Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja teeb nüüd ülevaate täna juhtunust. Stuudios toimetaja Margitta otsmaavalitsus on kinnitanud 12 uut kohalikku omavalitsust, paarkümmend ootab kinnitamist ja paarikümnes ühinemisprotsess alles käib. Ülejäänud lähevad sundliitmisele, kui nad ei suuda tõestada oma suutlikkust üksi jätkata. Valitsus teeb igal juhul ettepaneku vallade ühineda, kes ei täida oma 5000 kriteeriumi. Aga järgmine etapp on vallal tõestada, kui hästi ta saab hakkama. Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas komisjoni, et minna edasi oma pikaajalise plaaniga arvestada kokku Eestile osaks saanud okupatsioonikahjud. Et Eesti riigil ei ole kavatsus esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale, tõenäoliselt valitseb järjepidevus ka selles osas, mis puudutab justiitsministri sellekohast soolot. Täna allkirjastatud leping laseb kasutuseta seisvaid riigi kinnisvara aktsiaseltsi käsutuses olevaid hooneid sihipärasemalt väiksema bürokraatiaga kasutada eriüksuste õppuste läbiviimiseks. Merekultuuri aasta andis inspiratsiooni paljudele inimestele ja jätnud praktiliselt ühtegi kohta puutumata, neil leiab merekultuuri aasta ellukutsuja Urve Tiidus. Ilm on öösel ja homme pilves selgimistega, kohati sajab vähest vihma. Puhub tugev edelatuul ning õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Valitsus kinnitas täna seitsme ühendvalla. Suurim neist on 32000 elanikuga Saaremaa vald. Kokku on valitsus tänaseks kinnitanud 12 uut kohalikku omavalitsust, kinnitamist ootab veel 29 paarikümnes omavalitsuses on ühinemislepingud sõlmimisel. 25 omavalitsust on aga sellised, kus ei ole nõutavat 5000 elaniku alampiiri kuid kes ei sooviga kellegagi ühineda. Riigihalduse minister Mihhail Korb täna valitsuse pressikonverentsil. 5000 on see number, mis täna kokku lepitud, mis on kokku lepitud koalitsiooni tasemel ja on kokku lepitud. Seda seadust hetkel ei muuda, et me peame 5000. numbrist lähtuma. Valitsus teeb igal juhul ettepaneku vallade ühineda, kes ei täida oma 5000. kriteeriumi, aga järgmine etapp on vallal teestade, kui, kui hästi ta saab hakkama, selleks ta peabki oma tugevused ma argumendid välja tooma, üritama tõestada, et valitsusele, et temast saab testi üksinda hakkama. Ja siis vabariigi valitsus on kaalutletult õigus otsustada, mis saab edasi. Täna allkirjastasid ühinemislepingu Pärnumaa vallad Koonga ja Varbla ning Lihula ja hanila Läänemaalt. Uus vald soovib jääda Pärnumaa koosseisu. Ester Vilgats. Neli valda pidasid läbirääkimisi kaks ja pool aastat oli laua taga teesigi. Finišisse jõuti siiski neljakesi. Lihula vallavanem varje Ojala Tuus. Meil on väga suure territooriumiga uus vald tekkimas poolteist Hiiumaad, peaaegu meil on ajaasustus 4,19 inimest ruutkilomeetrile ja selle ühinemisega soovimegi, et meie piirkonnas elu edeneks areneks. Kas või oli mingi täielik lahkarvamus ka teil tõesti tülisid. Meil oli loomulikult eriarvamusi, aga kindlasti me väga pikalt arutasime selle maakondliku kuuluvuse üle ja arutlesime selle üle, kuhu tuleb keskus ja mis saab nimeks, et need on sellised emotsionaalsed teemad, aga tegelikult me leppisime kokku. Ühinemisleping sai minu hinnangul hea sisukas. Koonga vallavanem Mikk Pikkmets Kõige esimesena tulid ikkagi hanila mehed oma kiiruga ja nemad käisid nii Varblas kui siis Tõstamaal Lihulas, jaga meile tiss, võtsime selle seltskonna, kukkusin neljakesti 2014, suvel siis Koonga volikogul, esimene, kes siis tegi selle ametliku ettepaneku. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Pärnumaa on niikuinii territooriumilt Eesti suurim maakond ja nüüd veel haarate läänevad juurde. Õnneks on täna ju kompromiss või kokkulepe saavutatud just nende endi poolt, nende endi au on kuuluda Pärnumaal ja ma loodan ka, et vabariigi valitsus arvestab siis selle sooviga, et tulevane maakond nii kaua, kui neid on, ma loodan, et igavesti saab olema parlament, ma vaatan neid rahvaküsitlusi, vaatame, kuidas nad oma asju läbi selle kahe aasta on korraldanud, siis on tegemist ikkagi ühe hea näidis ühinemisega, kus keskus tagama. Ja nagu ma kuulsin ka ajalooliselt on jälle omavahel kokku saamas. Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus kokku komisjoni, mille eesmärk on astuda järgmine samm Eestile tekitatud okupatsioonikahjude väljaselgitamisel. Välisminister Sven Mikser mingisuguse kahjunõude esitamist Venemaale mõistlikuks ei pea. Madis Hindre lugu. Seda, kas ja mil moel nõuda sissehüvitis Eestile põhjustatud okupatsioonikahjude eest on arutatud juba alates 80.-te aastate lõpust. Läinud nädalal kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku komisjoni, et töötatakse välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna. Komisjoni esimehe Toomas Iio sõnul on oluline uurida, mil moel ehk mis metoodikaga on okupatsioonikahjusid arvutanud. Teised riigid. Ja isegi mitte ainult riigile, vaid ka väiksemad rahvad, kui me mõtleme, mis on põliselanikel kahju nõuetele endiste impeeriumide vastu. Selles mõttes maailmas on kogemus olemas. Näiteks Lätis tegutseb okupatsioonikahjude hindamise, komisjon on jõudnud ka konkreetsete tulemusteni. Aprillis teatas komisjon, et Nõukogude okupatsioon tegi Lätile kahjust 125 miljardi euro ulatuses. Läinud aasta oktoobris allkirjastas Urmas Reinsalu Läti ja Leedu justiitsministritega ka koostöömemorandumi, mille pikemaajalisem eesmärk on koostada Venemaale ühtne kahjunõue. Eesti toonane peaminister Taavi Rõivas nimetas memorandumit Reinsalu soolaks ning teatas, et justiitsminister tekitab asjatut välispoliitilist võbelust. Samuti ei toetanud Venemaale arvesid. See on vist ka mõnda aega välisministeeriumi juhtinud Marina Kaljurand. Tänase välisministri Sven Mikseri sõnul peab Eesti välispoliitika olema järjepidev ning sestap jagab ta ka Rõivase ning kaljuranna seisukohti. Et Eesti riigil ei ole kavatsus esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale, tõenäoliselt valitseb järjepidevus ka selles osas, mis puudutab justiitsministri sellekohast soolot, nii et ma usun, valitsuse positsioon tervikuna on täpselt selline, nagu see oli ka aasta tagasi. Seda, missugust mõju Urmas Reinsalu initsiatiivikus meie välispoliitilisele positsioonile avaldab, ei hakka mikser ennustama. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas. Ma ei pea seda mõistlikuks. Varasem suurem töö Eestile osaks saanud kannatuste kokkuarvestamisel lõppes 2005. aastal, mil okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon avaldas valge raamatu nimelise koht. Võte toonase raamatu panid kokku erinevate erialade inimesed ning sestap sai uuritud nii majanduslikke kahjusid okupatsioonist puudutada saanud inimelusid, aga ka näiteks kaotust, mida kandis meie kunstivaldkond. Seda, kas komisjon Leedu ja Läti eeskujul ka mõne konkreetse kahju summani jõuab, veel öelda ei oska. Valitsus kinnitas tänasel istungil õpetajate järgmise aasta töötasu alammäära, mille järgi tõuseb õpetajate miinimumpalk jaanuarist 1000 euroni ja septembrist 1050 euroni. Nii üldharidus- kui ka kutsekoolide ja lasteaiaõpetajate tempokamat. Palgatõus on vaja, et motiveerida häid õpetajaid koolis püsima ning õpetajakutset valima, ütles haridusminister Mailis Reps. Eraldi võtab ministeerium aasta alguses fookusesse lasteaiaõpetajate palgad. Jah, jaanuarist töötatakse välja lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimise põhimõttel. Riigi kinnisvara, aktsiaseltsi, kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse esindajad kirjutasid täna alla koostöölepingu, et saaks kasutama, et saaks kasutamata, kuid hoonestatud kinnistutele õppusi läbi viia. Uku toom käis kohal. Lasnamäel Raadiku tänaval asuvas kunagises sidekoolis Kus enam õppetegevust ei toimu, võtab erirühm kinni terroriste seekord küll üksnes näidis esinemisena ajakirjanikele, tegemaks selgeks treeningu kasulikkust just taolistes mahajäetud hoonetes mida siis täna allkirjastatud leping annab. Vanglate relvastatud üksuse juht Miko Oja. Annab meil ütleme kokku lepitud suhtlusviisi, kuidas need objekte kasutada, varasemalt põhines ta tegelikult konkreetse objekti halduriga läbisaamisel. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tauno Tuisk nendib, et nemad pole ainult kasutajad, vaid on kandjad. Politsei poole pealt näiteks me oleme viimastel aastatel enda käest ära, on suurusjärgus 70000 ruutmeetrit kasutuseta seisvat pinda. Teistpidi on meil jälle vaja teha treeninguid, õppusi ja selleks me vajame, pindasid, ja edaspidi on meil hea võimalus kasutada tühjasid ruume treeninguteks ja õppusteks. Kui palju siis riigi kinnisvara aktsiaseltsil taolisi hooneid on, mida saaks ajal, mil nad muidu kasutuseta seisavad, teisel otstarbel kasutada. Aktsiaseltsi juht Urmas Somelar. Praegusel hetkel, ma arvan, meil on müügiportfellis 50 objekti, kus selliseid asju võiks teha või läbi viia. Praegu me oleme endiselt Tallinna teeninduskoolis, mis sellest majast kunagi edasi saab, see on meil hetkel on müügis. Kuna enampakkumine ebaõnnestus ja ostjad vihjasid, et nad tahaksid pigem osta valmis detailplaneeringuga objekti siis tõenäoliselt me asume nüüd enne järgmist müüki, uut detailplaneeringut koostamata. Kas ta oli, see mõju on, laske korralikuna hoida, ma vaatan, siin osa aknaid on sisse löödud ja rahaliselt on odavamad on teinekord neid aknaid asendada kui palgata mehitatud valve sinna objektile selliste objektide juures, noh, me arvestame igakordselt, et kui suur see oht on, et siis need lõhkujad laamendajaid rajale tulevad, igal objektil on meil vähemalt tehniline valve alati peal, aga mehitatud valve on väga kulukas. Tunni aja pärast võetakse lennusadamas kokku merekultuuri aasta. Uku Toom küsis merekultuuri aasta 2016 ellukutsuja Urve Tiidus sõltu, kuidas aasta jooksul toimunu vastas tema ideele. Minu meelest oli see väga tore aasta ja seda sellepärast, et eestvedajad Karen Jagodin ja meremuuseumi inimesed ka Kristi üüria, et nad panid kokku ikkagi väga fantastilise programmi ja pole vist Eestis kohta, mis jäi merekultuuri aastast puutumata, nii et kui olid seal projektikonkursid, siis osalesid ka sellised paigad, kus meri jääb ikka väga kaugele ja väga toredaid ettevõtmisi oli hästi palju. Nii et aasta deviis oli näoga mere poole, siis ma usun, et neid näoga mere poole inimesi sai veel rohkem kui tavaliselt, teate ju, kuidas on, et mõtled ühe asja välja idee, aga kuidas täpselt vormub, selleks on vaja väga palju nutikaid inimesi ja õnneks merekultuuri aasta ümber selliseid inimesi palju oli, nii et neid näiteid võib tuua väga palju, aga üks vahvamaid ideid oli see, et kuidas saarlased ja hiidlased tahtsid köiega kaks saate üksteisele ligi tõmmata vat sellist fantaasiarikkust ja, ja ettevõtlikku vaimu oli selle aasta juures hästi palju, nii et mina olen küll täiesti kindel, et merekultuuri aasta just seda tegi. Õnneks on Eestis ju palju inimesi, kes on merega seotud. Ka sõidavad paadiga, püüavad kala, käivad merel, purjetamas, on laevakaptenid, meremehed või lihtsalt puhkajad seal mere ääres. Aga Ma olen üsna kindel, et see aasta siiski nagu fokusseeris seda tähelepanu, et kes me õieti oleme siin Eestis, pani meid mõtlema nende asjade üle, mis, mis see meri meie elus tähendab. Et kogukonnad külades väiksemates paikades, et nad tulid selle ideega kaasa. Et see on väga kõrgelt hinnata niisuguseid inspireerivaid. Katki oli selles aastas hästi palju. Ma ei imesta, kui tekib mõni uus mereromaan, näiteks mereteemaline. Saabuv 2000 seitsmeteistkümnes on aga laste ja noorte kultuuriaasta, aasta tunnuslause on minaga ja, ja kõige suuremad sündmused on kindlasti noorte laulu- ja tantsupidu. Mina jään ning vabariigi 100.-le sünnipäevale pühendatud elamustuur laste vabariik, mis käib läbi kõik Eesti maakonnad, laste ja noorte kultuuriaastat, viib läbi Eesti lastekirjanduse keskus. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma ja lörtsi, paiguti võib tekkida udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest vihma sadada. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, õhtul aga tugevneb saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis ja soojakraadid jäävad kahe ja kuue kraadi piiresse. Aasta viimane päev tuleb samuti tuuline, soe ja niiske. Ja spordisõnumid on meil ka. Ragnar Kaasik. Eesti naiste võrkpalli karikavõitjaks tuli Kohila Võrkpalliklubi, kes võitis tänases finaalis TTÜ kolm. Üks. Kohila läks mängu kaks. Null juhtima, loovutades TTÜ-le esimestes geimides 17 ja 15 punkti. Kolmanda geimi suutis TTÜ aga 25 21 võita. Kuigi ka neljandat geimi juhtis TTÜ juba 24 21, kogus Kohilas järel viis punkti järjest ja kindlustas punktidega 26 24 endale. Tiitlivõidumeeste karikavõitja selgub kell 19 algavas finaalis, kus omavahel kohtuvad Tallinna Selver ja tiitlikaitsja Pärnu. Otepääl jätkusid täna Eesti lahtised meistrivõistlused laskesuusatamises, kui kavas olid jälitussõidud. Eile sprindidistantsil Eesti meistriks tulnud Johanna Talihärm oli võitmatuga täna. Talihärm läbis 10 kilomeetri distantsi ajaga 31 17 ja eksis nelja lasketiiru jooksul kokku kolm korda. Teisena lõpetas Olga Poltoranina, kes jäi võitjale alla 25 sekundiga. Eksimusi temal samuti kolm. Vaid ühe möödalasu teinud Kadri Lehtla tuli pronksile, kaotust võitjale 44 sekundit. Meestest oli võidukas Roland Lessing, kes läbis 12,5 kilomeetri sõiduajaga 33 50. Aitäh ja selline sai Päevakaja 29. detsembril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.