Ei peta ennast keegi, kes nooruses liiga palju ootab. Aga nagu ta tookord aimdust oma südames tundis nii peatega täitumistama, südames otsima mitte endast väljaspool. Kuidas saab iseennast tundma õppida? Vaatlemise teel, mitte iialgi? Küljega tegutsedes. Püüa oma kohust täita. Ja sa tead kohe, mis sa oled. Suur viga, et endast rohkem arvatakse, kui ollakse. Ja ennast vähem hinnatakse. Kui väärt ollakse. Aus inimene mõtleb alati, et ta on suursugused ja tugevam kui ta on. Ajaloolises perspektiivis vaadatuna paistavad meie heateod mõõdukas valguses. Ning meie puudused leiavad vabanduse. Mis kellelegi kuulub, sellest ei saada lahti, ka siis mittekuise minema heita. Mitte ainult kaasa sündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese. Kuidas saab inimese omapära ja iseloom vastu panna eluviisile? Õieti peaks just eluviisiga seda iseloomulikku esile tõstetama. Me peame kultiveerima oma omadusi mitte iseärasusi. Sõgedad ja arukad on ühteviisi kahjutud. Aga pool narrid ja pool targad. Need on kõige ohtlikumad. Pole midagi kohutavamat pealt vaadata kui piiramatut tegevust ilma vundamendita. Paljud inimesed kujutlevad, et natuke mõistavad seda, mida kogevad. Mõnedki on uhked selle üle, mida nad teavad ja kõrgid selle suhtes, mida nad ei tea. Keskpärasuse suurim lohutus on see hetk, geenius ei ole surematu. Tänamatus on alati üks nõrkuse liike. Ma pole veel näinud, et tublid inimesed oleksid olnud tänamatud. Kus kaob osavõtlikkus, seal kaob ka mälestus. Kui inimesed tõesti halvaks muutuvad, siis jääb nende ainsaks osaks kahjurõõm. Edevus on isiklik, kuulsuse ja edev ei taha olla hinnatud, austatud ja nõutud mitte oma isiklike omaduste teenete või tegude põhjal vaid oma individuaalse olemasolu tõttu. Seepärast sobib edevus kõige paremini Frivoolsele iludusele. Kui ahve saaks panna igavust tundma siis võiksid nad inimesteks saada. Labast pole mõtet noomida, sest ta jääb alati samaks. Kolm narride liiki. Mehed kõrkusest tütarlapsed armastusest, naised, armukadedusest. Mulle tundub alati, et kui raamatutest või tegudest ei räägita sümpaatse osavõtlikkusega teatud erapooliku entusiasmiga siis jääb järele nii vähe, et see pole üldse kõneväärt. Nauding, rõõm osa võtta asjadest on ainus reaalsus. Ärge oma püüdlustes kunagi põlati, ära teiega samu veendumusi jagavate sõprade mõjusid. Niisama tungivalt annan ma aga ka teist nõu. Samuti omaenda kogemuse põhjal, mitte ühtki tundi asjata kaotada inimestega, kelle hulka ei kuulu, kõigest teie juurde ei kuulu. Sest sellest on vähe kasu. See võib meile elusega mõndagi pahandust tuua. Ja lõpuks on siiski kõik olnud asjatu. Öeldakse, et edev enda kiitus haiseb. See võib nii olla. Aga mis hais on võõral ja ebaõiglasel laitusel? Seda seltskonna nina ei tunne. Tuttav kogemus, niipea kui midagi märkimisväärset esile tõusma hakkab. Kohe tuleb vastukaaluks nähtavale alatus. Opositsioon. Üsna harva teeme midagi nii, et ise rahule jääme. Seda tröösti vam on, kui oleme midagi teinud, nii, teised rahul on.