Tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele siit peaaegu lobises Tallinnast lumi see küll ei ole, mis alla tuleb, mingisugune imelik ollus, aga, aga ilmselt võib nimetada ka selle hooaja või selle aasta esimeseks selle sügise esimeseks lumeks. Martin MART, Erkki Bahovski ja Aarne Rannamäe on täna siis siin rahvateenrite stuudios kõnelemas. Loomulikult kutsume teid ka kaasa mõtlema, kõikidel nendel loomadel on olnud. Ei saa öelda, et väga sündmustevaene aeg, aga ei ole ka mingisuguseid väga selliseid eriti esile küündivaid asju. No üks, üks suur pärgamine toimus, Eesti on. No ilmselt võib nii öelda, et tänu voodi märgajatele on ka Eesti natukene natuke tuntumaks saanud, et üleeile õhtul muusikatelevisioonide kiuslik televisioni galaõhtul Münchenis pärjati siis eesti ansambel korda nii, nii kõva, nii kõva pärjaga nagu siis ansambel Peedu hetero, ehk siis voodi märgajad sai. Mina pean tunnistama, et muusikast teadma vähe ja sellest ansamblist jääme veel vähem. Võib-olla teie teate rohkem? Tuleb tunnistada, et mina kuulsin ka esimest korda seda ansamblit, aga noh, ega ega see ei ole nüüd mingi näitaja, nagu, nagu ka sinu teadmatus. Ei, absoluutselt mitte, jah, ka mina kuulsin esimest korda ja muidugi ma olen ka suhteliselt muusikakauge inimene, et noh, eks ta selles mõttes sarnaneb võib-olla natuke Eurovisiooniga kuuleme nendest eurovisioonile jõudnud esinejatest ka alles siis, kui nad seal laval on, et et seda küll, aga, aga ma saan aru, et see bänd on koos käidud ja suhteliselt vähe aega mingi paar aastat, et võib-olla ma sellepärast ei olegi saanud ka midagi kuulda. Raputan tilti diletantlik kuse maha, ma enne saadet vestlesin tõelise muusika profi Maian Kärmas, ega siin meie stuudio ukse taga ja ja tõepoolest, bänd on vähetuntud, tal on vist kokku ainult kaks lugu, üks on mingi väga roppude sõnadega ja teine on siis mis seal MTV galal ette kanti? Muusikat ei hakka ma loomulikult ja ega isegi mitte oma arvamust avaldama, see ei ole tähtis. Aga seal oli ikkagi, tähendab, tegu on ikkagi vaieldamatult, ütleme sellise Euroopa aasta muusikasündmusega ja olla seal laval ja kui Snoop tooks sulle kätte, tähendab sinuga intervjuud teeb, siis on see ikkagi väga kõva asi. Kes ei tea, kes on, subtooksin tema omasi jällegi, aga aga tegu on jah, et noort eesti poistega, aga kes siis nii-öelda kilekotiga läksid Münchenisse ja tulid tagasi suure suure auhinnaga, nii et samas kategoorias väidetavalt kandideerisid ka Tanel Padar ja ehk siis Euroopa uue muusikaauhind Tanel Padari ja ja, ning tüdrukud ja nemad pühkisid nii-öelda suu puhtaks. Aga siis noored poisid, kelle arvele üks lugu nendest üks esituskõlblik Euroopa lavadel said selle auhinna, nii et ärme alahindame. Samas. Samas olid seal sellised tegijad nagu Nelly portado ja Justin Timberlake ja kes, kes läksid ka nii-öelda kokku kühveldama muudes kategooriates loomulikult auhindu ja tegelikult väga vähe. Nõnda rääkis mulle Maian siis informatsiooniks ja, ja ma ei näe põhjust tema sõnades kahelda, nii et ehk sellest bändis siis tuleb midagi, aga, aga igal juhul, mis meid huvitab siin laua taga alati on see, et et Eesti saaks tuntumaks ja, ja tänu sellele voodi märgajate pundile Eesti Eesti kindlasti on mingit tuntust kogunud seda enam, et me ei võitnud auhinda mitte nii-öelda balti regiooni selles piirkondlikus konkursis, vaid vaid nii-öelda üle MTV. Siis kandideerinud bändide seas jah, ja noh, see on ilmselt seda hinnatum amet tõesti ju teoks tänu rahvahääletusele, et noh, võib alati kahtlustada seda, et mõni hääletas mitu korda, aga võib-olla seda saab ka kuidagi elektrooniliselt kontrollida, et et see vähemalt jätab lootusesid kaugelt vaadates, et loeb ka ikkagi laul, et noh, eurovisioonis Eurovisiooni näinud liigagi tihti, et loeb ainult maad, mida sa esindad ja siis sinu naabermaad ja siis need maad, kus elab sinu pärit kogukond, annavad punkte, et praegu võib-olla tõesti, et see laul luges ja ja see muidugi, kui, kui lähtuda sellest veel, mida me teame, et bändil ja mänedžeri ega mingit agenti, et siis on see saavutus seda hirmutama. Jah, või vähemalt loota, et nad siis kahelaulule, mis on, teevad, teevad lisa ja, ja ka need on niisugused. Läbilöögivõimelised. Jah, selliste naabruspoliitika asja nagu eurovisioonil siin tõenäoliselt olla ei saa ja, ja on arvatud ka, et tegelikult video mängis väga-väga palju rollis käiatud nüüd tõesti mitte ainult siis Eesti MTV-s, vaid see, mida meie siin oma oma pinnal näeme vaid ka vaid ka laiemalt üle üle Euroopa, nii et siis oli tegu no hästi tehtud kaasaegse videoga ja, ja ju siis poisid on seda väärt, aga, aga see selleks. Korruptsiooniskandaalid on sellel nädala vist küll võtmesõna. Ma mõtlesin selle teema peale alt ja ülevalt vasakult ja paremalt ega, ega midagi. Kutt nagu väga lisada ei ole sellele, mis juba nädala jooksul on, on ilmunud. Tahaks kasutada seda tuntud Telendiliselt, las õiguskaitseorganid teevad oma tööd ja eks siis paistab üks maadevahetuse asi on juurde tulnud ja, ja pussi, skandaalid. Tahate teie siin midagi midagi veel juurde öelda? No ega siin muud ei ole öelda, kui, kui see, et kui seadustega või ühiskondliku korraldusega on loodud nisugune korruptsiooniks soodus keskkond nagu kasvõi see bussifirmadele liinilubade andmine, siis siis enam-vähem paratamatult see korruptsioon, sinna ka tekkimine ja sama lugu ka selle maade vahetamisega. Iseküsimus on see, et kuidas need kõik, need on hakanud järsku välja tulema, et kas, kas selles on mingisugune omavaheline seos ikkagi? Tahes-tahtmata hakkad kahtlustama, et noh, üks ühe korruptsioonijuhtumi paljastamine toob nagu kaasa teise ja järgnevate korruptsioonijuhtude päevavalgele jõudmise Nojah, et kui me räägime sellest bussiliiklusest, siis see on mitme otsaga asi, noh see muidugi mingi unikaalne lause siin aga aga selles mõttes, et Ta peab küsima, et kas riiklikud doteerimise süsteem on nagu kõige õigem. Et kui, kui bussi bussifirmad saavad siis dumpinghindadega kätte endale selle õiguse siis maakonnas sõite korraldada ja ja siis hiljem hakkavad vaikselt piletihindu tõstma, mis tegelikult ei, ei tohiks nii olla. Ja, aga noh, teisest küljest võib nagu küsida, et, et mis siis juhtuks, kui oleks tõesti selline vaba konkurents või noh, et kõik kõik oleks nagu isereguleeruv ja ja ilmselt siis oleks ka suur häda ja viletsus, sest mõnes maakonnas jääks see bussiliiklus siis täiesti olemata. Sest ei ole ilmselt Trent maa peal seda bussiliiklust korraldada. Noh, kui kui rääkida näiteks Lääne-Euroopast, siis seal transport on tegelikult hulka kallim ikkagi bussi ja rongipiletid maksavad ikkagi võrreldes Eestiga väga palju kordades ja kordades ja anda, kui, kui tahad sõita punktist A punkti B, siis tuleb maksta ikka päris palju ja, ja noh, kui need hinnad siis kerkiksid sellisele tasemele siin siis ilmselt ükski inimene selle bussiga sõidaks. Veel öelda, et bussifirmad on ju Eestis ka eelisseisundis, omalaadses, eelisseisundis, sest jällegi võrreldes Lääne-Euroopaga siis seal bussifirmad peavad konkureerima rongi, aga lennukitega, et on tavaline noh, selliste suurte maade puhul näiteks Prantsusmaa võtta kus ühest linnast teise saab sõita, lennukiga, saab sõita kiirrongiga ja bussifirma on võib-olla see kõige viimane võimalus, millele inimesed mõtlevad siis on tegelikult ainult põhimõtteliselt ainult bussifirma ongi see, mis sind ühest linnast teise viib, on suhteliselt vähe linnu, kuhu saab sõita rongiga ja anti üks üks liin on, kuhu saab sõita lennukiga Tallinn-Kuressaare, et et selles mõttes on bussifirmade eelis. Aga, aga, ja noh, ma kardan, et nad ei saa seda ära kasutada ja põhihäda ikkagi vist hakkab sellest peale, et inimestel ei ole raha, et bussipileti eest korralikku hinda maksta. No kui sa võrdled siin Lääne-Euroopa piletihindadega, siis võib vastu väita, et et Kesk-Euroopas ja ütleme, ütleme selles regioonis, kus, kus ka meie tuleme, on näiteks vähemalt Tšehhis piletihinnad odavamad kui Eestis ja, ja ka Riia linna transpordipilet on kõvasti odavam kui Tallinnas. Bussipiletihinnad on odavamad, tavaliselt buss on jäänud nagu oma reisimismugavused kõvasti ju raudteele ja lennuliiklusele olla. Esiteks noh, lennuk ebamugav võib olla väga kitsas istuda ja see lennuväljadel konutamine ja ilma ootamine sageli ja muude asjade tõttu võib olla ebamugav, aga, aga ta on kiire, eks ole. No tšehhi näidet tuues ka seal on ka rongipilet üsnagi üsnagi sõitja sõbraliku hinnaga. Meil on Lääne-Euroopas mitte, rong on ikka võrreldav juba vabalt lennukiga ja mõnikord isegi ületab selle eriti nüüd tänapäeval, kui on need odavlennufirmad, Lääne-Euroopas saab sõita rongiga mitmes klassis, et tõepoolest, kui sa võtad Tiisavee ehk selle prantsuse kiirrongi esimese klassi, siis võrreldav lennukiga, aga saab võtta ka teise klassi ja katki häda pole midagi. Jõuad ikkagi kiirelt kohale, pakun, on ikka ühendatud sama veduri külge. Tulles nüüd selle bussiühenduse juurde tagasi, siis kui me oleme nagu üksmeelele selles suhtes, et praegune kord on halb, siis tuleks mõelda selle peale, et mis alternatiiv on, noh nagu sa, Erkki pakkusid välja, et vaba konkurents, no ma kardan, et siis tädi Maali ilmselt hakkaks kas kas jalgratta või või või kepiga käima paarikümne kilomeetri kaugusel poes oma kodukohast ja, ja ja see ilmselt ei, ei ole alternatiivne. Teine võimalus on siis, et üks võimalus oleks, et, et korraldaks riik. Et ta ei korraldaks neid neid konkursse erafirmadele või siis kolmas Et oleks, ma olen, lisan juurde, et see oleks üks, teine riik, see oleks meie liberaalne riik, vaid jah, ja see ilmselt ka ei välistaks korruptsiooni. Ma arvan, et kui kosja oleks riik, et see ikkagi see korruptsiooniskeeme jätkuks. Et noh, ega need alternatiivid ei ole jah, midagi väga-väga briljantsed siin noh põhiline on ju see, eks ole, et säiliks normaalne elu maal, et, et et muidugi bussi virandajad öelda, et nende huvi on teenida kasumit ja ja tulla ots otsaga kokku ja pakkuda head teenust. Aga riigi huvina tegelikult see, et inimeste elu maal ei halveneks ja et nad saaksid ikkagi normaalselt liikuda ja, ja need mõnikord on need huvid vastandlikud ja siin on ka see probleem. Siis ilmselt oleks öelda, et riigi huvi peaks olema, eks ole, see noh, sageli sageli ei ole, riigil, tuleb alles meelde enne enne valimisi, enne enne põhiliselt kohalikke valimisi, kus väga palju nagu transpordist räägitakse. Aga nojah Et kui jääda nende konkursside korraldamise juurde, siis võib-olla oleks õigem, et need seal nii-öelda äriplaan, millega seal konkursil konkureeritakse, esitatakse mitme aasta peale ette mis võiks siis näha etega mingisuguse piletihinna või, ja dotatsiooni tõusu nende aastate jooksul, aga see oleks juba paika pandud, sest noh Vastutuleva bussifirmad välja jutuga, et näete, ootamatult kütuse hind tõusis ja ootamatult töötajad nõuavad palka juurde. No see ei ole ju ootamatusse, on enam-vähem kõigile teada, et need kütusehinnad meil odavamaks ei lähe ja on ka selge see, et ega töötajate palgad ei lähe väiksemaks, vaid ikka suuremaks. Nii et noh, mingisugune niisugune perspektiiviga äriplaan, koostamine peaks olema täiesti võimalik. Jah, aga see eeldaks siis ka mingisuguseid investeeringuid selle bussifirma poolt ja mingeid kindlaid kindlaid kohustusi, sest noh, sarnaselt Saaremaa laevakompaniile, mis on nüüd ka saanud, siis mitmeaastase sellise lepingu riigilt on võimalik teatavad investeeringuid teha Saaremaa laevakompanii on teatanud, et ta võtab kasutusele varsti uued laevad. Enne seda oli ju ka kogu aeg see iga-aastane tants ja trall selle liinilepingu üle doteerimise üle, et nüüd võib-olla siis selles mõttes on hea, et seal nagu rahulikum, aga, aga loomulikult see mitmeaastane perspektiiv ei tohiks tähendada seda, et firma saab nüüd rahulikult suikuda ja lihtsalt raha kokku kühveldada, vaid firma peab jõuga pingutama. No igal juhul on väga tore, et, et sellised skandaalid välja tulevad, et noh, mitte et tore oli see, et, et skandaalid on vaid, et nad välja tulevad ja kui sellised asjad on, siis, siis nad peavad olema piisavalt avalikud ja läbinähtavad küll olles veendunud raudteefänn igal juhul olles mõnikord ka olnud juhus, sõita, eks ole Euroopas rongiga, siis siis nii mõnedki Eesti puudutavad raudtee otsuseid, ma arvan, on läinud nii-öelda bussifirmade ägeda lobi lobi nahka ja ja tegelikult ka noh, öeldakse, et Eestist raudtee üldse kallis ja et infrastruktuur maksab väga palju ja kõik see, mis on meil nõukogude aja pärand, selle, selle ümbertegemine, see on röögatult kallis. Aga, aga kindlasti oleks need mõned otsused tulnud libedamalt, kui oleks olnud abiks ainult terve mõistus ja nii-öelda pikad perspektiivid. Aga, aga sageli otsus, et kindlasti on kaldunud ka sellepärast sinna sinna kanti ja bussifirmade kasuks, et nende lobi on olnud, julgesin väita, et, et on antud nii-öelda ümbrikke ühest taskust teise. Aga, aga lobi on, on väga selgelt näha olnud ja küllap need ümbrikud siis on ka liikunud, vaadates vähemalt seda, mis, mis praegu nagu välja on tulnud. Ma ma kardan, et meie need transpordi arendajad reeglina või suures osas näevad oma nii-öelda selle sihtgrupina või sihtmaa on ainult Eestit ja kui asi puutub bussiliiklust rongiliiklust, aga noh, rongiliikluse planeerijad ju on selge, et peaksid nägema seda laiemalt, et Eesti on osa Euroopast ja ja see rongiliiklus põhimõtteliselt saakski töötada siis, kui, kui ma olen ühendatud Euroopa raudteevõrku, aga ole nüüd ainult Eesti rongiliikluse planeerijate süüdistamine, võib-olla ma olen siin ka ebaõiglane. Ma arvan, et see põhimõtteliselt see samasugune mõtteviis on ka Lätis ja Leedus, et et et tegeletakse ainult oma riigiga, et ei mõelda nende asjade ühinemisega, ehkki muidugi Läti ja Leedu rongiliiklus on selles mõttes paremini. Et rongiga saab ikka märksa rohkem sõita ja rohkem saab sõita ka oma riigist väljapoole. Tuleneb sellest, et ta nii-öelda Euroopale lähemal ja võib-olla võib-olla siin väike pluss on selles, kui nüüd rääkida ideedest, et areneda rongiliiklust ja panna panna neuronks sõitma lõuna poole, mis saaks siis Lätist ja Leedust ja Poolast läbi. Et võib-olla nüüd väike pluss on see, et detsembrikuus. Me ühineme Schengeni alaga ja see tähendab seda, et piirikontroll kaob raha. Et põhimõtteliselt rongile peaks olema märk sellest, et rong saab sõita takistamatult Euroopasse välja, kui rööpad ja liiprid ainult vastu peavad. Ja pealegi see see rattapaari vahe, eks ole, et neid Euroopasse minnes peaks ikkagi hakkama nii-öelda enda ümber tõstma. Et kõik need takistused on jah, sellised, mis on nii-öelda objektiivsed, nad on lihtsalt nagu, nagu pärandina jäänud ja, ja kui siin majandusminister Parts räägib, et me hakkame varsti Suhisema läbi õhu 120 kilomeetrit tunnis ei ole endiselt mitte suvisemine Euroopa mõistes, vaid see on seal loksumine. Ja, ja noh, ega me, ega me sellest nagu üle ümber lähi lähiaastail kindlasti ei saa. Teine asi, teine teema, mis, mis ei ole ka meeldiv ja iseenesest suhteliselt tüütu juba on, on see see asi mis, mis, mis keeb meie peaminister Ansipi ümber Kansipi punaminevikus sukeldumine koos kõigi nende detailidega, mis meie ajakirjanduses ikka jätkuvalt üleval on. Aga noh, tüütu on ta küll, aga aga samas jällegi noh, võib-olla mõjub see kuidagi ühiskonda, mitte siis peaministrit, aga tema kaudu ühiskonda puhastavat ikkagi nii-öelda see, see, see asjade ja suu puhtaks rääkimine, mis, mis ilmselt on vajalik, mis ei ole saanud nagu piisavalt piisavalt kõlapinda nende 16 uue iseseisvusaja ja aasta jooksul. Noh, tegelikult kui nüüd vaadata kogu seda dokumentatsiooni ja neid ütluse, mis siis Ansipi kohta on öeldud, siis mulle tundub küll, et see on see kogu see süüdistus on ikka suhteliselt nõrk. Ta on üks Robert Närska lause selle kohta, et Ansip olla kiitnud heaks koerte kasutamise meeleavaldajate kallal Tartus teisel veebruaril 1988. Noh, see on sõna sõna vastu selle kohta ja puuduvad igasugused dokumentaalset materjalid. Ja tõepoolest, viimase nädala Eesti Ekspress tõi siis välja ka mõningad dokumendid selle kohta, kuidas siis Ansip Tartus rajoonikomitees tegutses, aga see on selline täiesti rutiinne partei töö ja noh, midagi sellist väga rabavad seal ei ole olnud minu meelest kõige kõige kõige parem nagu tõend või asjaolu, miks Ansipit nüüd ei saa nüüd mingisugusesse eriliseks padukommunistiks pidada, on, on see, et et kui nüüd Ansipi vastu oleks tõesti mingisugused tõsised dokumendid ja, või et noh, et koostöö KGB-ga ja mitmed nii-öelda vabadusvõitlejate või ka oma kaasvõitlejate represseerimine siis need dokumendid oleks välja ujunud juba pronksiöö ajal, ilmselt Moskvast, ma arvan, et Moskva ei oleks jätnud kasutamata seda võimalust Ansipi vastu mingeid kompromiteerivaid materjale üles otsida ja, ja ma ei välista sugugi, et neid materjale üritati otsida. Aga midagi sellist ei selgunud, et siinsed mõningased Vene ajalehed või vene meediakanalid oleks selle suure hurraaga ära kasutanud ja noh, rääkimata muidugi Moskva enda meediakanalitest midagi sellist ei ole olnud. Ma arvan, et Ansip oli see, kes ta oli, et ta oli selline reakommunist. Mingit suurt rolli ta nendes sündmustes ei mänginud ja ei saanudki mängida. Aga mis puutub muidugi pronksiööd, ma panin sulle vastuseks teise stsenaariumi, et ei, see ei olnud see hetk, kus oleks pidanud Ansipi vastu midagi välja ujuma, kui ta olemas on. Sellepärast, et läbi Ansipi oli hea ju kompromiteerida ja nii-öelda alustada vägevad propaga, Nad on seda kogu Eesti vastu. Ja võib-olla just nimelt Moskva huvides, et pronkssõdur ära viidi. Vitajaid Ansip poleks olnud tööriist ja nii-öelda seda teinud, tema ilmselt lähtus hoopis teistest kaalutlustest. Aga, aga mis oleks Moskvale veel nii-öelda magusam pala, kui just see pronksimehe äraviimine ja sealtkaudu siis alustada, kui võib-olla isegi aastaid kestvaid nii-öelda Eestit hüvitamist? Nojah, kui nüüd siin vandenõu teooriat edasi arendada, siis me võime jõuda välja selleni, et need dokumendid Moskar olid olemas ja nende abil nad sundisid Ansipit. Nii. Vot sina ütlesid, on tõesti mander, mida mina Erki ja välja tõid, ei ole, see on, see on puhas reaalpoliitik, aga, aga rääkides. Sellest Ansip puhkenud skandaal valis siis, tõepoolest kui neid artikleid tähendab päevikut lugeda, siis jah, tekib küsimus, et mis on see uus informatsioon, mis on üles kerkinud seda, et Ansip oli kommunistliku parteiaparaaditöötaja Tartu rajoonikomitee osakonna juhataja, see oli ju teada. Kes, kes vähegi tahtsid teada, see, see ei olnud mingi saladus. Et see uus uus info, mis, nagu kogu nendest kõigist nendest artiklitest üles kerkib, on tõepoolest Närska väide, nagu oleks Ansip omavahelises vestluses kiitnud heaks koerte kasutamist, õigemini öelnud, et oleks pidanud varem varem lahti laskma. Ja siis ja siis lõiked nendest parteikomiteed koosoleku protokollist, kus, nagu oleks talle ette heitnud mingisugust käitumist teisel veebruaril, sealt ei tule välja täpselt, mis millist käitumist. Et selles mõttes, kui kogu see niisugune vaht nagu kõrvale jätta, siis siis sellist uut informatsiooni on, on, on väga vähe. Mis, mis tähendab, et, et Närska süüdistus ei võiks õige olla, aga ta ei ta ei pane ka mingisugust ei too mingeid tõendeid, et see süüdistus oleks õige. Ja ma olen kuulnud ka sellist asja, et see artikkel, mis ilmus Eesti Päevalehes, et see oli nagu neilt töös juba kevadel aga, aga et nad ei suutnud leida nagu mingisuguseid konkreetseid tõendeid ja siis sellepärast asi kestvaid, milliseid artiklis silmas seda, kus oli see Närska. No kõik need asjad nende peas segamini läinud sellepärast et kõik peaksid, kõik lehed ja, ja eeter on, on seda neid asju täis, et ei mäleta, kus keegi midagi ütelda. Postimehes on täna toonud välja kaevanud kusagilt pärnu tagant Peep Tarre Torrase tollase Tartule esimese kirjutaja, mul on ka see leksika sees, eks ole, me omal ajal nimetasime esimeseks kirjutaja, esimene sekretär ehk siis partei juht Tartu rajoonis kes ütlevad ka, et ta ei näinud Ansipit meeleavalduse ajal ega ka ta ei saanudki näha, sest et mis, mis seal ikka näha oli, ega siis rajoonikomitee rahvas ei, ei olnud ju tänavatel või selles mõttes, et koeri Astitamas ega, ega nii-öelda tööd tegemas, kui mõni oli see uudishimust ja enamus istus neist seal hallis majas, mis on ekraani kino vastas? Tegelikult ju ongi see, et noh, me võime nüüd vaielda siin tõesti selle üle, et kuidas need Ansip suhtus nendesse meeleavaldajatest teostu suhtus vaenulikult võsuhtluste poolehoiuga või neutraalselt aga noh, puhtformaalselt siis Ansip ei saanudki midagi teha, sest Ansip tegutses EKP Tartu rajoonikomitee. Aga kogu selle Tartu linnaga tegeles ju linnakomitee. Et noh, selles mõttes nagu käsuliinid ju, lähevad ka Ansipist täiesti mööda ja ja Ansip, kui ta sai üldse keegi olla saida, olla tõesti olnud mingi oma arvamuse avaldaja, aga noh, kindlasti mitte mingisugune represseerija ja ainult nii-öelda repliigi korras võin ma öelda, et tark kunagise tartlasena ja tolle aja inimesena ka inimesena ma, ma, me kõik teadsime, kes on, kes juhivad Tartu linna nii parteijuhi kui ka täitevkomitee juhid, aga ausalt öeldes, kes juhib Tartu rajooni partei poole pealt, kui ka siis täitevkomitee, et noh, praktiliselt ei, ei teatud see, see ei olnud absoluutselt tähtis, tähendab, et nad ei olnud mingisugused tegijad, nad, nad ei olnud mitte mingisugused figuurid. Noh, me teame, kes oli Indrek Toome ja Tõnu Laak ja ja nii edasi. Aga, aga ma ei suuda meenutada. Ma tulin küll Tartust ära juba 81. aastal. Aga ma ei suuda meenutada, kes tol ajal Tartu rajoonikomitee juhtis või see, see ei olnud üldse tähtis. See, see inimene oli, ei olnud avalikkuse jaoks mitte mingi tegija. Mis aga võib öelda nüüd selle selle loo taustal on muidugi see, et tollane nii-öelda õhustik on üles kaevatud, kui me ikka näiteks viimases Ekspressi loeme ja taas neid protokolle, koosolekute lõpmatult koosolekute protokolle. Ma kujutan ette, kuidas noorem põlvkond, kes ei ole elanud tol ajal ja saanud tollast õhustikku, tunda mismoodi ta, ta loeb neid, et oi issand, mis siis räägiti ja kuidas räägiti ja noh, tol ajal oli see nii, nii tavaline, eks ole ka olemata mingisugune parteifunktsionäär, aga aga, aga lehed, lehed olid sama, samasugust sõnavara täis ja sealt võib muidugi dollastele partei aparatsikutele külge tilkuda küll üht koma teist. Ja, või võidakse niimoodi mõelda, et et aa vot ikkagi aparatsike. No kas selline selline mees ikka sobib nagu tänapäeval Eestis enam midagi üldse juhtima ja, ja nii edasi, eks ole. Noh, tegelikult ju ei ole ikkagi mingisugust kokkulepped nende nii-öelda endiste kommunistide suhtes ja, ja siis me oleksime Ansipi suhtes ka ebaõiglaselt selle valguses, mis on Eestis seni toimunud, kui me nüüd ütleksime siin või mingisugune suurem jõud, ütleksin, et ei, Ansipi ei sobi juhtima Eesti riiki, siis tekib küsimus, et kuidas siis Arnold Rüütel sobis eesti presidendiks viieks aastaks, kes oli ülemnõukogu presiidiumi esimees ja kes ei olnud kindlasti nii-öelda avalikkusele tundmatu kuju, vaid vaid tema oli täitsa kindlalt tuntud siis kui me, kui me ütleme praegu, et vaadake, et Ansip ei sobi, siis tekib küsimus, et mis siis varem oli, et ja arvestades ka kõiki neid igasuguseid medaleid, mis rüütel on andnud endistele kommunistidele, siis siis tõepoolest Noh, loomulikult ja küsimus ei ole ju ainult Ansipi sega rüütlisega ega Eesti võimuladvik on praegu endisi kommuniste kas kõrgema või madalama astme peal töötanuid täis. Ja noh, ilmselt selle olukorra lahendamine saaks olla ainult ainult üks ja see on siis see, et kas me langetame mingisuguse otsuse, et endised kommunistliku parteiaparaadi töötajad ei või töötada valitsusstruktuurides või siis valima selle poole, et igaüks vastutab ainult oma mingite konkreetsete tegude ees eest ja need konkreetsed teod siis peaks olema kuidagi tõestatud. Jah, aga pole seda ühiskondlikku kokkulepet ükskõik mis kujul siis nii-öelda sõnatu kokkuleppena või siis paberile panduna ei ole seda saavutatud ja, ja ei ole ka mingisugust püüdu olnud selle saavutamiseks, ausalt öeldes Mul oli äsja ühte oma eilse televisiooni saate pärast, ma lugesin huviga läbi või ei lugenud läbi, aga ma sirvisin ja lugesin diagonaalis läbi. Ruhnu Sauli raamat on meie aeg ja ja kujutan ette seda, seda mõnusat irvet, kui, kui Bruno Saul kirjutab need read, et uue aja eesti murreteks üheksast peaministrist kuus on olnud NLKP liikmed, eks EKP liikmed ja ja paar tükki neist on, on kuulunud ka nii-öelda sellesse kunagise kommunistliku nomenklatuuri tippu. Et, et jaa. Ma arvan ka, et, et pärast seda, kui kui Arnold Rüütel oli, oli Eesti vabariigi president. Noh, need jutud tegelikult peaksid nagu, nagu kõik lahkama siin ei ole nagu enam ei ole seda, seda põhja ja ainest, mille üle tegelikult väga pikalt peaks arutama. No me võime näha seda, mis, mis toimub siis, kui nii-öelda vint üle keeratakse teisele poole, et kui algab selline aia, no vast jah. Et tegelikult ju praegu Poola valimistulemused näitasid selgeks, et, et ega, ega Sa ei saa, et korraldama sellise nõiajahi ja hakkame endiseid kommuniste ja endiseid igasuguseid eriteenistuste agente nii-öelda rajalt maha võtma. Kutsume tagasi kõik suursaadikud, näiteks, kes olid kommunistlikus parteis ja nii edasi ja nii edasi praegu on ju selge, et võitsid ikkagi reaalsemad jõud ja selline nii-öelda padukonservatiivsed jõudjad Poolas kaotajaks, et noh ma arvan, et Eestis oleks reaktsioon umbes samasugune, et ja noh, mingil kujul on meil see küsimus on lahendatud, et noh, küsimus on tõesti siin mõne mõnest tuntud tegelasest, kelle, kelle suhtes kerkivad üles küsimärgid, aga aga meil on see asi lahendada süümevande ja, ja siis tõesti Nõukogude repressiivorganites töötamisega, et seal on need kahtlused üleval, eks ole, seal on selgelt negatiivne seisukoht võetud, noh küsimus on tõesti selles, et kus kommunistlik partei oli nüüd see koht kus peaks tegema mingisuguseid järeldusi või võtma tarvitusele mingeid meetmeid, aga praeguse praktika järgi on Eestis ja taunitav ikkagi nõukogude repressiivorganites töötamine. Näed, siin on muidugi see probleem, et meil ei ole nende repressiivorganite arhiive, meil on, meil on suhteliselt raske kontrollida, kes, kes seal töötas. Jah, ja ei olegi ja ongi ainult riigiarhiivis need nii-öelda õnnetute koosolekute protokollid, kus kus pruugitud sõnavara oli, oli tõesti õudne. Eriti just praegu seda lugedes isegi isegi endal tõusevad ihukarvad püsti, et oi, jummal, missugust sõnavara kasutati ja mida, mida räägiti, aga aga noh, tol ajal oli see niimoodi kombeks, seltsimehed mõistsid hukka niimoodi ja ja loomulikult nendel koosolekutel ka ei tehtud ainult nii-öelda iseennast ülistada vaid otsuseid, vaid, vaid võeti ka meetmeid ja nii mõnigi üliõpilane visati ülikoolist välja ja ja tol ajal tuletame meelde isegi ütleme, arvestuskaardile kandmine karistusena parteis ja komsomolis oli ka ikka väga-väga tõsine asi, et sellega võisid nii-öelda oma tööalasele karjäärile siis mitte parteis ega, ega komsomolis või lihtsalt oma tööalasele karjäärile võisid sa eluks ajaks kriipsu peale tõmmata. See, see karistus läks kirja ja seda kustutanud. Mitte miski, see pole võrreldav näiteks liikluskaristusega tänapäeval, et aasta pärast lihtsalt kaotab kehtivuse, kuhugi ta jääb, see oli tõsine asi, oli nii selline niivõrd tõsine asi ja kui me siin ka Ekspress loeme, et noh ühel ja teisel koosolekul, kus ka siis Andrus Ansip osales, taolisi asju tehti, siis tõesti tehtigi ja tihtigi ja üliõpilased lendasid ja ja, ja nad said tõsiseid traumasid, aga, aga noh jah, aeg oli niisugune. Aeg oli niisugune, noh, inimesed olid ka ikkagi erinevad, et osa oli tõesti neid, kes, kes nagu üritasid nagu minna, läheb oma aja ja enda enda nii-öelda endale plusspunkte koguda, aga oli ka neid tõepoolest, kes, kes üritasid neid asju kinni mätsida ja see keegi nii-öelda nõukogude eluviisi vastu patustanu, siis ei jõudnud kuhugi. Aga nagu me räägime teisest 88, siis võiks uurida ju tegelikult seda, mis sai edasi. Et, et kindlasti tehti Tallinnas ja võib-olla ka isegi Moskvas mingisuguseid järeldused, sest oli ju ikkagi nagu rahvarahutused ja, ja, ja, ja nüüd peaks nagu huvitama selle vastu, mis siis edasi sai. Et, et kohe oli tulemusega 24. veebruar. Et mida siis kompartei ja komsomol tegid selle alles jäänud kolme nädala jooksul et minna vastu 24. veebruaril, ta oli ju selge, et nad üritasid vältida seal midagi millegi sellise kordumist 24. veebruaril 1988. Ja siin siin oleks nagu väga tänuväärt uurida igasuguseid dokumente, materjali, teha, intervjuusid. Noh, ma siiski arvan, et on sest et ta on, ütleme, siin mingisuguse olematu rajoonikomitee materjalid ja rääkimata siin ülikooli mingisuguse teaduskonna, parteirakukese või komsomolirakukese. Need koosoleku protokollid on jah, tõesti olemas arhiivis, aga ma arvan, et mida kõrgemale me läheme, seda suurem on salastatuse asteaia ja EKP Keskkomitee asjad on juba palju vähem kättesaadavad, kui, kui ütleme nii, et seal allpool olevad no EKP Keskkomitee asju peaks olema noh, selles mõttes täiesti rahulik saada, et, et nad ei tohiks olla klassifitseeritud, sest nad pärinevad ju ühest riigist, mida enam ei ole olemas. Aga noh, küsimus on tõesti selles, et kas neid on nagu füüsiliselt olemas kas need ära hävitada, aga, aga ma arvan, et tuleks igal juhul üritada uurida seda, sest tal on selge, et noh, Venemaalt Moskvast sealsetest arhiividest ei saanud suurt enam midagi, kätte. Ei saaks inimesed isegi siis, kui, kui, kui meie kahe riigi suhted oleksid paremad ja mitte nii hullud nagu noh, ma, ma siiski ka siin ei, ei julgeks päris niimoodi öelda, sest toon kaks näidet, et viited pätsile. Ei, ma ei viita pätsile. Ma viitan kõigepealt oma intervjuule anta anna uplemaamiga kes ütles tegelikult, et on tegelikult Venemaal arhiive, mis on kättesaadavad ka lääneuurijatele ja igas arhiivis, tegelikult tuleb hästi läbi saada tegelikult selle arhiivijuhatajaga vana Tallinnat tuleb umbes nii jah, et ei ole mingisuguseid keskset poliitikat ilmselt Putini võtta ainuüksi Kremlis otsuseid vastu, et et kas see arhiiv on lubatud või mitte. Et tuleb, tuleb üritada. Ja, ja siis on võimalik ka neid asju uurida. Ja noh, ma arvan, et Eesti ajaloolased peaksid lihtsalt rohkem pingutama ja võib-olla huvi üles näitama, et siis on ka võimalik, et midagi midagi tuleb ja noh, teine asi on see, et et ma toon näite siin paar numbrit tagasi Postimehe laupäeva lisa AK. Seal ilmus Küllo Arjakas, ülevaade, siis poliitbüroo ennak NLKP poliitbüroo otsustest Baltimaade. Või noh, üldse selle Nõukogude Liidu lagunemise kohta, kus olid Baltimaade iseseisvumine ära mainitud ja oli, oli siis välja antud selline dokumentide kogumik Venemaal, et noh, kui, kui, kui on dokumentide kogumik, järelikult On olemas ka dokumendid, et et kõik on võimalik. No need olid NLKP dokumendid, ma saan aru, aga kas, kas sul on näiteks aimu, kus on praegu? EKP keskkomitee ja poliitbüroo dokumendid me teame, et sa oled siinsamas riigi ja ma arvan, et seal riigiarhiivis vähemalt vähemalt minu loogika ütleb seda, et see peaks olema riigiarhiivis, ma ei tea, muidugi täpselt, mis filiaalis. Aga kalad arhiivinduse seaduse järgi peaksid minema riigiarhiivi, kas vähemalt osaliselt ei viidud Venemaale ära? No Venemaale viidi nüüd igasuguseid asju ja, ja, ja ja viidi, eks ole, nii-öelda need KGB isiku arhiivid, aga viidiga võib-olla jah, mingeid muid asju, aga minu jutt eelnev jutt oligi nagu sihitud sellele, et asja on võimalik kätte saada ka Venemaalt. Igal juhul peab püüdma ja on selge, et, et noh, kuna see asi, esiteks müüb, siis kindlasti ka ajakirjandus tunneb selle vastu jätkuvalt huvi. Sest tore on jälle uute paljastustega ja uute niisuguste mõnusate kirjaridadega tulla. Aga aga üks asi, mida ma tahtsin sulle vastuseks öelda, et muidugi Eesti uurija Moskvas ei ole mitte Washington paavsti Baum, eks ole, et suhtumine ilmselt on, on hoopis teine, kui ka ütleme Venemaal suhtumine ühendriikidesse ja Ühendriikide ajakirjandus on, on viimastel aegadel väga oluliselt muutunud, nii et noh, eks see ole seletatav sellesama nii-öelda uue, külma sõja, aga või vähemalt mingisuguste külmade tuultega, mis, mis kahe suurriigi vahel on, on järjest järjest pimedamaks läinud. Mineviku varjud mõjutavad väga vahvalt meie tänapäeva, siis ei ole see mitte loomulikult ainult Ansipi juhtumil, väga-väga vahva oli vaadata, kuidas kuidas Urmas Paet Bakuus paneb pärja Key tar Alijevi. See oli siis oli see mälestusmärk või hauakivile? Seal vist ikka aseline hauamonument kommunumendile, jah, noh, kes oli geid, Arra Lieff noorem põlvkond jällegi kindlasti ei tea, vot see oli uue ja sõltumatu aserbaidžaani riigi esimene riigipea. Aga lisaks sellele oli ta ka kunagi NLKP keskkomitee poliitbüroo väga mõjukas liige ja siis ka KGB juht, nii et kes, kelle, kelle, kelle kätel on, on ilmselt tuhanded aseri teisitimõtlejad, et nende nende veri, eks ole, et et noh, kõik need asjad on, on kahe otsaga tee huvitav ja pealtnäha isegi naljakas uudis oli see, kuidas meie riigikogu liige Silver Meikar tegi ettepaneku, et kuna Hiinas jätkuvalt rikutakse inimõigusi, siis peaks Eesti sportlased boikoteerima järgmisel aastal toimuvaid Pekingi olümpiamänge. Küll, tõsi küll niipeaministrilt kui ka meie olümpiakomitee esimehelt väga kiire ja resoluutse vastu vastuse, et, et seda me tegema ei hakka. Aga, aga nii-öelda nähtustena pretsedenti täna on, on tegu jälle väga huvitav. Asjadega jah, sest noh, raske ette kujutada, kuidas Urmas Paet oleks saanud keelduda Alijevi monumendile pärja panemisest seal seal nagu juba niisugune diplomaatilise etiketi küsimusi, iseasi on see, et et et ta nii hoolsalt vältis inimõiguste teemat Aserbaidžaanis esinedes. Sest seda ei oleks pruukinud teha ja, ja sealse järele reaalpoliitik, mida, mida me nagu heidame ette lääneriikidele me tunneme, et meile tehakse linnad, teevad seda meie suhte seost, et et noh, ajavad asju Venemaaga sellest reaalpoliti tiigist või kuidas peaks eesti keeles käänamata poliitikas, poliitikast lähtudes. Aga eks me ise, kui me vaatame nüüd venelast kaugemale. Me ajame sedasama asja, sest et hea küll, Silver Meikari ettepanek pekingi olümpiamänge boikoteerida on nagu niisugune Doncychotlus ja ilmselt suhteliselt mõttetu vehklemine, aga, aga kui vaadata, kuidas me oleme näiteks suhtunud Tiibetisse ja dalai Laamasse, keda kes on siin korduvalt käinud, aga keda ametlikud isikud ei ole vastu võtta. Nad võtavad, kui tulevad, kuna George Bush juba ette ära võttis, siis mina usun Angela Merkel ja Angela Merkel ja ma usun, et me julgeme nüüd noh, järgida seda, seda eeskuju. No loodame, aga, aga seni me oleme püüdnud igati hoiduda Hiinat kuidagigi riivamast, kuigi ei saa, ei saa kuidagi öelda, et Hiina oleks nüüd niisugune riik, mida üks demokraatlik riik peaks heaks kiitma. No siin ongi see reaalpoliitika põhiküsimus, et okei, et teeme selle möönduse Aserbaidžaanis ja ka Hiinas, et et aga mis me vastu oleme saanud, küsige siis, et et ja küsige siis nüüd eriti Aserbaidžaani puhul, et kas need on lootus siis, et me saame kuidagi aserbaidžaani naftat või kuidagi neid ärisidemeid, et et noh, me ei oska muidugi praegu sellele küsimusele vastata, aga aga kas see, et siis pigistame kinni Aserbaidžaani silma kinni aserbaidžaani inimõiguste koha pealt, et kas see on nüüd andnud meile käegakatsutavaid tulemusi, et ma arvan, et see tulemus ei ole nii hea, kui võiks oodata. Aga mis puudutab pekingi olümpiamängude boikoti, siis jah, et see nüüd öelda siit praegusest momendist vaadatuna tundub see küllalt naljakas, et noh, miks me karistamist neid sportlasi kes, kes Pekingisse tahavad sõita ja kes on selle ära teeninud. Aga ajalooliselt tagasi siiski jälle kallitusse 80.-tesse, et ise ju tegelikult olime küllalt õnnelikud ja rahul praegu, et mitmed riigid boikoteeriksid. Et Moskva ja siis sealhulgas ka Tallinna Tallinnas toimuvat purjeregatti ja oleme seda toonud oma ajaloos esile kui noh, sellist jätkuvat Baltimaade okupeerimise, mittetunnustamise, poliitika üht osa ja eriti just väliseestlaskond, kes tol ajal võitles, eks ole, kommunismi vastu lääneriikides, eriti ühendriikides. Ma võin seda korduvalt näiteks toonud. Jah, siin on muidugi teatav erinevus Moskva olümpiamänge boikoteeriti sellepärast et Nõukogude Liit alustas sõda Afganistanis. No see oli vist pigem rohkem ettekääne. Lihtsalt suhted olid tol ajal sellises seisus, et oli vaja lihtsalt NSV Liidu karistada ja, ja see see oli, see oli tõsine karistus. Jah, aga see oli, see oli põhjendus ja sõda Afganistanis algas pärast seda, kui Moskvale oli rahvusvaheline olümpiakomitee andnud õiguse olümpiamänge korraldada. Praegu, kui ROK on andnud Pekingile õiguse olümpiamänge korraldada, siis ei, ei saa öelda, et pärast selle loa andmist oleks midagi erilist muutunud. Hiinas. No aga, aga võib ju spekuleerida, et tõepoolest, kui Taiwan kuulutab ennast iseseisvaks ja siis mis siis juhtub, et Hiina on teatanud, et siis järgneb automaatselt sellele sõda, et, et noh kui ega siis Taiwanil ei ole rumalad inimesed, et ma arvan, et eks nad jälgivad ka seda, et siis tekiks loomulikult kiusatused, kasutagem seda olukorda ära jah, olles de facto iseseisev de jure noh, ei ole neil nagu eriti millekski millekski vajalik. Aga kui sa ütled, et, et me nagu Aserbaidžaanist mingit kasu ei saa, noh, eks see kasu tuleb täpselt mööda seda nafta, Paiplini seda marsruuti mööda seda juhet mööda, eks ole. Nafta läheb Kaspiast, mis kuulub siis just sellel aserite osale läheb edasi Gruusiasse ja, ja Gruusia on neile väga sõbralik riike, siis ta läheb järgmisse, meie sõbralikku riiki ja sealt sehhani sadama kaudu, eks ole, maailmaturule ja need asjad on nagu, nagu kõik omavahel seotud, et, et noh, nii seda ei saa võtta. Ma arvan, et meie tähelepanulaseritel on tegelikult olnud väga väike niivõrd niivõrd-kuivõrd me üldse nagu ühele nii kaugele kandile suudame nagu tähelepanu pöörata kõigile nende probleemide kõrval, mis meil on siin noh, Euroopa Liidus ja NATOs näiteks. Jah, sest kui Euroopasse jõuaks alternatiivne nafta Venemaa naftale, siis kindlasti oleks Eestile kasulik, sest see vähendaks Euroopa energiasõltuvust Venemaast. Nojah, ma ei oska öelda, kas see on nagu selline imeline, pääsedes pakku tiblissitseehaanina kahju, et ma see suvi käisin sehhanis ja ja tõepoolest, see terminal on seal väga muljetavaldav, aga aga ega türklased seda ise niimoodi ei näe, et nemad on nagu suur selline alternatiiv Vene energiaallikatele, et Türgi tahab jätkuvalt säilitada ka Venemaaga häid suhteid, türklased saavad suurepäraselt aru, et et kui nad ütlevad Venemaale selge, ei, siis peavad nad, ütleme, Euroopa liidule selge jah, et ega neil ei ole väga palju valikuvõimalusi. Et, et noh, Eestis on jah, mõnikord selline ettekujutus, et Türgi nagu selline imeline võimalused pääseda Vene naftast ja gaasist ja sealt hakkab kohe voolama igasuguseid energiaallikaid, aga türklased seda niimoodi näe, seal on veel nagu kolmas aspekt on veel see, et Türgi ise on ka noh, niivõrd palju edasi arenenud majandus kasvab, et Türgi on ise muutunud ka väga palju energia tarbijaks, et Türgi ei ole ainult see maa, kus need juhtmed läbi lähevad või kust tankerid läbi sõidavad läbi bosporuse väina. Et türklased ise tarvitavad seda energiat ja Türgi ei ole sugugi väike maa, et see on ligi 70 miljonit inimest. Ei no aga mis puutuvad siia Türgi suhted Venemaaga, ega siis, kui keegi ehitab naftajuhet, ega siis ta ei ütle ju, et ma teen seda näiteks kellelegi teisele, ta teeb sellest niimoodi aru, kommeti suurepäraselt. Ma arvan, et tal ei ole kuidagi nagu võimalik seda vähemalt vähemalt avalikult niimoodi tõlgendada, sest et noh kui keegi ehitab naftajuhtme, siis ikka selleks, et majanduslik Kasu saada ja naftat müüa, no see, see, ma vaidleksin vastu selles mõttes naftajuhtmetega võib-olla tõesti, et naftal on mingisugune maailmaturuhind ja seda on võimalik kuidagi majanduslikult reguleerida, aga mis puudutab gaasi? Me oleme siin meie enda lähedal ühe teise torujuhtmega seoses kuulnud lauseid, et me ehitame selle torujuhtme Läänemere põhja mistahes hinnaga mis just ei viita sellele, et tegemist oleks väga mingisuguse majandusliku mõtlemisega ja teine, et tegemist on poliitilise julgeoleku küsimusega. Seda enam, et nagu seal Martin ütles, et nafta ja gaas on nagu, nagu majandusküsimus meie idanaabril on, ta on ta põhiliselt ikkagi nagu poliitika küsimus. Majandusküsimus ka, et nii-öelda dollarid kukuksid aga, aga poliitilise malakana vähemalt sama sama arvestatav tegija Seda küll, aga, aga ma ei usu, et, et Venemaa saaks süüdistada Türgit mingisugusesse enda vastus vastases agressioonist, sellepärast et Türgi ehitab enda naftajuhtme. Ei, ei, seda mitte, me alustasime juttu hoopis hoopis nii-öelda Eesti välispoliitikast või jõudsime Eesti välispoliitika, nii et me oleme panustanud kõvasti. Noh, niivõrd-kuivõrd, Eesti panustab kõvasti üldse ütleme rahaliselt, aga, aga nii nii palju kui seda ressurssi meil on, ütleme gruusia asjadesse, eks ole, noh, Ukrainasse ja Moldovasse ka, aga, aga antud piirkonda silmas pidades just Gruusiasse. Aga, aga tähelepanuta on jäänud tegelikult ju see, et kõrval on noh, ütleme energeetikaressursside eriti palju olulisem riik, gruusia ei ole mingit energeetilist tähtsust peale selle, et see torujuhet läbi läbi voolab ja ja see sündis ka suurte poliitiliste kompromisside tulemusena omal ajal mõni aasta tagasi. Aga, aga Oderitel on risti olemas asi, mis, mis maksab ja, ja see on, see on Kaspia nafta ja gaas, niiet ütleme jah, et kultuuriliselt kauge aseris rikutakse inimõigusi. Noh, nüüd me teame väga hästi, et Gruusias rikutakse inimõigusi ja ja, ja, ja Gruusias on on Araabia mõnus autokraatia ja võib-olla lähitulevikus isegi mingeid diktatuuri poisikene tekkimas, nii et noh, seda on meie poliitikud nüüd kõvasti vajanud või isegi mitte varjanud, vaid nad ei ole sellest rääkinud lihtsalt kõva häälega. Et president Saakašvili režiim, ei, ei ole see, see noh, mingisugune nii-öelda Lääne demokraatia malli järgi edasi arenev demokraatia, no see ongi selline suur küsimus mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka üldse igasuguste riikide jaoks, missugust välispoliitikat teha, missuguste riikidega suhteid hoida, et et tõepoolest, et kui me vaatame seda, mis toimub Gruusias ja arvestades seda, et Eesti on Gruusiat väga palju toetanud ja demokraatiat edendanud seal siis siis tõepoolest ju ja vaadates Aserbaidžaani, kus kõik on nii-öelda kindla kontrolli all ta selliseid üksikuid puhanguid, meeleavaldust, puhanguid, aga aga tõesti, majandus kasvab 35 protsenti aastas. Jah, tuletame meelde, ainult ma segan korra vahele, tuletan meelde, kui lihtsalt sai geid arr, Alijevi poeg Ilham, eks ole, presidendiks see oli ju puhas suurriikide kokku. Kuule, no just, et, et, et noh, et on ju, tegelikult on ju palju mugavam ajada neid asju sellise riigiga, kus on tõesti energiaressursse, kus on ka kindel nii-öelda stabiilsus selles mõttes, et kõik on kontrolli all. Kui ajada asju riigiga, kus on pidevad meeleavaldused, kus on tõesti selline demokraatia ja inimesed, et noh, siis valivad maha või ajavad riigijuhi. Ja see selles mõttes on ennustamatu, et kuna dilemma on ju ka Ameerika ühendriikidel araabia riikidega, et noh, on ju hea ja mugav saada Saudi Araabiast jätkuvalt naftat, aga noh, muidugi keegi ei saa rääkida midagi demokraatiast, inimõigustest, Saudi Araabias. Jah, nafta kaalub üles isegi need terroristlikud rakukesed, kes sealt tulevad ja, ja pomme ja surma külvavad. Üks teemal veel, mis arootsi gaasitorust tehase tuld tuletasid meelde, seda, seda Nord Streami asja Rootsi on teinud siis nüüdki sihukse huvitava liigutuse, et on öelnud, et tähendab, ma arvan, et see on, see on paljuski sündinud Eesti valitsuse otsusest see nii-öelda meie, meie naabrite käitumine nii Soome kui Rootsi puhul, aga Rootsi puhul siis just sel nädalal, et et Rootsi ütles, et, et et see ikka liigub nagu keskkonda seal Gotlandi juures, kui ta läbi hakkab minema, et ikka peaks natuke rohkem Baltimaade suunas liigutame seda, seda torukest, et samas Rootsi suursaadik, meie suur tantsulõvi siin Tallinnas ütleme Rootsil mingit vastavat otsust ei ole, ei ole teinud. Et, et kõik on ikka nii-öelda läbirääkimiste otsustamise faasis, et, et ei ole, ei ole sellist, väga kindlat ja selget otsust. No eks ta on Eesti otsusest ilmselt tõukunud nii palju, et et siiani oli nii Soomel kui Rootsil väike lootus, et äkki ta ikka tuleb sinna Eesti majandus, majandusvete. Rootsi või vabandust, Soome otseselt tõukas teda siiapoole. No aga, ega see nüüd Rootsit, see, kas nüüd Eesti territoriaalvõi majandussuhetes siis see ei tohiks nüüd Rootsit nüüd otseselt mõjutavate torudega sellise käe käega kogu, eks ole, et, et noh see nüüd noh, see on tõesti, ma ei ole insener muidugi, aga, aga Rootsi rannik sealt, kus see toru peaks läbi minema, noh see on Eestist ikkagi juba nii kaugel. Eesti otsus, see just selles mõttes, et, et sealt sai ka nii Soome kui Rootsi antud juhul nii-öelda ütlemise julgust. No Soome tegelikult ütles juba varem ja Soome ju tegelikult palus Nord Stream il, et see toru läheks rohkem lõuna poolt ja, ja noh, Soome keskkonnaministeerium ei ole olemas ka vastavad uuringud, mis tõepoolest puht tehniliselt tundub. Et olid põhjendatud, sest seal, kus siis toru pidi algselt Venemaa, väidetavalt on see Soome lahe põhi nagu selline künklik või, või ebatasane ja siis siinpool on ta rohkem tasasem. Rootsi valitsusel on ka omad põhjendused, et selle esialgse kava kohaselt oleks toru pidanud minema läbi Natura piirkonna, mis, mis looduskeskkonda muudab. Ainult et noh, konks on asja juures see, et kui ta lükata lõuna poole, siis ta Läheb märksa sügavamasse sügavamale ja merepõhjaga kohta ja, ja see teeb selle ehitamise jälle kõvasti kallimaks, sest nagu ma hiljuti kuskilt lugesin, seal sügavikus on looduslikud ained, mis on väga sööbivad, mis tähendab, et torule tuleb lisaks sellele, et teda lihtsalt sügavamale on muidugi kallim paigutada tuleb teda siis ka katta spetsiaalsete kaitsematerjalidega. Laene söder, meil on temast kahju, no aga nagu ma ütlesin siin lähiajal õnneks hind võib olla missugune tahes, meil on öeldud, et nad ehitavad selle igasuguse hinna eest. Kuigi, mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et seda, seda torujuhet siiski ei tule. Aga no vaatame, Venemaal on igasugused valimised tulemas ja valimised on teatavasti niisugune nihuke habras, kas aeg, et, et seal võib sündida igasuguseid otsuseid, noh, võtame kas või mis, tuli täiesti ootamatusena see, kuidas president Vladimir Putin käis mõni päev tagasi Stalini ohvrite represseeritute mälestusmärgi juures, täiesti mõeldamatu olnuks mõni kuu tagasi, eriti arvestades seda retoorikat, mida, mida vene, mida Vene võim Kremlis on on rääkinud ja mida, mida rohkem nii-öelda Stalini ülistamist on, on kuulda olnud küll otse küll kaude. Nüüd ei näe imet, koos patriarh endaga järsku mälestuspärga panemas. On selge. On on valimiste aeg jaheks, Putin üritab meeldida kõikidele ja noh, tõepoolest arvestades seda retoorikat, mis ta varem öelnud nende 37. aasta repressioonide kohta, siis see oli seda üllatavam noh, juunikuus rääkisite sellest, et jahet Nõukogude liidus olid küll repressioonid, aga vaadake Vietnamis kunagi see, mis ameeriklased tegid seal ju palju hullem või, või siis ka see, et ameeriklased visklesid Jaapanile kaks aatompommi, et et näete, et teised rahvad maailmas on teinud palju hullemaid asju, kui Stalin omal ajal tegi 37. aastal, aga noh, põhiküsimus on siin muidugi, see noh, selleks ajaks on muidugi valimised juba läbi, aga aga kui nüüd tõesti nendest 37. aasta repressioonidest saab täis sai täis 70 aastat, siis 20. detsembril aprill 2007 möödub 90 aastat džigaa loomisest ja seda päeva ei ole Putin küll kunagi jätnud tähistamata, et kas ta siis nüüd läheb siis ka sisse ka sünnipäevale või sünniaastapäevale ja ja peab sellise mälestussündmusi siis vaprate tšekistide mälestuseks, kes restaureerisid ette, kujutavad tähele mõrvatud mälestusmärgi juurde mõrvarite oma juurde, nii et kõik on tasakaalus. Kuna on ka see, et samal ajal kui Putin käis austust avaldamas ohvritele kiitis Venemaa haridusministeerium heaks uue ajaloo õpikut koolidele, kus antakse stalinismi perioodile üsna positiivne hinnang. Tõdetakse, nagu, nagu me Nõukogude ajast mäletame, et noh, oli üksikuid vigu ja liialdusi, aga, aga noh, samas ikkagi anti ehitati üles tööstusriik ja, ja loodi sellega põhipraegusele demokraatiale. Nojah, kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Kui ma õigesti mäletan, siis selles uues ajaloo õpikus oli ka meist juttu, õigemini meie meie ajaloost, et küll väga-väga napilt oli vist nii-öelda moka otsast mainitud Molotov-Ribbentropi pakti ja aga oli mainitud ka seda, et 40. aastal Eesti, Läti, Leedu astusid NSV Liidu NSV Liitu. Jah, vastused, venitused. Ja mil moel? Nojah, see on see kummaline vene ajalooloogika, et noh, kõigepealt hästi, et represseeritute juurde, siis hiljem repertseerijate juurde ja sama kehtib ka neljakümnendat aastat sündmuste kohta, et et noh, venelaste või ametliku Venemaa jaoks on täiesti loogiline see, et 40. aastal astusid Eesti, Läti, Leedu vabatahtlikult Nõukogude Liitu ja aasta-poolteist hiljem siis eestlased astusid kõik vabatahtlikult SMSi, et et see loogika kehtib, Venemaa oleks täpselt samamoodi. No aga see kehtib ka siin, tuletame meelde, et noh ühe ajalehe jaoks Tallinn vabastati ja teise jaoks ta vallutati ja noh, see sõltub sellest, kuidas on vaja parasjagu rääkida, kuigi see, see rääkija võib olla ehk seesama, aga kui räägid ühes keeles, siis on ta vabastamine ja kui on teises keeles on ta vallutamine ja ja noh, niisugune see, niisugune, see, meie elu ja niisugune see maailm on. Nii tänaseks kõik aitäh kuulamast. Erkki Bahovski, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna täitsin lõbustamas meie saatel on kordus ka, nagu ikka õhtul pärast seitsmesed uudised ja ilusat lumist nädalavahetust. Loodetavasti see asi sinna maha ei jää ja, ja läheb jälle vahepeal soojemaks, nii et päris päris talv on tegelikult alles ees, kui, kui ta üldse kunagi tuleb, aitäh kuulamast.