. Meie mängime siin muusikat ja nendele inimestele, kes võib-olla saate esimesi minuteid ei kuulanud, olgu öeldud, et esimese jaanuari pühapäevakool Vello ta kahe nullide saade võtab asja lühidalt kokku ja, ja kuulame, kuulame lugu. Pühapäevakool. Lõpetasime esimese saatetunnipalaga Don't stop, väga sümboolne pala ja mitte keegi peale minu ei oska lugusid saates paremini valida, kui minas, tähendab seda, et pühapäevakool meil jätkuma son. Konkreetsest loost tahaks ka siis rääkida ja selle ka seoses tuleb mainida, et selle Pala laulab meile bändi klahvpillimängija ja teine lauljatar, tema nimi on Kristin Mac Vii basskitarristid, see on vii abikaasa. Tollel hetkel veel. Ma enne esimeses tunnis ju mainisin, et nendel käis jagelemine kooselu õigemini abielu jätkumise üle ja hiljem see abieluga lahutati modi ka selle pala, mida me siis esimeses tunnis viimasena kuulasime. Tõus stop on ta nimi, leitmotiiv on inimestevahelised suhted. Ja peale kaheksa aastast kooselu. Basskitarrist John McKay otsustaski Kristjani ja jonni abielu lahutada. Ning Kristiin, me kui vaade ebaõnnestunud abielule ongi selle pala peamine narratiiv. Kui laulu autorilt niisiis Kristiin kõigilt küsiti, siis vastas ta, et see laul ei ole mitte mingil juhul pessimistlikke ilmingutega. Ja kui nüüd veel selle pala ajaloost rääkida, siis katsume tuletada meelde Ameerika presidentide virvarri üheksakümnendatel aastatel. See Don't stop oli Bill Clintoni esimese valimiskampaania, mis leidis aset täpselt 1992. aastal tunnuslaul ja hiljem, kui Clinton presidendiks sai, esines siis erandkonnas ras Flyitvud Mca presidendiballile. Olgu siinkohal öeldud, et spetsiaalselt selleks ürituseks ehk siis presidendi x saamise puhul TULI fliidud Mcock kokku. Ja bänd oli ju tollel hetkel ajutiselt laiali läinud ning eesmärk oligi taasesitada see pala konkreetsel üritusel. Olgu siinkohal mainitud, et seda pala muide kaverdanud Elton John ja ka ansambel staatus Ko ning olgu siinkohal öeldud veel üks täiendused, staatuskvoo 1996. aasta paat on saanud muide nimega selle loo järgi ehk siis tõunt stopp. Nüüd on meil aeg vaadata Ta me edasi meie plaati ja ajada näpuga järge selles kohas, kuhu on siis kirjutatud Albumi Rumors. Palad on kõik ilusti ja mul üles rivistatud ja ja albumi järgmine pala on arvult siis viies ja kannab ta nime Ko Jor õun veis. Goya õunu ei, mis sellest paastis rääkida. Fliitud bäkki album ruumarss üllitati veebruarist 1977. aastal, kuid nagu ma juba mainisin, oli muusikaline materjal valmis õigupoolest ka 1976. aasta detsembri lõpuks. Niisiis me oleme praegu sellises episoodis oma saatega, et just 40 aastat, et tagasi toimunud sündmused on siis saatejuhi huviorbiidis ja ma loodan väga, et ka kuulajate huviorbiidis kui te plaadifirma Warner Brothers otsustas testida kuuleskonda ning 1976. aasta jõuluks ilmus müügile singel sellesama palaga, mida me just äsja kuulsime Goya ora õuey. Ja tundus, et selline turundamise strateegia õigustas end ning ka mainib, et lugu hakkas edetabelites jõudsalt esimeste positsioonide poole rühkima. Siinkohal teeme väikese remargi ja võib-olla ehk soovitus kõikidele nendele inimestele kes on esiteks, muusikud ja kes on salvestavad artistid. Ja ka soovitus siinkohal nendele inimestele, kes positsioneerivad end kirjameestena vaim, no minu pärast kas või kirjanikena. Vaadake, kui te nüüd kavatsete nii-öelda pihiku paigast ajada, selles plaanis, et kindlasti olgu minu muusikakonserv või raamat müügilettidel kusagil tsirka detsembri alguseks või siis novembri viimastel nädalatel eeldusel, et jõulude ajal kõik, kui inimesed teie üllitis ka tormavad ostma, siis hõim siin teatud kontekstis ja teatud situatsioonis hakata toimima selline efekt, et mis on minu arusaamiste järgi negatiivselt mõjumas teie üllitise müüginumbritele nimelt vaadake, kõik inimesed tahavad, kui nad annavad oma, kas siis muusikateose või kirjatöö sellel perioodil välja seda käia ka tutvustamas või nagu moodsam sõna ütleb promoveerimas. Aga neid promoveerimis protsesse on tõenäoliselt aasta lõpus nii palju ja nii sageli, et lihtsalt, et teie hea kavatsus, teie hea üritus tutvustada oma plaatia või tutvustada oma raamatut jääb tarbijale lihtsalt infomüra tõttu. Kas kuidagi pinna virvendusena kuhugi siia kahe kõrva vahele vibreerima või lihtsalt ei panda seda tähele, sest kõik forsseerivad oma üllitise väljaandmise just nimelt aasta lõpuks, lootes, et inimesed on nakatu möödunud jõuluhullusest, kus ostetakse igasugust lausti kokku, kus ostetakse mõttetuid kingitusi kokku. Ma tean muusikast veel ühte huvitavat näidet, kuulub see Frank Zappa-le ja see oli seoses juba 1976. aasta plaadiga suute luurs ja muide ka sellele järgnenud kontserttuurile kus oli ka üks lugu. Hetkel ei ole mul sele pala pealkiri täpselt meeles, kuid mille narratiiv rääkis seda, et nüüd kui on Ameerika 200. aasta päev olnud ja inimesed on ostnud kokku igasuguseid suveniire ja mõttetuid asju, siis tekib kohe ka probleem, et mis nende asjadega peale hakata. Ja kas äkki leidub neid inimesi, kes on nõus? Seda julgen öelda, mõttetut toodet taas uuesti ostma, taaskasutama? Nii palju sellest, kuid säärane lähenemine, tuleme tagasi jälle selle fliitud mäki kõu ja Rõun vei pala juurde. See turundusstrateegia õigustas ja olgu siinkohal öeldud, et tollel ajal toimus plaadi ettetellimine tavalise tiguposti teel, et täideti mingi kaart, kuhu kirjutati oma oma nimi, oma kodune aadress eksemplaride arv, mitu soovitakse osta ja nii edasi, edasi siis saadetise ära. See on aastal 2017 säärast plaadi tellimise. Meetodid ette kujutada kahest ettetellimine, mis muide vältas kogu jaanuarikuu aastal 1977 oli väga ja väga lootustandev. Ettetellimise võtmes soetasid või vähemalt soovisid saada 800000 inimest liitvud mäki Rumorssi koopia omanikuks, ülitugev tulemus, kasumit aitäh, sest Warner Brothers polnud muide ka sellise koguse ettetellimisega varem kogemuste omanud. Ning põhimõtteliselt võime siis nagu ette kujutada, et need, kes on plaadifirma omanikud ja ennekõike need inimesed, kes siis oma Teid põhimõtteliselt seavad. Raamatupidamise põhimõttel juba hõõrusid käsi. Nii ameerikamaal sai kõu ja rõõm vei Bill Porthos 100 edetabelis 10. koha. Muide kõige kõrgem koht, kuhu üldse see lugu jõudis Suurbritannia edetabelite rägastikus, seal pean silmas top 40. Palal muide nii hästi ei läinud. Siiski siiski kõueõun vōi, nagu on väitnud minust targemad ekspert ja vaatlejad, on kahtlemata bändi kõige suurem hitt, et lugu ja mis kõige tähtsam ka ajatu siit lugu. Ja seda pala on minu uurimuste kohaselt kaverdanud näiteks sellised artistid nagu Boy George ja ka kraan. Päris kindlasti ei ole see nimekiri lõplik ja siin on ainult, et need kaks näidet, mis saatejuhile Igor maasikule kohe meelde tulid. Aga jätkame tutvumist nüüd põhimõtteliselt on lugu niimoodi. Kujutagem ette, et teil on kasutada vinüülplaat, vinüülplaat on üks pool ära mängitud. Viimane lugu Goya rõõmuey ja nüüd tuleb vinüülplaat keerata ümber ja me võtame siis vaatluse alla vinüülplaadi teise poole. Pala ahel on ta pealkiri ehk Šein. Pühapäevakool. Letšein on pliiput, mäki, albumi Rumors ainukene lugu, kus kõik viis muusikud on ära märgitud autoriteks. Ja huvitav märkida, et selle pala tekkelugu võib võtta kokku dekäiguga kõikide muusikute noh, arusaadav, et fliitud mäki ühel või teisel põhjusel mingil ajal tagasi lükatud või nii-öelda sahtlisse jäetud materjal võeti siis taaskasutusse. Ja see ongi selle loo loomise üks põhilisi näitajaid. Paljuski sarnanes see loo sünd noku nüüd utreerida pusle kokkupanekuga. Lõppkokkuvõttes sai valmis aga Palamis struktuurilt meenutab soft-rocki tüüpilist lugu, millel on tinglikult üks osa või faasi kusjuures teine faas hõlmab pala viimased poolteist minutit ja muide, saatejuht tahab olla siinkohal ja ilmselt, et ma ei eksi, kui ma ei oleks sellele detailile tähelepanu juhtinud, kuulaks tavakuulaja seda lugu kui ühtset tervikut ja, ja veel tahaks juhtida tähelepanu sellele, et pala esimeses osas kuuleme ka maitsekad instrumendi, toopro mängu, see on loomulikult rokkmuusikas suhteliselt haruldane, et sellise instrumendiga kasutatakse. Kuid saame balane, teatud folk ja, ja ka kantri, muusikaliku viby ja loomulikult teeb ta selle jälle üheks eripäraseks ja, ja teistest eristavaks palaks kogu albumi jooksul. Nüüd paljud inimesed võivad siinkohal küsida ja mõelda selle üle, et kas ja kui palju on olnud inimestel võimalusi näha Flyitwood Mäkiga kontsertversioonis. Ma julgenud natukene siinkohal kekutada, et tõenäoliselt on saatejuht. Et inimesi, kes on seda ansamblit in laivis näinud ja seda sugugi mitte Soomes vaid Stockholmi linna peal ja see oli 2009. aastal, kui toimus nii-öelda ann liist tuur, seal tuuri nimi, kusjuures huvitav tähelepanek on nimelt säärane, et kuna tegemist on peaasjalikult Ameerika publikule suunatud bändiga siis kogu nii-öelda aur ja vile läheb, ehkki ameerika publiku ees esinemisele ja friitvud Mc kui Euroopas on suhteliselt tagasihoidlikult esinenud ansambel ja selles on ka ju oma põhjendus olemas, et mille jaoks on siis vaja sõita teisel pool suurt vett siia Euroopasse kui Euroopa plaadimüüginumbrid, et on võrreldes Ameerika plaadimüüginumbritega me ennekõike läbi friitvud mäki kui ansambli prisma läbi vaadatuna olnud suhteliselt tagasihoidlikult, noh, ma saate esimeses tunnis mainisin, et Ameerikas 20 miljonit eksemplari sertifitseeritud eksemplari, hinnanguliselt 40 miljoni kõrval on see ju kogu pool saaki, eks ole. Nüüd see oli selles mõttes huvitav enamus, ma siin jälle kasutan võimalust üheks Remargiks. Tookord see oli aastal 2009, muide oli võimalus siis sõit Ta Stockholmi kontserdile ja see oli Globenen Ericssonis. Selline kerakujuline kontserdikoht on hästi palju, sinna inimesi mahub seal Eurovisiooni tehtud ja tehakse kõiki suuri suuri kontserte. Aga kõige huvitavam tähelepanek oli nimelt see, et noh, mitte kedagi ei üllata see, kui inimene sõidab Tallinnast Stockholmi laevaga seal minu meelest täpselt nii, nagu ma sõidaksin Tallinnast Tartusse või Tartust Tallinnasse Tallinnast Pärnusse, teeksin selle sündmuse. Kuid huvitav oli tagasisõitmine ja nimelt tagasi sõitmine toimus lennukiga. Tähelepanu, tähelepanu, see on, tuleb nüüd kirjutada Ta ilmselt ka ajaloo anaalidesse, siis eksisteeris lennuliin Tartu-Stockholmi ja Stockholm Tartu. Nüüd Arlanda on see lennu ja mida miljonid inimesed üle kogu selle sinatsema rootsid, jäävad kui kõige suuremat ja kõige juhtivamad lennujaama, tsiviillennujaama, reisi lennujaama. Ja see on, see on huvitav lennujaam, et kuigi Teie Ki sinna lennujaama satute, siis pöörake tähelepanu, et lennujaamu kaunistatud läbi aegade kõige kuulsamate rootslaste portreed. Ega seal on PUR alates Karli Neestia lõpetades Iidaibiga kõik sinna, mis sinna vahele jääb, noh, ei kõnele ABBA'st ja kõigest muust Rootsi sportlastest ja nii edasi ja edasi, kui tagasisõit oli väga huvitav, ennekõike sellest, eriti siis, kui toimub nii-öelda pardakaartide ettenäitamine, lennukile minek. Siis see, et ta ja vaatas seda pardakaarti ja mõttes, et Tartu, et huvitav, mis kohas see paik asub. No ja nii, nii, nii siis seletasin, et, et tegelikult Tartu on Eesti Eesti on ikka Tallinn, tema arusaamist ei käi, et meil on ka teine suur linn, ka suur linn. Väike ebatäpsus muidugi definitsiooni poole pealt. Aga tagasisõit oli juba ennekõike seetõttu huvitav, et pool seltskonda, kes Stockholm tarkus lennukis sõitsid, olid käinud just nimelt fliidud mäki kontserdil. Ja jutt juttu jätkus päris päris kauaks ja pikaks ajaks, mäletan, see oli propellerlennuk ja, ja, ja, ja tollel ajal Mallel Tartu lennujaamast tükk aega lennanud, igatahes pagas anti kätte niimoodi. Et see noh, masin, millega tuuakse, või see, kuhu pannakse pagasikotid ja kohvrid. See ei sõitnud mitte ruumi sisse, vaid hoone külje peal, siis anti inimestele kotid ja kimbud kätte. See oli huvitav kogemus, nii. Nii palju siis lennureisist, aga muide, kontsert oli suurepärane. Tollel 2009. aastal ei olnud enam Kristin Mc Vii ansambli liige ja seetõttu tõid kastanid tulest välja kõik ülejäänud neli koos siis saate saate muusikutega liitunud, äkki kontsertide puhul võib öelda jälle seda, et armusel selles mõttes ei anta, kui on ikka shoussis show. Kui mu mälu ei peta, oli kontsert üle kahe tunni pikk. Nii räägime kontserditel, räägime Tartu lennujaamast, aga me ei ole jõudnud ikkagi oma põhiteema ka ühele poole või õigemini jätkata Ta ajame jälle näpu ühe ühe loo peale. See on pala, mille pealkiri on sa teed armastuse lõbusaks. Pühapäevakool. No need raadiokuulajad, kes on juhuslikult või, või, või, või nimelt sattunud raadiote vahetusele lähedusse ja häälestanud oma raadiovastuvõtja raadio kahe lainepikkusele, meil käib täna erand korras pühapäevakool hella pühapäevakool on 2000 seitsmeteistkümnenda aasta üks esimesi saateid Eesti ringhäälingus rahvusringhäälingu eetris. Saate tegijale anti teatud mõttes võttes vabadus ja selle vabaduse makas tarvis. Ta on ära heatahtlikult või, või kuritahtlikud, igatahes mõtlesin, et ma teen täna saate muusikast ja muusikaajaloos, sest seda teemat oleme meie pikas sarjas, mis juba eelmisel, 2016. aastal käivitus, suhteliselt tagasihoidlikul käsitlenud. Nii, ja vaatluse all on siis ansambli fliid Mcalbum nimega Rumors, mis tähistab aasta 2017 alguses neljakümnendat juubelisünnipäeva juubelisünnipäeval loomulikult üllitamisest. Ja üksipulgi oleme siis neid lugusid, mis siia plaadile reserveerinud, on analüüsinud, rääkinud natukene juurde ja nüüd on aeg pajatada palast, mis äsja külastas raadio kahe eetrit kannab pealkirja Juumeik Lavín fan pliitvud mäki biograafilises teoses Rumors, eks põust. Aastast 2003 selgub muuhulgas kahetsusväärset kooselude purunemise ei olnud muide indutseeritud pelgalt ansambli meesliikmete poolt. Väga hea, alati süüdistatakse mehi, et nad lasevad üle aisa. Siinkohal on ju meik Lavín, fan, narr tiib rääkimas hoopis midagi muud. Ajal, mil Kristin Mcvy kirjutas juba nimetit pala oli toona 39 aastasel proual armuafäär kellelegi Carrey grantiga. Ühele päeval. Olles tutvunud laulutekstiga, küsis abikaasa John Mcvige Kristin Mcvilt et nad olid veel tollel ajal nii-öelda kultuuralt seaduslikult abi abielus. Kui see siis abikaasat, et mis värk on selle laulutekstiga õieti? Kristin Mäkvee valetas ja väitis, et, et lugu on tehtud hoopis tema armsast koerast. Vaat siin oleme jälle dilemma ees. Sele Kristiin Mathi vastuse foonile, et mida siis tähendab teha lugu koerast, kas tõesti sellest neljajalgset või pidas ta oma abikaasat koeraks? Siin on ka mõtlemisainet. Lugupeetud raadiokuulajad. Juumeyclawing, fan sünnilugu. Pala konkreetne sünnilugu oli järgmine. Et Kristin kui veteranmuusik Flyitvud mäki ridades tahtsin öelda fliit punt Mäkile oli see Rumorsi album XI plaat ja Kristin McQueen oli selles ansamblis olnud tema sünnihetkest alates, nii et kogemust Viil muusikuna tõenäoliselt jätkus, küll aga olgu remargi korras öeldud, et Kristin mäe kui noorikes praegu laulis selle ju Meyclawing vanni on ka ainukene muusikalise haridusega muusik viidud Mcis, mis ei tähenda seda sugugi, et teised oleksid kõrgema kaliibriga muusikut loomingulises kollektiivis niit ja olgu siis öeldud, et Kristin, kui, kui siis kriitud mäki asutajaliige, komponeeris selle pala täiesti üksinda ilma kitarrist või, või siis laulumees Lindsay pakingem, teine laulumise kitarrist, kitarristi laulumees, liinse takingem, oleks loomeprotsessi vahetus läheduses viibinud. Kristin, nagu ta ise väidab, distahtis luua midagi säärast, mis oleks võimalikult lähedane ja autentne tema isikupärasele muusikalisele käekirjale. Loomulikult. Kitarri helilindid, mida me selles palas kuuleme, on stuudios salvestatud juba siis, kui kogu loo struktuur oli lõplikult paigas. Aga see tüüpiline klahvpilli saun, pidame ju meik, Lavín Fannis kuulsime. Vaat see on just Kristin McQueen nii-öelda isikupära. Nagu ta ise on väitnud. Nüüd jume, ikk, laving, fan oli fliidud mäki kõikide kontserttuuride kohustuslik repertuaari osa ja seda üsna pikka-pikka aega. 1977.-st kuni 1997. aastani. Niisiis reani Mil, Kristin McQueen, tuurid tamisest, aga ka bändi ka koos salvestamisest saadestamis protsessist loobus. Ja me ettekääne oli Kristin McQueen, miks ta siis ansamblist 1997. aastal ühtäkki ka ära läks või õigemini loobus, on põhimõtteliselt sõnastatav. Sellise mõttelõngaga, mille kohta me võiksime öelda, oli too Jetosta. Kuid kui on inimese sisse üks kord elus nakkav tantsu, pisike lakad, muusikapisik pesa teinud, võitu, sead varjusurmas olla, aga ühel hetkel ta võib taas jälle ellu ärgata. Ja nii on juhtunud friitvud mäki peaslikult 21. sajandi teise kümnendi ajal kui fliit mäki ridadesse on taas jälle Kristiin McQueen, tõsi küll, mitte kõikidele kontserdit teleoma panust muusikalist panust andma tulnud. Igatahes ansambel on loominguliselt aktiivne olnud juba aastakümneid ja ma ei mäleta, kas nendel juba 50. tegutsemisaasta on mingi sündmusega ära märgitud või mitte. Täna mehku kreetselt sellel teemal ei räägi võib-olla mõnikord tulevikus. Ja on aeg minna järgmise muusikapala juurde, mis kannab pealkirja ai don't want to know. Pühapäevakool. I don't want jälle osak albumist Rumorstmis kuulub viidud Mäggile ja mille neljakümnendat juubelisünnipäeva me siin tinglikult täna pühapäevakoolis tähistamas oleme. Lauljatar Stiviniks kirjutas selle loo tükk aega varem, kui algasid Rumorsi salvestused. Paljudel juhtudel bänd plaanib ühte albumit salvestama hakata ja siis juhtub selline lugu, et näed. Lugusid jääb natukene väheks. Lugu aidanud vandenõu oli siis Steveiniksin nagu mõeldakse kirjutatud sahtlisse ja pala eksisteeris juba siis eelmises sajandi 70.-te aastate keskel, täpsemalt siis juba 1974. aastal, mil muide stiivi Nix koos oma armastatuga nimed kliinse Buckinghami ka, kes on selles ansamblis siis kitarrist ja laulumees esines tuuana ja siis nad olid väga-väga viljakad laululoojad ja palju-palju lugusid jäi siis lihtsalt kõrvale. Nii, ja seesama don't want to nõu mullisi säärane pala, mis ei olnud veel saanud ühtegi väljundit konkreetsele heliplaadile ja Rumorsi jaoks lõi Steveiniks siis ühtäkki ühe pala, mis Pealkirjaks Silver Springs. Nüüd hakkab pihta konflikt. Kuid ülejäänud neli ansambli liiget praakisid selle pala, mille nimeks Silver Springs valikutest välja ning ilma Steve'i Nixi teadmata salvestasid hoopiski selle pala nii-öelda. Taas osa aitan fantodov, mida me äsja kuulsime. Nii. Steveiniks muutus erriti õelaks ja tigedaks, et bänd säärasel, et nii-öelda tagaselja käitus ning esiotsa oli Steveiniks nii tige, keeldus igasugusest edasisest kaas ja koostöös, nii et valas veel õli tulle sellisesse sootsiumit, kus isegi pinged olid üles kruvitud. Viimase vindini. Aga väike egoismi ussike Steveiniksi sees ikkagi vingerdas. Ning lõpuks ta nõustus oma vokaalpartii I don't want to know palas ära laulma, sest pöörake tähelepanu, vastasel juhul oleks tema panuse tema panus koostavale albumile olnud vaid kaks lugu tema sulest. Ja see, kui äärmiselt produktiivsele laululoojale Steveiniksile oleks olnud. Väga vastukarva. Nüüd olgu siinkohal remargi korras veel öeldud, et juba mainitud Silver Springs milis jääb muide meie saate kuulajatale avastamisrõõmuks kui muusikamaailmas ringi konda, et siis see pala ei ole iseenesest nagu kaduma läinud. Oma uued tulemise sai pala 1997. aastal, kui viidud mäki kontsert plaatiad Dance välja anti ning kõikidel fliitud mäki Entusiastidele, kes on ühtäkki saanud 21. sajandil ansambli Rumorsi albumi reel reliisi õnnelikuks omanikuks, on sellele ree relistilise palaga ilusti kenasti reserveeritud, kuid originaalkujus, kui 1977. aastal siis välja tuli sealt Me Silver Springi ei leia. Eksperdid ja vaatlejad on aidanud Wontu nõu palasse suhtunud väga laia spektriliselt alates suhtelisest ükskõiksusest, lõpetades siis ülistuslauluga sellele palale siiski lugu ei üllitatud singlina nii Ameerika kui Euroopa turgude jaoks, küll aga anti singel välja Jaapanis ja see on see singel, konkreetselt on siis saanud plaadi kollektsioneerijate ainult Flyitvud mäki, kollektsioneerijate friik McCaini kant kollektsineerijate huviorbiiti, vaid ka eksootiliste singlit kollektsineerijate huviorbiiti. Tekib küsimus, mis siis oli tänase saate selline juhtiv mõte, idee ja idee kohaselt. Ta tahtis siis saatejuht tulla lagedale õigupoolest kurioossumitega. See kurioosum seisneb selles, et põhimõtteliselt, et on võimalik luua midagi väga geniaalset ja jätkusuutliku kauakestvat sellises loomingulises atmosfääris mis ei ole just tavapäraste klišeede kohaselt kõige soodsam keskkond kõige soodsam. Ja kõige sõbralikum sootsium. Aga näete siin täna ette mängitud muusika, et, et mängitud koos kommentaaridega, mille läbivaks teemaks on olnud siis mitte just kõige paremad suhted ühe konkreetse ansambli liikmete vahel tõestavad veenvalt, et on olemas erandeid, kus sellises survestada tud ja julgen öelda mitte kõige paremast. Meeleolus ja mitte kõige paremas. Loome seisundis on võimalik korda saata imesid ja see ime on ilma igasuguste reservatsioonidega. Ta fliidud mäki album roomars. Selle plaadile teeme sügava kummarduse ja saatejuht soovib kõikidele meie kuulajatele head uut pühapäevakooli õppeaastat kohtume juba järgmisel korral.