Omal ajal mõeldi meile, et niinimetatud rahvademokraatia maades on elu meiega võrreldes lausa lust ja lillepidu. Meenutagem pisut, kuidas olid lood Saksa DV Tšehhoslovakkias. Tollal meile neist palju ei räägitud. Saksa Demokraatlikust Vabariigist pidi saama hiilgav näide, mida sotsialism on toonud sakslastele. Sealne liider oli Walter Ulbricht'i, ehkki presidenditoolil istus Wilhelm Piik kuni surmani 1960. aastal ulbrichtoni natside eest põgenedes jõudnud üle Pariisi ja Praha Moskvasse, kus ta 1945. aasta aprillis tagasi kodumaale tuli. Ta läks ajalukku Berliini müüriehitajana pärast seda, kui ta kaks kuud varem oli jõudnud sõnaselgelt kinnitada. Kellelgi pole kavatsust müüri püstitada. 1953. aasta suvel näitasid sakslased õieti esimestena hambaid, nõudes meeleavaldustel vabu valimisi, piiri kaotamist kahe saksa riigi vahel ja poliitiliste vangide vabastamist. Vaja oli nii-öelda vennaliku abinõukogudearmeelt. Surma sai üle 200 inimese. Pärast läks kohtu alla peale Berliin lastega 18 Nõukogude sõdurit, keda süüdistati moraalses kapitulatsiooni demonstrant idees. Nad olid keeldunud tunnistamast relvitud inimesi. Tšehhoslovakkias läksid asjad üsna varakult viltu. 1948. aastal oli kõik kena. Võimule tulid niinimetatud natsionaalkommunistid eesotsas Clement Kotwaldiga. Tema ajal langetati 230 surmaotsust ja üle 200000 inimese vangistati või saadeti sunnitööle. Kotwaldi parem käsi oli Rudolf Slanski Saltzmann, kes viibis sõja ajal Nõukogude liidus. Muide, 1943. aasta suvel jäi Moskvas teadmata kadunuks tema tütar, kes oli läinud vennaga parki mängima. Põhimõttel usalda, kuid kontrolli avastasid vastavad nõukogude organite Tšehhoslovakkia juhtkonnas on ebaterveid meeleolusid. Kotvalda ohverdas oma kaastöölise ja aitas lavastada sünge farsi, mis meenutas täpselt Stalini 1937. aasta protsessi. Kohtu alla anti Slanski koos 13 kaasosalisega, kellest 10 olid juudid, nagu ta isegi pärast vastavat töötlemist tunnistasid kõik kenast süüdi. Säilinud on filmikaadrid sanski tunnistustest kohtus, kus ta palub määrata endale surmanuhtlus. Mõistagi täideti ta palvetööliste kiiduavalduste saatel hukatiga 10 kaaskohtualust, kes kõik olid süüdi trotskistid Tito istlitsionistlikus tegevuses ja Ameerika imperialismi teenimises. Kõik nagu oli olnud viie aasta eest Moskvas Slanski poodi üles kolmandal detsembril 1952. Tema tuhk puistati ühele jäätanud teele Praha lähedal. Et tegemist oli kohtupidamisega juudi kommunistide üle, on selles nähtud eelmängu Moskvas lavastatud juudi arstide protsessile mille lõpplahenduse katkestas Stalini surm. Piirdume praegu selle lühikese meenutusega, kuulates Karel koti laulmas. BBC laulu Mu tütarlaps on nagu roos ma Tilinka ja kruuse jess. Ja. Siis. Ja see