Okei. Ja rahvusriik nii mitt neli linn Tere, mina olen Mari Tarand ja astudega ette mulgi keele asjun. Mina ole Otsman esivanempidekeelt ja sellegi üten uurmann vana haiga pannu kombit. Mine tahes, kangesti mulgi keelt, õpi- ja mõista ja kõnelt. Ja mina loodan, et saate ei lähe tüütus jäigevess. Minu kige parem avitaja on minu tädi. Tema kõneledimetasin, saaten ja näitleja jutt edes. See on minu vana eme Welle matsi lugu. Siin on sihe üts, igavene Egetses saas kooli tahas õpi aga minu vanaema Reet Kessaa, kuigi ta oli kooliõpetaja tütar. Emme läidžeebimelkud säält tulli läits oma töösturist tädimehe poole ja tädi poole, see oli Limmu veski omanik. See emes paar oli selle töösturi, selle veskiomaniku naine. Ja neil oli tütar liida. Aga need oli veel rikad. Vaat tööstun, vallan, tal oli vesiveski, tal oli seal, kikimasin need, käisime teisi. Tema pandi oma tütre Iida Viljandis kooli. Ta oli kolinud käinoviljantin ja onu mats oli siis juba kihelkonnakoolist läbi ja oligi kooliõpetaja. Iida hakkas onu matsi tahtma mehes Endel. Ta oli küll täditütar ja säiga lõpus. Aga onu matsil oli suur. Pea igasugu raamatuid osta ja Iida näha. Ja minu olles oled iidal tagasi Massa mappi kiida võtma. Aga suur. Paika ja oli elu lõpuni onu matsist, ma ütlen ka onu mats, kuigi mulle anda vanaonu. Ja tema läks ju Siberisse, läid Sibelis, tema oli, isa, oli kooliõpetaja ja hakkas seda matsi õige ruttu juba võtma, appi, kooli tuppa. Õpammelatsi, kuda kihelkonna kooli juba oli ja jää tei kihelkonna kooli läbi ja saia abiõpetaja ruttu sinna. Ja kui venestamise haig tuli, siis lasti nii kooliõpetajad valla, kes vene keelt mõista. Ja vana kooli õpetaja lasti valla ja poid ja poid, pan disel liis Otsalises. Ja see oli sisemine perekonnaseen oli vastuolu sellest, et poi tulli võt koha käest ära. Ta oli täisi, hüppa nupammelatsi ja mats oli seal kooliõpetaja ja juhataja ja kummede Märt kooli läits, vanem, et oli veel Tartumaa Tullu ja pidas murret, et kus ma nüüd selle Märdi panne kuulja mõisnik ütelda, seal me ei Zapannet, poiss kooli neist saavadki geparremeteetetkis koolini ei ole käinud. Aga tema pandikki ja esimesed aastad oli Märt Mulgimaal Simmu kooli onu matsi käe all. Ja siis, kui tuli haridusseltsi kool asutati Otepääle, siis pandi viitel ja mäelt Mõlemi Otepääle ja siis läits märkesi Rakverre seemnenaadi, seal oli odavem või säädus sulle õppimas. Otepääl oli lõppemas. Aga nüüd nad onu matsimannu tagasi tulla. Mats oli kirjandushuviline ja mõist saksa keelt ja mõist vene keelt ja oli väike tark mees. Ka siis oli ta Pärnu linnavolinik ja kik, mis ta enne oli, kuidas siis Riigikokku valiti. Aga siis hakkas mede rahvas nagu vähe nöökma ja hakkas teda hullaste grafiskutma. Rekonna CN. Ega seda laiemmeltest hültelt. Minu vanaonu Mats Laarmann arreteeriti 1941. aastal ja saadeti Siberisse asumisele. Lõpuks said nad siiski naise ja pojaga ühte kohta asuma. Naine ja poeg surid Siberis. Mats vabanes ja tuli Eestisse kogunud kokku 17 küüditatute last, köida need kaasa. See oli raske reis ja sai saatuslikuks. Teda taheti uuesti vangistada. Vaimunõtrust teeseldes pääses vanamees siiski, see jäi Eestisse. Nüüd pühendus ta kultuuriloo ja kirjandusega tegelemisele. Mats Laarmani käsikirjad on hoiul kirjandusmuuseumis ja Rutt Hinrikus on neist midagi ka publitseerinud. Viljandimaa hariduse loos aga seisavad äraku kooli õpetajad Mats Laarmann, tema poeg Märt Laarmann minu vanavanaisa ja tema poeg jällegi Mats Laarmann, kellest ta õetütar täna jutustas. Kolm sugupõlve kooli õpetajaid, Laarmaneid puhkavad Halliste surnuaial. Väike-Arraku kool lakkas olemast 1962. aastal. Seda kohta märgib nüüd mälestuskivi. Kui mu kadunud ema ja mu õde seal kord kümmekond aastat tagasi käisid, kaevasid nad metsistunud aiast sügavast mulla põuest välja nartsissisibulad. Ja sest ajast peale õitsevad Mulgimaalt mu vanaema sünnikohast pärit nartsiss sus poeetikused igal kevadel meie Loode-Eesti talumaja õuel. Need lilled, siis võivad ühendada meid kõiki Harjumaa ja kui metsaeesti, südama juuri. Mulgimaa ja Tartumaaga. Jaga siinse Loode-Eesti teistmoodi maastikega. Ja kes on meie lapsed ja lapselapsed linnas sündinud kelleks saavad keelemurdeseisukohalt ennast lugeda. Missuguseid rahvariideid peaksid nad kandma? Siin ongi nii tähtis, et meil on ühine. Keel eesti keel. Ja kui mõnes peres seltsis külas või maakohas on oldud nii visa, et hoitud alles keele murded ja murrakut teeb see meid kõiki, ainult rikkamaks. Jälle mulgi murret, Halliste murraku mälestusi. Kuigi kõneleja elupildid on juba Tartumaalt brängi mõisast. Prangli käis kaupa juutike röövagangastege Obeesigi käis, võisid mööda, ta käis viis paremini või isa inimestele, kes olid nagu vil jõuka vend, kes ostsime. Ja lumehange siis. Aga sellest sõjasuvest väed ette, et kaupa juutike tuli, jälle, jäi vede poole siis meede seal all suure toa oli see tühi ja pandi kaupa juudik jälle sinna, magame ja jäätuba lillemmess, kütet ja mäe haldugesi. Hakkas küll küll ette ja ta meeldis ja kuidas jutt kullete, et q. Poisike oldi, siis meil oli niisugune raamat, kus oli asjutud tuha tüks. Ja seal olid ilusad jutud sees v tähtsivinid väga kuulda, toad kuidagi meha ütli, aga siraamat meeli oli roheliste kaantega, Uudas jutud Ali Baba ja 40 röövlit ja kõik alati imelambid ja siin Teil reisid ja kick oli veel seal. Ja oli tee hik, luge oli vul pähe. Pääsi, nii läbi-lõhki haavatu välja hakkas otsast lugema. Naera imest töötel, et kuidas Ladze põll sulle pun nüüd ette ja, ja vaalu case'i ja liba abaluud ja kuidas Vorga seda kuuma õli Nendes tahk lähklitesse ja lämmatas röövlid, kes oli pandutajatesse lähklitesse, need pidid öösel tugevad tapma. Morgana päästis ära kõik ja kõik see oli seal vaba lugu. Aga veidi oli paremik tõlgitud siiniga. Jälle kirja varem tõlgitud õmmel pant lugeesigic intevete passi juba aera ütelda mehetel rõõbollide loba latseb vega äkki seal kokku saia kustil. Ainult lugemise ees peotäie õppi, raha, koopikid, sääst, rõõmu. Paargi lõkkega Padava oli, kus oli kaksiklõngad. Kuskilt ei saa saates iiki lastelt ette, jäi endiselt, et jaa jaa, vester, vid saatjateta ja kõike ja seda oli vist üle kahe meetri hulgakene pulgake. Soovitan teile, et ma ja niisugust kaupa ei saa. Seda soovita käidud parematele sõpradele veel. Et selles saates kõige rohkem kasu. Ebaterve sellega ka vist seal jälki oli jää. Ajas, et kui teist, mis sealt sai, aga me saime, saage liig leidikus võet vaatlusse, kraede kleidi. Meil oli kõvasti lugemise muud ema, siis saan intertullu keedee vaid tema tahtet, isa loeb ette. Ise luges ilusti, Väigi ilusti luges, tema oli harjunud lugema ja Meulatse põlvest saadik mammeletis täis ettelugemist sesse vaat kui esimese maailmasõja ajal, kui esimene maailmasõda säält mu mälestused ei läheb, et isal oli kaat seina pääl euroopagaadilt tema panud nüüknek lu panud lipukesed ja pandi jälle sinna, kus märk seda rinnet ja Gussoldiku palka hakkas ja kick nii mälet mehaani, nimed, Ikniga liitsijat ja Montenegro ja neema mäleti kiku esimese mail maslehti loeti. Ise luges kõike seda, mis oli eestikeelne ilm, onu kite mäel ette loeti. Ja sestsaadik mäletan lapsepõlvest Lattik ja see maailmasõjakooli suur seal sees oli sõda. Ja teated Postimehel säält siis suures mul silme ees ja kui seal neid lipuksitest ja kuidas kikki seletati, seda Eestimaakaart ja ja sestsaadik meil loeti lehti. Postimees ja tema lisad, olli kik meil. Meil oli kodune, siis Postimehe aastakäigud oli isa kokku köita, mitu aastakäiku oli neid, mäe luges end ette. Ja ema pann Meika lugeime. Linda luges talle kulinda, kolin oli siis pidi hakkame mäe allugeme. Üsk mälet Olli vits, lahkusuliste leht sattus, mida ema panud nõu lugeme. Jäme luges sealt, et kui ilused, pärlist väravetia, kuldne linn, kik ja kuidas seal see oli selle Tulevikku taevariigi Jeruusalemma Püha taevalinn. Selle peale oli see jutt, aga mina küsin ema käest, kus seadsed ilusad asjad on, kas Saksamaal ja seda Naarletisedame uut, mis kasvab Saksamaal on sedasi ja isa ütel käele, et no munga küll, mida sa kellad lugedel lasid. Zjulatsed lugesime vana emel ja Balzaci, jah, kick nii köited. Dada Neumanni haige olla Est taha, aga mitte Märdima Naige olla vaid tahtmeuman olla latsed lugesi vööde mäele. Nad lugesime terve Balzaci läbi ette minulatset kui maisi tühi nulli. Ise oli Õisu mõisa moonaku hoidik õige vaeselt tuline Elleno jaka sea oled lugenud, Heinrich Laretei tõmmatud. Olled pole küll seal teisel leheküljel, kust ta, selle Tepp, kust ise sünd, kus vanal arvete jam sünd. Sellenzaman seal, kus minu isa oli, sellepärast, et ta oli tädi poigi ja English Laretei kirjutab seal, et sellest Majas, kus ta seal oli ja kus nõelas v mitte mõisas Jõemend, vaid üle järve üle Õisu järve tõeliselt pul järv oli see moonamaja ollukust olla meed, elasime seal ja sel ajal oli veel suitsutare ja sellest endis. Laretei kirjutab häälet, kuidas nänn karaskit teid Manuel ette, kuidas tädid kutsuti, nänn-nänn nullimioovana emäe. Dub kõnele karjapoisi jutte, seda mällu, niiviisi me siis siis kõnel küll see andsid ja Sintute kuidas ta siin oli ollu ja kuidas ta seal ju Kadian, kuidas ta koolin oli ja see oli mõisa Õisu mõisa kool, oli vist oma teenijatele sealt mõisarahva lastel ja olisi kuuldet ja tema kõnel neid jutte, kuidas mõisa nulli ante oli ja kui sa kuidagi oled lugenud selle end ei Taaniel tümmi tähelendu. Et see, kui ma seda loen, siis tuleb vett, et siin uise jutud ja seal lengi Laretei raamatud on ka uusi jutte, seen. Mitmed, et asjad, mida minna ja, ja mis on ju Einglihlarreteisin kapanud oma ja me ju ise. Ahjaa, no kus mujalt saad seast, et meest, kes tõesti loeb poisikene ja ennerilkuda karja panti, oli tabanud külla last hoidma. Kuda vil koolines, käi Küle läits panti raha eest sinna. Ja nende elu oli õige vilets ollu, sellepärast et minu vanaisa oli kaunis kõvasti onu. Mari Kask oli küll ollu väegioonikassi ja emäe aga mis tema jõus tuli panna küll poisike last hoidma ja saigi mõne suutäie või midagi Anky. Üten tallu, kus ta karja nulli häälte külje, vaene üts, vanamuttollu saanud vallavaene või külla vaene, selle nimi oli käppa. Tanud onu, siis verikäkke, kodunulli, lammas või mis härra tapeti, oli veel y, et, et ja, ja andnud tullu ja too novelli käiki ja tema panud on tema oli Sannaga epooge. EPollide mädajäätmetes. Ütel, et kui ma ei käi lumepalli ja siis hakka sisedas Annavust põmmute, meie nagu ta välja jälle vee peale tuli, siis ma jälle palli kettal vastu päädi tõttu ja, ja nõrgad palliiti Küldas vaest käppa epoli siis nuh eelnõu selle töö eest. Ja siis, kuna sul ütlejat, tuleta meelde sind, ei ta neeldumi. Tähelend Abja mõisaelu sisse, Õisu mõisaelu oli just seante samma ant, värgid, moonakut nenda, kes vähe otsa peale sai, oli juba midagi. Minu eme kõnelnu, et vanaisa oli ninda tark Kygene, äsjane mõisahärra nagu vajast vahe astetav äigi ja ja oma koolim käinu pojad rehke tema üle, kes valge plaat ja kõik õpin ja matemaatik hoopis Tõnn tase, aga kui oli vaja rehkete välja ruumala või, või heinakuhja suurust või Kaalud või ükskõik misasi, et see oli tema käemmiku käkitegu. Oli ju valmis kooli ajal rongi alla minemist matemaatikaõpetaja pärast. Ime, et ma jäingi. See Laretei vanal ajal, et teie või minu vanaema sõsar, see oli siis seal hästi mehele, selle perest Laretei, kena mees oli su mõisa siis seal, näete, Tammsaare on siis veel, aga neil oli see veel ja tema oli siis sobilikku nii-ütelda lammaste eest, hoolitseja Õisu mõisamõis on tuud kik, nii tõu lamba tingis, vot ja et hakati välja viima eksport villa ja lambakasvatust, arvanud, et seal kallid tõulambad ja siis ise kirjelt seal, kuidas näete, siit lambapidamine oli ette kui neid jõkke ja et siis, et Mõske lambid siis hullu sealsed suured aed, terve kari lamba kari jõkke ja ollu suurte puuvarte otsa, sealsed nuiad, piklikud, noh ütleme seanced, Käesuudlus seansse, piklikud, nuiad, siledad nõiad, nendega siis surud neid lambale sinna vee alla ja Mõst nende vill hõõrub sellegi kättegi jõudantsetas ruut lamba kalliamaski seal, nii nagu mede väikest lambakarja Mõst lamba tykki isiklikult võeti lammas põlve vahele jamasti aga seal oli siis sedasi, siis pidi siis laskma neid vaatama enamike sõnnikuse talli uuesti maha jäide ja kuidas need köit. Ja siis pidanud selle villaku tervena ära Tõgeme. Nii et see mitte katkile, et vill jääb kinni ja siis kui mõnel naisel, kes Need lambid, villakatiki, siis iike naised ja salaja niidi geparran, et mõne koha pealt ja nii, et see villak pidi terve olema ja siis kõtu vallutasid villad ja jalge pääl ei, ei Carledvillad, nii mähid siis kokku Jäpant sinna villaku sisse ja siis ollu peenike nöör, ilus Ingis Maltud nööri, millegi sissi, mitut risti kokku seot villak. Ja siis need villakut siis pant sinna suurde rehi allutse tala külge pantsu, kott lippu ja siis villakud viisat sinna kotti, poisikesed kutsut siis väiksed poisikesed neid, sealt ma sinna need villakut hästi tihedasti kinni, sellepärast olin nööriga kokku seotud, mitte Katikile, kas siis kui neid sõkuti seal ja siis nendega viitsis sinna Inglismaale eksport, vill, kus neil oli sissileping, olid, et kusi võeti aga isa ütelda, sest lambapidaja Misestestule midagi välje oli minda, õrnad, lambad nees, kannate mede kliimat välja. Haiges ja põdeme ja see asi lõpeb tädi ära. Kumia ütskord oma mehega tuli Tartu juubelilaulupeo ajal Tartu lauluväljakul, et siis enne mu mees sai seal kokku Eesti lambakasvatuse arlendaja, aga niisugune mees oli agronoom Jaama, kes lambakasvatus eest. Ja tema ei, minu tuttav siis täht pargin, räägime juttu, seal oli Pentium ja hakkasid kõneliumi jaamal seda lugu, kuidas viljantin neid lambid musti ja kuidas naised yks Kunnasel villak koeral lõhex v ja seal oli pikemalt veel lambakasvatuse jutte ja mõõtel, et kirjuta üles, kirjuta ülesanne aeg, et täpselt päev enne kirjutamist. Ma ka Siimi ja ma ka siin kaski maaga Siimi ja ma ka sinikäski Kaski lill palli ele käski, kul koopo keski hell käski kullerkupp keski Elle käski unda näi emaga Ena kaske unda näi moga teena käsk. Tõist nai üles tõust, eelkaske tõist näi öörles tõust enekaski kui tunni Essomi koolangeske. Kui tolli lehessomi, kuula kaski. Jutus tee ta. Kämbetsensaaten kõnel oma vanem pist ja onust leilisarju saates ostsime kokku Külli tüli ja Mari Tarand. Ja Pirlo laulab Anu Taul. Ja nagu iki laul Johansoni Jaak. Aitäh, riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Järele häid linn. Päike, sinu seed viid need, kas see minu voosid, hävid, nees käski? Viid? Praegu ei keel kaske koolooni koopi Kell kaske.