See oli kolmapäeval, Kadrioru kunstimuuseumis oli kogunenud kenakene hulk kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstihuvilisi. Alguses istuti ühises kohvilauas, vaadati äsja üles pandud maale, aeti juttu tööde autori praegu Rootsis elava eesti kunstniku Erik Haameriga. Siis hakkas kunstnik liikuma ühest saalist teise, jagades seletusi ja kommentaare oma töödele. Ja seda ehtsarlasliku huumoriga, sest Eerik Haameri sünnimaa ongi Saaremaa. Virvendab saarena, see ei ole välja tulnud seal kõik muu vaimse inimeste vaim, see on seal seal kiirother naised, mis korjavad. Otra käsitsi klibu vahel kasvavast kiviklibu ja väetiseda Adruga kiirassaarest. Tiitusele aga see on nii Saaremaa naised, oma lapsi imetlesid kõiki tööpõllutöö redid, naised, mehed olid põõsaste all ja pikas faas ja otseselt tuul ära vaid. See on üks Ruhnu maastik maa Ruhnus mitu korda. Külalisterohke see kunstielu, sest nädala lõpus jõudsid siia Soome skulptorid, aga oli ka üks eesti keelt venel külaline Kadriorus Kunstimuuseumis, direktor Inge Teder. Naljas on meie kauaoodatud Eerik Haamer ja meie vana sõber ja meie vana tuttav. Teatavasti korraldasime temaga tema esimese personaalne kütuse 1970. aastal, kui Eerik Haamer oli ise veel siin ja siis muidugi tekkis väga selline suur soov vaadata tema loomingut ka tervikuna, sest tol korral me saime esitada ja ainult kodumaal loodud teosed. Neid on küllalt palju. No neid on ka juba palju ja ma ütleksin nii, et see on ju väga oluline osa ülitähtis osa meie 30.-te aastate kunstis, sest Eerik Haamer oli ju see, kes viis Eesti kompositsiooni maali väga kõrgele tasemele. Võiks peaaegu öelda. Nii kõige kõrgemale, kelle kohta on öeldud, et ta elustas meie saarte ja Saaremaa teema ja, ja saare inimese teema. Kuid minu jaoks ise esitanud pärit ja see on tal muidugi hinges kogu aeg nägudega. Täna meile kinnitas oma sõnavõtus. Aga minu jaoks on vist oluline ikkagi see. Saareteema on tale nagu vahendiks teeks mida mööda saab ta üldse läheneda inimesele ja laulda oma suurt ülistuslaulu inimesele tema tööle ja tema olemisele kui palju tema teeneid oma töid kaasa praegu praegu ta tõi kaasa 20 tööd, mis on muidugi väike murdosa kõigest sellest, mis on loonud, võib olla kaasa toodud osa natukene, võib isegi olla veidike juhuslik, sest teatavasti tema ei võtnud mitte oma ateljeest, vaid erakogudest koguti kõikjal. Ja noh, inimesed on tema piltidega kodus harjunud ja kõik inimesed lihtsalt ei suutnud näituseks loobuda. Ja ta ise ütles mulle, et oleks mõnda past reegel tahtnud, kuid ka see 20 tööd annab meile ülevaate tema loomingust 50.-test kuni 70.-te aastate keskpaigani välja. Ja me näeme kõikide olulisemaid arenguetappe ja kuus vanade töödega, nii nagu meil praegu on välja pandud, moodustab siiski praegune näitus tervikliku Eerik Haameri loomingulise arengukäigu. Haamer, kuidas teile nüüd hingele ja südamele tundus, kui te meie esindusnäitus hoones Kadrioru lossis näete oma noores põlves tehtud töid, mis siin hoiul on, jama, praegusi töid nii kenasti koos. Väga liigutav neid vanu asju. Seal paljunes õpilase vigu ja mis on lähedane või mis on iseenesestmõistetav Saaremaa inimesi, nagu te ütlesite, saarlased, õiged inimesed. Helgatsukesega keelt, see keera k. Siis ütlesime seda, aga siis vana Paiveriga kuulasid, kuulas minu meelest põrin seik, kui palju te olete nüüd ilusat Eestimaa kevadet näinud sel aastal? Siin on ka varem. Ja kas need õitsevad ja on ilus küll. Aga Elisa, Stalini fantast, Silvi on seal nii palju rohelist, seda te peate hoidma. Need rohelised alad jääksid seal hirmus vara terve elanikkonnale, see on tähtis. Kui tihti tused Rootsimaal väljas on? Olge nüüd väga palju ei ole, on kõige suurem lits, oli Upsar kultuur majas neli-viis tagasi niuke kutsutud näitus, see kõige suurem näit. Roots. Muidu mul on väiksed separaat, täitusioon Stockholmis ja päris k ja kumm jälgis, kui põhjalikult Te olete jälginud meie siin tehtavat kunsti praegu. See on niimoodi, et ma saan neid revolutsioonilise raamatuid ja ainult nende järele, palju Anderifid, noori nimedega, lähen segi terve rida inimesi, kes minu arvates on tõesti väga andurit, eriti graafikas. Kui te nüüd Eestimaal ja Saaremaal oma Kuressaares ära olete käinud, kas te arvate, et midagi jääb lõuendile ka Rootsimaale? Kuresitsia inimestes vabahaksime halva Klaurinit. Tere, seda ta on 90 aastane joonistusõpetaja saali siis kui mul see eelmine aitas sind oli, siis oli ta lennanud siia see talve, see oli käeluumurd ära. Siis oli ka nii hirmus, palju inimesi oli ja teha tuli, tuli näiteid ja maandud puule nii kehvalt ja, ja ma ei tunne ära. Aitäh nädalapäevad tagasi olite teie üks osaleja, kui mitte öelda asjaajaja. Ühes ütleksin mõnes mõttes kurvas, aga mõnes mõttes ka väga kenas sündmuses, mis puudutab ka meie Kunstituur ja see oli MG saare põrm sängitati Puhja kalmistul, tema perekonna matusepaigas kodunt öelda, see oli eelmisel pühapäeval. Ta teatavasti suri 10. novembril kaheksa 10 viiendal aastal. Tema sugulased tõid tema põrmu siia ja nüüd küllalt kitsas ringis, nii nagu ta ise tahtis ja nende helide saatel, mida ta ise oli oma eluajal lindistanud nende saartel paigutati tema urn tema tuhaga, siis kodumulda. Seal on tema isa ja seal on tema ema ja seal on tema abikaasa, seal on kõik tema lähedased inimesed ja ma arvan, et Puhja kalmistu suurte kõrgete lehtpuude all saab tal hea olla, puhata tema osa muidugi. Meie skulptuuri arengus on ju ka väga oluline on ka 30.-te aastate ballasele, et ta nagu Haamergi ja tark vastas mees skulptuuri žanriliselt väga palju, need omapärane peatükk ja peale selle oleme meiega elast jõesaare loomingu omanikud. Geni võiks öelda, sest 80. aastal kinkis oma skulptuurid ja maalid enamik Eesti NSV riiklikule kunstimuuseumile. Miks tulevad tagasi Levadia luiged? Kui meie maa jälle võitis ikka ta nagu naeratus Kui jälle mehaanil lavarata, raugeb Linter rahutaks. Miks tulevad tagasi kodunt lahkunud? Koduigatsus kuulates võib leida. Mis on siini ees ema tõi, et kui me kus on see nii ja isamaad soo. Lõi päeva. Või kuulumist A.