Ja tere kõigile rahvateenrite austajatele ja mitte nii väga austajatele. Laupäev käes ja kell on tiksunud ka juba peaaegu 11 ja viis minutit ja nagu sel ajal ikka kombeks juba aastaid ja aastaid rahva teenrid teile mõtlemisainet pakkumas ja ja oma lobaga teed võib-olla ka laupäeva hommikuti üles äratama. Tänases Margus Mets, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe siin rahvateenrite stuudios. Noh, nagu ikka, ootame tagasi mööduvale nädalale, vaatame natuke ettepoole, kaar oli niisugune nostalgitseda nädal Eestis. Niisugune huvitav nädal välismaal. Harva juhtub, et et riigipeade paljad ülakehad teenivad rohkem tähelepanu kui mingisugune sõjategevus kuskil mis, tõsi küll, on juba vajunud niisuguse pika ja sumbunud tegevusse, nagu see Iraagis ja Afganistanis on. Aga tõepoolest siis Venemaa ja Prantsusmaa riigipea paljad ülakehaga fotod, mis ilmusid kogu maailma pressis kaasa arvatud mõistagi ka eesti omas pälvisid sellist tähelepanu, et kõik muu varjus. Ja see on vist ikka üsna tavatu, et et riigipea ennast nii-öelda suure riigi president ennast päris alasti kisub ja, ja paparatso delt rõõmu ära võtab, et et ei peagi seda nii-öelda lunima, seda pilti kuskil lukuaugust vaid võib päris avalikult näidatakse. Noh, eks Putini Sarkozy ole trendikad, mäed ja nad on väga hästi teadlikud, et nad näevad päris head ja sportlikud välja. Ega iga mees endal kõhtu paljaks ei tõmba. Tõmbas aga ta ei tõmmanud mitte sellepärast, et on aga kaunis keha näidata, vaid selle pärast lihtsalt täis. Aeg-ajalt aga jah, need pildid, mis Sarkozyst ja Putinist ilmusid, need näitavad seda, et eks me oleme. Eks me oleme suures poliitikas jõudmas sinna, kus me väikses poliitikas juba ammu oleme ehk siis pehmed väärtused, jutumärkides pehmed väärtused müüvad. Üldine trend on ikkagi see, et maailma tipp-poliitikud oleme harjunud, ikka nägime tumedates ülikondades hele särk, korralik lips ees, mõnel üksikul kikilips. Aga varasematest aastatest sellele Ameerika presidendid olid ainult need, kes julgesid näidata ennast ka teksapükstes oma Ranchodesse kuskil ringi käimas ja ilma lipsuta või triiksärgi väel, aga see oli ta lagi. Inimestele näidati ja mitte ainult seltskonnaajakirjanik tusele, vaid ka maailmakvaliteetlehtedes. Jah, aga ma arvan siiski, et tegu on sihukese mainekujunduse osava trikiga, ega siis nüüd ei Putiniga Sarkozy aja ennast niisama paljaks, vaid vaid ühe seisavad valimised kas siis temal endal või, või tema tema klikil ja teine on asjad, need valimised võitnud ja vajab ka lisatoetust oma reformide elluviimiseks on niisugune väikene sportlik jõudemonstratsioon võib-olla aitab kaasa nendele asjadele. Kõrvalteemana tuleb mulle meelde, et kas mitte sel nädalal näidatud või oli see nädalavahetusel näidati taas kord seda suurepärast filmi Iseseisvuspäev olivad ja filmi, kus, kus siis tulnukad ründavad maakera ja lendav taldrik tuleb? Jah, ja lõpuks Ameerika ühendriigid loomulikult päästavad maailma ja seal oli siis üks seen, kus Ameerika Ühendriikide president istus ise lennukirooli ja läks seda monstrumit hävitama ja ema tabas ennast mõttelt, et huvitav, kes oleks praegu see maailma riigi president, kes samasuguse trikiga võiks hakkama saada elus mitte ainult filmilinal ja siis jääb sõelale ainult Vladimir Putin, kes on tõepoolest ka lennukiga lennanud. No tõsi, vist teise piloodina ja kuskil tagaistmele. Tõepoolest, ega iga inimene ei kannata seda ülehelikiirusega lendamist välja, see on täitsa päevselge. Muide sa Peeter mainisid ristiasjata jällegi Jeltsini joomist, Jeltsini joomine on, on Eestile väga palju head teinud. Ei, ma ei räägi. Ja üks, üks teine kamp, kes ennast täis kaunis mälestusväärsetel augustipäevadel 91. aastal oli jällegi, et võib selle kohta öelda, et elagu joomine, et mõnikord enamasti joomine toob väga halbu tagajärgi, kui me vaatame kas või Eesti liiklust, eks ole. Aga mõnikord, kui üks üks kamp püksmilised ennast ikka nina täis tõmbab, on ikka ikka hea asi küll ja eks me väga paljus tänu sellele oleme ka oma iseseisvuse saavutamisel võlgu. Ta saab vist mõtlen neid riigipööre, mõtlen leidjanajevega. Jah, neid neid naljakaid pundunud nägusid ja pehmeid keeli, kes seal tol tol päeval 19. augustil pika laua taga istusid ja rääkisid, Gorbatšov puhkab ja kõik on riigis väga hästi. Aga nüüd me seda tähtpäeva tähistasime ja, ja ühtlasi langes see kokku ja teise ümmarguse tähtpäevaga, mida siis siin Eestis korraldati Tallinnas Hirvepargis, millest möödus siis nüüd 20 aastat? Need on mõlemad väärivad mõlemad tähtavad mäletamist päris kindlasti. Ei jah, seda küll jaa. Ja eks eks need tähtpäevad, et nad langesid, need elustega ühte nädalasse tõid tõid jälle ju päevakorda või, või esile või ajasid meenutama neid vastuolusid, mis, mis valitsesid siis nii 91. aastal kui ka enne 90 esimest aastat. Ma mõtlen just siin Eesti kodanike liikumise Eesti komitee ja rahvarinde vahel. Sa just enne saadet lugesid Heinz valgu intervjuud, oli see vist Päevalehes vist õhtulehes või õhtulehes, kus ta väga-väga teravalt meenutab neid aegu ja neid vastasseisu ja ütleb ka päris karme sõnu Eesti komitee liikmete kohta ja ma arvan, et et eks Eesti komitee inimestel ole jälle rahvarinde inimeste kohta sama palju sõnu sõnu öelda ja sama teravaid sõnu ja nendest on ka kirjutatud, need on ka raamatusse kõik valatud, nii et aga noh, õnneks on niivõrd palju aega sellest mööda vajunud, et kõik juba teavad seda ja enam see ei tekita sellist hirmsat kätši ja, ja, ja pahameeletormi, nagu ta veel võib-olla viis aastat tagasi. Mina mõtlesin, vaata eelmine aasta oli juubeliaastasel putsile taasiseseisvumisel ja ma just mõtlesin, et et nüüd saadakse hakkama sellega, et, et noh, ei meenutata neid egista neid arme jälle katki ja, ja haavu lahti ja et, et lõpuks ometi unustatakse ära, kes selle iseseisvuse ikka tõi, eks ta kõik koos tõime. Meie oma tööpostil ja, ja mõned mehed seal ülemnõukogus ja eestikomitees ja kõnesid pidamas ja lauluväljakul laulmas ja, ja eks me kõik koos teeme. Aga see küsimus on ikkagi, kui ma kasvõi sedasama Heinz valgu intervjuud täna õhtul ja õhtulehes lugesin, siis. No ei saa see seltskond ikka üle ega ümber sellest, et kes keda mõnitas ja kes pani pidurit ja kes oli KGB-s ja kes oli CIA-is ja üldse noh ühesõnaga tundub, et, et kuigi sellest ajast möödas nüüd 16 aastat ja enamgi veel siis on need, need, need on, on, on täpselt sama lahti nagu, nagu ütleme noh, võib-olla see võrdlus on vale. Aga, aga, aga põhimõtteliselt see meenutab mulle nii-öelda seda seda laskurkorpuse ja Wehrmachti, eesti poiste niuksed leppimatust, et mitte mitte kunagi ainult ainult surmeid lepitad. Kuigi noh, ma ütlen, võrdlus on selles mõttes vale, et, et, et Eestis on 16 aastat tagasi verd Tartus ja, ja kõik läks ikka ikka õudselt hästi. Aga, aga põhimõtteliselt, et kui sina oled ikka ühes leeris ja sina oled teises leeris, siis nagu mingit leppimist ei tule ja sellega asi lõpeb ja kui ajakirjanik natukenegi hoolitseb, et et kuule et nagu müüginumbreid tõsta, et, et kuidas see ikkagi oli ja kes ikka väga halvasti ütled ja kuidas ütled ja siis ollakse kohe valmis jälle ikka nii-öelda kabjahoop lendu laskma. See võib tuleneda paljuski sellest, et tolleaegsed tipptegijad on ju tänases poliitikas tegelikult taandunud või taandumas. See on nii-öelda poliitikute eelmine Heimne põlvkond ja tulemus on uued. Et ega neil ei ole ka väga palju väljundeid. Ja paraku millegipärast on tõesti nii, et kui sa hakkad mingisugust minevikku Lahti nappima siis seda neid sündmusi nähakse, erinevalt, mäletatakse erinevalt ja neid intervjuusid tolleaegseid on väga palju, on ka tipp tipp endiste kommunistidega kes kõik püüavad nii-öelda enda osa tõsta, siis tundub see, et ajaloos ja ajalookäsitlustes liiga tehtud, et nende osa on natuke liiga väike ja nad püüavad nagu teiste oma, kes seal näidatud suuremate kangelastena, nende omadega pisendada lahates neidsamu konflikte ja öelda seda, et see mees võib-olla ei olnudki tol korral see kõige-kõige, õigemini kõige puhtam eesti sinimustvalge levitaja. Nii et ma arvan, et ajakirjanikud peaksid võib-olla säilitama tõesti sellist natukene kainest ja tasand tasandama neid asju, aga nagu sa ütlesid seda Ericu ja ajakirjanik natukenegi sellist surkimist üles näiteks ta leiab 100 loo. Jah, ei ole vaja väga jah, elektrit sisse lasteaed, et inimesed jälle oma mälestusi hakkaksid heietama ja tuleb jälle nii-öelda see, see vana vimm ja viha ikka välja ja ega seal nagu jah, ei mingit leppimist ei ole. Nojah, sa alguses küll ütlesid, et, et need, kes seda asja uuesti üles tõstavad, et need on nagu poliitikuteta, taandub põlvkond ühest küljest on see see õige. Selles mõttes, et meie, meie erakondades järjest rohkem annavad tooni pragmaatikud kes enam minevikule Mõtta, noor põlvkond, no võtame kas või Reformierakonna või, või ka Keskerakonna mida iganes. Et ei mäletagi seda, seda aega enam. Aga rajal on erinevates erakondades ikka päris määrav roll nendel, kes ka toona olid määravas positsioonis. No võtame kasvõi Mart Laari, võtame kasvõi Tunne Kelami, Edgar Savisaare, noh, need need need nimedega, no ju veel lähema 10 aasta jooksul küll Eesti poliitikas mitte kusagile ja kuna paljud neist olid ka erinevatest leeridest, siis ikka kas siis valimiste eel või siis selliste tähtpäevade puhul on vaja rõhutada, et vot meie oleme need, nemad olid naad. Ja noh, ütleme raamatuid ja mälestusi on ju ilmunud tegelikult? No ma ei ütleks, seal on väga palju, aga, aga neid on ju ilmunud ja üks suuremaid vaidlusi läks lahti siis sellesama teema üle, kui kui ilmus Savisaare raamat peaminister. Ja siis oli, mul on niisugune huvitav vestlus Mart Laariga kes hakkas kohe rääkima, et noh, need asjad ei olnud nii nagu Savisaar kirjeldab ja see situatsioon oli hoopis teine ja too ütles hoopis midagi muud. Ja ja selle peale mõttes küsisin Laari käest, et noh, aga miks sa ise ei kirjuta raamatut. Sa oled olnud kaks korda, peaminister, sa oled kogu aeg olnud. Eesti juhtivpoliitikute hulgas oled siiamaani nüüd uuesti juhid suurt ühenderakonda ja nii edasi, et kust sinu raamat, mis nendest sinimägedest kirjutad ja mis ta sellest ületamisest kirjutad ja ajalooraamatute, et sul on nagu kohustus nõmme mäelt osades, mida, mida lamaja ütles, ma tõesti ei mäleta, aga, aga mõnikord mulle tundub et äkki ongi parem, kui ei kirjuta. Tähendab noh, ilmselt kõigest ei saa kirjutada ausalt. Ja kui sa ausalt ei kirjuta, ega siis sellel raamatul ka suurt mõtet ei ole, sest noh, nii palju on mäletajaid, meenutajaid, elavaid, kes, kes seda aega väga hästi mäletavad ja, ja võib-olla ei olegi siis oluline, et, et nüüd raamatut praegu tuleksid, nad siis kirjutavad, kuna pensionärid lähevad küljest muidugi on, on siiralt kahju, et tegelikult noh, peaaegu pool inimpõlve on, on mööda läinud ja võiks juba selliseid ja moore kirjutada ja ja siis ka ka vaime välja kutsuda ja kirjutada, tõesti, noh kui mitte 100 protsenti ausalt, siis kirjutab 90 protsenti ausalt, ma ei tea, kas on olemas 90 protsendist tõde, aga aga, aga, aga nad ei saa. Ei ole vist aeg-ajalt veel valmis, selleks on öeldud. Ühelt poolt on sellest liiga vähe möödas, et objektiivselt ja ausalt kirjutada, aga see argument on minu jaoks alati natukene tühisest, et mida rohkem aega mööda läheb, seda enam need meenutused lahku lähevad, seda enam erinevalt mäletatakse neid tolleaegseid sündmusi. Et ma kujutan ette, kui Eesti iseseisvumisest või taasiseseisvust hakatakse kirjutama mingeid objektiivseid ajaloo raamatut näiteks 25 aasta pärast või 50 aasta pärast. Ma kardan seda, et siis on veel raskem nii-öelda tõest tervikpilti kokku saada. Ja objektiivsust siis tuleb, kui me praegu nii veriselt vaidleme näiteks Konstantin Pätsi rollile, eks ole. Täpselt, ja kust leida see objektiivne ajaloo kokkukirjutaja, kui me rääkisime siin Mart Laarist, Edgar Savisaar tassist, eks igaüks näeb ikkagi nii-öelda oma maailmavaatest lähtudes oma oma rollist lähtudes tolleaegsed rollist. Nii et ma arvan, see täiesti objektiivne ajalugu jääbki sündimata. No tegelikult see ajalugu on olemas. Eesti ajaloo kuues köide, see on siis Eesti ajalugu alates siis teisest ilmasõjast selle lõpust, kuni siis taasiseseisvunud ma olen seda just hiljuti lugesin teda seal muidugi, milles on probleem, see on püütud on kirjutada küllaltki neutraalne reaalselt, aga, aga ma tahan just selles, et seal on detaile väga vähe. Et noh, seal sa ei saa teada selle kohta, eks ole, et kui, kui terav oli siis näiteks selle rahvarinde kodanike komitee vastuseis, et seal nagu libisetakse nendest asjadest küllaltki küllaltki neutraalselt üle. Aga noh, ta on vähemalt kui kirjutatud kooliõpilased, kes, kes Eesti aluga õpivad, saavad sealt vähemalt elementaarsed baasteadmised ja daatumid ja sellised asjad ja sündmused kätte. No me saame objektiivselt reastada ajaloo sündmused kronoloogilises järjekorras, sel kuupäeval toimus see sündmus, aga analüüsi, miks see toimus või milline oli ühe või teise sündmuse puhul ühe või teise isiksuse roll ja osa selles, ma arvan, seal tekki just objektiivsuse küsimus nähakse, nähakse väga erinevalt. Ei, sul on jumala õige just see periood, mis puudutab nüüd seda taasiseseisvumist või iseseisvuse taastamist, nagu president Ilves soovitab meil kasutada. Et see on kuidagi hästi selline lumekäsitlus, et seal nagu hinnanguid noh, teadlikult hoidutakse hinnanguid andmast. Aga mis puutub nõukogude perioodil, siis nõukogude periood ja need tegelased, kes seal tegutsesid, kommunistid, need saavad täie rauaga seal nagu hinnangutes kokku ei hoita, nii et selles mõttes on küllaltki ebaühtlane see Eesti ajalooraamat. Ja, ja meie siin nüüd sellesama laua taga tänases Eestis võime ainult tänada taevast või ma ei tea keda veel, et, et tol saatuslikul 20. augusti õhtul kui komiteed rindalased kemplasid selle sõnastuse üle, kuidas asi peab nagu, nagu vastu võetama ja et lõpuks tõesti ka vastu võeti ja et ühed ääred olid ikka väga selgelt poolt ja teised, kes olid vastu, on, on ka täna selle riigi vastu, nii et et jumal tänatud, et, et see, see asin noh, nii ära lõppes, aga kujutage ette, kui juba tol ajal oleks olnud mingisugused vastuolud näiteks komitee enda sees või, või rahvarinde mees, mis kõik hiljem tuli. Kui, kui Lauristin ja Savisaar oleks olnud, kuna sellastes sellistes suhetes nagu tahan praegu, mis siis oleks saanud, kui oleks olnud mitte kaks leerivaid, oleks olnd neli, kuus, kaheksa leeri. Kui oleks olnud rahvuslaste hulgast niivõrd paindumatuid näiteks või, või kompromissi ei oleks tulnud kummaltki poolt siis oleks meil jäänud ajalooline võimalus kasutamata ja kelle, kellele me siis selle arv oleks esitanud. Mul on minu jaoks on muide väga sümpaatne. Meenutati tollaseid sündmusi ja tanke Tallinna tänavatel ja, ja kõike seda, mis oli siis parlamendi spiiker, Ene Ergma ütles, et tema ei dolla Moskvas, tema oleks punase väljaku, nägi seal tanke, kuulis, mis on juhtunud Eestis ja tal tulid pisarad silma, mõtlesin nüüd see kõik läbi läheb siis tema küll emigreerub ja läheb Soome ja võib-olla sealt kunagi edasi kuhugi, kuhugi mujale. Arvan, et ka see ülestunnistus nõuab natukene julgust ja, ja mulle mulle küll seal väga meeldis. Nende päevadega seoses on üldse päris palju selliseid huvitavaid ja toredaid avaldusi tulnud. Mulle meenub, kui oli see Hirvepargikonverentsis, küsiti Lagle Pareki käest, et kas ta nagu ei tunne, et, et tema roll on nagu teenimata tähelepanuta jäetud, et kas ta nagu ei ole solvunud kuidagi Eesti rahva peale, et eesti rahvas teda piisavalt ei tunnustanud tagantjärele siis Lagle Parek ütles väga ilusti, et et ta ei ole selle peale isegi mõelnud, et Eesti rahvas peaks olema tänulik temale. Tema peab olema tänulik Eesti rahvale, kes võimaldas seal sellist rolli nendel keerulistel aegadel kanda. Väga ilus, väga ilus vastus, ainult et mitte kõik Lagle Pareki võitluskaaslased veel hirvepargi päevilt näiteks ei jaga seda seisukohta ja ma päris kindlalt tean, et mõned neist on väga solvunud. Et nende teeneid pole, pole vääriliselt hinnatud, aga ütleme, kui siin 91. aasta sündmusi veel nii-öelda noh rääkida, kui oli kaks leeri, siis pargi ajaloolist tähtsust vist ei saa kuidagi nagu pisendada, tähendab sinuga Peeter üks päev siin rääkisime palju seal nagu inimesi kohal oli. Aga see, see ei olegi iseenesest suurt tähtsust, kas neid oli seal 1000 2000 või 5000. Tähtis, et see sündmus avas ikka väga palju silmi ja väga palju uksi ja ja, ja kui oli esmakordselt sellise mitte ainult sinimustvalge lehvitamisega maid, vaid see, seda, seda sündmust on tõeliselt keeruline üle hinnata. See oli, see oli määramatult väga-väga oluline sündmus. Jah, ta ei olnud ainult üks sündmus nende paljude sündmuste reas, mis viisid selle iseseisvumine, vaid see oli kindlasti üks niisugune teedrajav sündmus ja, ja ja see sündmus oli kindlasti oma ajast ees. Ta tõmbas kaasa ka. No ütleme ausalt, ega Eesti rahvas ei olnud valmis selleks, see toetus ju irve pargi miitingule ei olnud üldrahvalik, nagu ta pärast oli näiteks kõigile muudele üritustele laulev revolutsioon ja Balti kett ja, ja mis iganes. Või kasvõi meie saanudki olla, sest inimesed lihtsalt absoluutselt ja sellepärast tulebki see no ma olin ise toimetusel aktuaalsed kaamerat tol päeval, kui see irve pargiaastapäev oli ja kui see konverents oli ja ei teki seal kolleegidega arusaamatus, et et kui palju, et kui diktor juhatab teksti sisse, tuleb toimetaja lugu järgi, et siis noh, nagu peaks nagu ära ütlema, et Hirvepargi miitingut võttis osa toona. Ja siis tekkis kolm punkti. Meie toimetaja konsulteeris osalolasega Kaarel Piirimäega, kes on ka kirjutanud pargist raamatu ja see toimetaja ütles, et miitingut võttis osa kuni 5000 inimest. Ma mäletan, kui Tunne Kelam hommikul rääkis Eesti raadios siis ta rääkis, et see arv 5000 on ülepaisutatud, et noh, kaks-kolm 1000 oli heal juhul ikkagi. Nagu me teame ajakirjanduses siis veel küllaltki ju EKP kontrolli all olevas ajakirjanduses ikka väga ja ilmus ilmus ju arvet sadakond siis on teada EKP üks dokument, kus räägitakse, et Hirvepargi miiting siiski võttis kaasa endaga ootamatult palju inimesi, räägitakse 1000-st inimesest. Ja siis konsulteerisin erinevate toonastest sündmustes osalejatega seal Lauri Vahtrega ja Tunne Kelami endaga ja ja küsisin, et millest see erinevus siis tuleb, et kui palju siis tegelikult oli, te olete ise kohal, et peaksite nagu teadma ja siis selgus, et see vahe tuleb sellest, et oli see tuumik Se aktivistide grupp ja näiteks stalinistlike kuritegude dokumendile andsid allkirja kuskil 600 inimest, see oli siis aktiivne grupp. Aga häda oli selles, et väga palju oli, no ütleme, seal mitu sõõri osalesid lähemalt vaatajad, publik, siis oli see järgmine ring, mis oli publik, et, et keda me siis loeme, kes kui palju siis siis tegelikult sellest asjast osa võttis ja sealt see erinevus tulebki. Juhtuda olukorda tundes võib öelda, et ka uudishimulik võis olla väga ooperiinimene. See, kes julges uudishimulik vana juba kohale minna, see juba riskis paljuga. Ja siis pärast pikki konsultatsioone jõudsimegi sellisele väga ebamäärasele arvule, et Hirvepargi miiting, millest erinevatel andmetel võttis osa 2000 kuni 5000 inimest Vaata, sa ütlesid seda, et objektiivset meediat ei olnud, ei olnud tegelikult tõesti ja ega sellest samast Hirvepargi sündmusest tolles ajas anti inimestele läbi meedia väga väär pilt. Ma mäletan hästi, et ma olin tol korral tööl ajalehes Rahva hääl ja noore ajakirjaniku, kuna kõigi meie lood läbisid mitmeastmelise tsensuuri, see tähendas seda, et kõigepealt luges su lugu osakonna juhataja siis asetoimetaja, siis peatoimetaja. Ja mul on meeles see, et just need Hirvepargi ellu pood ja ka hilisemad miitingu lood läbisidki väga mitmeastmelisi, suuri ja ajakirjanike lugudele kirjutati linnangusi lõike vahele. Seda hakati tegema nii-öelda osakonna juhataja tasandilt peatoimetaja asemel tegelikult Osama lõigud vahele peatoimetaja veel lisaks kõigi nende enne lugude ilmumist käisid need lood läbi põhimõtteliselt EKP keskkomitee ideoloogiaosakonnast. Ja see pole ka hiljem nendesamade sensoritega kõnenud sellest ja nad kiht nagu eitavad, et selline süsteem üldse toimis tolleaegses ajakirjanduses. Aga see oli täiesti täiesti olemas. Ja kui nüüd vaadata tolleaegset ajakirjandust, siis sama noortel rahva hääl kõik analoogsed. Ma ei tea, kuidas televisioonist tol korral, et Hirvepargi sündmusi näiteks ma tõesti ei mäleta seda. Räägin räägi muide trahve alles oli väga klišee, ka lugu selle ilmselt tõesti sedasama 100 inimest tuli kokku ekstremistid, natsionalistid, mis, mis iganes selle sõnavaraga. Ja 23. augustil 2987 olin ma tööl ja Aktuaalse kaamera suures toas ja ja ma mäletan isegi paljusid üksikasju. Ja vot kui me räägime siin ajaloo tõlgendamisest ja, ja meenutamisest, et mis on objektiivne tõde ja mis ei ole siis kui sa tänased võtad selle uudisloo sellest Hirvepargi sündmusest, Lohti näiteks paned kuhugi maki näiteks, ma ei tea, kas see on võimalik, ma ei tea, kas see lugu alles on, ausalt öeldes tean, et teatud etapil niuksed, delikaatsed lood Eesti televisioonist kadusid salapärastel asjaoludel. Aga, aga ma selle konkreetse loo kohta tõesti ei tea. Oletame, et kui see see lugu panna praegu maci hakata seda vaatama, siis, siis jääb arusaam, et selle loo on on teinud. Ei olnud mina selle loo teinud mingisugune vana paadunud kommunist, mingisugune keskkomitee Looge sekretär või mingisugune taoline tümikas kes, kes kõiki elulisi fakte nagu on eiranud seal seal ei ole tegelikult mitte midagi sellist, väga vähe on sellest sellest vaimust, mis sillapargis tol hetkel oli. Aga mis asjaolusid, kuidas need lood või see lugu sündis, siis ma kergitan küll kaabut kõikide nende ees, kes seda, kes seda lugu seal sünnitasid see, see tsensuur ja, ja see, see niisugune ideoloogiline pressing lugu saatis, see oli ka enneolematu. Tähendab, iga plaan, sa räägid Margus ajalehest, eks ole, noh, sõna saab tõsta nii ja teisiti, aga pilt ja väga palju tõsta ei saa. Sest et inimesed, kes olid kohal ja tunnevad ära, et seal on mingi võltsing, siis otsustati ikkagi lugu eetrisse panna, et sellega alguses ei ole üldse küsimus, et kas panna või mitte panna pärast otsustati panna, sellepärast et, et näidata, et, et noh, mingit mingit vabaduse tuuled, et meil on mingi demokraatia, vaata ja nii edasi, eks ole, noh, kõik see loomulikult sündis seal Lenini puiesteele. Ja, ja iga viimane, kui kaader istus keskkomitee inimene kohal ja, ja, ja see pandi paika läbi mitmekordse filtri. Sinimustvalged seal loomulikult olid, aga mitte ühtegi suures plaanis, ainult väga-väga üldises rahva hulka näidati nii, et see paistaks võimalikult väiksena. Sõnaline pool oli see, et käputäis tuli kohale ja nii edasi ja nii edasi. Nii et noh, kirjanikud, toimetuse töötajad, kes seda tegid, võib öelda, et tegid kõik endast oleneva, et näidata seda, seda sündmust nii, nagu ta tegelikult oli ja mis järele noh, see oli see, mida, mida ma praegu kirjeldasin. Sisuliselt sama, mis tolmus, trüki aeglast täpselt, et kui nii-öelda objektiivsete uudislugudele kirjutatakse vahe hinnangulised lõigud, mida toimetuse juhtkonna poolt ilmselt siis ka kooskõlas EKP keskkomitee ideoloogia osakonnaga kellest tol korral töötasime teda Titmad. Et kui keegi peaks seda ajalugu läbi ajakirjanduse paarikümne aasta pärast lahkama hakkama, siis sealt objektiivset pilti saa ja ma olen nõus seda, seda, seda tunnistama, et ei olnud tol korral ei rahva hääles ei olnud noorte hääles ega ei olnudki õhtule. Jah, see ei ole tegelikult. See ei ole see dokument sellest, et mis toimus, vaid see on dokument selles, kuidas seda kajastada. Sellega seoses tuleb mul meelde, et ma hiljuti just puutus mulle jälle näppu George Orwelli 1984 lugesin ta uuesti ühe hooga läbi ja seal kõik seesama situatsioon, milles praegu Anne ja Margus, sina rääkisid täpselt kirja pandud aastakümnete eest, kuidas ajalugu ümber kirjutati, seal peategelane ongi aja ümberkirjutaja, ehk siis ta ta kirjutab selle suure venna partei soovil ümber ajalugu kõrvaldab sealt kõik faktid, kõik isikud, kes on sattunud ebasoosingusse ja nõnda edasi, nii et miski ei ole uus siin ilma emal. Siin paar päeva tagasi Edgar Savisaar kirjutas oma blogis, et meie ajakirjanduses valitseb sisetsensuur, ta pidas silmas tänast päeva siis vot kui me räägime sisetsensuurist isalise tol ajal, aga, aga isegi selle kõrval oli veel üks nähtus ja see oli enesetsensuur see, mis on ajakirjanike ikka saatnud eri aegadel eri eri tugevusega, aga aga, aga siis ka muidugi loomulikult lõi see välja. Nooremaid oli vanemaid, oli, oli erineva punase ja roosa karastusega inimesi ajalehetoimetustes, kes ja ajakirjanduses, kes siis arvasid, et, et ärme seda sisse paneme, et see niikuinii ei lähe. Et noh, sellist proovimise julgust oli, oli ma arvan tollal nagu noorematel rohkem. No trükimeedias oli kaheksane, lõpus suhteliselt noor ja selline uimas põlvkond sündimas, aga ütleme ausalt, ega me ei püüdnud kirjutada nii-öelda hinnangulisi lugusid. Me püüdsime seda teha nagu objektiivselt uudislugu kirjeldada seda, mida me tegelikult oma silmaga nägime ühe või teise silmuse kasaratiive pargi puhul. Aga selliseid lugusid tolleaegses ajakirjades tegelikult ilmunud ilmusid kommentaaridega segi pikitud oma arvamust või mis iganes, aga see arvamus poole kirjutas sedasama tegelikult vana põlvkond. Aga tegelikult juurde, et tegelikult ju 87. aasta oli ka ajakirjanduses üks selline täielik murdemurdemurdeaeg, sellepärast et kui me loeme näiteks 87. aastal kirjutatud artikleid ja kommentaare ja loeme juba 88. rääkimata üheksandast aastast, siis on nagu öö ja päev. Kui see oli mingisugune murdemoment, ma ei mäleta enam täpselt, ma ei oska kuupäevaliselt paika panda, kui. Pakun välja 87. aasta suvi. Jah, kui see pais nagu kuidagi eest ära kadus ja siis tuli nagu torust, nagu öeldakse, siis võiks kõike ju kirjutada. Jah, aga mul praegu tuli meelde kui palju lugusid ja teemasid ja igasuguseid erinevaid käsitlusi. Me saime tol ajal sisse panna tänu sellele, et Moskva oli sellest juba rääkinud. Tähendab, üleliidulised ajakirjandusväljaanded eriti, noh, tuletame meelde, eesrindlik oli litter turnega sedda tulla. Et kui literaat nurka juba sellest asjast rääkinud, siis siis võisime vabalt öelda meie tele-raadiokomitee esimehele või aseesimehele või seal keskkomitee mingisuguse väiksele sinovnikule, et kuule sai, mees ei loe Moskva lehti või Moskva räägib, et mis me siis enam seda teeme. Ja, ja olid sellised edumeelsed literaat nurka ja argumente ja fakte ja sellised sellised väljaanded, kus meie vähemalt saime küll teles väga-väga palju tuge ja saime nii-öelda noh, kilbina kasutada. Nüüd me oleme takerdunud minevikku, juba poole tunni jooksul tuleme. Tuleviku Eesti suurim osakond ja Eesti suurim opositsioonierakond peab juba pool tundi Estonia saalis oma järjekordset kongressi. See on ilmselt selle nädala kõige olulisem politsei sündmus, sest et poliitikud endiselt magavad. Aga Keskerakond ei mitte. Ja, ja ma ei tea, kas Edgar Savisaare programmiline kõne on juba läbi või mitte, seda te kuulete varsti uudistest mida ta rääkis. Aga on selge. Erakond seisab praegu vist väga suurte valikute ees, kas erakond ise seda tunnistab või mitte. Aga aga põhimõtteliselt nii avaliku arvamuse küsitlused, lähimineviku sündmused näitavad, et midagi midagi peab toimuma ja kui ei toimu, siis tabab neid ilmselt suur stagnatsioon. Nojaa, aga ilmselt nad ise seda ei arva teps mitte. Mina olen kuulnud, et arvavad, ma ei ütle, et nüüd Edgar Savisaar arvab või seal veel keegi teine, kolmas juhtfiguuridest, aga, aga üldiselt erakonna sees on meeleolud. No ütleme nii kaunis ära. Nojaa, aga kuidas siis seletada seda, et peaaegu eranditult peaaegu kõik piirkondlikud organisatsioonid Keskerakonna organisatsioonid esitasid ju ainsa partei juhi kandidaadina taas Edgar Savisaar mitte kedagi teist? Ma ei tea, ei tea, ma ei tea, ma arvan, et seal on lihtsalt nii kõva korda, et, et ei julgeta enam esitada, kuigi varasematel kordadel on ju esitatud ka vastaskandidaate vähemalt nii-öelda pakas ufo jaoks. Aga, aga seekord tõesti mitte. Aga Need, eelnevad niuksed viited on, on tõesti näidanud, et, et midagi midagi käärib, aga, aga kas, kas see käärimine ületab nii-öelda, kas siserõhk ületab välisrõhu ja sekka selliselt välja pääseb, seda, seda ma tõesti ei oska praegu öelda. Mida räägib Savisaar oma programmi kõnes, no ma umbes kujutan ette, kuigi mul ei ole seda seda teksti loomulikult näinud. Eks seal ole pronksiöö meeldetuletusi, eks seal ole valitsuse sõimamist ja eneseõigustamist ja, ja kõike seda. Ma arvan, et te olete selles mõttes sama meelt, et et mida muud saaks rääkida, kuigi kuigi need küsitlused, ma usun, et ka Savisaar pöörab mingit tähelepanu just nendele avaliku arvamuse küsitlustele, et miks, miks erakonna reiting praegu nii madal on? Ei no nad on sellele pööranud ja väga vägagi juhtfiguurid on kommenteerinud seda seitsmeprotsendilist toetust eestlaste seas, mis Keskerakonnal viimase küsitluse järgi, kui ma ei eksi, on siis kõik on lohutanud nii iseennast kui rahvas sellega, et see kõik on ajutine. Tagasilangus on ajutine, et sa endiselt kestab mingisugune pronksmõju mis on ka ju mis peaks olema möödas juba. Aga see viimane küsitlus näitas, olles seda, et Reformierakonna toetus, mis oli mingisugune suve hakul, oli ta, kas ta oli 40 protsendi mõne protsendi peal, on, on nüüdseks sügise hakuks jõudnud hoopis? Jah, kuni 50 protsendi peale, nii et nagu huvitaval kombel see tendents kuidagi ei, ei nagu ei tasandu, et, et ma ei näe nagu mingisugust nishi siin Keskerakonna jaoks, kuidas see järsult tõusma saaks hakata. Ühe erakonna reaalsus või, või mitte, populaarsus on, on ilmselt erakonna asi nad võivad teha, mis nad tahavad ja kui nad on otsustanud, et, et nende valitud tee on õige ja ja veendunud ja tahavad samamoodi jätkata, siis lasku käia, ainult et Eesti kodanikuna, Eesti inimesena, meie poliitikaelu jälgijana. Ma mul on siiralt kahju, et, et parlamendielu on ikkagi jõudnud jälle sellesse faasi, kus meil nagu reaalselt opositsiooni ei ole. Kuigi kuigi valitsuskoalitsioon praeguses olukorras, kus, kus majandus hakkab nagu vaikselt maha jahtuma jõuame lihtsalt natuke rääkida, aga, aga, ja, ja igasuguste muude asjade kokkulangemisel kasvõi seesama pronksööga, siis see, see ei ole ju tegelikult lõppenud, selle, selle tagajärjed on, on meil opositsiooni ikkagi niisuguses olukorras, kus, kus teised polegi nagu, nagu väga kuskilt võtta ja, ja sellest on sellest Ja ei ole ka seda teemat ju tegelikult noh, millega praegusele valitsusele kallale minna, sellepärast et see majanduse jahtumisele küll viitasid, aga noh, ega see ei ole, olgem ausad või praeguse valitsuse süü või teene või see on lihtsalt puhtobjektiivselt niimoodi läheb. Ja pronksi seal ei lase ju kustuda meie väsimatu sõber idanaaber Venemaa, sest need pronksiöö järelkajad kasvõi ütleme siin Arnold Meri juhtum. Mida iganes, et need need pidevalt kestavad, need annavad jälle märku sellest, et see teema on endiselt aktuaalne, selle teemaga on valitsus seotud. Sellega seoses on tema popule reaalsus endiselt eesti rahva seas kõrge eesti rahvas teda mõistab. Noh, siin ma sellist sellist momenti, et mis, mis oleks siis ajend, kus opositsioon saaks nagu väga palju põrkima hakata ja valitsus ka valitsuse populaarsus valitsusparteide populaarsus sellega seoses langema hakata. Noh, eksmajandus on see, millega püütakse, mis on tegelikult Reformierakonnaga alustala olnud kõik tema tema valitsemisperioodi, et ega need näitajaid, mida ajakirjandus väga efektselt viimasel ajal välja toob, eriti viimase nädala nädala jooksul, nagu oleks meid tõesti alanud mingi suur majanduskriis siis ütleme, et ka rahandusministeeriumi analüüs ei näidanud tegelikult majanduskriisi. Kui me räägime seda, et sel aastal majanduskasv võib jääda kuskile kuskile 10 protsendi piire ja inflatsioon on kuus protsenti, järgmiseks aastaks ennustatakse inflatsioonist seitse ja pool protsenti siis tegelikult see ei ole sugugi mitte veel mitte veel katastroof. Ja Eesti majandusel on, pigem ma ütleks, et on ikkagi sellise aeglasem arengu periood ees paaril paaril aastal, mida kõik üksmeelselt ennustavad, nii et mingisugust katastroofi. Ja kui võtta see number, mis söödi nüüd välja, minu meelest oli see vist eile, et eesti rahval on eraisikutele laenumaht jõudmas ja miljardi kroonini. Tegelikult see ei ole sugugi mitte katastroofiline number, sellepärast et kui jagada see elanikele arvuga kõrvutada seda Soome, Rootsi või Kesk-Euroopa numbritega, siis ta jääb pigem veidi sellele keskmisele alla isegi. Aga tõesti, kui välja käia, emotsioon tavaliselt 100 miljardit krooni laenukoormat üks ajalehtpanija inimesele kivi kaela suure foto lausa esi esi esiküljel, demonstreerides seda, seda katastroofi või seda uppumisi kohtumist tulemus on siis hetkel seda küll ei ole. Ja. Ma arvan seda, et niikaua kui ikkagi maksud laekuvad korrapäraselt ja eelarves mingeid suuri tagasiminekuid ei ole, ei saa ka ikkagi väga tugevaid argumente nii-öelda Reformierakonna vastu majandusbaasil leida, pigem võivad olla mingisugused poliitilised hoovad, sisepoliitilised nääklused võib-olla tõesti teravdada suhteid Venemaaga, mis, mis iganes, mis võivad veel mingisugused tagasilöök anda. Nii et mina ei näe seda, et majanduspoole pealt praegust koalitsiooni väga teravalt rünnata saaks. Nojah rünnata saaks siis, kui hakkab massiline vallandamine, palkade külmutamine, palkade vähendamine, aga statistika näitab ju ka seda endiselt, et praktiliselt meil ju tööpuudust ei ole, 2,6 protsenti süveneb endiselt tööjõupuudus ikkagi seni veel. Nojah, aga ütleme, puhtemotsionaalselt, kui vaadata nendele arvudele otsa, siis alles oli, eks ole, majanduskasv seal üheksa, 10 11 protsenti, no nüüd räägitakse juba seitsme ja kaheksa vahel ja pakutakse, langeb kogu aeg. Ega järgnevate aastate jooksul, et aeda jääb paari-kolme aasta jooksul sinna seitsme protsendi peale. Tõstiline majanduskasv kui Euroopa liidus kuskil Nii et seda ka ei saa võrrelda võrreldamatuid asju, eks ole, Euroopa Liidu keskmine on seal ka mingi protsendi peal, aga või isegi null koma, aga, aga, aga mis sellest. Vaadake, vaadake, kust me tuleme. Ja kui siin lohutatakse meie meie inimesi, et, et ma ei teagi, kas Padari ütlus rõhutamine, aga selge tõdemus, et meie palgad, meie, meie sissetulekud on, on varsti Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Noh, aga see on väga tore ega ei saagi seisma jääda, ega siis Eesti inimene tahab ka elada sama hästi kui tema tema kodu, teised elanikud. Aga samas tähendab see ikkagi seda, et, et välisinvesteeringud vähenevad, vähemalt juba väiksed välisinvestorid tõmbavad siit juba juba minema, ütlevad, et liiga palju kulub teil inimeste palkadeks ja ma lähen sinna, kus, kus vähem pead inimestele maksma. Argument, et me peaksime nii-öelda meie inimestele hakkama sellepärast vähem maksma, et nad vägisi neid siin siin kinni hoida. Aga, aga põhimõtteliselt tendents on ju täiesti olemas. Sina, Margus, arvad. Tendents on olemas selgelt mingit hõlptulu ei kinnisvara sektoris ka mingis muus muide, elektroonikatööstuses, mis, mis iganes võimalik Eestis teenida enam ei ole. Et need marginaalid saavad olema ikkagi suhteliselt väga sarnased meie põhja ja lõunanaabrite omale. Ja. Üleöö rikkaks ei saa, nii nagu mitmed välisinvestorid ooberst aidata nüüd väga efektselt Eesti ärist nagu tagasi tõmmanud. Tõesti, ta tegi fantastilised check potid kogu selle viimase 10, võib-olla 15 aasta aasta jooksul. Nii kergelt enam hakkama ei saa. Aga. See tont, millega hetkel hirmutatakse, sama inflatsioonitont, et see sööb justkui meie palgakasvud ja säästud kõik ära. Niikaua kui Eesti kroon on ikkagi euroga seotud, tema põhimõtteline ostuvõime väheneb, tähendab teatud teenuste osas. Kui võtame meieni tarbijakorvi, siis on väga palju teenuseid ja asju kaupu, mille eest me maksame täpselt sedasama hinda mida tehakse, mida makstakse Soomes, Saksamaal, Itaalias, kus iganes. Võtame elektroonika. Elektroonika hind on tegelikult Euroopa liidus üks riigist. Riigist sõltumatu. Tõsi, aga kui palju inimesel on vaja elektroonikat, kui ta ostab ühe riista, siis see peab ju aastaid, aga võrdleme kasvõi meie toiduainete hindu, eks ole, mis on samuti Euroopa Liidu tasemel ja kohati isegi juba tunduvalt kallimad, kui me võtame siin Euroopa Liidu nagu juhtvedurid Saksamaa ja Prantsusmaa, eks ole. Mata inimene ei saa aga ilma plasmatelekat, ta saab elada. Tõsi, aga kui me võrdleme jälle toiduainete hindu Soomega, siis praegu öeldakse, et vahe on kuskil poolteist kuni kaks korda, isegi. Soome toiduained on kallimad ja täpselt sama seis on ka tegelikult Rootsis ja Norras. Tõsi, saksa Itaalias on toiduainet mõningad toiduained odavamad, nii et ega Euroopa Liidu lõikes ei ole ka üks ja sama kaup tegelikult ühe ühe hinnaga, eriti puudutab see just toiduainesektoris. Elektroonika on tõesti praktiliselt analoogse hinnaga. Võtame sõiduautode hinnad. No kui palju Eesti sõiduautode hinnad on ikka tõst tõust tõusta. Tõsi, Soomes on vastavad maksud lihtsalt sedavõrd palju kõrgema maksude võrra, hinnad kõiguvad, mitte autol, maaletoojat, hinnad, aga mis, kus ütleme, korterite hinnad, elamispinna hinnad on tegelikult täiesti Euroopa Liidu taseme, sealt ei ole üles mitte kuskil enam. Nii, et seega saavad tõustame kulutused ainult. Toiduainele kütusele ja teenustele. Selle jutuga, et, et põhimõtteliselt asjad lähevad nagu iseenesest ja Peeter ütles ka seda, et, et see ei sõltu nagu ühe või teise erakonna soovidest. Et, et selle, selles suhtes võib peaminister Ansip olla täiesti rahulik, et Reformierakond ajab oma poliitikat edasi, et ei ole nagu kuskilt, nagu teda haavata. No on öeldud seda, et valitsus peaks edasi lükkama aktsiiside tõstmist ja mitmed maksu tõstmist järgmisel aastal sellega suudaks kütust ja, ja mitmeid muid asju tagasi tagasi hoida. No see on nii ajutine ajutine lahendus. Et. See asi vist nagu on nüüd otsustatud, et need aktsiisid tõusevad ja seda tehti, nagu ma aru saan, ikkagi selle nimel, et võimalikult kiiresti euro kasutusele võtta, eurotsooni pääseda. Aga inflatsioon, nagu sa ütlesid siin kuus ja üle seitsme protsendi, on ikkagi selline, mis ei luba isegi und näha eurost veel. Noh, nüüd öeldakse seda, et võib-olla aastal 2011 suudetakse öelda, millal võib euro tulla, me ei räägi enam isegi aastast 2011, et siis võiks euro euro tulla. Aga ka euro mittetulek aastatel ei ole majandusele selles mõttes katastroof, niikaua kui me suudame hoida kroon ikkagi euroga tugevalt seotuna ei ole vahet, mis, mis rahas tegelikult arveldame. Ja nüüd küsimus selles, et ka mitmete välisanalüütikud on öelnud, et et ega sellist sellist näidet nagu ütleme Eesti, Läti, Läti, Leedu puhul majandus on sedavõrd kiirelt arenenud, Eesti Eesti puhul tegelikult maailmas praktiliselt ei ole, kus nii väikse riigikogus me ei tea, võib-olla tõesti on võimalik mingisugune ootamatu krahh et väliskaubandusdefitsiit käriseb kuidagi ootamatult suureks ja, ja tekib hüperinflatsioon 20 30 40 protsenti aastas. Kuid siin, nagu ma ütlesin, on siin ka Euroopa Liidu hinna hinnatase tegelikult vastas, mille üle me tegelikult ja minna minna ei saa. Krahh ilmselt võiks teoreetiliselt tabada siis, kui, kui oletame, et Eesti ei oleks seal Euroopaga niimoodi seotud, nagu ta praegu on seotud eriti Skandinaaviaga, et noh, et ei saa ju kuskil siin nurgas toimuda mingit mingit krahhi kui ei toimu seda näiteks Põhjamaades Eestis ainult Eestis või ütleme, Eestis ja Lätis saab toimuda siis nagu kasvõi põhja Põhja-Euroopas tervikuna näiteks või Euroopa liidus tervikuna. Krahhi löövad tulla ka sealt nii-öelda Luuvastajaid, tulla, pauk, siin energeetikatrahvist räägitakse tegelikult, et, et kui kui, kui leedulased on, on sunnitud oma Ignalina jaama kinni panema, nii nagu nad on lubanud Euroopa liidule ja, ja uut uut reaktorite ehitamist ei paista. Kui aktiivse aktiivne tegevus, nagu sellel suunal käib siis, siis võib, võib leedutavad ainult näiteks küll krahh ja, ja varem või hiljem võib tabada sega Lätit, kes, kes ostab Leedus näiteks väga palju elektrit praegu, nii et noh, need võib, võib sellised tegurid olla küll, mis, mis nagu mis nagu mõjutavad ja võivad anda niisugust täiesti ootamatut reaktsiooni. No mida, see, mida me selle krahhi ajal ikkagi mõistame. Transiidi kokkukukkumist oleme nimetanud ka siin viimase paari kuu jooksul. Kahjuks viimasel ajal viska tasandama seda, et see ei ole olulist mõju Eesti majandusele siiski avaldanud. Aga kui me vaatame seda, mida ka ajakirjandus kirjutas veel mõne mõne mõne kuu eest, siis pigem pooldate just seda ikkagi, et see on suuresektori kokkukukkumine, mis avaldab väga olulist mõju Eesti Eesti majandusele. Tegelikult ei juhtunud mitte midagi hullu. See on, ma arvan, väga hea kogemus ja ka väga suur pettumus kindlasti Venemaalt Peeter meenutasin suurt sure, Naabri innukat tegevust, et too olukorda meil destabiliseerib teenida. Noh, Arnold Meri juhtum on jäänud nihukeseks üksikuks asjaks, seda enam, et kohus pole ju veel alanud ja ja nii vanamehe puhul kunagi ei tea, kas ta algabki ja millised tagajärjed sellel on, aga, aga ma ei tea, kas on nagu suvelõpuväsimus või, või augusti saabus või mis on nagu ka Venemaad natukene jahutanud, et viimasel ajal on, on tegelikult suhteliselt vähe. No oleneb, kus suunas meie suunas, no ütleme, meie suunas, jah. Nojah, aga samal ajal ollakse aktiivne ikkagi endiselt väga mitmeski suunas, eriti Gruusia suunas näiteks kuhu jõuan visatud rakett, mis õnneks küll ei lõhkenud, need hiljuti rikuti jälle õhupiiri. Ta usinasti tegeldakse ja Suurbritannia küsimusega seoses Litvinenko jaluga voi Litvinenko juhtumiga ja Suurbritannia nõudmisega logo voi välja anda. Hiljuti lugesin uudist, kuidas Lukoil, Venemaa suur kütusefirma on ilma igasuguste põhjenda põhjenduseta, vähendanud nafta saaduste müüki Saksamaale, kes on sellega suures hädas. Siis venelased toimetavad, siin pooluste piirkonnas, hõivavad hõlvavad neid endale, nii et ei, Venemaa pole kuskile väsinud. Raskepommitajate lennuraske öelnud juust, raskepommitajate lennud, lennu-show või aga Putin osales isiklikult, nii et jäätisest, nii me toome kas või gaasitrassi rajamise. Alles ju eile käisid siin Nord Streami esindajad ja püüdsid jälle Eesti valitsust kangutada selles suunas, et see toru ikkagi meie kandist läbi tuleks. Nii et ei, Venemaa väsib. Ja Venemaa ei väsi, jahendad meie meie suunas konkreetselt on, on nagu noh, ma ei ütleks, et jaks on otsa saanud, aga, aga igal juhul ei ole, ei ole nii palju sebimist olla, ütleme siin üks pikk taheti jälle suurt piketi korraldada ja kohale tuli meie Moskva saatkonna ette, täpselt üks inimene siis näitab, et Venemaa ei, ei viitsi, tähendab, või on või on võtnud teise kursi, et, et kuna see našistide šõu seal ei andnud tulemustele õigemini andis vastupidise tulemuse soovitule ja andis Eestile hoopis niukse propaganda malaka kätte, siis siis on otsustatud mõni üksik hüsteeriline veel kuskil midagi DK telkmantlitest noored siin pronkssõduri endises asukohas ei ole enam ennast ilmutanud, nii et või Eesti viisasüsteem ja Eesti konsulaat ametnikud Moskvas läinud tublimaks ja selgitatakse juba varem välja, et kellele tohib viisat anda, kellele, kellele ei saa seda teha, mitte. Aga jah, muu muudes valdkonda igatahes noh, kasvõi seesama Gruusia tegelikult teeb murelikuks, sest et ega, ega Gruusia on ka selline riik, kes, kes nagu ei pühitseb. Ei kujuta ette, et Eesti annaks tuld lennuki pihta, mis siin minut kaks Eesti õhuruumis on vene päritolu ja aga grusiinid seda tegid nüüd eile või oli see üleeile. No see on ilmselgelt Venemaa, teab, missugused on grusiinid ja, ja ütleme, et jääb ka enam-vähem, missugused on meie? See on ju teada, et grusiinid on tulised inimesed ja, ja sellest on rääkinud ka meie poliitikud, kes, kes käivad nõustamas Gruusia presidenti laadset, et on vaja aeg algas viilid? Jah, jah, vabandust. Et ja ikkagi aeg-ajalt väga palju veenmisjõudu seal, et öelda neile, et poisid, et ratsutage ennast, ärge minge kuumaks. Et see ongi Venemaa siht, Nad, nad teavad täpselt, mida teie poolt on oodata ja ja nad seda provotseerivad. Et tuleb säilitada rahu, aga noh, nagu näitas lennuki tulistamine, on seda alati väga raske hoida. Aga ma arvan seda, et nad ei teinud valesti, tulistasid, sest vaata paska kindla staabiavaldusi. Pärast seda, kui Gruusia teatas sellest raketist mitmest õhuruumi rikkumisest, siis eneste seisukoht on see, et mingit lennukit ei oleta. Grusiinid näevad hallutsinatsioone nii et mitte midagi ei ole nii, nad tulistasid tegelikult olematut objekti. Nii udu jah, võib-olla ei vaja lihtsalt tõesti kas kallan tegelikult lennuki või, või mitte, nii et, et ma ei arva seda, et, et olid grusiinid väga valesti käitunud magaja alla. Ja väga õiget, õieti käitusid nad siis, kui nad telekaamerat nagu öeldakse, silma all, need vene spioonid sealt riigist välja saatsid väga efektselt, millest ja kogu see konflikt alguse sai, aga tagantjärgi vaadates oli väga õige tegu. Et ma arvan, et see ei oleks õige, kui tõesti, et kui Eesti Õhuvägi laseks Vaindloo saare juures ühe vene transportlennuki alla, mis paariks minutiks Eesti õhuruumi riivab, aga grusiinide puhul ma arvan, samm oli täitsa teist täiesti õige. Jah, aga, aga vaatame selles selles kontekstis asju, et Gruusia on riik, kes pürgib ka teatavates suurtes rahvusvahelistes orgudes soonidesse tahapoole ka nii-öelda läänemeelne ja ja, ja läänega hästi läbi saada ja, ja läänes teatavasti selline tulipäisus väga, väga nagu kaubaks ei lähe, kui, kui siin ka Eesti või mõni teine Balti riik, eks ole, aeg-ajalt on öelnud, et vot nii teener, neid asju ja te võite öelda, mis tahate siis väga suurt toetust me nagu, nagu leidnud ei ole, ega, ega siis ka pronksiöö puhul me ju teame, et et meile küll langes osaks väga suur nii-öelda poolne toetus. Ja Euroopa liit oli sunnitud seda tegema, aga, aga tegelikult vaates Euroopa Liit neid sündmusi ikkagi väga-väga suure murega pealt, et et kunagi ei tea, millal nii-öelda. Parafraseerides ühte vana vana ütlust Sädemest tõuseb leek ja rahvussuhted on, on kehvad rahvussuhted on, on parim viis selleks, et sädemest tingimata tõuseks leek. Kannatlikud oleksid Euroopa suurriigid Saksamaa või Itaalia kui kellelgi nüüd selline mitte väga sõbralik naaber, tulistaks aeg-ajalt rakette üle nende piiri ja käiks lennukitega pidevalt Sisemaal vaatlusi vaatlusi tegemas, niimoodi eitades kõike. Ja seda õige, aga ma tuletan Margusele meelde väljendit jupiterist ja härjast, et see, mis on ühele lubatud ja mida Saksamaa võib teha või, või mida mõni teine Euroopa Liidu suurriik võib teha, siis neid vaadatakse selles kontekstis ikka kui mingit väikest tüütust. No eks see Venemaa poliitika Gruusia suunas ongi ju suunatud sellele, et nad teavad väga hästi, et Gruusia tahab eriti Euroopa liitu ja võib-olla eriti NATOsse neile tulevikus ka Euroopa Liitu, et et näidata nendele organisatsioonidele, Gruusial on pidevalt oma suure naabriga mingi jama seal on mingi konflikt, on see siis pool sõjaline on seal siis territoriaalne, nagu on seal Lõuna-Osseetias ja Abhaasias pidevalt näidata, et ärge võtke seda pahanduse tekitajat endi hulka ja selleks ongi eesmärk võetud seda pinevus pidevalt üleval hoida. Absoluutselt ja NATOsse päris kindlasti ei võeta riiki, kellel on olemas selline territoriaalne pretensioon, eks ole, kuigi see põhitõe ja õigluse huvides võib kuuluda ka nendele, see see territoorium, ütleme, Osseetia puhul nagu ei ole vist probleeme. Abhaasia on nagu teine küsimus. Ju pärast neid samu piiririkkumisi ma saan aru, lülitatakse just Gruusia NATO õhuseiresüsteemi osaks kus, mille läbi mille saab väga täpselt ära määrata selle, kas need lennukid tulid Venemaalt, milliste objektidega oli tegemist? Nojaa, aga kui, kui Gruusia ei oleks sedavõrd tähtis riik sedavõrd tähtsas asukohas ja kui Gruusiat ei läbiks niivõrd tähtis naftajuhe ehk siis pagusi Hanna, eks ole kus ka Gruusiale kukub kena kopikas, siis, siis ilmselt vaadatakse seda, kui mingisugust paariariiki ja mingisuguse gruusia rahvademokraatia paatia edendamiseks läheks küll ei hakka midagi suuremat ette võtta, kui kaalul on huvid, eks ole, Venemaaga või või, või üldine rahu või sõda selles regioonis. Nii et need asjad on, on kindlasti omavahel seotud lennukitest, inimene jutuma? Saate lõpul tahan teie käest küsida, et, et kas see on meie suur rahvuslik õnnetus, kui kui, kui meie kallis Eesti õhk ära kaob ja sinivalged linnud enam meie taevas ei lenda. Mis te arvate, kuidas teile tundub eesti kodanikena? Mulle tundub see, et ikkagi õhusõidukit valitakse nii-öelda rahakoti järgi ja seda on ka mitmed-mitmed leheveergudel välja välja öelnud. Mina ei tunneks isiklikult ennast väga puudutatuna, kui kui Eesti õhk ei lendaks sellise sellise sellise lipu all, aga muidugi on kaunis naabritena kõigile oma lennukompaniid siiski olemas. Oleks see võib-olla, kui lätlaste lennukompanii siin Tallinna lennuväljal põhi põhitegijaks tegijaks saaks, aga võib olla on see ka asja küsimus, sest et noh, teistpidi jälle võet võttes oleme meie just lõunanaabritele ju ka väga palju oma pangalogosid näidanud väga pikka-pikka aega, mis tõsi, nüüd rootslaste kätte kätte läinud, nii et võib-olla siis tõesti, et mõni mõni asi peab tulema nii-öelda Läti poolt meile. Ei noh, eesti värviga loomulikult püha asi ja kes ei tahaks seda oma oma hinges soojendada, aga aga see, mis Estonian Airiga on toimunud, see, milline oli alguses ja Melinda, milliseks ta muutunud Praeguseni on nagu öö ja päev. Kui alguses oli täiesti tema puhkesõita, seal oli hea teenindus ja, ja seal oli need enam-vähem normaalsed hinnad, siis nüüd ju mingit vahet enam ei ole, pigem vastupidi, sa võid sõita ükskõik millise teisele lennukompaniiga, kus on teenindus tunduvalt paremini, hinnad tunduvalt soodsamad. Rahvusvärvidega ainult ära lennata, et temaga peab lendama ja kui sa veedad tunde ja kümneid tunde kuskil võõrastel lennuväljadel piletid on kallid ja, ja süüa ei anta, eks ole, siis siis noh, ma eelistaksin ka mõnda mõnda teist värvi, et jõuda odavalt ja, ja sel kellaajal kohale, mis on nagu sõiduplaanis kirjas, aga mitte mitte mitte mingisuguse muu kellaajal läbi ei ole väga tore, kirjelda kuskil lennujaamanurgas või hotellis ja oodata järgmist päeva, et edasi lennata. Eks. Lennukompaniid häda, et neil puudub siin manööverdamisvõimet, need ei ole lennukeid reservis, kust, kust saab võtta ühe mingisuguse rikke rike, korraldada. Jäätiseauto sõidab otsa, siis ongi läbi. Nii et siis tuleb teha muudatusi üksikud riigid, väikeriigid suudavad hoida oma rahvuslikku õhukandjat. Islandi õhk oli üks, eks ole, soome õhk on teine aga, aga ilmselt Eesti õhk läheb oma loomulikku teed loojakarja ja ja me peame sellega leppima, aga selle asemel on meil olnud Eesti raudtee. See on omaette teema. Oleme täna sunnitud lõpetama, Margus Mets, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Täna on ilus ilm, nautige veel viimaseid suveilmu ja uskuge mind, varsti läheb koledaks.