Mehed vaikisid, rümpasid õlut ning Juss nohistas oma piibu kallal. Juba ammu oli Toomasel olnud soov istuda kellegagi arutada ja rääkida sellest, mis muret teeb. Tead juss, minu esimene kursandi põlve praktika laev oli purjekas, koodor. Kotermann koputas piibu korralikult, tuhatoosid tühjaks, torkas selle tunkede taskusse ja sättis ennast kuulama. Pootsman langes meid rohelisi meremehehakatis, ikootsitas oli karm vend. Vett ja vilet saime öösel ja päeval jätkas kapten möödunu meenutamist. Kõigi vajalike ja vähem vajalike teadmiste hulgas, mida ta meile õpetas, oli raamine. Respekt mere vastu. Mul seisab seniajani selgelt silme ees, kuidas Ivanovitš seisis tähtede valgel allatuult reelingu ääres, purjed pea kohal, tuules, paisumas soristas kõrge kaarega üle parda, ise meid õpetades. Poisid, kui tahate meremehe ametit pidada, jätke eluks ajaks meelde. Merd tuleb austada. Temale te oma Mals piiki näidata ei tohi, solvub aga oma riistale. Olete merd kohustatud tutvustama. Kotermann aksutas lõbustatult keelt. Tark mees, oli see teie purjelaeva pootsman, tark mees. Temal oli tarkust küll kasvõi teistele laenata, aga mina? Mina tegin täna küll hullu tembu, pomises Toomas kahetsusega ning tundised. Äng pole hingest kuhugi kadunud. Mõtled seda peamasinalugu või just tähelepanelikult kuulatama. Sedasama jah, soostus toomast ujutult, tõusis taburetilt ning lonkis närviliselt illuminaatori juurde kuupaistesse. Vanemmehaanik käis ja kellased teeme ära, et kes teab, millal veel tuleb selline soodus võimalus peamasinale profülaktikat teha. Osatas kapten vanemat vänta. Lasingi mootori laiali kiskuda, aga rumal süda valutab ja hingetunne. Praegu oleksid pulgad õhtuks kokku saanud, pöördus Toomas kotermannile seletama. No ei olnud mul juss, südant poiste vana-aasta õhtut ta vutti ja õliga ära määrida. Kapten Cook, rehmas käega. Sellest saame aru lauses vana mees end ägisedes toolist püsti ajades. Kui aus olla, siis on ka minu vanades kontides täna mingi jama lahti. Toomas jäi üllatunult Rotermanni silmitsema. Ah siis sinul ka? Ei aja vahel piss, tahab abaluude taga nagu noaga. Ning uss sirutas end ettevaatlikult. Kapteni murelikkus süvenes ja ta kordas endamisi nagu hingepalvet. Ilm on ilus. Ilm on ilus. Poisid panevad masina mõne tunniga kokku. Vihastades enda peale, lausus ta väsinult. Ja üks mure peab ka kogu aeg olema. Vahel juss. Ma kohe kadestan neid kalda lipsu mehi. Pool kuus õhtul lööb kontori ukse tagantkätt kinni, võtab manni käevangu ja purjetab teatrisse, kinno või restorani. Sinaga amet Toomas amet on selline, lausus vanem mees õlijakki selga ajades ja ütles siis puhmaskulmude all kavalalt silmi vidutades. Aga seda juttu, et sa oma kohta mõne kantselei roti vastu vahetada soovid, oo seda võib kellelegi teisele puuda. Nähes kotermanni muhelema, venitas Toomas. Ega vist, küllap sul Joss on ikka õigus. Mariat ei vahetaks küll mingi kontori vastu. No näed, seda minagi. Muheluse näol sättis vana mees mütsi paremini pähe. Kallan üsna mitmeid kordi juhtunud kuulama, kui sa tormis temaga räägid. Nooh, tüdruk, ole tubli. Ja see valu veel vastu kannatame väheke, varsti on sadam küll siis kai ääres puhkame. Mitte see ei ärritanud kapten kuked kotermann teda andekalt matkis vaid teadmine, et keegi võõras on sinu salamisi palveid pealt kuulnud. Ta hääles kõlas ärritus. Kuule, ei ole mina esimene viimaseks kapteniks, kes oma laevaga räägib. Kotermann tõstis rahustavalt käe ja ta hääletoonist võis kuulda lugupidamist. Koskross, mis sa pahandad. Ega ma halva pärast, vastupidi. Siis järsku nägi toomas vanamehe nägu valust kõveraks, kiskuvad. Ta toetus õhku ahmides seinale ning püüdis abitult käega selja tagant haarata. Isamaid ai isa emaid ägas Juss kõverasse vajudes ja valjult hoiates otse paluda, sorkas nagu noaga. Kapten Cook nägi kotermanni kannatavaid silmi ja kuulistada näppu viibutada, sosistavad avas. Midagi on mäda, kapitaalselt mäda. Ja enne, kui kapten talle toeks jõudis, tõmbus jussi, nägu piklikuks, venis välja nagu kumm ja mattus uttu. Toomas püüdis liigutada üht jalga, tõstab teist, kuid jäsemed olid nagu savist kinni. Just, oota, oota. Joss. Hüüdis ta vanameest. Mida sa ütlesid, mis asi on mäda? Ei ole siin mingeid Jossi, olen vanemtüürimees kalju, kuulis kapten häält ja tundis ennast õlast raputatavat toomas, avas silmad ja nägi oma kohale kummardunud tsiifi hämmeldunud nägu. Kapten Cook hoomas, et kõik, mida ta nii selgelt oli näinud ja kuulnud, oli toimunud unes. Ärevus, äng ja mure aga jäid. Tukastasin vist pisut. Siis meenus talle kogu unenägu ning ta tõusis kärsitult jalgadele imelikku und. Nägin siiv. Väga imeliku kapteni kaugusesse suunatud äraolev pilk oli Kalju jaoks uudne. Ja mind ristisid veel Jossiks, pomises ta võõrastavalt kaptenit silmitsedes. Toomas ei teinud ta sõnu märkamagi. Astus rohetava radariekraani juurde ja päris mõtet kusagil mujal. Kuidas meil all loodan? No mis seal ikka. Aasta sai Eesti kreavitši ja kohaliku aja järgi vastu võetud ning mehed juba väsinud. Vanem vend kukkus nii ära, et tuli võõrast abi kasutades sportida. Tsiifi hääles kõlasid uhkuse noodid, sest probleemid olid masina, mitte tekki komandole. Ning kemplemine alumise ja ülemise korruse meeste vahel on sama vana kui mootorlaevade ajalugu. Rooma hajameelsus oli nagu käega pühitud. Ärevus hääles küsis ta, kuidas teise mehaanikuga Loodon vanemtüürimees sättis end logiraamatut täitma, kuid kapteni hääletoon sundis teda pead tõstma. Tähendabki seal pole häda midagi. Minust Pootsmanniga salongi vaidlema, et kummad need ikka temperamentsemad on, kas brünetid või blondiinid. Rahutus, kapteni hingesid taltunud pigem kippus üha kasvama. Ta surus kaks kätt sügavalt taskusse ja vaatas illuminaatorist merele. Vaata, džiip. Hüüdis ta ärevalt. Kuu ja tähed on kadunud. Kiirustades lükkas ta roolimaja ukse lahti ning kuulis tuule värsked vihinat ja tundis jõulist survet uksele. Midagi kahtlast oli toimumas. Laineharjad varemalt laugede pikad kandsid endas muutumise märke. Meri oli rahutu ja segaduses. Vana läänest laabunud laine jõmm ei suutnud veel mõista, et peatselt saabuvad toode kaarest juba uued korraldused. Nii oligi ookeani pinnal ristlainetus ja laev, mis varem kõikus korrapäraselt pordist, poordi kargas nüüd kevadises Saluna, loopides korda ahtrit, siis jälle vööri. Ilmse maid, ilmamuutuse tunnuseid oleks raske olnud välja mõelda. Kahtlused ja kõhklused kadusid kapten Kuke hingest. Äng oli võtnud kindla kuju. Toomas heitis pilgu kellale, sulges kiirustades ukse ja hüüdis kaardikambrisse. Chif. Keera raadio BBC peale. Inglastel on mereilmateate aeg. Kapteni ärevus nakatas ka Rocca al Maret rabistades krutis mees raadionuppe, püüdes tabada vajalikku sagedust. Läbi vilina ja ragina kostis öiselt hämarasse roolimajja naisdiktori. Just kuid surmaotsust ette lugev kiretu hääl. Toomas toetus raskelt kätega kaardi lauale. Kapteni kõige halvemad kartused olid nüüd täpse kuju saanud. Kaardikambri seinal hakkas tööle furuno meteoteadete vastuvõtmise aparaat, mis vaikse surinaga ühest otsast valget paberilinti sisse ahmis teisest otsast trükitud teksti välja sülitada. Mehed tunnistasid vaikides trükkivad seadet, mis pilgutas korraks oma rohelist silma ja vaikis siis kurjakuulutavalt. Kapten ruttas linti rebima ja asetas trükitud teate kaardi lauale. Valgussõõri ja sitatee laimused olidki tõeks saamas. Sügav Atlandi madalrõhulohk, mis eelnevalt suundus Biskaiale luges ta valjusti kohtuotsust, pöördus kõrgrõhkkonna mõjul itta ja liigub ülikiiresti üle madeira saarte Gibraltar Is. Kapten Kuke peas lõid mõtted virvarri, kui ta lugemist jätkas. Ennustatakse kohale, jõuab Hommikuks toomas. Kuule, Toomas, oli uudis, lõpuks ka vanemtüürimehena jõulud, see, see kogelast ähmis peaks ju siis üsna varsti siin olema. Jahmunult jäi mees keset roolimaja seisma, kapten aga luges süvenenult edasi. Läänetuul tugevneb, muutub miks, pöördudes loodesse ja hiljem põhjakaarde, saavutades puhanguti kiiruseks 35 meetrit sekundis. Siinkohal lõi lootusetuse tunne, just nagu ristlainetus kapteni pea kohal kokku. Paberilipik pudenes näppude vahelt, kuid laevajuht ei märganud seda. Tuul loodest, otse kalda peale, lipsasid mõtted nagu pääsukesed läbida pea 35 meetrit sekundis tühi laev. Ja ilma peamasinata. See on kindel kabel, pomises ta tühjusesse. Vahtides endamisi. Otsekui transis, jalutas ta kangetel jalgadel illuminaatori juurde ning vaatas merele, kus võiski juba märgata esimesi tuule suunama muutuse ilminguid. Matas seda, see jussi luuvalu ja minu hingevalu. Tähendasidki, pomises kapten poolvaljult nina alla. Raadiotelefon, mis oli viimased pool tundi püsinud üsna rahulike vaikiv hakkas järsku elama. Naisoperaatori ärev hääl saatis kutsungi kõikidele laevadele. Security Security Security teadvustas ta kiirustades oshiks oshibs, Šeps ristis kässablange, pooldan showl ja Ivo ning Toomas ei jäänud tormiteadet kuulama. Tema jaoks oli niigi kõik selge püüdes mõtetes mingit selgust luua astuste kaardikambrisse toomas. Kuule, Toomas, Kaardikambri lävel seisis näost kaame vanemtüürimees, kes oli ennast nüüd liikuma saanud. Otsakondile tõstetud prillid, lael turitav juuksetutt ja ümmarguse täht, mis silmad andsid talle vette kukkunud öökulli välimuse, sa, sa, sa, sa sadamas. Nathan hoiatab kõiki laevu, kogelesta. Kästi ankrut tõsta ja avamerele põrutada, aga me me avame veele avamerele, röögatas kapten kurat aerudega või peab pea peamasinat, koputas Chief. Kui Toomas ei lasknud tal lõpetada, pean isegi peamasinat. Lahvatas viha temas pinnale. Tom hoiatab, kui hoiatab. Sosistas ta läbi hammaste. Kurrat, kus nad varem olid. Kapten Cook, tundised, vihahoog tegi head, vabastas meeled kammitsas ning ta oli jälle võimeline otsuseid vastu võtma. Vanemtüürimees. Kutsuge meeskond salongi kokku ja ime siva, oli ta nüüd resoluutne ja lakooniline. Raadiotelefonist kostis esimesi väljakutseid, käseb laike poolt showlitz mootor Vesse laiunexpress i vapma jänk anud staatidoktuubelzee. Esimesed linnukesed juba lahkuvad, mõtles kapten Cook kibestunult radariekraani silmitsedes. Lokaator näitas, jooneni on kaks pool miili. 35 meetrit sekundis. 35 meetrit sekundis, vasardas peas. Lükkab otse kaldasse ja peamasinat ei ole. Sellisele oli pea ükski rahus vastu, muretses Toomas, teades Maria vanade ja viletsate ankru kettide olukorda. Aga kui korraks piilus kapteni hinge heledam lootusekiir kui tellida sadamast puksiir, see jõuaks meid ehk veel varju alla tirida. Paari kiire sammuga astus ta raadiotelefoni juurde, haaras juba toru järele ja lõi siis kahtlema, mida selline puksiiri tellimine võib pühade ajal maksta, esitas ta endale küsimuse, vastates samas raha, ränka raha. Kuidas mees suudad selgitada reederile sellise tohutu kulutuse mõtet, mis tõela au andes, kapten Cook on tehtud ikkagi sinu hooletuse ja heasüdamliku, seetõttu lihtsalt tundsime Haanikutele kaasaks. Keda kuradit see enam huvitab, et selline remont oli mõeldud asjade käigu parandamiseks ning lõppkokkuvõttes igati kasulik reederile? Toomas, pani telefonitoru käest. Resultaat oleks sulle kapten Cook ikka üks võtakeppija kotid ja kõnni. Hüvasti, Maria. Nagu rõhutades oma otsuse lõplikkust, surus kapten telefonitorud teist korda veel tugevamini hargile. Ei, nii see ei lähe. Mõteste otsustunult tuleb oma jõududega hakkama saada. Mehaanikutele tuli ahtri alla ja küllap saab ka peamasina kiiremini kokku. Unes taganeja jooma, lõbus jorin vaibus kapteni salongi saabumisega. Toomas heitis kiire pilgu oma meeskonnale. Suurem osa neist oli kindlasti juba näinud und oma perest ning järsult goist välja kistuna ei taibanud veel, mis ees ootab. Aga reaalsus, see salakaval ja ootamatu, murdis sisse nii ustest kui akendest. Ei, ei ole merel ikka pidudega, pillerkaari koht, vilksatas Toomasel veel korraks läbi, peakapten, põllusõnad. Mehed, pöördus ta tõsiselt oma laevapere poole. Pidu on läbi. Lühidalt. Loodekaarest on tulemas torm 35 meetrit sekundis. Ta vaikis, lastes õeldu settida. Unistelt nägudelt paistis segadus ja uskmatus. Kuid tasahaaval hakkas üht-teist kapteni jutust kohale jõudma. Mis, kus, kuidas nii äkki, ja Siim rajoonis pudenes läbi isegi küsimusi. Kapten Cook nõudis näpuga lauale koputades vaigust taseme tasalaata pidada ei ole aega. Arvan, et kõigi jaoks on selge. Kui ankruga peaks sellise tuulega midagi juhtuma, ootavad meid kaldal paarikümne minuti pärast alla ja kaljud. Meeste lõbusad une rähmas näod muutusid tõsisteks murelikeks. Palju meile enne tormi saabumist aeg antud ei pea keegi, jätkas kapten. Ta on kindel, varsti on see siin Serrast toomas, otsis silmadega mehaanikuid ja leidis noorema neist, lisas. Paavo tõstab vanemmehaaniku goist masinasse ja kiiresti. Peamasina peab korda saama kiiremini veel, kui on võimalik. Vändakesel oli ehmunud nägu peas, kui ta tooli kolistades tõusis. Segaduses püüdis ta midagi öelda, ma, ma, ma arvan, ma ütlesin masinasse ja kiiresti, lõikas kapten tal sõnad suust. Teine paanik ehitas süüdlaslikult õlgu ja kiirustas lahkuma, põrgates lävel kokku saabuva vanemtüürimehega. Kuus laeva on juba läinud, ülejäänud paistavad auru all olevat. Tuule kantis loodesse ja, ja, ja lainet on juurde pannud. Oli vanemtüürimehe teade kaptenile. Tormil tundub tulekuga tuli takus olevat. Vilksatas mõte viir läbi kapten kukepea, enne kui ta asus käsklusi jagama. Teine tüürimees, kohe silda. Jälgi ümbritsevat olukorda, hoiame enda asjadega kursis. Seep võtta üks madrus ja kiiresti pakile on kurja, selle keti jäävad sinu mureks. Pootsman, kontrolli laev üle, illuminaatorid, veekindlad, uksed ja nõnda edasi. Küllap tead, pole esimest päeva merel. Toolidega kolistades tõusid, mehed kiirustasid lahkuma. Nüüd, kus iga mees oli ülesande kätte saanud, polnud enam aega mõelda eesootavale. ARNO peatas kapten pootsmaniga Stsiifiga. Millegi üle šestikuleerides oli juba ukseni jõudnud. Jää veel momendiks. Kuulen kaptenihärra astus hülge Muntsiline turd kuju, paar sammu lähemale. Nad olid kahekesi. Asi on tõsine lauses toomas sügav murekurrud silmade vahel. Vaata igaks juhuks ka päästeparvede kinnitused üle, et et saaks juttilt lauthia merre. Kui vaja, peaks olema, jätkas pootsman kapteni pooleli jäänud mõtet. Jostorno, lase käia, kopsast Toomas käe toetavalt laeva hirmu õlale. Teenin leidu, heitis draakon naljatamisi ja kiirustas lahkuma. Kapten Cook aga tundis sel hetkel, et just selliste meeste peale võib ta kindel olla. Roolimajas oli hämar kuid endist vaikust ja rahu enam ei olnud. Väljast kostev summutatud tuule visin, laulis duetti gürokompassi undamisega. Casablanca reid oli peaaegu lage. Lahkuvate laevade tuled sirasid silmapiiril ning hinge puges nukker mahajäetuse tunne. Teine tüürimees, kuidas asjalood arenevad? Küsis kapten Cook raskete mõtete peletamiseks. Laine ummikul ookeani pealt rapsime, vänderdab mehesti. Kuid senini triivi ei ole. Tuule kiirus 14 meetrit sekundis, raporteeris tüürimees, kelder, silmitsedes läbi binokli eemalduva laevu. Kõik lasevad muutkui jalga, mühatas kapten. Ta hääletoonist ei olnud võimalik lugeda, on tal lahkujate üle hea meel või kadestab ta neid hoopis? Peaaegu suunas tüürimees, binoki, parema tiiva illuminaatorisse. Meie ja see 25000 tonnine kahekesi olemegi jäänud. Iirlast on sadam mitu korda välja kutsunud, aga kõik nagu kaevu ei vasta seal keegi. Küllap on poistel grande fiesta irooniline muie tüürimehe suunurgas andis hinnangu iirlaste vahiteenistusele. Küllap jah, küllap jah, pomises kapten hajameelselt, olles ise mõtetega mujal. Mõtlikult silmitses tuledes säravat suurt laeva paremas poordis. Torm ja meripidudest ei hooli, ühmasta endale nina alla. Juhan, mõõda korra veel tuul, üle. Ukse avanedes kuuldus tuule, vihinate ja lainete müha, mis Toomase arvates oli muutunud veelgi tugevamaks. Uuesti mürtsatas roolimaja uksi ja teine tüürimees vihmast märja tuulest räsitud oleks nagu silda tagasi visatud. Vääristas mees õlgu. Raisk, hakkas sadama. Karel. Nõrgas valguses uuris mees tuulemõõtja näitu. Tohoh tonti juba 19 meetrit sekundis. Kiirelt tõuseb. Lausus ta kõhevil häälega. Minu meelest oleks nagu tuult rohkem põhja poole keeranud. Ah et põhja poole, vaatas kapten lootusrikkalt aknast välja. See võis tähendada tsükloni kese möödub kaugemalt põhjakaarest, kui lubatud. Sel juhul oleks lootuste tuule kiirus ehk ei tõusegi 35 meetrini sekundis. Olgugi, et juba praegu neil oli vanadele roostetanud ankrukettidele liiast. Ta haaras Voogidogi vöör vasta sillale, kuuldel. Vöör kuuleb, kostis läbi tuule vihina ja ragin aparaadist. Kuidas pakil olukord on? Ankur peab triivi, ei ole rügisest telefon vastuseks. Käti rapsib tugevalt. Vasaku ankru panime samuti allalaskmiseks valmis. Illuminaatorisse vaadates nägi Toomas, kuidas suur järsu harjaga laine prožektorite valguses üle reelingu kummardus, pooleks murdus ning oma roheka külma ja märja tervituse pakil olevatele meestele mühinal kaela saatis. Ettevaatust, pakil. Hüüdis ta murelikult telefoni. Hoidke poordi ja reelingu varju, muidu viib kaasa. Samas oli tal hea meel, et kõigele vaatamata suutis ankur laeva paigal hoida. See oli praeguses olukorras peamine.