Tere ja ilusat laupäeva jätku. Nagu ikka laupäeviti kell on tiksunud 11 ja praegu täpselt viis minutit on teie kuulata teie mõelda Ahja kaasa mõelda selline saade nagu rahvateenrid ja täna on siis siin ajakirjanike troika. Ainar Ruussaar Uudistevabrikust, TNS, Sulev Valner, Maaleht ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingu teleuudiste pool. Kõik tervitame teid kõikide meie kolleegide poolt sellest depressiivsest väikelinnast nimega Tallinn. Tundub, suvi on kohale jõudnud ja ja suviselt hapukurk on, on käimas ka tõesti, me vaatame nende nädala sündmuste peale, mis sellel nädalal nagu meediasse jõudsid ja, ja mis ei jõudnud ka siis ega, ega midagi väga sellist kolossaalset raputavat ei olnud. Öeldakse, et raskel ajal on isegi kärbes liha ja vaadake, kui kui ilusti üks, üks laulu laulurida on, on, on eestlaste meeli väitma, et ajakirjandus on seda lausa täis. Kuigi kuigi plaat ise Ansambli HU esituses on tegelikult müügilettidel. Langes, aga ta langes väga-väga viljakale pinnasele absoluutselt. Aga ega see sinu lemmikväljend hapukurki, ega see päris päris nii ei ole, et tsiteerides Rein Kilki, tegemist on ikkagi sõjasuvega. Kõik need vähesed teated, mis ajakirjandusse jõuavad, on justkui nagu nagu tembeldatavad sõnaga sõda, et küll käib sõda raha pärast, küll käib sõda samba pärast. Küll käib sõda blogides, poliitikute blogides. Rindeteated on ju tegelikult päris karmid. No see on tegelikult vist ka suuresti sellepärast, et seda, seda suusailma on siiani jätkunud piisavalt, et kui suureks suveks läheb, ehk suve teine teine pool hakkab kätte saabumas, ei taha, tekib rindel vaikus. Ma arvan küll, sest et vaata, kui sa vaatad kasvõi seda eelarve asja, siis neid kärpeid siis tegelikult meediasse ilmub see, mis nagu tilgub läbi või mis tilgutatakse läbi. Et noh, et tegelikult ju mingit konkreetset lõppplaani ei ole, on see krokodillide ettepanekud, mis, mis ei ole ka paketina tegelikult meie ette veel jõudnud. Aga see, mida ministrid või üksikud ametnikud otsustavad öelda tilkhaaval lasta avalikkuse ette neid siis näritakse ja, ja, ja mälutakse nii kaua kui võimalik. Aga see on Eestis tüüpiline, et Eestisse ei, Eestis ei saa riigi rahakotist rääkides argumenteerida, et Eestis tuleb raha välja peksta. Raha tuleb välja peksta selliste avalikkuses hästi mõjuvate argumentidega. Sisejulgeolek väheneb 10 protsenti, mis tähendab seda, et kui kodillide arvestuse kohaselt võetakse siseministeeriumilt nii ja nii palju raha ära siis võimalus, et Sulevi Aarne, teie saate tänaval nuga suureneb 10 protsenti on ju väga tõhus, tõhus argument, et seesama koolilaste lõuna, mille krokodillid ära sõid, lapsed ja söök, eks ole, noh, väga-väga hästi mõjuvad asjad, paneme muuseumid kinni, jätame teatrid kütmata, noh see ongi raha väljapeksmine ja, ja ka need on ju rindeteated tegelikult võib-olla see tulenebki nii-öelda nagu, nagu see juba eelpool mainitud ansambel ütleb, et meie nii-öelda liigsest depressiivsest või ega, ega muidu on raske seletada, vaadake meie popmuusikat, eks ole, see on üks ninnu-nännu mannavaht ja, ja mingisugune armastuse kollane vahukene, mis, mis igal pool domineerib ja nüüd tuleb üks noor tütarlaps laulab selliseid sotsiaalse sõnumiga laule, olgu nad siis meile meeldivad või mitte, meeldivad tegelikult sellesama plaadi peal. Ma ei taha küll sellele plaadile nüüd liigset reklaami teha, aga, aga tegelikult seal on on veel paremaid lugusid, mis, mida meie raadiojaamad kahjuks ei mängi. Sotsiaalse sõnumiga ka laule on ju ju ka teisi ja, ja neid artiste, kes sotsiaalset sõnumit, et meile toovad, on ka teisi. Hiljuti kuulasin muide põrandaalust eesti punki, mida ükski raadiojaam ei ole kunagi mänginud aastatest 80 79. Seal oli vapustav sotsiaalne sõnum. Kahju, et see kuhugi jõudnud. Aga eks muusika näitab samuti, et et kogu ühiskonnas mingisugune nagu tõsinemine on toimunud või selline ühiskonnastumine, et ilmselt aasta tagasi kogu sellised sõnumid oleks langenud sellisele tahtmiste jama, et elu on ilus ja kohe tõuseme, tõuseme, tõuseme kogu aeg ja et nüüd on lihtsalt selline järelemõtlemisaasta, mis muidugi mingis mõttes on jah, kurb, kui kogu aeg jutt käib nagu kraavist kraavi, et et ütleme, pooleteist aasta tagusest valimiseelsest eufooriast olemas tänaseks nagu jõudmas mingisugusesse masendusse, mingisugusesse tohutusse kärbete aega ja justkui justkui elu Eestimaal läheks nüüd halvemaks kohutaval kombel mis minu meelest poliitikud juba puht terminoloogiliselt on ikkagi ühiskonda hästi tugev Valteksitamas. Sest päevast päeva ma saan aru, et nad omavahel kokkulepitult räägivad sellest, kuidas nad peavad riigieelarvet vähendama. Ja tegelikult me teame, et absoluutnumbrites riigieelarve siiski järgmiseks aastaks ei vähene. Ta lihtsalt kasvab vähem kui varem loodeti. Ja mõned asjad kasvavad rohkem, kui osati seda poolteist aastat tagasi ette näha, et, aga noh, ütleme, et isegi Kasv on noh, tõesti väike ja nimetame seda isegi paigal olemiseks, siis minu meelest ei ole siin ka põhjust suuremaks depressiooniks sellega seoses, kui näiteks ütleme kellelgi meist, eks ole, ei tõsteta järgmisel aastal palka no jääb samaks ja on see nüüd siis noh nagu koht nagu nagu depressiooniks, et hirmus lugu, et ma juba arvestasin, juba võtsin, eks ole, laenu peale, eks ole, juba võtsin. Liisingu selles mõttes andmata Sulev selles osas on, selles mõttes on Sulev, et kui sa, kui sa reaalselt elu vaatad, ehk siis vaatame üha olemasolevate laenude või liisingute intressimäärade tõusu vaatad seda arvet pärast pärast, mis, mis sulle esitatakse pärast seda, kui sa oled auto ära tankinud, vaatad seda arvet, mis sulle esitatakse siis, kui sa ostukeskusest oma oma ostukäruga välja tuled. Ikka on ikka mõjutab ja, ja tegelikult sinu Gazett olev summa jääb samaks, aga tema, tema ostuväärtus Lamoneb, eks ole ju langeb ja inflatsioon on tegelikult, et ikkagi nagu päris päris, päris tõsine ja päris päris karm asi, mitte küll nii hull nagu, nagu Lätis, aga, aga ikkagi sinna 10 protsendi juurde räägime riigieelarvest, mille maht on 100 miljardit Eesti krooni. Seda ei ole üldse lahe. Ja riigieelarve on kasvanud tõepoolest aasta-aastalt aga nii suurt, et nagu kaks aastat tagasi järgmisel aastal tõepoolest ei ole, kus, kus riigieelarve kasvas ikkagi peaaegu et mis 15 15 miljardit krooni, kuid mitte rohkem sinna kanti. Aga ma vaidlen ka sulle tuleb vastavalt ikkagi. Noh, sa oled ju mingeid plaane teinud, eks ole, sa, sa tahad oma oma raha eest oma Paavo tehtava töö eest oma panuse eest ikka järjest nagu rohkem saada, et elul nagu edasi läheks, eks ole, kus sul see inflatsioon kerib 10 protsenti maha, sa oled sunnitud oma kulutusi kärpima piima? Paratamatult ja mitte 10 protsenti, vaid rohkem, sest tulusid suurendada Ta ei saada. Okei, nõus, aga, aga lähemegi lihtsalt kui reaalselt, no rohkem raha ei ole. Hakkan raha ei tule, no ütleme, võtame firma tasemel, et kui firmal ikkagi rohkem raha ei ole, siis igal juhul on, on hea omada kindlat töökohta, kindlat sissetulekut, et mis su ära toidab, eks ole, võrrelduna sellega, et lihtsalt on pankrot, et lihtsalt on nagu noh või lihtsalt jääd töötuks näiteks kui on alternatiivid tegelikult sellega, et ma arvan, et ega lihtsa Eesti inimese tasemele nagu viies seda kogu seda majandussurutise juttu siis. 200 200, lihtsalt Eesti raudtee töötajad tunnevad seda, seda õige pea, sest nad lihtsalt koondat praegu läheb, tegelikult on ju selles, et mis asi on kindel töökoht kus saab hooaega, öeldi, et, et, et riigi leib ei ole küll väga-väga rasvane, eks ole, aga, aga ta on nagu pidev ja, ja ta ei saa kunagi otsa. Nüüd selgub, et ta saab otsa. Raudteest me ei räägigi, aga ametnike ilmselt ootab ees mingisugune koondamine. Või sa tegid praegu väga-väga hea lingi. Aarne, selles mõttes, et vaatasin 10 aasta taguseid uudiseid 10 aasta tagustest uudistest, selgub kuidas kohe-kohe tekib e-riik. Siis oli ametist Mart Siimanni juhitav valitsus, hakati rääkima aga Eestist e riigist ja kõik sõnumid olid need, et ametnike armeed väheneb sellepärast et e-teenus muutub nii populaarseks. Tõepoolest võrreldes 10 aasta tagusega, aga peame vabandage väljendust, aga kruuniga tädide juures käima mingeid pabereid ajamas tunduvalt vähem, kui kui 10 aastat tagasi praegu Me saame asjad e-riigi kaudu ära ja paljud asjad. Aga mina küll ei ole kindel, et ametnike arv on vähenenud. Tänu sellele ma pigem arvan, et on kasvanud võrreldes 98. aastaga. See on lausa ikka statistiliselt kohe. Nii et nad on nonii, aga siis vaata siin, ma ei saa enam aru. Kui teenus on muutunud tarbijasõbralikumaks, selle haldamine on muutunud lihtsamaks, siis kuidas ametnike arv pole kasvanud? No siin tuleb lihtsalt vaatama, mida need ametnikud teevad ja võib-olla on tulnud siis tõesti mingid funktsioonid juurde, midagi 10 aastat tagasi riik ei täitnud või ei täitnud piisavalt, eks ole, noh, mõnes kohas kindlasti on, ütleme, mingisugused Euroopa Liiduga seotud kasvõi põllumajandusadministreerimiseks on kindlasti palju rohkem ametnikke kui 10 aastat tagasi. Noh, millele jälle vastutasuks võib öelda, et ka rahad, mis sealtpoolt tulevad, väärivad vaid, et need ametnikud oma tööd teeksid kindlasti. Aga, aga igale igas valdkonnas see nii pole, et noh, me võib alati demagoogiliselt või vähem demagoogilised võib täitsa sisuliselt vastu väita, et, et sa lihtsalt ei saa aru, aga tegelikult seesama ministriga kirjum osutab sulle palju paremat teenust, et nad, et need ametnikud on tööle võetud selleks, et paremini analüüsida olukorda Eestis paremaid ettepanekuid välja töötada, et paremat seaduseelnõud. See kõik on õige ja sel juhul ma küsin, kus, kus on need suurepärased rahandus, rahandus, majandusanalüütikud, kes oleksid pidanud kaks aastat tagasi selle palga eest ja oma teadmistega ütlema, et sõbrad tegelikult olgem ausad, neid oli, mäletate Eesti pank nakkas, seda häire kylla keskpank siis hakkas seda häirekella taguma ikkagi juba rohkem kui kaks aastat tagasi. Aga noh, samas oli ju, oli otsuse ja juhtpartei Reformierakonna retoorika hoopis teistsugune, mis, milles küsimus, milles asi? Kuulge teate, mulle jällegi tuleb selle, sellesama plaadi pealt meelde fraase, et millegipärast mul on tunne, et kohe-kohe läheb halvasti ja tegelikult ega siis see ei ole ka omavahel muuseas, et kui Eesti pangas on täna palju 300 töötajat, umbes, võin eksida, mõnikümmend siia-sinna, aga, aga sel pole vahet. Et kui seal oleks 400 töötajat, siis oleksid prognoosid paremad või kui seal oleks 200 töötajat, et siis oleksid prognoosid vastavalt kolmandiku võrra kehvemad, eks ole. Küsimus on ikkagi nii-öelda hoiaku võtmises suhtumises, et et see, see, see asutus ongi selleks loodud, et lüüa kogu aeg häirekella ka siis, kui, kui kõik läheb hästi ja roosid õitsevad, eks ole, kunagi roosid ka ka närbuvad ja tuleb mingisuguste muude taimede aeg, mida, mida võib-olla tuleb hakata isegi sööma koos koortega näiteks. Et noh, see on, kuna eesti rahva selline asi, eesti rahvas on ka selle perioodi Põhjasõja järel ajal üle elab, aga see on paratamatu, et tegelikult kui on hea aeg, siis ametnikkond ja üldse firmade juht või noh, juhtkonnad ja alamastme juhtkonnad ja keskastme juhtkonnad ja üldse töötajate arv paisub, see on täitsa normaalne, eks ole. Ma olen kuulnud, et ministeeriumites tõesti käiakse niimoodi käidud aastate vältel küsimas keskastmejuhtide käest, nii palju siis järgmine aastakoosseisu juurde tahad? See on täiesti nagu tavaline küsimus, eks ole, aga aga nüüd, kui seisame silmitsi hoopis teistsuguse olukorraga, siis ilmselt need, need käigud jäävad ära. Ilmselt peaks peaks Eesti saatma mõned inimesed siin paablasse, kus inflatsioonitase vist tõusis üle miljoni ja et et kuidas nemad seal hakkama saavad selle inflatsioonitasemega. No ma arvan, et isegi siin pabet ei pea nagu võtma eeskujuks, aga. Et et, et kogu selles hirmsas depressi depressiooni ja masenduse jutus me võiks ikkagi teisipidi vaadata asjale nii, et et ei ole väga kaugel minevikus see aeg, kus Eesti elatustase oli selgelt allapoole Euroopa Liidu keskmisest. Praegu me oleme jõudnud kuhugi 70 protsendi peale me noh, me oleme võrreldavad juba ikkagi mõnegi juba Vana-Euroopa riigiga. Et kehvematega nende seast, eks ole, sealt vahel Rasegi isegi paremate paremate riikidega, kus on mõned tooted ja kaubad tunduvalt odavamad kui Eesti. Et et muidugi võib öelda. Et seda on kõike vähe ja, ja, ja see kõik meid ei rahulda ja nii edasi, aga eriti sellisel noh, võib-olla suvisel ajal praegu natuke võtaks nagu seda seda kohutavat depressiooni maha. Et kas, et kas tegelikult on väga hull, kui Eesti isegi praegu aasta aastakese elab nii-öelda, et, et püsib sellel tasemel, et on 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Et mina ei väidaks ümberringi vaadates, et ega me nüüd nii halvasti ka ei ela. Et noh, muidugi inimesed on see erinev ja niiviisi ja peaks palju rohkem olema kõike, kõike, mida aga, aga, aga mingit pidi lihtsalt mind on hakanud nagu putukas filosoofiliselt, et aina rohkem häirima kogu see kultus kogu maailmale vaadates, et kogu aeg peab toimuma mingi kohutav tõus, tõus tõusta. Et tänasest, kui me nagu globaalselt vaatame, siis pigemini nii-öelda 50 aasta perspektiivis, kui see Eesti tänane elatustase üldse on, on üldse püsiv ja nii-öelda jätkusuutlik seda toredat sõna kasutades. Et see oleks ju väga hästi Viie 10 aasta perspektiivis vaatad nelja vähem kui nelja aasta pärast peame me olema Euroopa viie rikkama riigi hulgas, et ärme seda unusta, mis seadus see on? Muidugi, me vaatame, kuidas me ise seda oksa saeme, kus me istume ja kuidas me õpime seda maailma, mis on meil ju ainukene ja rohkem neid palle meie all ei ole, eks ole, aga aga ega me tänasel päeval ja see väga ei huvita tegelikult sisimas võib-olla noh, ütleme riigi jätkusuutlik ja jälle see jube sõna, aga, aga noh, et, et me saaksime energeetika, majanduse korda ja muud eluliselt tähtsad strateegilised asjad. Aga põhi põhimõtteliselt ju tarbida. Meile kõigile meeldib, see on noh, nagu kaks s-tähega sõna, eks ole, et, et see on see nii, nii vältimatult inimese inimese sees. Et, et väga raske on minna, on see on nagu nagu surmahirm ja sugutung, et, et noh, et ei, ei saa teisiti, lihtsalt tarbimine on meil veres ja tahame seda või mitte, aga aga ikka ikka rohkem seal parem. Tarbimine on paratamatult seetõttu, et me kõik tarbime midagi, eks ole. Aga see võrdlus, muide Zimbabwe on väga vahva, sest et eile ma ühes lehe online'is torkas silma, see oli vist Postimehes oli uudis, kus Eesti kuulub maailma õletamate riikide hulka ja lausa mitte mitte mitte keskel ei ole, vaid lausa taga ja ongi siin pabega võrrelda, et vot see vot see vot see on nüüd üks, üks, üks, üks naljakas, naljakas uudis. Selle uuringu korraldas Michigani Ülikool, küsitles, kujutatud küsitles 300 viitekümmend tuhandet inimest kogu maailmas ja mis on kaduvväike, mis ei ole mitte midagi. Ja, ja, ja, ja koostas edetabeli, et minu jaoks ei ole see nagu tõsiseltvõetav. See taanlased on kõige õnnelikumad inimesed, võib ka tõsi olla, aga ma pean tunnistama, et ma olen päris palju käinud kolmanda maailma riikides mis on vaesed meie mõistes ikka täiesti puruvaesed, aga kus inimesed on kohutavalt õnnelikud ja eluga rahul, et vot sellest uuringust ei tulnudki välja, mis me metoodikaga seda seda uuringut läbi viidi ja millised need küsimused olid, aga, aga see ei ole väga tõsiseltvõetav, et, et Eesti on siin pabega võrdselt nagu, nagu pigem pigem õigesti küsides võib ilme ilmselt tulla saavutada sellise tulemuse, kus Zimbabwe elanikud on erakordselt õnnelikud ja eestlased on hästi-hästi. Õnne. Ma ei ole sind täna. Õnn ei ole rahas. Linn ei ole ilmselt ainult rahas, vähemasti küll mitte ja hulgas parafrazina nagu küsida retooriliselt ka seda, et, et kui isegi täitub, see Einari poolt viidatud helesinine unistus Rikka ei ole seda lubadust andnud. Ei vaata, sa ütlesid, et me peame olema jah, sest sest minule üks erakond seda sisendanud väga jõuliselt. Ja sina kohe ja mina loll kohe usun. Jah, aga. Isegi kui see täitub, et kas see tähendab tegelikult, et me oleme pärast seda õnnelikud. Et kas me võrreldes tänasega näiteks ütleme, et elame tänasega võrreldes kolmandiku võrra nagu noh, ütleme siis, Eesti on jõukam, kas me elame, ütleme nii, et üks küsimus on ainult, kas me selle tõttu elame üldse paremini, kas me tunneme, et me elame paremini ja ja kas, kas me elame õnnelikumalt võib-olla, ja mingil määral see seos kindlasti on olemas. Aga. Aga sa küsimärke jääb nagu ei tea, millal Ta küsitlust korraldati, seesama jah, see Michigani Ülikooli sotsioloogiline uuring, mis siis USA rahastas ja sotsioloogiliste uuringute fond, rahvusvaheline on ta teinud? Vaevalt et see sai toimuda nii-öelda viimasel ajal, eks ole, kus, kus noh, maniakaaldepressiivne eestlane ütleb, et, et nüüd on kõik hukas ja maailm läheb kohe-kohe musta auku. Et ma arvan, et see pigem ikkagi sündis lausa nii-öelda majandusõitsengu ajal. Ja, ja see näitab ka mingil määral meie depressiivsust ilmselt kui, kui, kui me tol hetkel ka veel rahul ei olnud. Aga teisest küljest jälle selliste uudiste avaldamine näitab samas samamoodi seda depressita, aga aga see on, nagu see on nagu iga iga väikese vene ametniku lausungite tsiteerimine, kes on jälle meie kohta midagi öelnud ja siis me me kohutavalt naudime seda, et meil on jälle valus ja noh, paneme nagu tervikpildi kokku, et siin, Michigani ülikoolis uuringust selgub, et me oleme depressiivne rahvas, aga ka Euroopa Liidu statistika näitab, et me oleme väga edukas rahvas, sellepärast et eestlane, kes elab sellises depressiivse kliimaga kohas, puhkab välismaal enam enamus inimesi puhkab välismaal, mitte kodumaal eranditult näiteks näiteks vist portugallaste, kellest suurem osa poolakatest, kellest suurem osa üldse ei reisinudki välismaale võid, puhkas kodus mis näitab ka seda, et noh, tegelikult meil võimalusi on ja ega see õnn ei olegi jah, võib-olla niivõrd palju rahas, kuivõrd valikuvabadustes võimalustes, ehk siis ükskõik, kas mul on 10 krooni või 10000 krooni, mul on valikuvabadus selle selle rahaga midagi tarbida, mingit teenust saada, kuhugi investeerida. Sest ma arvan, et see on ka praegu natuke ajutine olukord selle välismaal puhkamise suhtes mis on tekkinud sellise majandusliku nii-öelda pika reageerimise tõttu, et reisifirmad tänavuseks aastaks planeerisid nii-öelda tegevuse mahtusid ja neid igasuguseid tšarterreise eelmise aasta pinnalt suuresti, eks ole, kus ja läks hästi ja kuna läks hästi ja nüüd on nagu vaja tegelikult seda kõike välja müüa, seda tehakse suhteliselt odavalt, täna odavam ja, ja selle tõttu on lihtsalt tänavusel suvel olukord, mida võib-olla peakski tõesti inimesed, kes saavad ära kasutama, mis võib-olla ei kordu nii peagi. Et see kõik on, et, et kusagil ütleme Kreekas puhata on odavam kui kodumaal või vähemalt noh, võrreldav, ütleme tõdede puhkus Saaremaal või puhkus Kreeta saarel võib osutuda nädala, on umbes samasuguses hinnas. Kuigi just täna hommikul siia stuudiosse sõites ma kuulsin raadiost mingite tsitaatide uudisest, et et need reisid enam ei olegi nii metsikult odavad, aga sina, Ainar, oled hullumeelne reisija, mina reisin, ma ei reisi nagu maid, heidame reisikompaniisid. Keda sa toidad? Ma toidan peamiselt jalgsi kohale. Ei, ma lähen lennu kompama, toidan lennuga, panin sind, et ma ma reisi kompaniidel reisikomponentidele väga palju nagu tšarterreiside vahevahendustasu ei maksa ja üritan öömajad nagu, nagu ise kohapealt leida. Vastavalt võimalustele. Need reisid tavaliselt läheb muidugi kallimaks, aga tunduvalt pikemad, nädalased vaid kuues. Aga odavad reisid on alati võimalik kõiki asju teha võimalik teha odavamalt, selles mõttes. Ma olen nagu Suleviga nõus, aga mina küll tunnen. Mina küll tunnen, et minu eelmise aasta nii-öelda tavaline elurütm võrreldes selle aasta tavalise elurütmiga, ma pean tegema mingisuguseid korrektiive, ma pean, ma, ma mõtlen tunduvalt rohkem, ma, ma vaatan tunduvalt rohkem hindadele otsa. Tõsi jah, kas läheb halvasti või enese läheb väga hästi. BNS asjaga oli see stuudia laiemalt, mõtlesin, et asi läheb hästi, läheb ikka väga-väga hästi minema. BNS-i läheb hästi, me, me, meil on paras aeg investeerida, sellepärast et tõepoolest hinnad kinnisvaraturul on väga sobilikud ja soodsad, nii et ma soovitan sullegi, mõistes, et kui keegi tahab praegu investeerida, et tal on võimalust investeerida kinnisvarasse reisi, siis on see siis on see hea aeg. Investeerimiseks on kindlasti saidi küll aru, mida ma silmas pinnas ja ka oma kodus ringi vaatan, siis ma. Ma mõtlen väga tõsiselt mingite uute vidinate peale, on mul neid vaja soovitada või, või Isamaailma nendeta hakkama. Aga mina mõtlen, et see on ju väga normaalne, et sa vaatad poes ikka hindasid ka ja et et pigem oled sa siis tere tulemast normaalsusesse tagasi, eks ole, et, et see ei ole nagu mingisugune tragöödia? Ei, muidugi, see ei ole mingisugune kohutav, eks ole, elustandardi langemine, eks ole, et sa pead natuke, hindas hindasid kava. Aga ma ei ole, ega, ega see mind depressiooni ka, nii et vaatan, tulles tagasi nüüd Russaraja personaalküsimuse riigi tasandile, siis tegelikult ma olen üks osariigi, aga võib-olla ongi, ongi kui ka riigi jaoks ühiskonna jaoks kõigi meie jaoks väga kainestab vahepeal nii-öelda jalad korraks panna maha, et nad ei hõljuks paari sentimeetri kõrgusel õhus ja ja üks aastakene või kaks olla sellist nii-öelda kainena vaadata seda asja. Kas meil kõike seda vaja on ja kui on vaja, siis siis tõesti mõelda õige hetke peale, mitte mitte osta iga hinna eest ja ükskõik mida, mida, mida ka kunagi vaja ei ole. Ainult et häda seal riigi tasandil vähemalt sellesuvise retoorika põhjal, mis muidugi ma nõustun Ainariga on osalt ka selline PR-ja raha väljapeksmise retoorika, kus tõesti iga ministeerium teatab, et sellest kõige valusamalt kohast on ainuke võimalus, kust me kärbime, eks ole, et ainult laste koolitoidud bussi dotatsioonidelt või, või muuseumit ja ma ei tea kinnipanekut. Aga noh, mina küsiks jälle iga ministri käest sel juhul vastu, et aga miks just sealt, et miks just haridusministeeriumi siiski noh üsna suurt suure eelarve puhul peab, peab löögi alla minema just nimelt koolitoit. Ma saan aru küll, et see oli vale erakonna poolt omaaegne valimislubadus ja ja, ja praegu nii-öelda võimul olevate parteide jaoks ei ole see nii-öelda meie asi, eks ole, ei ole meie lubadus. Aga, aga ikkagi, et miks just see kulu, eks ole, peaks nagu esimesena löögi alla minema. Samas, me ju ei tea, kas ta läheb, tegelikult ta ei lähe krokodillide ettepanek ja, ja kui selle vastu võideldakse või üldse võideldakse oma nii-öelda haldusoma kärbete vastu, siis tuuakse välja ikkagi see näide, mis nagu pisarad kohe toob ja jälle noh, lapsed, lapsed alati ja kui lapse kõht on tühi, siis teeb ju kõike, aga ausalt öeldes tuleks siin, et raadiokuulajad öelda, et lasteaialapsed ei saa tasuta süüa, vaid nende vanemad maksavad laste laste toidu kinni, koolilapsed, eks ole. Koolilastel oli doteeritud see toit, et noh, ei ole nii hirmus midagi, et need lapsed, kes kooli peavad enne seda, nad söövad vanemalt raha eest, eks ole, peavad sööma tervislikult ja normaalselt. Et eks noh, teistpidi muidugi on, muidugi on see paha, sest Eestis on lapsi, kelle jaoks koolitoit on, on väga oluline osa nende tasuta koolitoit, nende nende igapäevasest toidust sageli on see sellele lapsele? Kindlasti ei ole mitte vähe, ainukene soe toit päeva jooksul, nii et et ma ei vaadates kogu seda probleemide pundart, kas või mis on nagu laste ümber tekkinud, lasteaiakohti ei ole, eks ole, enne kui sa üldse sära sinu silmades hakkab tekkima, endale naise leiab ja ja lapsi hakkad tegema, siis sa pead juba lasteaia koha nagu ära broneerima täpsustus. Lasteaiakohti on aga, aga lasteaiakohti Eestis tervikuna, aga lasteaiakohti ei jätku seal, kus on, kus lapsed on, kus, kus on lapsed ja nende vanemad ja nende vanem ehk siis kus nende vanemad töötavad, eks ole, probleem on ka selles, et lapsevanemad tahavad laste kohta kas elukoha lähedal või, või töökoha lähedal ja, ja, ja see lasteaedade võrgustik ei, ei tagavad nendes kohtades piisavalt nagu lastele. Jaa, aga samas iseenesest on muidugi absurdne, et lapse sündides tuleb, tuleb laps järjekorda panna ja ja nii see paraku on. Aga samas on ju terve, vähemalt näiliselt terve suur hulk meetmeid võetud, selleks et laps Eestis ikka rohkem sünniks ja kujutage ette, kui tuleks, mingisugune puhub, nagu oli siin 80.-te lõpul, 90 alguses mil meil üldse midagi saada ei olnud, minul, millal oli hüperinflatsiooni ja üks mu kolleeg üks mu naiskolleeg, kes sai just nimelt kaheksandate aastate lõpus 88 89 lapse ja siis siis ta on öelnud, kuidas, kuidas ämmaemand olevat talle öelnud, et püha müristus, poes ei ole, võid teie muudkui sünnitate sünnitate. Et need ei ole omavahel seotud, aga muidugi. Suleviga ehk ka sinu kolleegid, teame täpselt, mida see tähendab. Sel ajal sündisid lapsed, nii et ma ei ütleks, et nad sündisid selle buumi pärast või sellepärast, et lauluväljakul üksteise käest kinni hoidsime täie, siis. Nad nad lihtsalt sündisid, sel ajal juhtusid sündima oli, oli tõesti raske aeg, aga, aga vaadates seda kui depressiivsus, eks ole selles asjas. Et kui me nüüd peaksime, me hakkame neid lapsi tõsiselt vorpima ehk sama samal tasemel kui, kui nüüd siin peaaegu 20 aastat tagasi. Et kuhu nad siis pannakse kõik või kuidas nad ära kindlustatakse või kuidas nad oma lasteaiakohad leiavad, leiavad ja kuidas nad koolis süüa saavad ja Ühest küljest on, see on tõesti niisugune antagulistlik postulaat Aarne. Seal täpselt vastupidi, et ma mäletan, et hästi, tõesti, mul on ka lapsed sündinud aastatel 80 892 last, et ja, ja ma mäletan seda tunnet, et mulle, et ma olin ju keset totaalset ebakindlust igas mõttes, et mis edasi saab, eks ole, mis riigiga edasi saab, mis tööga edasi saab ja, ja teistpidi ometigi mul ei olnud mingit ebakindlust, ma olin täitsa rahulikult kindel, et saame hakkama ühel või teisel viisil. Ja, ja ma arvan, et ega tänane noor inimene võime ei jätnud kedagi hätta, ei isegi see nõukogude võim oli. Juba niiviisi ütleme, eks ole, suhteliselt vaakum oli ikka juba sel hetkel, et selle koha pealt, et mis võimse edasi hakkab olema, õigemini me kõik lootsime, et see ei ole nõukogude võim. Aga, aga et ma arvan, et miks tänane noor inimene peaks ennast ebakindlamalt tundma, kui näiteks mina aastal 1909. Kindlasti ei peakski ja kindlasti ei tunnegi ja kindlasti on võimalus tunduvalt suuremat. Tõsi küll, seepärast jäävadki. Te olite 20 aastat nooremat ka, et te mäletate seda, seda, seda seda pilti 20 aastat noorem vana ja noorel inimesel on ikka depressiooni ilmselt vähem kui kui meiesugustel vanadel kruntidel siin juba, aga, aga ega ei peagi ja elu on läinud tegelikult kokkuvõttes paremaks, elu on läinud lõbusamaks. Ja veel kord ma ütlengi sellepärast jäävadki tegemata, et elu on läinud lõbusamaks, et meil on nii palju valikuvõimalusi, et meil on võimalus teha karjääri siin ja seal ja kolmandas kohas. Et me saame reisida, et me, et me siiski kõigele vaatamata meie elanikku päri siltonid, kes, kes tööd ei tee, aga, aga raha muudkui voolab sisse, eks ole, vaid me elame teatud piiratud ressursi, kuigi see ressursi piiratus on, on hoopis teisel tasemel, kui ta oli 20 aastat, aga ilmselt on sul ilmselt on su jutus oma iva sees pidi reisida, saab ka lastega. Elamistingimused on läinud üldiselt tunduvalt paremaks, nii et noh, teiselt poolt võib juba jälle jälle öelda, et kõik tingimused selleks, et peredes oleks rohkem kui kaks last, on, on küll täidet. No ma ütleks nii, et Rein Taagepera on see mees, kes niiviisi öelda teatud aja tagant on nagu eesti rahvale siin mõne ajalehe artikli kaudu meelde tuletanud paar kuud tagasi ta tuletas ka lihtsalt meelde seda lihtsat tõsiasja, et puhtmatemaatiliselt, et kui oleme tegelikult sisimas otsustanud, et Eesti rahvas peaks välja surema noh siis siis nii ka läheb. Et ega, ega siin midagi muud ei olegi, et mida me siin üldse halame. Et kui tegelikult meil nagu noh, kui me jätkame nii nagu seni, siis, siis nii läheb. Lihtne matemaatik. Oota, ma ei ole otsustanud, et ma endale ei osta helikopterit aga ma olen selle otsuse tegemiseni nagu edasi lükanud, tähendab, see ei lähe mulle korda, see ei ole minu jaoks aktuaalne, sellepärast et see pärast mind tulgu või veeuputus, eks ole, ja mis saab kahe kolme, nelja, viie põlvkonna pärast see meid otseselt ei puuduta, me mõtleme väga konkreetselt, nagu, nagu ikka inimene silmaklappidega iseenda peale, aga noh, kõigepealt laste peale, siis iseenda peale ja siis võib-olla järgmise sündimata veel põlvkonna peale keda saab järjest vähem ja vähem. Jah, ega me ei mõtle rohkem kui 50 aastat, et üldise paraku inimene on, inimene on selline ja ega me loom, eks, ega, ega me koristame hambaid, kui me, kui me bensiinijaamast maksame, aga me ei mõtle mida maksavad meie laste lapsed, laste lapselapsed ja see bensiinijaamas ja millega nad sõidad, küllap see on kogu loomariigis tegelikult nii, kui me siin mõni nädal tagasi või kuu aega tagasi imetlesime ühte metsise pilti, kes oma veel koorimata poegade eest oli ennast tulerauaks lasknud saada, eks ole, Vihterpalumetsas siis tegelikult see oli harv vaatepilt ka loomariigis. Kui, kui ähvardab ikka tõsine oht, siis ema ja isa panevad ikka putku ja lapsed jäävad sinna, kus nad on, tähendab see ei ole nüüd noh, otseselt nagu selle siia üle üle kanditav, aga, aga põhimõtteliselt me, me ei mõtle selle peale, et, et kas meie lapselapselapselapsed ka kunagi olnud neid sama palju, kas nad on valitsejad sellel maal ja nii edasi ja nii edasi. Nii et paraku see nii on, kuulge, hõbedepressiivseks, jätkame depressiivselt. Kuid ma siiski ütleks ühe lause, mina nagu vahel ikka mõtlen selle peale ma ei tea, kas selles mõttes öelda, et me ei mõtle või ma arvan, et on päris palju inimesi, kes jälle nagu muretsevad ikka seal eesti tuleviku pärast küll, et ma nagu ei alahindaks päris seda Eesti rahva sellist tervet mõistust, et ma arvan, et päris hedonistlik Eesti rahvas ei ole olnud läbi, ütleme viimase noh, ma ei tea, 150 aasta mõeldes tegelikult tihti ette ikkagi palju kaugemale kui ainult oma elu peale ja ma ei usu, et see tänane põlvkond ka nii tonistikon Jätkame ikkagi depressiivselt, see on teie tänane võtmesõna, Ainar, tahtsin rääkida samba karnevaliks, kui ta ütles mulle, et räägime sambakarnevali ka siis ma tahtsin talle öeldi, et kuule, et räägime ikka sambakarnevalil. Kuigi tegelikult on see täiesti üks kama kõik. Et jutt käib ikkagi ühest sambast ja ühest karnevalist ka, mis selle, mis, mis on tõesti võtnud juba nagu karnevali mõõtmed. Ja sel nädalal me saime selle selle samba kohta teada üsna üsna palju. Kui rääkida sõjasuvest kõige paremini iseloomustab seda seda sõjasuve tõepoolest, et selline kahe ametkonna avalikkussuhete meeskondade verine võitlus strateegiliselt tähtsa kõrgustiku pärast Tallinna kesklinnas. See on uskumatu ja ma arvan, et see vääriks juba magistritöö tasemel uurimust. Kuidas Tallinna linnavalitsuse kaitseministeeriumi siis avalikussuhete osakonnad 11 kolme kuu vältel on tulistanud. Kes edukamalt, kes vähem edukamalt ja mitte ainult avalikkussuhete tegelased, vaid mängu on tulnud ikkagi väga tubli Tallinna abilinnapea ja teiselt poolt kaitseminister isiklikult abilinnapeaaegu ma eksiga praegu laupäeva keskpäeval peaks, viibime objektil ja nõukogulik objekt on jah, võtnud asi. Need mõõtmed, et mängud on tulnud ähvardused kohtu kohtusse kaevamisega ja teiselt poolt siis ka politsei. Et kõik jooned näitavad, et see lahing selle kõrgustiku pärast ei vaibu, nyyd täide, mõtlikuks kuidagi sellel sõjasuvel noh, ei vaibu, tähendab selle nädala peauudis on ikkagi see, et ka kaitseministeerium on öelnud, et et võtame mõneks ajaks aja maha, et, et see, mis kuupäev see oli november mingi või oli oktoober november, millele järgnes linna linnavalitsusest ka tõsine tõsine oi tegemist kalastikaaniga mängurelv, et tegemist on ikkagi haubitsa noh vähemalt siis tanki, kalašnikovi valang kaitseministeeriumi suunas süüdistustega, et miks te nüüd kokkulepetest taganete, miks te nüüd sammast ei taha viimiks, miks, miks te enam ei taha sambakarnevalisamba tantsida? Väga-väga mõnuga jälginud ajakirjanikuna seda, kuidas need avalikkussuhete tegelased 11 tulistavad ja, ja seda, seda on tõeliselt lõbus jälgida ja ajakirjandus muidugi sööb kõik need uudised ka suvisel ajal mõnuga ära. Aga vot siin on nüüd raske päriselt kõrvalt vaadates vahet teha, et kumb nüüd on tõsi, et kas toimub mingi linnavalitsuse poolt kaitseministeeriumi kiusamine ja alusetu norimine ja venitamine või, või tegelikult toimub see, et, et linnavalitsus nõuabki asju, mida, mida peab tegelikult selle samba puhul tegema ja ja kokkuvõttes saab tulemus parem, et sellega kauem tegeldakse ja ja et, et ega siis, et nüüd linnavalitsus peaks nagu mööda kõndima ja ütlema, et ah, las läheb nagu läheb, eks ole, see ka ei ole. Absoluutselt, ja ega mina ka ei oska öelda, kummal poolel on, on nüüd juriidiliselt rohkem põhjendusi all, et ma, minu sõnum oli, pigem see, et seda sõjasuve on suuresti sisustanud kaks avaliku sektori asutust, kes peavad muide oma haldusalas ka tegema kärpeid. Järgmisena. Aga noh, see on muidugi üks näide küll sellest, kuidas kõigepealt kangelaslikult tähendab, kõigepealt luuakse nagu mõtlematult probleeme, siis kangelaslikult seda lahendatakse. Et tõepoolest selle tähtajaseadmisega, mis ilmselt on osutunud ebareaalseks ja kogu selle kiirustamisega selle asja juures on tegelikult püstitatud mõnes mõttes Mission Impossible ja, ja nüüd siis noh, nii-öelda kangelaslikud on püütud seda lahendada ja nüüd lõpuks sai kangelaslikkus natukese, eks ole, võib-olla tagasikäigu, mis, mis tegelikult on terve mõistuse võit. Nojah, aga kogu see taustsüsteem, mis on siin, eks ole, et me räägime siin nagu kahest poest tegelikult nii poole on ju palju rohkem on kunstiinimesed, kes loodavad, et kähmlus lõpuks selleni, et sammas tühistatakse, ära diviidid. Oot, see meenutab nende selliseid balti balti riikide naiivseid lootusi teise maailmasõjale, kui Saksamaa ja, ja Venemaa üksteise vastu verest tühjaks jooksevad, siis väiksed Balti riigid suudavad taastada oma iseseisvuse. Et päris nii, noh, eks oli, hea võrdlus, võib-olla oli, oli oli, oli, oli selle tükk maad varem valmis? Ei annagi hinnangust, kas linnavalitsus on Saksamaa, Venemaa või vastupidi. Aga, aga eks see sammas tuleb, kui nii, eks ole. Selles ilmselt ei saa keegi kahelda. Mina tahaks ka juba ükskord rahulikult saada üle Vabaduse platsi tööle minna, et kaua ma kõnnin mööda seda ehitusplatsi ja ma loodan, et see ei veni nagu lõputud. Ja oh, ja ega siis see pole ainus sealsamas lähikonnas, eks ole, on teine suur ehitus, mis segab ka Tallinna linna nagu funktsioneerimist ja ja on tõeliselt raske praegu üldse südalinnas. Mis jääb siia nii-öelda Estonia teatri poole vanalinna suhtes, et seal liigelda? Autoga ma ei räägigi, isegi jalgsi on, on, on keeruline juba liigelda, nii et et see, see asi võiks nüüd lõpuks ära lõppeda. Jah, kuigi ma ütlen, et et asjaosalistel, kes räägivad sellest, et teil on seal kõik segamini, kes saavad juurde ja, ja tööl üldse tegelikult ei käigi, mis kuramuse ehitusfirma see niisugune on ja teine pool ütleb, et betoon vajab ikka kivistumist ja noh, see kõik kogu see tragikomöödia, mis, mis, mis selle asja asjaga juures praegu on, me unustame ikkagi ära, et tegu on, mis asjaga tegu on vabadussõja sambaga ehk siis objektiga, mis, mis peaks olema kõigile meile äärmiselt südamelähedane ühiskonna ja riigi jaoks tähtis tulevase, nii-öelda meie välispoliitika protokolli seisukohalt ülitähtis ja nii edasi ja nii edasi. Aga me, me räägime nagu tegemist oleks mingisuguse putka valmimisega kuskil kuskil perifeeria äärelinnas. Et see on selle asja jama, et mille muuseas väikelinnas just nimelt, et kui, kui see, kui see asi lõpuks nagu valmis saab ja, ja liiklus taastatakse ja lõpuks see asi avatakse ja kõik nagu unustavad, et missugune, missugune jama selle ümber käis, ma arvan, et unustati. Et siis kiiresti siis peab see sammas ka nii-öelda tööle hakkamist, ta peab olema meile südamelähedane, me peame näitama oma külalistele nii meie eraisikutena kui ka kui ka riik, eks ole, ja nii edasi, et, et noh kurb, kui ajaloo annaalidesse läheb, vot selle sambaga kaasnesid ka sellised asjad ja siis tuuakse arhiividest välja need, need tolle päeva ajalehed ja, ja öeldakse, et vaata Siis olid kõik minu meelest siin võiks nüüd ka lihtsalt vähemasti kaitseministeeriumi üritada ja linnavalitsus neid aidata selles, et äkki äkki nagu lõpetaks ära selliste pressiteadet, et ka iga päev nagu pommitamise ja, ja siis ka võib-olla isegi meedia võiks nagu vaikselt vaadata, et võib-olla aitab ka, sest ma, ma usun, et enamikku lugejatest ja kuulajatest on see ka üsna ära tüüdanud. No aga ei saa aga asi blogidesse ja ajakirjandusega. Kui sa jätad konkurendile vastamata, siis arvatakse, et oled mingisugune möni metsa, ei kõlba selle avalike suhete alal töötama ja siis vahetatakse. Vaata küsimus on umbes umbes sama nagu, nagu oleks me kõik teame, et kui hakkad maja ehitama, siis kõigepealt, eks ole, kaua aega töötatakse kaua aega on seal tegelikult seal tühiplatsi ja mitte midagi ei sünni ja sa võid kogu aeg peksta seda ehitajates, miks sul maja ei sünni sellepärast et tegeleb esiteks projektiga, siis heal juhul eks ole, tegeleb järgmisena vundamendiga tükk aega ja mingisuguseid seinu ei paista ja, ja sa võid iga jumala päev nii-öelda saata pressiteate, et see ehitaja on käpard, sest ta ei saa millegagi hakkama, seinad ei kerki veel. Et lõpuks sellega ka, et noh, et et ei saa ju igal hommikul minna ja vaadata, et noh, kas nüüd on juba sammas püsti. Saab Taavi Aas teeb seal, mina olen aru saanud, et nii Jaak Aaviksoo kui Taavi Aas alustavad oma päeva sellega, et nad selles mõttes ma olen tavaliselt kaugel, samas selles mõttes on sul õigus, et kui ajakirjandus ei avaldaks neid, neid rumalaid pressiteateid, et siis siis ühel hetkel neid pressiteateid ka enam ei tule, sest et mis tekitada miks ei peaks ajakirjandus sellele neid neid presidentide avaldama või miks ei peaks ajakirjandus hoidma silma peal nii oluliselt sümboolselt olulise objekti valmimisel ja selle valmimise saaga? Ajakirjanduse üles ajakirjandus ei pea minema pressiteate ka teise poole juurde ja ütlema, et vot see ütles nii, mis teile öelda? Põhimõtteliselt peab siis teise poole arvamus, peab olema objektil ja küsima, et kuulge, miks seal ei toimu midagi, miks teil niisugune lagan? Mis edasi saab, mis järgmine nädal püsti on, ma olen selles mõttes nõus sedasama tööd, mida teevad praegu kaitseministeeriumi avalike suhete spetsialistid ja linnavalitsuse avalike suhete spetsialist oleks pidanud algusest peale tegelikult tegema ajakirjandus. Ehk siis mitte läbi pressiteadete, mida ajakirjandus oleks pidanud ütlema, kus on plank miks ei kerki. Ja, ja, ja see näitab tegelikult ajakirjanduse küündimatust, ma olen seal nagu, mis on, mis on kindlasti tõde, jah. Aga samas ka ütleme ajakirjandus ei saavuta selles küsimuses ka kindlasti konsensus, sest et ka meil on omad probleemid, eks ole, koosseis on vähe ja polka. Aga teate, mina ütleks selle kohta mingis mõttes niiviisi, võib-olla see on kohatu võrdlus, aga kui ajakirjanikud oleks käinud näiteks kui Elmo Nüganen, lavastased suvel vargamäel sur lavastust ja kui ajakirjanikud oleks käinud esimesest päevast peale kogu aeg proovides ei küsinud, et ikka veel ei ole nagu kõigil näitlejatel kõik seal. No siis on ikka, veel ei paista see asi välja. Ja noh, et lõpuks ühel hetkel vaatame, mis on tulemus ja otsustame siis, et, et ei saa nagu lõputult mingi nagu veel üldse üldse veel mitte kuju võtma produkti üle otsustada, et noh kui juba ta sinna suunas läheb, eks ole, on otsustatud see etendus ära anda, eks ole, ootame siis, kui kuulutatakse etendus välja ja lähme siis vaatame No aga peaproovide jälgimist ja, ja oleme kaugel. Võrdluse ei olnud, selles mõttes oleks hea, et et noh, see, mis toimub Tallinna kesklinnas häirib absoluutselt kõiki, kes peavad selles piirkonnas kuidagi nagu nagu liiklema kokku saama ja lisaks sellele süstib süstib emotsioon, eks ole, see, see olematu sammas, millest on nähtud ainult pilte ja mille üle on vaieldud poolt ja vastu. Et see tegelikult on üldsuse jaoks oluline teema midagi teha ka enne seda, kui seal sammas püsti ja samas meie liikumismugavuste piiramine kogu see depressiivsus, selle teema käsitlemisel ja nii edasi. See tekitab sellise eelsoodumuse, et et lõpetage see jama ära, lõpetage need ehitustööd või, või teine, teine äärmuslane, tehke, tehke kiiremini ja, ja ma ei taha sellest enam midagi kuulda. Tehke plats lõpuks korda. Ninaga plats oleks ehituse all ükskõik missuguse samba kavandi puhul, jah, selles mõttes see, need asjad peaks nagu üksteisest lahku hoidma. Üks, teine sambakarneval käib veel ja see on ka jõudnud mingisugusesse vahefinišis. Jutt on, loomulikult, ma tahaks natukene oma oma nabast rääkida ETV kahest. Kuidas teile tundub, mina pean suu rohkem kinni praegu hoidma, sest et oma oma majatöötajana mul raske kõikidest asjadest nii-öelda rääkida, aga, aga kuidas teile tundub see, mis on välja pakutud ETV kahe nime all, mis jätkab siis ka pärast Pekingi olümpiamänge vähemalt kuni aasta lõpuni ehk siis see, millest on ka samuti aastaid ja aastaid räägitud, et, et raha on vähe, et, et riik raha ei anna. Ehk nagu ütleb õhtulehte, et rahvusringhääling nurrub raha välja, kuigi samal ajal oleks võinud sisemiste ressursside arvelt ammu selle asja seda ajalehte nüüd rahvusringhääling kontekstis väga palju tsiteeri. Ei, sellega ma lõpetasin. Noh, kurb on see, et ka mina hakkasin ETV2 tulekust, kus Ilmar Raagiga rääkima 2002. aastal. Et kurb on, et teda siiamaani ei ole ja ja hea, et ta mingilgi kujul tuleb. Ma kujutan ette, et strateegiliselt see on muidugi hea, et ta kestab kauem kui olümpiamängud. Küll, aga ei ole ma kindel, et selle kanali kaudu on, on riigil võimalik rahvusringhäälingu rahakoti suurendada. Selle, seda kindlust mul ei ole, ehk siis tegelikult oleks võinud see kanal alustada juba aastaid ja aastaid tagasi. Probleem oli just nimelt selles, et täisväärtuslikku programmi kruusarajal juba. Eks me ju tahtsime. Aga me ei julgenud seda otsust teha sel lihtsal põhjusel, et meile tundus, et selle jaoks ei ole piisavalt raha. Aga iseenesest näidata olümpiamänge suuremas mahus kui seni võimalik oli rohkem näidata lastesaateid on erakordselt tubli otsus küll ka väga julge otsus, sest sest midagi seal kanalil kõik see meenutab niisugune nagu natuke äraspidiselt meie varasemat juttu, et vaatamata raskele ajale ta sünnib siiski nii nagu nii nagu lapsed sündisid, eks ole. 20 aastat tagasi ja, ja tänapäeval ei sünni enam vähemalt sellises koguses. Olgem ausad, et konkurentsisituatsioon on selles mõttes ka väga kiiresti viimase aasta jooksul muutunud, kui erakanalid on välja toonud digitaallevis, siis siis üha uusi ja uusi programme mida küll ei kõlba vaadata, see on minu isiklik arvamus, tahtmata kedagi halvustada, aga no vabandust, see, mida seal näidatakse, on, on nii hirmus asi. Et jumala pärast, selles kontekstis on ETV2 vanade lastesaadete ikka ikka täiesti nagu kuldne kana. Nojah, aga see hirmus asi sünnib ju ka selle tõttu, et seda tehakse olematu rahaga, eks ole, et ilmselt nad ka ei panusta sellesse kuigivõrd. Jah, ma arvan, et et ma ei tea, kas aastaid tagasi, aga umbes aasta tagasi oleks võinud ETV2 sündida küll, ütleme 2007 ikkagi oli majanduslikult suhteliselt see aasta, eks ole, ja ja noh, ma arvan, et rahvusringhäälingule, kui nüüd räägitakse siin suurusjärkudes 15 miljonist kroonist, et see selle raha oleks ikkagi noh vajadusel vast ikkagi ka sellest eelarvest eelmisel aastal just selles mõttes strateegiliselt nii-öelda taktikaliselt õige olla. Selle asjaga alustada, väga raske oleks siis olnud ka seda lõpetada, eks ole, ja ilmselt tallaga nõus, aga, aga kuna see aga noh, see natuke käib nagu, nagu selle, selle mil, mil nende otsuste tegemise taga oli mina, siis ma võin väga lihtsalt põhjendada, miks, miks seda ETV kahte tookord ei sündinud, sellisel kujul oleks ta sündinud küll, aga aga eesmärk oli teha võimalikult konkurentsivõimeline kana. Ja, ja seetõttu tõepoolest jutt käis mitte noh, ütleme 10-st miljonist vaid kümnetest miljoneid, sest mida, mida oleksite võinud panustada programme, ongi niisugune taktikaline küsimus oli minema minu esimene küsimus ka, kui ma kuulsin, et tuleb see kanal ja missugusel kujul ta tuleb tõesti, ma lugesin seda ERR-i pressiteatest pikemalt ja ega ma siiamaani rohkem midagi eriti ei tea. ETV arhiivid on, on niisugune kullaauk. Et sellest võib käima panna kaks kanalit ja IMO täiesti valuta võtta mõned inimesed tööle, kes hakkavad neid sealt nii-öelda välja noppima ja eetrikõlbulikuks seadma, saba ja sarved panema ja vastavalt kodeerima ja tuleb, küsimus on selles, et, et nagu ikka, küsitakse, kas, kas sellist kanalit me tahtsimegi? Noh, see need küsimused küsitakse, need küsimused esitatakse igal juhul, ükskõik, millise programmiga sa välja tuled, neid küsimusi Ta peab, peavad siis rahvusringhäälingu otsustajad igal juhul taluma ükskõik, mis ajal ja millise kanali jah, aga väga otsustajate hulgas ma olen kuulnud, et ETV tõepoolest on vaja niisugust mahu suurenemist, lihtsalt lihtsalt see, see voog, mis, mis teleka ekraanilt välja paiskub, peab olema palju suurem, kui see nii on, sest et konkurendid teevad niimoodi, et olla turul, selleks on, selleks on vaja lihtsalt seda massi toota ja massi võid toote ju igasugust, ainult et ainult, et kas, kas see on siis nüüd seal meie meie kui avalik-õigusliku ringhäälingu nagu, nagu nagu lõpp ees? Ma, ma, ma kordan veel, et kui vaadata nüüd neid uusi digitaalselt levivaid kanaleid, mida erakanalid on toonud vaatajate kodudesse, siis, siis võin ma küll rahvusringhäälingu julgustamiseks öelda, et ükskõik, millega Eesti rahvusringhääling sellel kanalil välja tuleb, on see igal juhul parem ja kvaliteetsem kui see, mida, mida viimati lisandunud uued kommertskanalid vaatajale pakuvad. No ma arvan ka nii, et siin ei ole nagu raske kvaliteedi mõttes eristada, eristada ükskõik, kas see produkt on toodetud aastakümneid tagasi ja on Eesti televisiooni arhiivist või on seal mingi uus filmidest näiteks võime käiata, ma arvan ka pensionäri või siin oleme lõpmatu arv kordi ja alati me leiame tänuliku vaataja. Noh, see ei pea toimuma nii, nagu näidatakse kõrvalkanalitest politseiakadeemiat, eks ole, alati garanteeritud selle vaataja toob aga, aga põhimõtteliselt ma ütlen veel kord, et ka meie saadete arhiivid ja dokumentalistika arhiivid on, on niivõrd päratud niivõrd suured, et sealt võib tõesti seda kanalit ülal pidada hulga aastaid. Ma arvan, et võib-olla peaks hoopis veel julgemalt mõtlema, ehkki majandussurutis ja kõik on aga, aga mõistlik oleks võib-olla strateegiliselt võtta kohe selline visioon ette, et ikkagi ette veel peab olema ka rohkem kui kaks kanalit, sellepärast et selle teise kanali sünni üks suuri takistusi ongi kogu aeg olnud see, et, et et kuna tahaks teha seda, seda ja seda lastele, venelastele, sporti, mida iganes, kõike, eks ole nad rohkem kui senisel põhikanalil, siis siis on oht, et sellest teisest kanalist kujuneb üks tõeline kompott. Ja kui ma vähemalt esimese 2000. seitsmenda aasta esimese juunini oli selle kanali sünni üheks probleemiks just nimelt see, et otsustajad, kes ei suutnud kõrgemal kui Eesti televisiooni juhtkond ei suutnud ära otsustada, mis suunitlusega see kanal on, ehk siis räägiti vene venelastele suunatud kanalist, räägiti meelelahutuskanalist ja räägiti, räägitakse spordikanalist, kuidas sa sulanud ära osta, Eesti televisiooni juhid vä? Ei ringhäälingu nõukogu ja üle selle peade seisvad siis rahastajad ehk siis parlamendi kultuurikomisjon, kultuuriministeerium ja nii edasi. Sõjalis-jalaväe ise ei ole mingi otsese ees, kes jagavad raha. Nemad peegeldasid tegelikult väga erinevaid signaale, jutt käis, ma mäletan neid Judge skulptuuri kanalist pärast aprillisündmusi, kes eranditult ainult vene kanalist. Ehk siis tegelikult need signaalid, mida kosmosest saadeti siia maa peale veel mõne ja Gonsiori tänavale kuid väga vastandlikud. Aga tegelikult selles juba saabunud digitaalsest tulevikust peakski mõtlema vähemalt kolmele või neljale kanalile, nii nagu Eesti raadiol, eks ole, on klassikakanal, on noortekanal on venekeelne kanal tegelikult umbes noh, kas nüüd analoogia põhjal, aga peaks võib-olla Eesti televisioonil tulevikus aastal ütleme 2015 või 2020 olema näiteks neli kanalit. Jah, muidugi, täitsa normaalne see ei ole, see ei ole üldse ju mingisugune utoopia, sest neid veelkord, et me võime panna käima vanade filmide kanali ja, ja siis selleks on materjali küll ja küll ja siis üks nendest kindlasti venekeelne kanal, kõik see muidugi, eks ole, vaata kui teine kanal. Tuleb venekeelne, siis see on nagu poliitiliselt jõle tundlik, eks ole, et miks nüüd nii suur vastutulek umbes ja mis ta nüüd poete, eks ole, või nii edasi, kõik see jutt, eks ole. Mis aasta läbi on ka? Kõik see muidugi kõik see muidugi ikkagi maksab, maksab raha, et päris päris tasuta tooteid ei ole olemas ja kindlasti on probleem ka selles, et ETV põhikanali kvaliteet, maht ja missioon ei tohi selle sellepärast kannatada saanud. Et siis peab kõik olema olema lisaväärtus, aga, aga päris tasuta. See ei ole niimoodi, et keegi läheb Tseevia ja tõstab mingisugused vanad saated programmi, et planeerimine ja seal on digitaliseerimist protsess tohutu suured, märkimisväärselt suured kulud muide on seotud ülekandega, ehk siis levila küsib raha selle eest, et seda pilti kuhugi kohale viia. Et minu meelest midagi need kanalid jumekas on, on dist sellist Katrin Saksa idee, et, et üks ETV kanalitest võiks vabalt olla ka reklaamiga rahastatud. Eriti selles uues olukorras, kus enam nagu see kokkulepe ei kehtinud Seintel müüdi kokkulepe, mis omal ajal saavutati ja meie, meie ei näita reklaami ja teie, teie maksate meile loamaksu, õigemini maksate läbi riigi meile loa maksu- ja kui head onud poliitikud ostes, et loobuda, kuna noh, neil on ju raha nii palju, eks ole, siis siis ma arvan küll, et tegelikult et meie põhikanalit ehk nii-öelda ETV ühte ei ole vaja risustada reklaamiga ja kõige muu tarbimiskultuse ülistamisega, aga aga mingil kanalil ta kas siis mingite piirangutega või siis päris ilma piirangut. Piiranguid on raske kehtestada, sellepärast et see, et igasugune reklaamipiirangute kehtestamine tähendab seda, et raha sa ei saa nii palju kui võiks saada. Aga programm lähtub ikkagi reklaamiloogikast. Et mina olen selle poolt, et siis võiks juba reklaamiga rahastatav kanal olla. Reklaam võiks olla lubatud juba praegu rahvusringhäälingu internetilehekülgedel ja, ja tegelikult kuna reklaamiturg ka muutub ja trükimeediast läheb reklaam rohkem internetti ja televisiooni raadiosse, siis praegu oleks ideaalne olukord see otsus nüüd ära teha. Nii minu meelest piirang peab olema, aga see on see sisu ja reklaam on lahus ehk saadeta sisse reklaami ei panda, pannakse või näiteks kahe saate vahel? No nüüd me oleme läinud juba liiga. Aga meil on, meil on väga palju huvitavaid ettepanekuid, nii et otsustajad, kui teinekord on vaja abi ja nõu, siis pöörduda meie poole, aitäh täna kuulamast. Ainar Ruussaar, Sulev Valner, Aarne Rannamäe täna rahvateenrite stuudios ja taas kohtume järgmisel laupäeval.