Uudistetoimetus võtab kokku 2016. aasta sündmused, stuudios on toimetaja Kai Vare. Sel aastal pöördus Eesti poliitikamaailm pahupidi. Edgar Savisaar kukutati Keskerakonna esimehe kohalt, erakonna juhiks sai Jüri Ratas. Tänase Reformierakonna poolt juhitud valitsus see seisab ja see valitsus tuleb lõpetada. Ratas hakkaski paar nädalat hiljem juhtima valitsust. Eesti vabariigi presidendiks valiti Kersti Kaljulaidi. Ma tänan riigikogu selle usalduse eest, meie koostöö tuleb sõbralik ja hea. Britid otsustasid rahvahääletusel Euroopa Liidust lahkuda. Sel aastal tabas Euroopat mitu terrorirünnakut. Esmakordselt oli hukkunute seas ka kaks Eesti kodanikku. Terrorirünnakud on andnud tõuke populismi ja äärmusluse esiletõusule. Kõige mustem stsenaarium on trump pluss Marin Le Pen ja niisugune Steinmeier loos moodustaksid sellise rosolje, mis oleks. Lihtsalt hävitum. Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Donald Trump ärimees, kel puudub poliidiga kogemus ja kelle võit tundus kampaania alguses mõeldamatu. Aivo B. Ja R. Esmalt lubas trump Ameerikasse töökohti juurde luua. Venemaa jätkas tänavu vägede koondamist oma läänepiirile ning sekkus otsustavalt Süüria konflikti. Eesti võttis tänavu vastu esimesed Euroopa Liidu jaotuskava alusel siia saabunud põgenikud. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et Eestis põgenikele loodud tugisüsteem töötab. Kõige keerulisem on olnud keeleõppe. Haldusreform jõudis sel aastal murdepunktini mitmel pool. Liitumisotsused tehtud, osa omavalitsusi. Tõsi viimase hetkeni, et riigikohus haldusreformi seaduse põhiseaduse vastaseks kuulutab. Nii, aga ei läinud. Tulevad küll sundliitmised kui vaja on, sest et eesmärk ei ole mitte meeldida, vaid eesmärk on teha ära haldusreform. Niimodi. Et meil on tugevad omavalitsused, tants ümberjagamismajandusega. Ta on aasta jooksul andnud tööd ajakirjanikele, poliitikutele ning isegi politseile. Aga selgust, kas ja mil moel võiks Uberi ja Taxify laadsed sõidujagamisteenused seadustada tänini saabunud pole. 2016. aasta läheb ajalukku, kui Eesti Rahva Muuseumi valmimise aastal imesid juhtunud on valmis Hermann avatud Tartus Raadil alates oktoobrikuust ning külastajate arv on esimese kolme kuuga tõusnud juba üle 90000. Ja Eesti ilmast paljude aastate keskmisega võrreldes on nüüd ööpäeva keskmine õhutemperatuur keskmise lähedal. Poliitikas oli see presidendivalimiste, Keskerakonna ja Reformierakonna aasta Edgar Savisaare Taavi Rõivase langemise aasta ja kui Savisaare Rõivase saatus võis mõninga ette ennustada, siis vaevalt veel suvelgi oleks keegi pakkunud varianti, et aasta lõpuks on meie president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Rataselt aga kõigest järjekorras. Uku Toom. Keskerakonnas oli kongressi järgselt kandunud sõda piirkondadesse, kus jätkus võitlus võimu pärast Savisaare ja Kadri Simsoni pooldajate vahel. Pärast mõnda kohustuslikku tulemust siia või sinnapoole löödi oluline lahing Tartus, kus Oudekki Loone ei suutnud kukutada Aadu Musta uus, veel tähtsam jõukatsumine peal, kus valiti fraktsiooni esimeest. Savisaare favoriit oli Jaanus Karilaid, keda toetas ka erakonna juhatus. Fraktsioonis võitis aga Kadri Simson ja karilaid võttis kaotusest hoidiselt vastu. Kadri võitis napilt, aga kindlalt Demokratia. Heimar lendil oli demokraatiast hoopis teistsugune arusaamine. See, mis siin toimus, oli kohutav, ebademokraatlik tollitana, adresid sõdur. Ma poleks uskunud. Igal juhul olid jõuvahekorrad paika pandud ja nüüd tagantjärele targana võib öelda, et see oligi otsustav pööre. Sellest hetkest peale ei saavutanud Savisaare leer enam mitte ühtegi võitu ja kui Toompeal kaotas karilaid, siis juunikuus volikogus kaotas juba Savisaar ise hääletamisel. Kas erakonna presidendikandidaat on Edgar Savisaar või Mailis Reps, võitis Reps veenvalt. Esimene emotsioon on väga hea, väga-väga hea, et tuleb kõigil ühiselt tööd teha, et me ei näeks seda erakonna lõhkumisena. Tulemegi nüüd presidendivalimiste teema juurde sellel rindel andis avapaugu Reformierakonna auesimees Siim Kallas, kes teatas juba aprillis, et soovib presidendiks kandideerida. Mul on selleks sügavalt isiklik põhjus, ma tahan, et see maa ka pärast seda, kui minu aeg täis saab ja kui lapsed on lapselapsed, on küpses eas nii-öelda, et see maa oleks ikkagi kõige parem maa, kus elada. Erakonna esimees Taavi Rõivas kinnitas, et erakond enne suve lõppu oma otsust ei tee. Ma arvan, et praeguses faasis oleks ennatlik osa kandidaate nii-öelda platsilt eemale lükata ja öelda, et, et meie jaoks on ainult üks võimalik kandidaat. Veidi hiljem kutsus Reformierakond otsima ühisosa kandidaatide toetamiseks, samas ei suutnud valida, keda siis omadest toetada. Kas Siim Kallast, Marina kaljuranda või Urmas Paeti ja see lõhkine küna jäigi neid saatma. Aga kandidaate tuli üha juurde. Esmalt teatas oma kandideerimisest Allar Jõks. Kolleegid küsisid minu käest, et kas see on jälle mingi noor teatriprojekt ja ma ütlen teile, et ei ole. Siis leidis EKRE volikogu, et Mart Helme on väga hea kandidaat presidendiks. Kui me vaatame praegu ka sedasama Postimehe küsitlust, milles väidetakse, et minul just nagu šansse ei ole, siis seal on suurusjärk 90 võimalikku valijameest, kes ei ole oma otsust langetanud. Järgnes suhteliselt rahulik suvi, kus räägiti ühise kandidaadi otsimisest, aga tegelikult selleks midagi ei tehtud. Lõpuks pidi aga ka Reformierakond ära otsustama, kelle nad oma kandidaadiks esitavad. Valik langes Siim Kallase kasuks, aga kohe suutis Taavi Rõivas taas vee sogaseks ajada ja lubada Marina rannale, et kui riigikogus presidenti ära ei valita, toetatakse valijameeste kogus teda. Me ei tee mingit saladust sellest, et kui tõesti peaks ebaõnnestuma, siis tõepoolest on meil võimalus Marina kaljuranda toetada ja see oleks väga loogiline ja minu meelest väga õige käik, sellisel juhul Nädal enne valimisi leppisid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid kokku, et esimeses voorus toetatakse Eiki Nestorit võimalikus teises voorus Siim Kallast. Sellega olid ka sotsid mängus sees, sest nende endi häältest poleks kandidaadi ülesseadmiseks piisanud. Lahinguväli oli ette valmistatud, kuigi oli ette teada, et ega sellest kellegi jaoks mingit võidukat lahingut ei tule. Põhiline huvi oligi see, kui palju keegi täpselt hääli kogub ja kes on need kaks, kes pääsevad edasi. Valijameeste kogusse pääsesid Siim Kallas ja Mailis Reps. Pärast viis tundi kestnud vaidlusi otsustas Reformierakond jätkata Kallase toetus tamist. Marina kaljurannareaktsioon. Muidugi on pettumus, aga noh, oleneb palju raskematest olukordadest välja tulnud ja see ei ole sellega võrreldav. Veidi hiljem teatas Kaljurand Otsustasin ma, et on Eesti riigile hea, kui ma jätkan välisministrina. Aga möödus veel üle nädala ja jutt oli hoopis teine. Täna hommikul viisin ma tagasiastumisavalduse peaministrile ja täna on mu viimane söödav. Nagu me teame, järgnes kandideerimine ja üsna suur põrumine valijameeste kogus. Tõsi, ega kedagi teist ka presidendiks ei valitud. Kõige rohkem hääli kogus Siim Kallas, kõige enam võisid rahul olla Mailis Reps, Allar Jõks, riigikogu esimees, Eiki Nestor. Rahul ei olnud. Päev läks luhta, president jäi valimata, eks see näitab ka seda, et kui erakonnad ei ole võimelised koostööd tegema siis jääb president valimata. Nii riigikogus kui valimiskogus siin suurt vahet ei ole. Nüüd läks aga kõik edasi kiirtempos ja juba järgmise nädala keskel esitles Nestor riigikogu vanematekogu nimel ajakirjanikele Kersti Kaljulaidi. Oleme teinud ettepaneku Kersti Kaljulaiule olla kandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale kolmandal oktoobril Riigikogus toimuvatel valimistel. Ja Kaljulaidi, see on väga keeruline otsus. Arvestades laupäeval kujunenud olukorda, siis vastutus on meeletu ja ma ootan sele. Mõni päev hiljem oligi Kersti Kaljulaid 81 häälega riigikogu poolt Eesti vabariigi presidendiks valitud. Ma tänan riigikogus selle usalduse eest, meie koostöö tuleb sõbralik ja hea. Selles olen ma täna täiesti veendunud. Sellega on nüüd ühel pool võime pöörata pilgu tagasi Keskerakonna käekäigu juurde. Vastuolud püsisid aasta jooksul vahetus erinevatel põhjustel mitu peasekretäri, samuti volikogu esimees Simsoni leer jätkas survet ja võitis ühe positsiooni teise järel. Volikogueelne pressikonverents oktoobris oli aga oluline hoopis teisel põhjusel. See oli praeguse seisuga viimane kord, kus ajakirjanike ees nähti Edgar Savisaart ja rohkem kui volikogu tööst. Räägiti eelolevast kongressist, sest oli ette teada, et tund aega hiljem teatab Jüri Ratas, et ta kandideerib erakonna esimeheks. Mis ka juhtus? Jah, ma olen valmis kandideerima Keskerakonna esimeheks viiendal novembril peetaval Keskerakonna kongressi. Savisaar kinnitas, et tema kandideerib igal juhul ka ja loomulikult võidab. Aga eemal, nii mina kui Jüri Ratasel on mõlemad kandideerinud ja ka erakonna kongressil, nii et ega ma ei oska olemas, saab olema väga palju teistsugune, aga sõrmega vaatamine. Savisaare kõneisikuks kujunenud Peeter Ernits selles nii kindel ei olnud ja ähvardas juba niinimetatud Savisaare nimekirjaga kohalikel valimistel. See ei ole bluff, see on väga reaalne võimalus. Savisaare toetajad püüdsid paidesse mõeldud kongressi Tallinnasse tuua ja veetseks muuta, aga nad ei suutnud enam midagi kontrollida ja Savisaar sai esimest korda aru, et see ongi kaotus ja kongressile Ratase vastu ei läinud. Et midagigi oleks, läks kandideerima Yana Toom, kuigi tema ei ähvardanud. Keskerakond jääb kahtlemata ühtseks ka peale kongresse. Olenevalt sellest, kes meist võidab Küll aga oli, rääkides Savisaarest hüsteeria lähedal, Marika Tuus-Laul. Täna siin plaanitakse dema kollektiivset hukkamist. Paide on selleks igati sobiv paik. Mäletame ajaloost, et pärast Jüriöö ülestõusu kutsuti neli kuningat paidesse. Nad tapeti reeturlikult. Aga Edgar Savisaare aeg oligi läbi. Kongressi andis kindla võidu Ratasele, kes deklareeris. Tänase Reformierakonna poolt juhitud valitsus, see seisak ja see valitsus tuleb lõpetada. See aeg tuli kiiremini, kui keegi sel hetkel aimata oskas. Koalitsioon lagunes juba järgmisel nädalal ja peaminister Taavi Rõivas teatas On täiesti selge, et selle koalitsiooni koostöö on läbi. Eile teatasid nii sotsiaaldemokraadid kui Isamaa ja Res Publica Liit koordineeritult, et nemad on valmis vasakpöördeks valmis Keskerakonna juhitavaks valitsuseks. Riigikogu hääletusel andsid viis fraktsiooni kuuest oma hääled Rõivase vastu ning kõik läks väga kiiresti. Uus Jüri Ratase valitsus andis ametivande juba kahe nädala pärast, aga aasta ei olnud veel sellega läbi. Väärib äramärkimist, et prokuratuur sai lõpuks ometi esitatud süüdistuse Edgar Savisaarele. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Ning etteheited on siis tehtud Edgar Savisaarele altkäemaksu võtmises suures ulatuses, keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses rahapesus suures ulatuses ning linnaeelarveliste vahendite omastamises suures ulatuses. See kohtusaaga algab järgmisel aastal ja järgmise aasta algul selgub ka, kes juhib Reformierakonda, sest tuli see, mida oli oodata. Taavi Rõivas teatas, et paneb erakonna juhi koha maha. Üks selline väga oluline etapp on mul olnud kanda siin kolm aastat, et nüüd ma tunnen, et on kõige õigem, et anda teatepulk järgmisele. Reformierakonna esimees selgub nädala pärast, aga see on juba uus aasta. Eesti kohalik poliitika torm on siiski vaid väike virvendus suurte protsesside kõrval, mis leidsid aset sel aastal Euroopas ja USA-s. Senised tõekspidamised ja väärtused said tohutu tagasilöögi. Selle ilmekamad väljendused olid hirmu külvavad terrorirünnakuid ja brittide otsus astuda Euroopa Liidust välja. Mis edasi, kuhu Euroopa ja kogu maailm on teel, sellele proovis vastust leida Indrek Kiisler. Kas 24. juuni varahommikul BBC uudisteankur? Ta ütles, et ajalooline otsus on sündinud. Britid lahkuvad Euroopa Liidust. Kuigi lahkumiskõnelused pole veel alanud on see esimene hoiatusmärk. Inimesed pole mitte ainult rahulolematud euroliidu ja Euroopas toimuvaga vaid hääletavad juba ka jalgadega. Mille vastu siis oldi? Lühidalt kokku võttes inimesed nii Briti saartel kui ka mujal Euroopas kardavad euroopaliku ja harjumuspärase eluviisi kadumist. Eelkõige süüdistatakse selles sisserännanuid. Üks Birminghami naine selgitas seda meie toimetaja Kristi Sobakule. Te näete väljend share'i Choosund Ruby poon vajudes treibow riiki on juba tulnud suur hulk inimesi, neil kõigil sünnivad lapsed. Nende kõigi jaoks ei ole koole infrastruktuuri ja kui see nii jätkub, muutub olukord kõigi jaoks väljakannatamatuks. Ning islami taustaga terroristide tegutsemine andis eurooplaste kartustel aina hoogu juurde. Brüsseli lennujaam 22. märtsi hommikul. Ülevaate teeb Johannes tralla veidi enne kella kaheksat teisipäeva hommikul kolm saabuvat kolm meest taksoga brüsseli lennujaama väljuvate lendude alas jäädvustab nad turvakaamera kohvrikärudega. Mehed hargnevad ja loetud sekundite pärast raputab lennujaama kaks järjestikust plahvatust. Kolmas, kõige võimsam kohvri pomme ei lõhke seda lükanud valge jopega, mees põgeneb sündmuspaigalt. Aga sellega õudus ei lõpe. Veidi enam kui tunni aja pärast laseb end õhku enesetaputerrorist Maalveeki metroojaamast väljuval rongil. Euroopa Komisjoni nõukogu peahoonest paarisaja meetri kaugusel asuvast jaamast tormavad hommikusel tipptunnil tänavale haavatud Jaapanini. Kas inimesed kaks minutit võib elus väga palju muuta? Ma olin just eelmises metroos. Ma tulin siit järgmisest metroost just välja ja, ja juba jooksis turvateenistus ja käit paanikas välja, et oli plahvatus ja mina veel naeran Mess plahvatused majja, tulin metroost just praegu välja, et kõik oli korras. Neljateistkümnenda juuli õhtunitsas terroristi juhitav veok kihutas rahvuspüha tähistava rahva sekka ning esmakordselt oli ohvrite seas ka Eesti kodanike toonane välisminister Marina Kaljurand ja president Toomas Hendrik Ilves. Esmakordselt on puudutanud terrorirünnakud meid niivõrd vahetult meie oma inimesi. Lootuseksin saabusid eile hilisõhtul, kui saime teada, et me oleme kaotanud armastava vanaema ja andeka noore mehe Siia juurde võib lisada Berliini jõuluturu ründamise ja mitmeid väiksemaid tappa talge, mille korraldajad olid islamiäärmuslased. Terrorirünnakud on andnud omakorda jõudu juurde liikumistele, keda veel hiljuti nimetati äärmus populistideks kuid nüüd püüdlevad nad mitmes riigis, sealhulgas ka Saksamaal ja Prantsusmaal võimule. Politoloog Tõnis Saarts ütles, et populistid üritavad näidata, et just nemad suudavad riigi rahvale tagasi anda. Populismi peamiseks tunnuseks on kujutelm, et ühiskonnas on paks üksteisele vastanduvat ühtset rühma rahvas ja eliit kusjuures rahvas peaks justkui demokraatia tingimustes valitsema. Kuid korrupeerunud eliit Andalt võimu käest võtnud populistide eesmärgiks ongi võim rahvale tabas anda ja oma sõnul esindavakina poliitikas seda ehtsat rahva häält. Nii islamiäärmuslaste kui ka immigratsioonivastaste liikumiste levikul on plahvatuslikult aidanud kaasa sotsiaalmeedia, kus hinnanguliselt on kordades rohkem ruumi libauudistel ja vihakõnel kui kontrollitud faktidel. Kaalutletud arvamustel. Näiteks Pariisi terrorirünnakute peakorraldaja pole tema advokaadi väitel kunagi koraani lugenud küll radikaliseeru seda läbi Facebooki rämpsposti lugedes. Ja omavaheline vastasseis Euroopas aina kasvab. Islami ja välismaise taustaga inimesed tunnevad ennast järjest tõrjutumana, immigratsioonivastased aga leiavad õigust Euroopat tabanud terrorirünnakutes. Samal ajal on üsna vaikselt käivitunud Türgi euroliidu lepe, mis lõikas põgeniketulva Kreeka saartele peaaegu ära. Hoolimata Türgi riigipöördest ja suhete halvenemisest lääneriikidega on kokkulepe küsinud ja põgenike tulv Euroopasse on kordades vähenenud. Need, kes siiani jõudnud, nende eesmärk on endiselt pääseda unistuste riiki, milleks on Saksamaa või Rootsi. Johannes Tralla käis ühes Kreeka põgenikelaagris, mis oli rajatud kiirteeäärsesse bensiinijaama telklaagris torkab silma kaks asja. Inimesed on vaatamata Muzardavale olukorrale väga sõbralikud ja siin on meeletult palju lapsi. Samal ajal tekitavad laagri keskel elevust kaks Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti töötajad, kes jagavad ümberpaigutamise ankeete. 15 päeva eest kummipaadiga Kreekas maabunud Süüria abiturient tahab tulla siis keeldus esmalt sõrmejälgede andmisest, sest lootis varjupaigataotluse esitada Saksamaal. Näinud sulatada piire, täitis ta eile ankeedi ja ootab nüüd ümberpaigutamise otsus. Bensiinijaama, kuhu autod enam sageli tankima ei satu, on püsti pandud telefonide laadimisjaam. Poolesaja pistiku külge ühendatud nutitelefonide ekraanidelt takse siin lugeda vaid üht sõnumit. Et piirid on taas lahti ja saab edasi liikuda Saksamaa poole. Arvestades meeleolusid Berliinis, Brüsselis ja teistes Euroopa pealinnades võib seda sõnumit siia bensiinijaama veel väga kauaks ootama jääda. Milline on aga meie vastus nii iseendale, põgenikele kui ka tervele maailmale? Kas me suudame korraldada oma elu Euroopast nii et meie eluviis, demokraatia, vabadus, iga inimese väärikuse austamine sõltumata tema päritolust, jääb püsima? Praegu me sellele kindlasti jaatavalt vastata ei saa. Terrorist vihakõnest äärmuslastest räägime me kindlasti ka järgnevatel aastatel. Mis jääb aga alles Euroopa ühtsusest, Euroopa Liidust, milline on kõige mustem stsenaarium? Sellele vastas suvel pärast Brexitit nüüd juba meie hulgast lahkunud väliskommentaator Aarne Rannamäe. Meie loomulikult kardame meie ja väikesed ja need nii-öelda piiririigid. Iga väiksemgi pragu selles Lääne ühtsuse müüris ajab meid närviliseks. Ma ausalt öeldes sellesse brittide Euroopa Liidust lahkumisest seda nii nii väga ei tunneta, seda probleemi. Asjad võivad muidugi halvaks või hapuks minna kõige mustema stsenaariumi järgi. Kõige mustem stsenaarium on trump pluss Marin Le Pen ja niisugune Steinmeier lus moodustaksid sellise rosolje, mis oleks noh, tõeliselt hävitav. Lõppeva aasta üks märkimisväärsemaid sündmusi terve maailma jaoks oli Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ameeriklaste enda jaoks oli see kõige vihasem ja labasem kampaania, mida üldse mäletatakse. Mall Mälberg. Donald Trump sai 290 valijamehe häält, Hillary Clinton 232 silmaga nähtav võit, samas rahva hääli sai Clinton ligi kolm miljonit rohkem. Niisugune on USA valimissüsteem, mille kohta sel aastal räägiti rohkem kui tavaliselt, et seda tuleks muuta. Mitte kunagi varem pole presidendikandidaadid teineteise pihta selliseid räpaseid vihjeid loopinud. Kord üks näide, mida ütles tulevane president Hillary Clintoni kohta. Veerunud tal on palju kuritegusid hinge peale ta satub uurimise alla pikaks ajaks Järvas trump Silarist enda kohta ütlusteni ajuobee. Ja kui palju ta minust saab presidendina kõige parem töökohtade looja, kelle jumal on iial loonud. Olen, ütles president Obamaga sõna sekka. Tõendiks saada päriselt kohe, kui selgus Trumpi võit, muutus olukord, mida päev edasi, seda tõsisemaks trump läks ja seda lahjemaks jäid tema kampaania ähvardused. 11 miljoni latiino väljasaatmise asemel lubas ta koju saata miljonit peamiselt kriminaali. Hillary pääses ka terve nahaga, kuna tema trellide taha saatmise asemel leidis trump, et Hillary on juba küllalt kannatanud ja ta ei soovi enam juurdlust algatada. Kaks nädalat pärast valimisi leidis CNNi küsitluse põhjal juba 53 protsenti ameeriklastest et Donald Trump saab presidendina väga hästi või küllaltki hästi. Kama. Kampaania lubadusedki muutusid, kuidas Trumpile hakkas selguma, mida tegelikult saab muuta. Kui ta rääkis oma esimesest 100-st päevast presidendina sisemaininud ta enam üldse müüri Mehhiko piirile kai maininud Obamakeri tühistamist. Tema märksõnad olid töökohad, kaubavahetus, energia, aga kõike seda rakendatakse Trumpi sõnul ühe eesmärgi taha. Ameerika on kõige tähtsam. Johvers uue transpordi üle jõu siis ameerika tuleb seada esikohale, olgu see siis terase tootmine, autode valmistamine või haiguste ravi trump, lubas töökohti ja tõotas sellega tegelema hakata kohe esimesest päevast presidendiametis. Kui trump sidusama valimiskampaania tavade põlastamise ja poliitiliste normide peale solitamisega siis see töötas paremini, kui keegi eales oleks oodanud. Nüüd, mil ta presidendiks valituna kasutab sensitiivsed diplomaatiliste protseduuride puhul sama ootamatult ja ettearvamatut juhtimisstiili on see tekitanud parajat tormi nii kodus kui välismaal. Üle välispoliitilise Washingtoni käis šokilaine ja suhetes Hiinaga tekkis diplomaatiline reis. Kui trump pidas otse telefonivestluse Taiwan'i presidendiga. Trump ei ole kindel, et ühe Hiina poliitika on ikka kõige õigem mure Donald Trumpi välispoliitilise kogenematuse pärast suurenes, aga see oli alles algus. Detsembris oli kolm sellist juhtumit, piss panid Washingtoni Trumpi välispoliitika pärast värisema. Pärast Trumpi telefonivestlusi Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte ja Pakistani peaministri Navas sherifiga jäi paljudele mulje, nagu oleks trump vihjanud sellele, et tema Trumpi ajal võib Ameerika välispoliitika muutuda. Ja viimase aja kõige tähelepanuväärsem määramine Ameerika Ühendriikide välisministriks saab Rex Tillerson. Suurärimees ekson mobiili naftakompanii juht, kel pole mingit ametlikku välispoliitilist kogemust, kuid kes on oma energiatehingute kaudu tuttav paljude maailma liidritega, sealhulgas Vladimir Putiniga. Vähemalt esialgu oleks Washingtoni välispoliitiline eliit jälle pöördesse. President Donald Trump koos välisminister Rex Tillerson iga maailma asju ajamas. Tõsiselt. Aga on, nagu on. 19. detsembril valisid valijamehed presidendiks Donald Trumpi mis tähendab ühtlasi ka seda, et tõendeid Venemaa võimaliku sekkumise kohta valimistesse ei ole või neid ei usu. Ning Donald Trump annab 20. jaanuaril presidendi ameti Monte. Venemaa vastasseis suure osa muu maailmaga on pigem kasvanud kui kahanenud. Venemaa jätkas vägede koondamist läänepiirile. Kremli korraldusel viidi läbi viimase 25 aasta mahukamad õppused ning praktikas rakendati uusi sõjatehnoloogiaid Süüria konfliktis. Indrek Lepik teeb ülevaate. Venemaa oli tänavu pea kõige keskmes, olgu selleks ühelt poolt militaarkonfliktid nagu Süüria kodusõda, sõjategevus Ukrainas, viga vägede koondamine Läänemere piirkonda teisalt ka infooperatsioonid, nagu võltsuudiste tootmine lääne meedias või USA presidendivalimistesse sekkumine Hillary Clintoni e-kirjade skandaali kaudu ning lõpuks olid Venemaal sügisel kui üldvalimised, mille võimuerakond Ühtne Venemaa taas võitis. Märgiliselt suurim samm oli Kremli poolt kindlasti Süüria konflikti sekkumine ning samasse mustrisse sobitus ka leppimine Türgiga, kuid tegelikult peab kõiki Venemaa sõjalisi samme koos vaatama. Venemaa on viinud viimastel aastatel läbi õppuseid intensiivsemalt ja arvukamalt kui kunagi varem pärast Nõukogude liidu lagunemist. Muuhulgas peeti alles paari kuu eest selgelt rünnakut harjutavaid dessantväelastega õppusi Pihkvas ning märtsis harjutus üle 30000 vene sõjaväelase, Ahvenamaa gotlandi ja bornholmi kohal põhjamaade ründamist. Reaalselt saab Venemaa neid taktikaid tehnikat kasutada Süürias, kus ta ongi rakendanud mõnda uuemat tehnoloogiat. Teisalt on Süüria pakkunud kattevarjuga kohatistele intensiivsematel rünnakutele Ida-Ukrainas. Suurim diplomaatiline preemia on olnud Moskvale keskne roll Süüria rahuprotsessis, mis viimastel päevadel taas mingit sorti vaherahuni on jõudnud. Suuresti tänu venelaste panusele on saavutanud Bashar al-Assadi väed sisulise kontrolli pikka aega piirderõngas olnud Aleppo üle. Teisalt on tõuganud Venemaa käitumine Läänemere piirkonnas tagant NATO ja tema liitlaste senisest suuremat fookust oma idapiirile. Selle kulminatsiooniks kujunes suvisel NATO tippkohtumisel tehtud otsus Baltimaadesse ja Poolasse alliansi liikmete pataljonid viia. Toonane kaitseminister Hannes Hanso otsuse kaalukust ka ei varjanud. See, mida me praegu siin teeme, on ikkagi väga selge reaktsioon sellele, mida Venemaa lähiminevikus oma naabritega teinud on ja me oleme saavutanud 28 riigi konsensus selles küsimuses ei ole olnud kerge, aga ma ütlen ka, et kui täna oleks minu viimane tööpäev, siis peale neid uudiseid võiks olla väga rahul. Maikuus toimunud Lennart Meri konverentsil tunnistas mulle ka Rootsi välispoliitikaveteran karbilt, et Stockholm on Venemaa tegevusest omad järeldused teinud tões substants, lingvist, protiendad vihe või sa oled seal neid Satš koostöö piirkonna riikidega eraldi, aga ka NATO-ga on märgatavalt suurenenud. Me investeerime kõvasti Õhuväevõimekuste suurendamiseks, samuti allveelaevadesse, mis mõlemad on äärmiselt kõrgetasemelised. Need võimekused on tõenäoliselt kõige olulisemad, tsin piirkonnas sügiseti Venemaale ka duuma valimised mitte üllatuslikult sai selge võiduga seekord Vladimir Putini Ühtne Venemaa. Samas on see vaid üks osa sellest loost. Valimisaktiivsus oli alla 50 protsendi ning selles kontekstis toetas ühtset Venemaad vaid viiendik valimi sealsest elanikkonnast. Neli viiendikku rahvast ei tunne üldse, et neil oleks võimalik poliitikat mõjutada, selgub Levada keskuse uuringust. Venemaa opositsioon on aga nõrk lahendus Neeme raudanalüütik Aleksei Tšadajev sõnu Kristjani Nilsson miili tarre sui elik taratodkatturis nihu vindis. Printsiip ei suutnud isegi oma kindlat valijaskonda veenda hääletama tulema ja seda on näha suurlinnade valimistulemusest. Neile valimistele järgnes üsna pea Donald Trumpi presidendiks saamine USAs. Sealset presidendikampaaniat ei varjutama Hillary Clintoni e-kirjade skandaal, milles USA eriteenistused Kremli kätt näevad. Kuigi trump oli kampaania käigus Putinist väga sõbralikult suhtunud, ei pruugi Washingtoni ja Moskva suhteid järgmisel aastal üldsegi paraneda ning seda püüdnud kongressi vabariiklased korduvalt rõhutada. Uus aasta toob seega palju segast. Milliseks kujunevad siis USA-Vene suhted, kuidas mõjutab Venemaa tegevus valimisi Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on Putini enda tulevik? Kremli noloog, liilia selt. Soova tunnistas Mall Mälbergile, et Putini tuleviku suhtes on hetkel raske ennustusi teha. Rännak kade käsiini kussi, vara veel öelda, see oleks kohvipaksu pealt ennustamine. Kui Putin peaks mingitel asjaoludel lahkuma praegu rohkem šansse sellisel presidendil, keda toetab poliitiline eliit. Igal juhul tuleb ta riiklikest struktuuridest. Aga kas tal õnnestub Venemaad reformida, see sõltub sellest, kui palju inimesed võimule survet avaldavad, ütleb lillaselt saava. Tänavu märtsis saabusid Eestisse esimesed sõjapõgenikud. Reene Leas räägib lähemalt. Teema oli juba aasta varem õhu nii kirglikuks kütnud, et sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse pidas vajalikuks rõhutada Me ei taha, et neid põgenikke, kes Eestisse peaksid saabuma, liigselt siis nii-öelda afiseeritaks või tehtaks neist sellised nii-öelda nagu posteri põgenikud. Aasta lõpuks on Eestisse rändekava alusel ümber asunud 77 põgenikku, siin saavad nad esialgu aastaks elamisloa. Eestis tegelevad nendega Johannes Mihkelsoni keskus ja MTÜ Eesti pagulasabi, kes leiavad tugiisikud, aitavad taotleda dokument, selgitada kooli ja töölemineku võimalusi. Joan Sahharov Johannes Mihkelsoni keskusest ütleb, et saabunute taustad on erinevad ning uue eluga harjumine individuaalne. Kui neil ei ole mingisuguses Väikses Eesti linnakeses piisavalt ümberringi kogukonda, eesti keel osutub neile raskeks, nad on näiteks kirjaoskamatud, pole mitte kunagi õppinud võõrkeelt ja kui nüüd oodata nüüd väga kiirelt eesti keele omandamist, siis nii kiiresti ei lähe. Kõik need võivad lõpuks kuhjuda ja, ja me oleme kuulnud küll, et räägitakse ka välisriikidesse minekust ja nii edasi. Keele õppimine tuleb täiskasvanutel raskemini kui lastel, aga nädala juhtis tähelepanu sellele, et ette nähtud 100 tundi keeleõpet täiskasvanutele on vähe. Nii võib tekkida olukord, kus hoopis lastest saavad oma vanematele paari aastaga korralikud tõlgid. Nagu kinnitab Üheteistkümne aastase Ahmaadi näide. Valgegeen Allan kestumi, korste, kus ta eelmisel aastal õppis kaks korda kaks pluss kaks, kus mu ema, eks tahab nagu õpilane, nagu igav. Ja sa ja Tallinna. Tallinna keeltekool oli üks trend iga nädal kaks korda ja see nagu nagu ei piisa. Johan Zahharov ütleb, et teenuste võrku omavahel toimima saada on olnud keerulisem kui alguses ette kujutatud kriisikolletest. Saabunutena vajaksid mõned põgenikud näiteks kiiret psühholoogilist abi. Psühholoogipoolset posttraumaatilise stressi ja kõige muu diagnoosimist ja sellest lähtuvalt tegelikult ütleme, sellist rehabilitatsiooniplaani tegemist neil tegelikult ei ole, tugiisiku töö selleks ei ole mõeldud, et me peame leidma Eestis psühholoogid, kes tõlgi vahendusel suudaks neid inimesi kiiresti tegelikult intervjueerida. Novembris võeti perevägivalla kahtlusega vahi alla Eestisse paigutatud pagulaspereisa, kelle peres kasvab ka kaks last. Kas psühholoogi juures käimine oleks näiteks vägivalla ära hoidnud, ei tea. Ühe juhtumi põhjal ei saa kindlasti teha üldistusi kõigi põgenike kohta. Küll aga annab see aimu ühest suurest probleemist, mis seoses pagulaskriisiga järjest teravamaks muutub. Mart nutt Inimõiguste Instituudist nimetab seda süvenevaks väärtushinnangute konfliktiks. Räägime euroopalikest väärtustest, siis on sinna kuuluvad sõnavabadus. Sinagi kuulub meeste ja naiste võrdõiguslikkus siia kuulub seksuaalvähemuste kaitse osa Euroopasse tulnud immigrantidest väga radikaalselt on teistsugusel seisukohal. Kas nüüd Euroopa ühiskond need asjad kokku paneb? On väga suur väljakutse ühest küljest nagu multikultuursus eeldab seda, et, et kõikide osapooltega arvestatakse, arvestatakse ka islamiusuliste Euroopasse tulijatega, aga kui nemad ei arvesta meiega? Juhan Zahharovi sõnul selgitustööd jagub. Et nad saaksid aru, et teatud asjad, mis nende koduriigis, mida lahendab kogukond, suuresti on siin politsei lahendada ja selles mõttes me katsume tugiisikuid juhendada, et kindlasti ei saa seda jätta kogukonnakeskseks. Vabatahtlik tugiisik Pille-Riin Lillepalu ütleb, et teadmised Eestist on siia saabunutel küll napid, kuid nende inimeste soovis leida lõpuks rahu, ei ole ta kunagi kahelnud. Kuna need on Aleppo linnast on sõjaka väga väga lähedalt kokku puutunud ja nende suur soov on Eestis siiski stabiilne elu endale luua ja siin rahulikult lapsed üles kasvatada. Vastavalt haldusreformi seadusele pidanuks omavalitsused aasta lõpuks omaalgatuslikult ühinema, enamik on praeguseks kokkuleppe sõlminud. Valitsusel on haldusreformiga plaanis suurendada kohaliku omavalitsuse finantssõltumatust ja anda omavalitsustele üle osa riiklikke ülesandeid. Nendele omavalitsustele, kes millegipärast ei ole ühinenud ja ei täida ka miinimumnõudeid, esitab valitsus hiljemalt 15.-ks veebruariks ettepaneku sundühendamiseks naabrit mitega. Margitta otsmaa võtab haldusreformi senise käigu kokkuhaldusele. Vorm on keeruline protsess, see ei ole lihtsalt piiride muutmine, vaid tähendab kokkulepet, kuidas omavalitsuse juhtimine tulevikus välja näed, kas on osavallad, milliseid teenuseid pakutakse ja milliseid investeeringuid tehakse. Valitsus praeguseks kinnitanud 12 uue kohaliku omavalitsuse moodustamise teiste seas tekivad näiteks Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja vinni vallad. Veel 29 uut piirkonda on valitsuses kinnitust ootamas. Umbes 17 omavalitsust peavad veel omavahel läbi vaikimisi ja üritavad konsensust leida. Aga 26 kohaliku omavalitsuse üksused esitasid riigikohtule taotlused kontrollida haldusreformi vastavust põhiseadusele. Eelkõige vaidlustati sundühendamine, ühinemistoetuste suurus ja viie tuhanded elaniku piirmäär. 1500 elanikuga Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre toob välja veel mõned mured. Oluline on ju ikkagi mingi valla haldussuutlikkus, tema eelarveline olukord ja miks on siis parem see suurem vald? Me ei tea seda, sest arvutused ju puuduvad, suurvallas on ju üks valimisringkond ja kuidas siis sinna väikevaldade esindajad pääsevad? Riigikohus tunnistas kehtetuks vaid valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiiri, milleks oli seatud 100000 eurot. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe põhjendas kohtuotsusteni Kui riik paneb kohustuse, tuleb kaasa anda ka rahakott. Kui vabariigi valitsus algatab kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise siis on see riigi poolt neile pandud ülesanne ja seega peab riik sõltumata nende kulude suurusest, sellest tekkivad kulud katma. Kõiges muus riigikohus põhiseadusega vastuolu ei leidnud. Seadus lubab jätta ka alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuse ühendamata, kui selleks on riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnul kaalukad põhjused. Järgmine etapp on vallal teestade, kui hästi ta saab hakkama? IRL-i juht Margus Tsahkna on aga üsna kindel. Tulevad küll sundliitmised, kui vaja on sundliita, sest et eesmärk ei ole mitte meeldida, vaid eesmärk on teha ära haldusreform niimoodi, et meil on tugevad omavalitsused. Veeretatud on ka mõtet, et uutes suurtes omavalitsustes võiks luua osavaldu, millel oleks ligilähedased ülesanded praeguste valdadega. Näiteks Pärnu linna ja Audru, Paikuse, Sauga ja Tõstamaa ühinemisel sünnib uus omavalitsus, Pärnu ehk linn koos osavaldadega. Neise tegutseks omavolikogu ja neil oleks voli võtta vastu õigusakte. Endine regionaalminister Siim Kiisler osavalla mõtet heaks ei pea. Kui selline otsustatud domine ära kindlustatakse, et öeldakse, et te olete küll üks vald, aga valla sees igaüks teeb ise oma otsuseid ja noh, siis me ju teame, et tegelikult võimekus langeb, mitte ei kasva. Juunis võttis riigikogu haldusreformi seaduse vastu, poolt oli 56, vastu 38 saadikut. EKRE saadik Henn Põlluaas võtab reformivastaste mõtted kokku. See suurendab ääremaastumist, suurendab maapiirkondade tühjenemist. Seetõttu on omavalitsusi, kes suhtuvad reformi külmalt. Olgugi et on korraldatud rahvaküsitlusi, siis need ei ole siduvad. Taheva vallavanem Monika Roggenbaum iseloomustab üldist hoiakut. Enam-vähem pooleks olid vastajate arvamused, ei ole teravat vastuseisu, ei ole ka suurt rõõmu, ühinemise üle on võetud asja täna ikkagi, et see on paratamatus. On ka neid, kes liituda ei taha. Näiteks jäi suur Saaremaa loomisest kõrvale Pöide valda, mis tõenäoliselt sundliidetakse. Peale selle on neid, kes ütlevad, et ei jõua ühinemisprotseduuridega tähtajaks ühele poole. Paljudes paikades vaieldakse ka tekkiva valla nime ümber. Valla nimi on sümbol ning sümbolid on inimeste jaoks olulised. Liitunud omavalitsuses ei tohi olla kahte ühesuguse nimega küla, näiteks Saaremaal on selliseid külasid enam kui 30, kust tuleb endale uus nimi välja mõelda. Eesti luuakse uueks ja me ei pruugi seda pärast haldusreformi äragi tunda. Nii ütleb kohanimenõukogu liige Peeter Päll. Ja sellest oleks kahju, kui hakkavad aadressides olema suhteliselt raskesti kindlaks tehtavad lokaliseeritud nimed nagu lääneranna või või põhjaranniku, need on need nimed, mida praegu tõsiselt kaalutakse. Vaat siis me just nagu rajasime uut Eestit, mille vallanimedel ei ole minevikuga mingit pistmist. Mida sellest kõigest arvab, aga rahvas? Lõppevast oktoobrist korraldab mandri ja suursaarte vahelist laevaliiklust Vjatšeslav Leedo firma asemel riigiettevõtte Tallinna sadam. Riigile kuuluv lennufirma Nordica läks üle oma lennukipargile ja meeskondadele, aga kasumisse jõudmine võtab veel aega. Janek Salme. Mandri ja suursaarte vahelistele liinidele pidid tulema uued Poola ja Türgi tehastest tellitud laevad, kuid tähtajaks ei jõudnud neist liinile mitte ükski. Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad laevandusvaldkonna juht Mart Loik ütles novembris Eesti Päevalehele, et kokkulepitud tähtajad olid ebarealistlikult optimistlikud, viidates seega Tallinna Sadama kahe korruptsioonis kahtlustatava endise juhatuse liikme tegevusele. TS laevad teatas augusti lõbusalt, toob ühenduse tagamiseks liinidele neli asenduslaeva. Neist kolm olid seotud liinide senise käitaja emaettevõte Saaremaa laevakompaniiga. Lisaks oli TS laevad juba varem soetanud samalt ettevõttelt ligi nelja miljoni euroga varulaevaks Regula. Esimene uus laev Türgis ehitatud Leiger jõudis lõpuks Rohuküla-Heltermaa liinile 22. detsembril. Leigri esimese liini reisi tegi kaasa ka meie korrespondent Juhan Hepner. Esimese reisijana laevale tulnud Aado Kallas tervitas kapteni isiklikult kallas ja muljet peale laevaga tutvumist olid järgnevad suur, avar, lai, kohvilõhna täis. Värsket. Esimese sõidu ajal oli laevas reisijaid ligi 40 pea. Kõik, kellega rääkisin, kiitsid, et võrreldes vanade raamidega on Leiger seest avaria moodne. Uute laevade ehitamine ja sellega seotud tegevused maksavad umbes 124 miljonit eurot. Uute laevade hilinemine läheb ettevõttele maksma ka üle viie miljoni euro. Küsisin TS Laevade juhatuse esimehelt Kaido Padarile, millal võib liinil oodata teisi uusi laevu. Jaanuaris kindlasti Tõllu ja teised ikkagi nii Türgi teine laevu, Poola, teine laulu ehk siis Tiiu ja Piret märtsist kindlasti anname sellist väga valmisolekut olla alates maikuust, kus ta teada on, et sellest kahe koma ühest miljonist reisijast 43 protsenti kasutab kolme kuu jooksul suvekuu jooksul parvlaevateenust. Mullu Estonian Airi tegevuse lõpetamise järel tegutsema asunud riigile kuuluv lennuettevõte Nordic Aviation Group võttis märtsi lõpus kasutusele nime Nordica ning tuli välja uue visuaalse identiteediga, mille keskmes on kiili kujutisega logo. Järk-järgult mindi üle oma lennukipargile ja meeskondadele. Bombardier CRJ 900 ja 700 tüüpi lennukeid renditakse pikaajaliselt. Praegu on ettevõtte kasutuses kuus lennukit. Suvel sai avalikuks ettevõtte kahjumiprognoos ning oktoobri algul kinnitas seda riigikogus toonane majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Nordica juhatuse sõnul sisaldab esimese 15 kuu eelarve asutamisest septembris 2015 kuni detsembrini 2016 suures osas ettevõtte käivitamisega seotud kulusid ning käivitus investeeringuid ja eelarve miinus on 15 miljonit eurot. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oodatav kahjum kuus miljonit eurot, 2018. aasta 23 miljonit ning 2019. aastal plaanib Nordica lõpetada kasumlikult. Novembri alguses teatas Nordica, et lõpetab koostöö Sloveenia lennufirmaga Adria Airways ja uueks partneriks saab Poola LOT. Ühtlasi ostis Lott 49 protsenti Nordica tütarfirmast Regional Jet, mis haldab lennulube ja sertifikaate ning tegeleb lennutegevuse Igapäevase käitumisega. Nordica äriarendusjuht. Sven Kukemelk selgitas, miks valiti koosta partneriks Poola lennufirma. Nägime, et sealt üks võimalikke häid partnereid suure sõlmjaamaga, mis on piisavalt lähedal, on vot, kelle kulubaas on küll mõnevõrra kõrgem kui meil, aga siiski mõistlik ja me suudame enda jaoks saada väga hea platvormi ja samal ajal Lotil oli vajadus täiendavate lennukite järgi, millal meil oli võimalik meie käest võtta, eksis Lott erinevalt aadriast oli meile küll ka teenusepakkuja süsteemi mõttes, aga samal ajal ka kui klient ja lisaks sellele ka kui omanik ehk siis oli nõus sisse tulema, ostma siin osaluse ning lisaks sellele ka siis laiendama seda ettevõtet. Nordica prognoosis paar nädalat tagasi ja tänavune reisijate arv tuleb 400000 lähedale. Järgmiseks aastaks prognoositakse reisijate arvu kasvu 50000 kuni 80000 võrra. Ka peaks plaanide järgi lisanduma kaks kuni neli lennukeid ning juurde luurama 80 kuni 120 kohta. Lõppeva aasta üks märksõna on kindlasti ka jagamismajandus Uberi ja Taxify pakutavat sõidujagamisteenused võtavad Eesti taksoturust üha suurema osa, aga ametlikult on tegemist piraattaksondusega. Seda, mil moel püüti aasta jooksul kokkuleppevedusid seadustada ning kas sellel jagamismajandusega üldse mingi seos on, uuris Madis Hindre. Aasta alguses, samal ajal kui Ungari Tšhehhi taksojuhid blokeerisid Uberi vastu protesteerida tänavaid, räägiti Eestis veel täiesti uuest ettevõtlusvormist või õigemini ei pidanudki jagamismajandus päris ettevõtlusolema rohkem selline sõbralt sõbrale andmine, et kui minul on üle ja sinul on puudu, siis mina jagan ning kõik võidavad veebruari lõpus skandis Uberi lobitöö igatahes vilja ning reformierakondlane Kalle Palling tõi avalikkuse ette trükisooja eelnõu. Kirjutame seadusesse võimalikult vähe regulatsioone, et riik ei peaks siis ametnike tasandil järel valvama seda sektorit ja platvormid ise kehtestavad siis oma reeglid. Põhimõtteliselt pidi seadusemuudatuse legaliseerimist seni küllalt piiripealseid kokkulepe veod. Kuu aega hiljem käis peaminister Taavi Rõivas Washingtonis ning kohtus koguni Uberi strateegia direktoriga. Viimane kiitis Eestit eesrindlikud tegutsemise eest, rõivas ise aga rääkis maksutulust. Tulevikus on über uttel see valikuvõimalus võtta selline maksurežiim, kui saad aruandlusega, ei peagi tegelema. Nad annavad automaatselt ligipääsu oma teenistusele ja nad ei pea tegelema deklareerimisega. Algul näis, et taksoettevõtet saadakse sõidujagajate ühte paati. Nimelt pidi seadusemuudatus oluliselt leevendama taksojuhtidele kehtestatud nõudeid. Kaotada lubati kulukas ametikoolitus, seni kohustuslik tegevusluba ja sõidukikaart aga nii libedalt nagu sooviti. Asjad siiski ei läinud. Kui eelnõu esimene lugemine lähenema hakkas, näitasid taksoettevõtted hambaid ning teatasid ajakirjanduses, et sõidujagamine võtab neilt leiva ning sõidujagamine. See pole taksojuhtide sõnul muutkui piraattaksondus. Vähemalt arvasin niimoodi taksojuhid, kes 19. aprillil Toompeale kogunesid. Meil on läbitud koolitused. Meil on taksokindlused mitmekordsed, neil ei ole mitte midagi, tulevad noored poisid peab olema kaks aastat tööstaaži, mina loen seda täielikuks piraatsuseks. Samal päeval tulid Toompeale ka Uberi ja Taxify töötajad ning nendel oli põhjust esialgu rõõmustada. Eelnõu läbis edukalt esimese lugemise ja Kalle Palling lubas, et kohe hakkavad sisuliselt kõiki osapooli arvestavad läbirääkimised. Suve lähenedes tuli aga esimene hoop, kui IRL tegi ettepaneku, et sõidujagamisest võiksid teenida ainult füüsilised isikud. Räägibki Vaher on selge, sõidujagamisel on madalamad nõuded ja taksoteenusel on kõrgemad nõuded. Sellel peab olema ka ilmselge põhjendus ja me oma muudatusettepanekuga selle põhjendusega anname. Kalle Palling vaheriga ei nõustunud. Kui hakkame lähtuma sellest, et sellist teenust tohivad osutada ainult füüsilised isikud, siis ma arvan, et me jõuame selle jagamismajanduse debatiga üsna kiirelt ummikusse ja ummikusse debatiga jõutigi. Taksojuhid võtsid ohjad enda kätte. Need masinad, mis jäävad meile silma taksoteenuse osutamisega ja ei oma selleks taksoveolubasid need andmed kindlasti. Sügise poole edastame politseile. Politsei alustaski sügisel ligi 50 väärteomenetlust, kuid ühegi otsuseni amet veel jõudnud pole. Kui presidendivalimised läbi said, tegi Reformierakond viimaseid jõupingutusi, et eelnõu ikkagi teisele lugemisele saata. Kuid siis kukkus valitsus. Detsembri keskel saadeti riigikogu majanduskomisjonist välja järjekordne seaduseelnõu. Uue plaani järgi on taksoteenuse kokkuleppevedu põhimõtteliselt samad asjad lihtsalt kui esimese puhul võib inimesi niisama tänavalt peale korjata, siis kokkuleppevedu nõuab nutikat platvormi seaduseelnõude kooskõlastusringile. UV-taksofirmade segaduses on aga kaduma läinud üks termin, millest kõik otsekui algas nimelt jagamismajandus ligi 1000 liikmega sotsiaalmeedia grupist. Tõrva Tartu, Tallinn näeb iga päev mitut uut teadet. Nii küsimus, et kas keegi täna Tallinnas tõrva liigub või kes sooviks pärastlõunal tartust auto peale tulla leiavad alati ka vastaja sarnaseid grupp. Küll Tallinnast Tartusse, küll Tartust Võrru sõitmiseks on mitmeid, keegi ei teeni olulist tulu, keegi ei maksa makse ning ilma igasuguse regulatsioonist toimub päris ja sõbralik jagamismajandus. Eesti Rahva muuseum Tartus Raadil sai valmis külalistele avati uus maja selle aasta oktoobris. Muuseumi tuli oodata mitu inimpõlve. Erle Loonurm. Eesti Rahva muuseum on otsinud oma kohta alates 1909.-st aastast, mil kunstikogud on mööda Tartut laiali küll Veski tänava endises kohtuhoones raudteelaste endises klubimajas ning osa kogusid kaar Raadi endises mõisakompleksis. President Toomas Hendrik Ilves ütles ERMi avamisel, et muuseum on kummardus kõigi nende ees, kelle jaoks on eesti kultuuri kestmine olnud südameasi. ERMi oma kodu on tänuvõlg ka nende ees, kes kõige raskematel ja pimedamates aegadel hoidsid alles eestid. Janssid jõudu. Meie lootusele, aegade tuuled ja mitmetel neeled võisid olla meie vastu ükskõik kui karmid kuid rahvana ei jätnud Me aadet ja järjekindlust. ERMis on avatud eesti kultuuri püsinäitus, soome-ugri kultuuride püsinäitus ja rahvusromantilise kunstinäitus. Kunstiajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse Instituudi vanemteadur Andres Kurg ütleb, et ERMi näituste ajalised piirid seavad ka muuseumitöötajatele uued väljakutsed. Et näitustel ikka külastajaid jätkuks. See uus püsinäitus ja soome-ugri näitus on mõlemad esiteks väga suures mahus, et ma ei teagi Eestis võib-olla teisi nii suures mahus näituseid ja teiselt poolt, et nad on väga pika ajaperspektiiviga, et see uus püsinäitus on mõeldud siis 10-ks aastaks, see tähendab hoopis teistsugust näitusest mõtlemise viisi. Esimese kolme kuuga on ERMi külastanud juba üle 90000 inimese. ERMi direktori Tõnis Lukase sõnul on ERM kõikide soome-ugri rahvaste ja kultuuride kodu ja saadik, samal ajal. Saame kutsuda kõiki kogu rahvast, maarahvas, linnarahvas, metsarahvas. Nüüd on meil olemas oma kohtumiste paik. Küllap jääb paljudele 2016.-st aastast meelde see, et asjad läksid nii, nagu me ei tahtnud ja nagu me lootsime, et nad ei lähe. Kahjuks pole ilmselt ka uusaastakarid jätta, sest Brexit peaks hakkama ilmet võtma ja Eesti peab teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujana Brexiti eestvedaja olema. Ees seisavad Saksamaa ja Prantsusmaa valimised ja Donald Trump hakkab mehetegusid tegema. Sügisel on meil endal kohalikud valimised, mis annavad meie poliitikutele jälle võimaluse uutesse madalustesse laskuda. Aga loodan, et saab ikka nalja ka. Ka 2016.-st aastast on meil tallele pandud mõned pärlid meie poliitikutelt. Sadam tegeleb edasi plaaniga B, neile tuleks ka mingil määral seda töörahu anda, sest ma võib-olla toon natukene sellise kentsaka võrdluse. Mul üks kolleeg, kes tegeleb majade hooldamisega vanalinnas ja tal on ikka vahel selline olukord, kus ta peab minema vanalinna kitsastesse torudesse minema avastama seda, et keegi on üritanud tualettpotist lasta kampsunite alla, siis on tema seal põlvini sees ja üritab seda olukorda lahendada sadama ka tegelikult on täpselt samamoodi see olukord, et nende ülesanne äriettevõttena lahendada. Ma selle teemaga pikalt tegelenud saada, kui rääkida laste soomlasest, siis kui mehed räägivad, et on tegelenud, siis on väga tore tegevus, võiks öelda. Aga ma tahtsin öelda seda, et ega valitsus tööplaan on täis armastust kui armastus perede vastu armastust inimeste vastu. Täna me otsustasime fraktsiooni koosolekul. Järgmistel tööseminaridel alkoholi üldse ei võta, kõik võtavad kaasa mahlapakki. Oleme kuulnud peent eesti keelt. Vaadates just peaasjalikult viimase nädala erinevaid sisendeid, mis on tulnud erinevate organisatsioonidega Kes on suuremal või vähemal määral puutumuses, siis siis autodega? Ja oleme kuulnud ka sisutihedaid vastuseid. Ja nüüd me siis olema kabinetis selle jaoks, et langetada otsused, otseselt tulevad ja, ja otseseid on päris otsused. Ma loodan. Ega meie uudistelugejaid isegi keele kuradist puutumata jäänud. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asjade asetäitja Kristo Põllu kinnitas usutluses Ramon fondsega sõnul häkiti firmad välisriikide Selverites vabadust välisriikide serverites. Ettevõtlusminister Liisa Oviir esitab valitsusele ettevõtluse kasvustrateegia täitmise möödunud aastaaruande ori. Oliivi sõnul. Tore, et tulite meiega ja uuel aastal jätkab uudistetoimetus uue hooga. 2016. aasta kokkuvõte tõid teieni Kai Vare stuudios ning Annika elemetsiaalne Reinberg helipuldis. Austria arheoloogid teatasid, et avastasid 1500 aastat vana puujala. Olge palun libedaga ettevaatlikud, kena õhtut.