Edasi on meie tänase saate külaliseks üks huvitava elukäiguga ta. Ta on sündinud 1903. aastal eestimaal Kehtnas. Seitsme aastaselt tuli koos perega Tallinna elama. Juba noore tüdrukuna teadis ta kindlalt, et tahab saada arhitektiks. Tol ajal aga naisi Eestis sellele alale õppima ei võetud ega hästi, mujalegi mitte. Sihikindlus oli see, mis tütarlapse viis Ungarisse Budapesti kuningliku ülikooli ja 1929. aastal ta sellega lõpetas. Arhitektina, nagu oli unistanud. Praktiseerima sõitis Paula Ilves. Nii oli neiu nimi tookord Prantsusmaale Pariisi. Seal kohtas ta oma praegust abikaasat ka muide arhitekti ja temast sai madaam Paula Delazzarii. Sestpeale jäigi tema elu ja tööpaigaks Pariis. Ent sidemed sünnimaaga säilisid. Omal ajal võttis ta osa arhitektuurikonkursist Kose sõnatoorsele koolile ja Tallinna keskhaiglale. Sugulasi, sõpru käib Pauladelassarii aeg-ajalt ikka külastamas. Nii ka sel suvel. Kohtusime temaga väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühingu vestlusringis. Pidin tahes-tahtmata imetlema Madaam, Paulad elasseri nooruslikkust, sarmi ja tema hästi säilinud eesti keelt. Ja me käime siiski vanad, need, kes seal on iga nädal, üks kord kuus ja ma lähen just sellepärast ma ütlen, kui siin oleks muidugi need ei oleks minu sõbrad. Et mul oleks siin teised sõbrad, aga nad eestlast on iga eestlane, sõber, anname natuke teed ja iga istub oma küpsiseid või mis ta on kodu teinud ja seal ja räägime eesti keelt, puhast eesti keelt. Kui kaua teie tegevarhitektina töötasite või teete praegu isega, kuni senini? Jah, nii et vähemalt 50 aastat, aga ka rohkem. Nii et kui 50 aastat läbi, siis ma sain kuldmedali Ungari ülikoolist, mis oli vana komme ja jäi isegi peale selle revolutsiooni kombeks. Ma sain teie eelmisest jutust siin aru niimoodi, et te olete ikka kogu aeg käinud Eestimaal. Kuigi te viibisite ja jäid elama sinna ikke alati minu kodu oli Eestimaal ja see oli kõige tähtsam olnud. Ma kujutan ette, et kõigepealt muidugi sugulased ja, ja see ilus tuttav maastik lapsepõlvest juba vistika professionaali silmaga läheb silm natukene ikka meie ehituste peale ja võib-olla oleks teisi teisiti see, mida ma kahju ütlesin, kui ma tulin kuma teie virud, nägin seda, vot seda ma võin ütelda, et see on halval kohal, oleks ta sinna Tõnismäele viidud, see oleks hea kohal ja isegi ilusamaks oelks teinud selle terve grupi. Aga et niisus koha peal ja vanalinna, see on ju lihtsalt pant. Ja maja iseendast ei ole halb nagu ta ei ole halb, aga mitte siinkohal selle. Ja siis keegi, kui ma tulin, esimene kord, kui ma nägin seda, siis keegi ütles, aga mis seos selle platsil paned, siis ma ütlesin kohe, et mina oleks teinud ümberringi ilusad majad, ilusad puupoodidel, nii edasi ja kui teil keskpaika muudi olnud Pawitzis kalevpoeg purskama wet ilusa Lilludega seda mütsile. Aga nagu ma aru sain, on mõni objekt niisugune, mis silmaga rõõmustab. Ja ja me käisime ju see Niguliste kirik. Me käisime kontserdil, see on nii ilus, nii armas ja ma saan aru, seda isegi, et ta ei ole ära triikaga, kui sinna sisse läheb, on ikke niuke tunne, midagi, mis kirik annab ka, aga ta on moodsam, ta ei ole enam sõna sunnitud. Väga väga. Me oleme seda vanalinna püüdnud üldiselt kordade huvi, et see olnud väga ilus ja see on ju lihtsalt teie linn, Muuseum. Nii nagu Pariis on muuseum, ainult mitte uued linnaosad ja noaga, selleni me pead leppima, midagi pole teha, et aeg peaks meid Budame pidurdama, jääma selle kõigiga, nüüd tulgu need inimesed maale ja pangusi maaelu korda seal, mis nad seal taevas ikeselt hangivad, niikuinii nad lõpuni ei saa lõpmatuseni, aga jäägu need natuke talgujalad maale, siin koort ja siis see on minu vaade, nii et, aga ma kardan, et need teadlased oleks mina diaAllalon juba jätnud selle kõige, aga no sellist tehtakse lahaasi. See on väga tähtis riigid enam ei oska inimestele. Ma ei räägi teie riikides, ma räägin oma riikidest lääneriikides, nad ei oska inimestele tööd anda ja siis tööjõu annab ka riigi raha. Ja siis tehtakse midagi, mis kergemini raha sisse toob, see minu, minu arvale. See on päris loomulik, teie olete looja ja sõda, lõhku jess, jess, jess. Seal ei ole midagi, te räägiksite natukene oma tartus käigust ka. Jäätee oli väga ilus. Me kartsime, et kolm tundi olla meie vanadus seal autos. Et see saab võib-olla meil väga raske uskuda, aga auto oli nii mugav. Ma mõtlesin, et külma maga seal, aga nii mugav, et ma ei maganud sugugi ja öeldi, et noh, alguses seal ei ole midagi vaadata. Aga ma vaatasin ikke ühel pool ja teine pole nii, et ikka tundus, et see on minu kodumaal. Ma pean nägema. Ja siis ilm oli väga ilus, siis kõik, kui meiega läksime ehk tagasi tulin, just siis hakkas veel päike nii allapoole ja kõik mets ja kõik oli väga ilus. Aga Tartus siis mul sees, kes minu abielus oli tunnistaja mulle. Ja tütar ja tema abikaasa ja pojad võtsid kohe vastameid andsid siis lõunasöögi, siis läksime kell kaks, läksime siis vaatama. See on nagu ennem, aga väga korras hoitud ja nii edasi, väga ilus. Ja siis mis mind väga huvitas, aga vihmausse nime? See talumees, kes tuli sealt Riiast, Kristian Jaak Peterson novot ja tema üle ma tahan tema kui kuskilt sammu e tütar ütles, et ta hakkab otsima tema luuletusi. Tema paar luuletuses mu luts ja äkki mul meediasse ja seda ma võtsin üles saab, see on huvitav. Aga kui te nüüd tagantjärele mõtlete, missugune moment päev oli teil selle kolme nädala jooksul on olnud kõige ilusam siin Eestimaal, seekord ühte lugu, kogu aeg on ilus ja tore kogu kui mul on mu lapsed, need on minu lapsed, lapsed, venna laps, pere on meil, ma lugesin umbes kui minu pere kokku tuleb ligi 30 inimest, vaid see oli juba niiet, aga ei saagi neid korraga vastu võtta ja siis mul on head sõbrad ka ja nii edasi arhitektid, nii et kõik igal pool nii vastavaid õige tahvad USA kaks korda ma ei saa tulla, aeg-ajalt ei ole aega, nii et ja igal pool on kodune olemine ja ma tunnen oma kodus. Minu vestluskaaslaseks oli Madaam Paula Delašerii Pariisist.