Tere kena laupäeva hommikut, kuigi väljas enam nii kevadine ilm ei ole kui lõppenud nädalal, aga pease kevad ei tule juba järgmisel nädalal peaks ka astronoomiline kevad olema. Ärge siis unustage järgmisel laupäeval taas kellasid, keeramast suveajale. Täna siis viimane nädalavahetus, kui seal kommet kauem magada. Ja see, kes minu kõrval siin köhib, on Rein Veidemann. Ma loodan, et sa ei ole külmetanud päevast, ei, see on jälg mõne aja tagusest gripist ja kuidas kostab Peeter Ernitsa hääl Tartust hästi, tere hommikut kõigile. Tere hommikust. Alustaksin võib olla sinust Peeter, et sina oled meil selline Lõuna-Eesti korrespondent, et kui kaugel kevad seal. Noh, natuke vihma sajab, aga kuldnokk laulab juba viimane nädal. Ja lilled on ka vist välja ei ole ta, mida ei ole või? Parem ajakirjandus küll kirjutab, et mõnel pool lumikellukesed juba väljas. Aga, aga ta ei ole meil põhiteemaks täna kuigi võiks ju rääkida kevade edenemisest, vaid meie põhiteemaks on täna koalitsiooniläbirääkimiste edenemine. Ja äsja kuulsime uudistest Meelis Atoneni hõised selle kohta, et erimeelsused on kadunud. Kõiges ollakse kokku leppinud, ollakse kokku leppinud. See on nüüd natukene keerulisem küsimus. Sellepärast et proovisin välja trükkida kõik selle nädala uudised, mis seotud koalitsiooni otsustega, ega väga palju, nagu õieti kätte ei jäänudki, et paistab, et need otsused ongi jäänud sinna kinniste uste taha ja nii nagu alguses öeldi, et enne kui ei ole kõiges kokku lepitud, ei ole milleski kokku lepitud või mida arvate, alustame Peetrist. Jah, see on õigus, et kui meie ei ole seal poolust olnud, siis see, mida väljapoole räägitakse on teatud soovunelmad ja teatud sellised valikuline informatsioon, sest kuigi need erinevad läbirääkimiste päevad, erinevad voorud ja teemad on erinevad on lõpp kokku, kes peab ju arvestama, mida see kõik maksma läheb ja seda Reinu kitsad teha alles siis, kui kõik need üksikud teemad on nagu läbi käidud ja, ja, ja vaadatud, et mida siis tuleb ohverdada ja mida mitte ja kuna kõigel sellel on hind ju tegelikult praegu on Molgult erilisi erimeelsusi näiteks ei ole, kui Meelis Atonen teatab ühes või teises valdkonnas või keegi teine kõneisik, aga, aga lõpuks tuleb see kõik kokku panna tervikuks. Ja selle tõttu peabki vait olema, mitte vähemalt kõike rääkima. Nojah, selle üle on ka kurdetud ajakirjanduses ja on selliseid Kindlameelsemaid ajakirjanike või kes, kes veel ikkagi ajakirjandust käsitlevad demokraatia valvekoerana nõuavad, et ka need koalitsiooniläbirääkimised oleksid läbipaistvamad, mida nad paraku praegu ei ole. Ja Mulle tuleb nende läbirääkimiste käiku jälgides meelde üks poliitikas kasutatud loosung. See kevad tuleb teisiti. See kevad ei tule teisiti sisse ja on tulnud juba viima. Alati tähendab riigikogu valimistel need kevadet, mis on olnud ja koalitsiooni moodustamise, et need on olnud ikka viimastel aastatel ütleme siis viimased kuni isegi 10 aastat võiks isegi öelda, on olnud põhimõtteliselt kulgenud Keskerakonna hirmutamise või Keskerakonna suure varju manamise tähe all. Ja, ja siin antud juhul selle koalitsiooni moodustamist näeme täpselt samamoodi mina jälgingi tele eviisorist, kui tehakse ülevaateid ja neid on tehtud sagedasti, siis tulevad jälle mingisugused avaldused, mis on üsnagi mittemidagiütlevad, aga mind, mina, mina jälgin kehakeelt nende läbirääkijate kehakeelt, mida televisioon muidugi näitab ja see on märksa halastamatu ja ja minu jaoks palju kõnekam kui need laused, mis avalikkuse ette paisatakse. Ja ma näen, kuidas koalitsioon Nonii, tulevase koalitsiooni teised osapooled nii-öelda külg eesruumi sisenevad ja, ja minu jaoks on see koalitsioonilepp vormistamine toimub praegu ikkagi kahel põhimõttel, jällegi tehingu põhimõttel, mis on iseloomulik, iseloomustavad Eesti poliitikat kogu aeg viimastel aastatel. Ta oli ja teisel, teisel juhul madala madalaima ühisnimetaja põhimõttel, ehk siis Reformierakond dikteerib praktiliselt kõik oma soovid. Teades väga hästi, et ta võib manipuleerida oma oma tulevaste koalitsioonipartneritega maatilise ja pidevalt valitsuserakonnana. Et mingil hetkel võib ta alati võtta kaasata Keskerakonna, teades, et vastu koalitsiooni nii kergelt ei tule, sest et et Keskerakond on demoniseeritud ja näiteks niisugust olukorda tekitada, kus paradigmaatiline muutus võiks Eestis aset leida, et et Reformierakond ise on opositsioonis. Seda seda ei kujutada. Peeter, ma tahaks sinu käest küsida, sa oled kanise rohelisema meelelaadiga inimene, millega ma ei taha sind kuidagi erakondlikult seostada Eesti rohelise erakonnaga. Rohelised kutsuti valitsusse ilmselt selleks, et anda talle natukene niisugust noh, ütleme säravamat või või rahva lähedasemat aupaistet tegelikult, aga mulle tundub, et noh, seniste läbirääkimiste põhjal ju nagu mingisugust jälge need rohelised sellesse koalitsioonileppesse ei jäta või tundub sulle teisiti. Ma arvan, et sul on selle koha pealt õigus ja noh, ma ei tahaks võib-olla nii raskelt öelda, et meie rohelised on ühe teema erakond kuigi, nagu nüüd tänast või eile õhtust avalduste järgi mis puudutab energeetikat ja see on jälle Meelis Atoneni suu läbi, et et ka selles raskes punktis eelkõige on jutt siis roheliste k ja tuuma oma, et on nagu läbimurre saavutatud. Aga selge see, et ega ta võrdväärne partner ei ole. Nii-öelda Reformierakonnale ja teistele erakondadele, kellel on, kellel on märksa põhjalikumalt läbimõeldud erinevad valdkonnad ja, ja ikka kipub see ühe, ühe ühe teema erakonnaks. No kui me räägime nüüd näiteks energeetika valdkonnast, kus olevat siis kokku lepitud, et säilitatakse staatus koos 15 miljonit tonni põlevkivi? Esiteks ma ei usu seda, et seda suudetakse säilitada, sest ma ei näe kasvava energiavajaduse katmiseks lihtsalt sellest piisab, aga, aga see nagu ju ei näita mingit olulist läbimurret ja teine avaldus 2020.-ks aastaks meil on 20 protsenti energiast taastuvenergia, siis noh, see on ka sisuliselt ju tänaseks juba olemas. Ei, ma ütlen, ega need mõlemad sealsamas 15. Miljoni piir sellest räägiti ka siis, kui oli rahvaliit keskkonnaministeeriumit juhtima seal. Nii et see ei ole ka tegelikult midagi erilist. Praegu. Ja maxima, mis nad siis võivad saada siis ühe ministrikoha. Mida sa, Rein arvad? No ma tahaksin veel kord täpsustada seda oma mõttekäiku, mis ma siin enne esitasin. Kui ma rääkisin sellest madalamast ühisühisnimetaja eest See need läbirääkimised lähtuvad ikkagi nendest sellest nii-öelda edu tagamise lubaduste ringist mis iseloomustas peamiselt Reformierakonna valimiskampaaniat, mitte aga nendest riskidest mille ees Eesti ühiskond juba täna seisab. Ja väga tähelepanu väärne on selles kontekstis näiteks see, kui inimarengu aruanne avalikustati. Kuidas siis peaminister Andrus Ansip tõlgendas seda inimarengu aruande järgi ning Eesti asendid selliselt, et tuleb hoopiski majandust uhada, aga edasi kusjuures näeme, et ka see majanduse uhamine sellisel sellisel viisil tegelikult viib meid üsna tõsiste probleemide ette. Ja, ja, ja vähe sellest, ka tema nõunikud sekkusid sellesse inimarengu aruande vastuvõtu ja hindasid seda umbes, et vananevate andmete põhjal, aga eilses või oli see nüüd tänases Eesti Päevalehes inimarengu aruande peatoimetaja Mati Heidmets toob väga selgelt välja kõik need vihjed ja punktid juba võrdluses Euroopa Liiduga ja peab olema tõepoolest täiesti pime, et mitte näha seda seda nimestikku ja mis iseloomustab Eesti kehva seisu, päris kehva seisu SKT inimese kohta võrreldavatest hindades on, on, on väga häiriv samuti üldine, rahul elu elaga, eluga siis päris kehv on oodatav eluiga, meeste ja naiste võrdsuse vähesus, vangide arv 100000 elaniku kohta, HIV viiruse nakatunute osakaal elanikkonnas, enesetappude arv, 1000 100000 elanikkonna suhtumine multikultuursesse. Need on need riskid, kui ma lisan veel siia Mati Heidmetsa oma hea kolleegi ja sõbra Mati Heidmetsa erakordselt olulise artikli viimases maalehes müts maha. Peeter, et teie Lehtsale avaldas nendest provokatsioonidest kogu sellest teatud mõttes isegi kodusõjaeelsest õhustikust Eestis, siis minu meelest oleks pidanud koalitsiooniläbirääkimised algama nendest riskidest, mis Eestit ootavad ja mida kavatseb uus koalitsioon nende riskide vähendamiseks ette võtta. Vaat see oleks pidanud olema lähtemitte, aga selle arvutamine? 18 protsenti tulumaksu alla ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, mis esimese nädala tõeliseks loosungiks pidevalt tõusis, mille, mis tegelikult ei kujutanud sotsiaaldemokraatidega pärast, mul on kõige suurem mure nende näo säilitamist. No ma tahaks parandada, et sa segased ära Mati Hindi ja Mati Heidmets, kes mõlemad. Me avaldasime, Mati Hindi loom. Ja ja ma tahtsingi, müts maha, Mati Heidmets oli Eesti Päevalehe, aga Mati Hint rääkis sellest hüsteeriliselt provokatiivset õhustikust, mis on seotud pronksmehega, mis muide võib-olla üks momente praeguses valitsuskoalitsiooni moodustamisel. Mida, kas neid sõnu tuleb hakata süüa sööma või, või kuidas, kuidas seda konfliktolukorda kavatsetakse lahendada, see on ka meie risk ja mina tahtsin öelda sulle kiidusõnu peatoimetajana selles mõttes, et sa, Mati Hindi söandasid. Ja ja aga, aga ma tahtsin sellega, ma olen nõus, et see on väga oluline riskimoment ja, ja tuleks Sinusele üldise lähenemisega, ma olen väga nõus. Aga ma tahaks toetada peaminister Ansipit praegu, kui, kui ta on nagu öelnud selle inimarengu aruande koha pealt, et tuleb majandustuhade juurde, sest ma olen ka selle metoodikaga väga hästi kursis, kuidas seda arutatakse. Ja arutatakse tegelikult kuigi andmeid on palju erinevaid, aga et selle indeksi. Ma tahtsin tegelikult kolmekeskse indeks, üks keskmine, oodata, et abielu või ka teine on haridustase ja kolmas on seesama see SKP näo kohta. Ja seda viimast on kõige lihtsam nii-öelda uhada ja tõsta, sest teisi teised kaks on nii, nagu nad on väga pika vinnaga, nii et selle koha pealt. Aga ainult selle koha pealt ma toetan. Jah, ei saab seda uhada küll ka laenu võtmisega üha rohkem laenu võttes, ka see läheb meile SKT-s ilusasti kirja, nagu me teame. Muide, ma tahtsin öelda selle Mati Hindi artikli peale, et vaadake, kui kähku tuli vastulöök nii-öelda teisest leerist, kui eilses või tähendab üleeilses Eesti Ekspressis ilmus selles anonüümses rubriigis ju pikem kirjutis, kus professorindist tehakse professor nutt, diahala. Kui te panite tähele seal siis rubriik, mis on Eesti Ekspressis juba aastaid nii-öelda kandnud teatud ringkondade meelsust. Aga see selleks, ega jah, meie hõlmitsevas arenevas riigis ei tohi ju kritiseerid veerida, siis sa saad kohe sildi külge ja üksilt. Ta on hullem kui teine. Aga ma tahaksin nüüd minna ikkagi nende kokkulepitud asjade juurde. Noh, kuna meie saade on kriitiline saada, siis me ei peagi siin laulma ülistuslaule kellelegi. Ma just vaatasin seda reformi, mis sündis üsna valusalt, sest esialgu ju osapooled väitsid, et ei ole milleski kokku lepitud ja järgmisel päeval juba tuldi ühiselt kaamerate ette ja avaldati oma maksureformi põhiseisukohad, mis sa ütlesid ka välisajakirjandusse siis nagu me teame, sotsiaaldemokraatide valimislubadustes oli maksuvaba miinimumi tõstmine 5000 kroonini, nüüd siis on kokku lepitud 3000 krooni ja seda nelja aasta pärast, ehk siis 250 krooni aastas, tõuseb maksuvaba miinimum, mis tihti aetakse segi, arvatakse, et nii palju kasvab palk, paraku palke, kasvavaid ainult maksuvaba osa sellest. Ja kui me nüüd vaatame siis tulumaksu alanemist protsendi ja iga aasta, siis 2011.-ks aastaks peaks olema 18 protsenti ja ma tegin väikese arvutuse. Kui me lähtume sellest, jätame selle praeguse palgataseme 10000 krooni nominaalpalgana ja ei arvesta, et see palk tõuseb siis tegelikult nelja aasta pärast selle keskmise palga saaja võib summa summaarum võita kuni 500 krooni kuus. Seal on siis see reaalne, selle paketi nii-öelda tulemus keskmise palga saajale, kes vähem saab, see saab muidugi veel vähem. Nii et noh, see on lihtsalt tõsiasi. Ju siis seda inflatsiooni, mis, mis on praegu ikkagi galopeeriv inflatsioon ja, ja mille suhtes? Väga inflatsiooni on otsustatud ju pidurdada, sellega on ju välja käidud juba loosungi palgad tuleb külmutada eelkõige avalikus sektoris, ma arvan, et see küll külmutab igasuguse inflatsiooni. Tere tulemast. Aga samal ajal see tulumaksu avaldamine alandamine suurendab ikkagi tarbimisnii-öelda kiusatust. No eriti nendel, kellel on tulud suuremad Ja, ja selle tõttu ma kuskilt lugesin, et lätlased on siiski otsustanud üsna üsna jõuliselt Ta inflatsiooni nii-öelda vaoshoidmise, noh peamiselt muidugi luksuskaupade siis maksustamisega. Ja minu seisukoht, noh, seda võib hinnata kuidas tahes või nii-öelda pooltõuge võib ka täiesti reagi vastu, aga see on kogu aeg minu seisukoht olnud. Ja ma kuulan muidugi Eesti vähemusse selles mõttes. Et ikkagi, kui kuni ei ole diferentseeritud tulumaks ülemalt poolt tehtud, seni ei tule mitte mingisugust muutust, minu meelest. Peeter sa vaikid. Kuulan ja mõtlen selle peale tegelikult selle nii-öelda selle õhukese ja mitte õhuks riigi peale ja ja nii palju, kui nende kommentaaride järgi õiget juttu saab ajada, siis kui koalitsioonile ping, noh, eelmine ma vaatasin, oli 90 neljapunktina. Ma ei tea, mitte punkti nii-öelda tuleb, kui see avalikustatakse, siis saaks rääkida otse ja selgelt ka Rehnungitega, mida see tegelikult tähendab, aga praegu need mis puudutab seda maksuosa ja seda, mida on meile teada antud tähendab ikkagi sellise õhukese riigi poole jõudsalt minekut. See tähendab seda, et tuleb hakata ise muuhulgas ka mitmete väga oluliste teenuste eest rohkem maksma. Ma võtsin välja rahandusministeeriumi koduleheküljelt selle aasta kahe esimese kuu laekumised, maksulaekumised ja see on alati nii kosutav vaadata, et mille peale siis meie Eesti õhuke riik elada. Eesti õhuke riik elab põhiliselt käibemaksu peal ja aktsiiside peale, sellepärast et kogu käibemaks annab praeguse seisuga on andnud kahe esimese kuuga veerandi siis Eesti riigi tuludest 12 protsenti on andnud eurotoetused ehk ligi 10 miljardit. Ja, või tähendab, on on kavandatud. Ma räägin praegu, mitte ei ole andnud, vaid kui me nüüd vaatame reaalseid laekumisi, siis siin on muidugi kõikumisi. Aga kui me vaatame eelarvenumbreid, siis peaks andma siis 26 protsenti käibemaks 12 protsenti siis toetused ehk siis kokku ligi 40 protsenti tuleb sellest sektorist otseselt tulumaksud annavad kui vaid üheksa protsenti meie eelarve tuludest ja näiteks füüsilise isiku tulumaks annab sarve järgi sama palju kui tubakaaktsiis ja, ja alkoholiaktsiis, kokk. Just see viimane näitaja tähendab füüsilise isiku tulumaks, tegelikult on üks suurimaid solidaarsuse indekseid ühiskonnas ja solidaarsuse näitaja indeks, et üks osa ühiskonnast, see väiksem, edukam osa, rikkam osa ühiskonnast on valmis loovutama osa oma rikkusest selle ühiskonna kestmisevõime tagamiseks. Ja sellega selle, selle taustal ma tahaksin juhtida tähelepanu tänases Postimehes siis arvamuse kultuuri eri eri tähendab lisas ilmunud oma kolleegi Mart professor Martin Ehala artiklile, kus ta toob väga selgelt välja selle dilemma, mille ees täna Eesti seisab ja selle tema siis loo paatos lühidalt kokku võttes on järgmine. Õhuke riik tähendab sisuliselt seda, jätkame seda nüüd hoolega. Muidugi ta soosib ettevõtlust ja majanduse tormilist kasvu edasigi. Arvatavasti nii nagu seda meie majandusanalüütikud ja teoreetikud meile kinnitavad ja osaga siis valitsuserakondadest. Aga õhuke riik sööb Eesti ühiskonna sisemist solidaarsust ja õhuke riik viib varem või hiljem kultuuri ja keelevahetamisele. On professor Ehala sõnum ja ma kirjutan kahe käega alla selle, sest et ma olen ka kultuuriuurija näen, kuidas tegelikult me seisame praegu selle tõsise vajaduse ees seda kogunud rikkust tõepoolest mis osalt on muidugi laenurahaga kujunenud. Aga aga meil on vaja investeerida nüüd tõepoolest oma kultuuri kestvus, oma ühiskonna kestvus, suutlikkusse ja seda mõistsid 19. sajandi ärkamisajal. Talutsid päris seks ostvad eesti talupojad, kui nad hakkasid rikkamaks saama, Nad saatsid oma pojad ja, ja oma lapsi hakkasid koolitama rohkem ja, ja me mäletame hästi, et see tänu sellele kogu eesti rahvuslik ärkame üldse aset leidis, et talumehed oma siis pärisorjusest vabanenud ja, ja esimese nii-öelda ringi rikkust kogudes. Osa sellest loovutasid Eesti tulevikku ülesehitamiseks, kas me lihtsad teeme või mitte, selles ongi minu meelest kogu risti tõsine dilemma ja see, see peaks olema ka nende koalitsioonile rääkimisteni sugune ideoloogiline selgroog. Jah, ma siin eila vestlesin veidi maaülikooli rektoriga ja tulevikust ja haridusest ja kõrgemast haridusest ja ta viitas, nagu sellele me rääkisime sellest, kuidas õpilaste ja üliõpilaste arv hakkab drastiliselt langema peagi. Peagi seisab ees ka nendel, kes kuigi näiliselt nagu kõrgharidust tasulist kõrgharidus ütleme, nende ülikoolide turuosa peaks kokku kukkuma. Sellega seoses ütles ta näiteks sellise mõtlemapaneva lause, et tõenäoliselt tuleb hakata kõikidel maksma üliõpilast. Eks ole, vaata riikidel Peeter aga nüüd mind, kuna see See selline lähenemine lihtsalt selline finantseerimine lihtsalt ei võimalda. Marist moodi. Peeter Mart, ma küsin, kas ma ei ole saanud selles mõttes jälgida, kas nüüd haridusküsimuste juurde jõuti koalitsiooniläbirääkimistel. Väidetavalt neid olevat arutatud aga mingisuguseidki signaale selle kohta, milles on kokku lepitud. Mina küll ei ole kuulnud, kui ma nüüd Aru saan siis minu meelest sotsiaaldemokraatide põhiline nurgakivi, milles ma neid muidugi toetan, on, on ikkagi see tasuta kõrghariduse ja, ja, ja, ja, ja siis Peeter Kreitzberg on eriti põhjalikult kogu seda problemaatikat käsitlenud, võimalik, et on uues koalitsioonivalitsuse haridusminister, siis, siis, siis mul mingisugune lootus muidugi säilib. Kuigi Ma tahan väga, et sotsiaaldemokraatide küsitakse ka siin selles selles läbirääkimiste voorus nurka ja ikkagi jääb peale nii-öelda Reformierakonna poolt toetatud oma vastutuslikule oma rahastatud haridusmudel. Sest et meile ju reklaami näiteks seda, et, et rahvas, raha jääb rohkem kätte ekst ise vaatate, mis rahaga teete, kuidas te oma tervist hoiate, kuidas te ennast haritad, harite? Selles on ju kogu selle nisugune valitsev ideoloogia, mida siis praegu püütakse peale suruda ka siis tulevasele koalitsiooni tulevasele koalitsioonile. Täiesti huvitab nüüd, kuidas suudab sellele survele sotsiaaldemokraadid vastu seista ja, ja Peeter, sinu viimane repliik. Ma ju näen ise Tallinna Ülikoolis, mis seisus me oleme ja mis seisus me järgmistel aastatel oleme nende üliõpilaste seisukohast, eks ole. Praegu viimased uudised räägivad sellest, et näiteks noorte inimeste huvi eesti kultuuri, eesti keele tähendab üldse rahvusteaduste õppimise vastu on on minimaalne, on minimaalne ja muidugi üldine. Üldine suund on ka selles suunas, et, et rohkem tuleb kolid koolitada reaalteadlasi, nii et et minu mure eesti kultuuri koha pealt on, on igatahes ma võin seda argumenteerida ja põhjendada, et see on, see on täiesti põhjendatud. Igal juhul seesama see minu jaoks on kõige olulisem see ühelt poolt loomulikult püüame oma inimarenguindeksid parandama, aga see koosneb nagu tehakse nii-öelda kolmest sellisest komponendist, millest üks on see nii-öelda, kui palju tuleb papp, pin inimese näo kohta maakeeles öeldes. Ja ülejäänud elu keskmine oodatav elu ei ela, eluiga ja haridustase on raskesti muudetavad ja pikemalt aga, ja jõukamaks me peame saama peale selle, et me saame inimarengu indeksi siis kõrgemaks, mis on tegelikult selline ainult näitaja. Aga teiselt poolt, kui selle taustaks on riik, muutub veelgi õhemaks või igal juhul jääb sama õhukeseks ja väga oluliste teenuste puhul seesama see hariduse puhul või tervishoiu puhul näiteks või ka või ka julgeoleku puhul tuleb hakata, kui ise peale maksma, siis sellega ma ei saa kuidagi nõus olla. Nii väike riik nagu Eesti. Ideaal oleks muidugi, kui saaks seda mõlemat poolt nagu ühendada. Nagu tule, kuidas jah, aitäh, kui tuleksin tagasi veel selle valimistulemuste tõlgendamise juurde, eelmisel laupäeval siin teine koosseis, seda juba tegija on ju palju räägitud, et noh, meil ju ei ole klassikalist, vasak ega parempoolsust, aga samal ajal me kõik sisemuses teame, et meil on valged ja mustad erakonnad valged ja punased, nagu on öeldud. Ja, ja kui me nüüd vaatame seda sündinud olukorda, siis ikkagi nii nagu oli arvata ja nii nagu me oleme ka selles saates korduvalt tekkinud kaalukeeleks kujunesid rohelised. Kui rohelised ei oleks saanud riigikogusse, siis oleks üsna tõenäoline olnud see, et enamik nende häältest oleks läinud sotsiaaldemokraatidele kui rahvaliidule või Keskerakonnal. Ehk see olukord, kui ei oleks seda kuut saadikut, oleks muutnud tasakaalu riigikogus ikkagi märgatavalt ja ütleme, sellesama praeguse koalitsiooni sünd ei oleks olnud niisama lihtne ja ütleme, sotsiaalsemat erakondade mõju sellele lõpptulemusele oleks olnud märgatavalt suurem. Nii et me näeme, et antud juhul siis roheliste kuus kohta ehk praktiliselt miinimum on väga oluliselt mõjutamas Eesti arengu järgmisel neljal aastal ja kindlasti mitte selles osas, et mida nad on ise deklareerinud ehk siis keskkonnasäästlikkuse või energiasäästlikkuse suunas, vaid, vaid pigem parempoolse maailmavaate edasise süvenemise suunas. Samas on ju tegelikult rohelised on pigem mujal Euroopas pigem vasakule poole. Nii et meil sellel taustal. Kuigi see fraseoloogiale tun liiga hästi. Roheline erakond ja maailmavaade on üle kõige ja, ja seda ei saagi seal vasak paremtiivale kuidagi paigutada. Aga nii palju kui mina oskan praegu hinnata, tundes seda seltskonda paljusid, on pigem ikkagi paremale poole kaldu. Ja tegelikult on ka küsimus ikkagi nüüd selles samas kahes Eestis, millest on ka korduvalt räägitud, et meil on ikkagi sündinud taas kahe Eesti fenomen, et meil on nagu need valged erakonnad ja mitte valged erakonnad. Ja tegelikult siis ütleme ligi 45 protsenti 40 protsenti nagu valijate häältest jääb täiesti kõrvale, nad jäävad nagu isolatsiooni selles otsustusprotsessis, sest kui saavutatakse 66 hääleline koalitsioon, siis see on praktiliselt, nagu on juba öeldud, presidendi koalitsioon on võimalik presidenti valida. Kui veel üks saadik kusagilt üle võetakse, siis pärast seda on praktiliselt võimalik kogu riigikogu komisjonid kõik riigi osalusega ettevõtete nõukogud, sihtasutused, fondid, kõik on võimalik pigem ehitada sellesama koalitsioonilepingu otsuste põhjal. Jah, ma olen juba enda jaoks selle nime koalitsioonile välja mõelnud, see on teerulli koalitsioon nii et tal on täielik vaba asfalteerida kogu Eesti poliitiline siis elu just nimelt riigikogus absoluutse ülekaalu kaudu. Ja kui pidada silmas seda, et rahvaliit praegu selles kaotusvalus võib hakata marginaliseerumine, tähendab varasem praktika on näidanud, et kaotavatest erakondadest hakkavad pudenema ära osa sellest eliidist ja siis võitjate poolele, see on täitsa psühholoogiliselt mõistetav. Mis tähendab seda, et rahvaliitu võib ähvardada lõhenemine. Me ei tea üldse, missuguse otsuseid rahvaliit hakkab tegema. Lõhenemise märgid on juba õhus ja kui tuleb Leivo kaamerate ette ja nõuab Jaanus Marrandi valimiste erakonna esimeheks, kuigi mis tähendab seda, et kandidatuurist pole seni kippu ega kõppu olnud. Jah, see võib olla ettevalmistus selleks, et nii Margus Leivo kui ka Jaanus Marrandi võib-olla on juba sihikule võtnud mõne teise erakonna, edukama erakonna ja kui see eliit hakkab minema, siis see tähendab seda, et praktiliselt opositsiooni kandevõime hakkab olema üksnes Keskerakonnal. Kuna ka Keskerakond on demoniseeritud erakond Eesti ühiskonnas siis, siis me saamegi teerulli koalitsiooni. Ja see minu meelest on ääretult ohtlik, sellepärast ma kui minu käest küsiti, mis ettapanek võiks olla siis ma tegelikult noh, pidades lugu kõikidest poliitilistest erakondadest, kuna see on demokraatia eeldus pidades lugu nii reformierakonnas kui IRL-ist, on minu ettepanek, et nemad võiksid tõepoolest kahekesi ikkagi teha selle koalitsiooni mis on nii-öelda napilt, on vähemuskoalitsioon, aga meil on vähemuskoalitsioon, Mart Siimanni valitsus oli vähemusvalitsus, tegelikult Eesti vajaks võib-olla mõnda aega harjutamist just nimelt vähemus koalitsioonide kaudu, selleks et mõista paremini just nimelt selle pidevalt nurka surutava 40 protsendi, kusjuures tähelepanu juhtida Mart ja kolleegid ja võib-olla ka kuulajad sellele et valimiste endine iseloom, mida me ajakirjanikena oleme ju käsitlenud ja kultuuriuurijad ja politoloog joogid kõik on käsitlenud, kui palju nendes valimistes oli tegelikult niisugust õhupumpamist, eks ole, ja kuidas nüüd selle põhjal öeldakse, no ja et aga mis teha, valijad otsustasid, eks ole, toetada vat kuutekümmet protsenti, kellel on õigus tegelikult oma tingimusi. Isegi mu hea kolleeg Peeter Kreitzberg ütles seda, et näed, mis meil teha on, me peame kuulama Reformierakonna häält, kuna Nendel on jõud. Aga kuidas jõud kujunes üldse valimiste käigus? Need analüüsid on paraku jäänud sinna politoloogide maile selle asemel, et avalikkuses tuua esile, et väga palju on selles niisugust simulaator instrumendid, ehk siis seda niisugust noh, tehtud, edu tehtud, edu vormistatud, edu, aga mitte sisulist. Ja vot selle, see, see toobki nüüd esile selle põhivastuolu, mida, mida ma arvan, et võiks lahendada sel viisil, et ikkagi ma väga soovitan, et IRL ja Reformierakond kahekesi teeksid koalitsiooni. Kui reaalne see on, mis arvad? Peeter noh, tegelikult see oleks ilus, aga, aga ma kujutan ette, et Andrus Ansipi seisukohalt ükskõik kes selle uus peaminister siis saaks olema ebamugav, pidevalt tuleb liiga palju sebida ja, ja kõik on kõik ei ole kindel ja ebastabiilsus on nii suur. Mothan isiklikus plaanis ja kogu selle valitsuse puhul, et kindlam on ikkagi luua midagi kindlat ja, ja ma arvan, et Andrus Ansipil on kindlasti ambitsioon saada hakkama selle kangelasteoga mitte ainult selle tohutu häälte arvuga Eesti rekordi, vaid ka, et neli aastat järjelt siis võimul olla ja ja ma arvan, et ka see juba need motiivid, milleks liiga palju sebida ja liiga palju vaeva näha ja olla ebakindel. Teiselt poolt ahju võimalus, samasugune ebakindel kaksikkoalitsioon, tõsi küll, siis oleks enamuskoalitsioon moodustada Keskerakonnaga, mis oli algul ju teatud määral õhus spekuleeri. Tegelikult ei lähe vist keegi selle peale ikkagi seal ainult sundolukord, see sinu see pakkumine, et IRL ja Reformierakond praegusel juhul Kuigi Andrus Ansip on ise ju öelnud seda, et mida vähem osapooli, seda püsivama koalitsiooni, et noh, natukene iseendale räägib vastu. Aga mulle tundub, et Reformierakond on selles mõttes valinud nüüd sellise neljaliikmelise koalitsiooni, et noh, nagu moodustada oma selline sõpruskond, aga pluss ka see võimaldab või noh, mõne aja pärast, kui need tulemused ei osutu nii ilusateks nagu lubatakse siis tõepoolest jälle osutada, nii nagu Reformierakond on alati osutanud, et kõiges on süüdi partnerid, aga mitte nemad ise täpselt samuti ju ka eelmise valitsuse puhul, seal oldi koos Rahvaliidu ja Keskerakonnaga ja kõiges, mis oli halba, oli ju lõpuks süüdi politsei, õieti need erakonnad ja nende ministrid. Aga kas te, kes teile meenub, ükski Reformierakonna minister, kes oleks sattunud avalikkuses kriitika alla, minule küll ei meenu? Nii et noh, selles mõttes on nad ju välja tulnud tõesti, nagu kunagi öeldi, teflon teflon peaministrina on Ansip tõesti tulnud välja nagu eelmise valitsuse patud, mis kahtlemata olid olemas, me ei saa neid maha salata, on lunastatud küll siis ja ainult kahe ülejäänud On leitavad, kahtlemata on tegemist manööverdamisvõimelise peaministrikandidaadiga ja, ja tal on selles mõttes ka hea koolitus taga ju, eks ekslinna linnapeana on ju samamoodi ikkagi olnud Tartus vaja olnud manööverdada. Aga Tartu fenomen, sina, Rein, oled ju ka olnud Tartu Ülikooli õppejõud, et Ansip kõige rohkem hääli Laine Jänes, kolmas. Millest see tuleb? Kas Eesti on pöördunud nagu näoga Tartu poole, et kunagi räägiti, et on Tartu vaim, aga nüüd me näeme, et Tartust tulnud poliitikud on uues Eestis veel kõige edukam. Noh, see selle analüüs viiks pikali, ma ei ole bot politoloogias nii tugev, kuigi ma olen asjaomast kirjandust ka lugenud, aga aga, aga kultuuri semiootiliselt seletades on see tegelikult ikkagi see vana Liivimaa fenomen, et et Tartu on selle nii-öelda siis teine pealinn. Ja see esitab alati väljakutsete Tallinnale ja, ja seetõttu sealt on seda niisugust. No see edukuse vajadus, saavutusvajadus on sisse programmeeritud ja loomulikult siis ka toetatakse saavutusvajadust ja, ja need inimesed, kellel see saavutusvajadus on väga kõrge, need, need leiavad ka sealset keskkonna poolt nende inimeste poolt toetust, töökad, väga töökad, kahtlemata eneseületus. Ma just täna vaatasin arter, vabandust. Kas kuidas on selle Postimehe lisas, arter ongi avardada. Mul lähevad nad sassi kõikide tortalide muud. Seal on ju väga ilusasti kajastatud Laine Jänese elu väga mitmekülgne, kaunis sisukas. Jah, aga vot nüüd ongi, tähendab, kui peaministrist juttu oli, siis ma arvan, et tema tõeliseks proovikiviks kujuneb tema meisterdamise ja tema nii-öelda pragmaatilisuse proovikiviks kujuneb ikkagi seesama pronkssõdur ja sellega seotud. Noh, üleüldine mitte ainult siis kahe Eesti, vot Mart, sa tõid ütlevatistid, kaks Eestit jätkub, kaksistit jätkub, minu meelest jätkub lausa kolm Eestit, sest et ikkagi venelaste marginaalse marginaliseerumine on ju ikka nii täie hoo saavutanud, et on ulatunud teatud määral. Puhub ja ma siiski loeksin sinna teise Eesti hulka ka need eestlased, kes on seni olnud selle pronkssõduri mahavõtmise vastu. Tähendab, mis nüüd saab ikkagi sellest keelatud rajatisest eufemismiks keelatud rajatise, mis päeval see siis nüüd likvideeritakse, mida sa, Peter ennustada? Noh, eks ma jälgin seda teraselt, aga noh, ühelt poolt peaks hakkama enne kaevama ja maa peaks nagu sulama. Arvad, et ikka veel sulab noh nii palju kui ma olen aru saanud, et ikkagi enne tahetakse hakata kaevama. Aga teiselt poolt jälle ausalt öeldes, ega ma ei kujuta ette küll, ma olen küll peaministriga korduvalt vaielnud sel teemal, aga ma ma ei kujuta ette, sest ühelt poolt samas jälle sotside tulek valitsus ja selle koalitsioonileppe koostamine oleks ilmselt üks võimalus noh öelda ja võimalik ka saavutada, et need meie küll tahtsime ja IRL samamoodi, aga meie partner tulime partnerile vastu ja vaatame veel. Jah, see oleks üks väheseid, aga päevalehed on oma juhtkirjades korduvalt juba nõudnud. Lehed müüvad dramaatikat ja eks nemad ootavad ikkagi neid konfliktide lahendusi, edasiarendusi aga Peeter, see oli nüüd. Ma magma kordan su repliiki, vaat see on nüüd see koht, kus tegelikult on võimalik elegantselt väljuda. Elegantselt ma ütleksin, et suhteliselt väheste kaotustega nii-öelda lubaduste mainele, väljuda reformierakonnal ja isiklikult peaminister Andrus Ansipile, ta tõesti võib öelda seda, et vaat see on nüüd koalitsioonileppe üks tingimus ja meie suure meelsetena. Ja mina paraku, eks ole, mina, Andrus Ansip, kes ma tegelikult olen nördinud selle pronkssõduri üle ja, ja tahaksin, et sa koristatakse laevadelt ära. Aga tulles vastu tõepoolest meie sotsiaaldemokraatidest valitsuspartnerile. Me külmutame selle, selle, selle pronkssõduri temaatika. Nii et see tähelepanek, ma tahaks võimendada sinu repliiki ja ma ootan, ootan põnevuse ja pikisilmi ka, et see tõesti nii lähekski Aga noh, samas kui hakata vaatama tegelikult, mida siin natuke aega tagasi, kui te seal arutasite, et kuidas kuidas Reformierakond oma võidu sai, noh, mul on need andmed siin nina ees, praeguse on alla 10000 hääle on mida nad said rohkem kui Keskerakond üheksa ja pool 1000 midagi. Siis ma arvan, et nii-öelda selle pronkssõduri ikka selle initsiatiiviga ei, Reformierakond Andrus Ansip kindlasti palju hääli ja kindlasti nii Isamaa ja Res Publica liidu nii-öelda nendelt, kes oleksid oma hääle võib-olla sinna andnud ja noh, rääkimata veel, kust ta need hääled võisid saada. Ühelt poolt tänu sellele sai ta selle õigusega järgmist koalitsiooni dirigeerida, vahe on rõhutan umbes üheksa pool 1000 häält. Ja. Ja ainult, et ma tahaks sulle öelda, Peeter, selle peale, et meenutad eelmisi valimisi, siis seal sai, oli see paar 1000 häält, vist sai Keskerakond rohkem kui Res Publicaga, ega see ju ka midagi ei muutnud, ega meil siis Eestis ju nagu me kõik väga hästi teame. Nii nagu ka Rein siin juba ütles, et ega meil nüüd häid valitsuskoalitsioone nüüd päris ka arvude põhjal, kui ei panda, vaid no aga samas erakond peaks umbes 10 protsendiga võitma teisi, kui tal oleks võimalik valitsust moodustada. Kõik muud abinõud võetakse ju eelnevalt tarvitusele, et seda ei juhtuks. Nojah, aga praegusel hetkel ikkagi Reformierakond andis endast maksimumi ja kui tuletada meelde neid neid teleklippe, mis tulid noh, väsimuseni ja mitte ainult teleklippe ja raadiost ja kust iganes. Et mäng oli ikkagi selle peale, et ükskõik, mis hinnaga saada see enamus olgu siis kasvõi kuna president ja öelnud, et see, kes saab rohkem hääli, see saab esimese pakkumise Nojah, eks omal ajal sai ka Keskerakond esimese pakkumise, aga sellest ei tulnud midagi välja. Loomulikult on, tundub see koalitsioon nagu tiimsem, kui see enamus on tõesti olemas ja need kaks kohta, mis nüüd reformierakonnal on riigikogus enam ju tõepoolest nagu kinnistaksid selle enamus, aga ma ütlen veel kord, et noh, see on kõik praegu spekulatsioonid, me ei ole näinud ei koalitsioonilepingut, ega me ei ole näinud veel valitsust ja nii nagu viimased andmed räägivad, tõenäoliselt ei kogune ka riigikogu enne kui aprilli alguses. Nii et siin on veel paar nädalat aega neid protsesse jälgida, kusjuures väga huvitav on ka tänases lehes taas. Ma väga vabandan, et ma ei ütle, millises nendest on tehtud analüüs eelmise kolmikliidu valitsuse sisevastuolud eskaleerumist ja sellest, kuidas siis tollane kolmikliidu noh tegelikult praegu sünnib ju nelikliidu valitsusena seesama kolmikliidu valitsus. Et kuidas see omal ajal nagu hakkas lagunema või ero erodeeruma, nii et ega need protsessid, mis tollal käivitusid, ei ole ka täna ütleme raamatut, kuigi jah, see jõudude tasakaal on need küll hoopis teine, kui, kui tollal ja ja peaminister ka on, on ka teine ja ja noh, kui nüüd muidugi Mart Laarile ei tehta ettepanekud hakata peaministriks, sest ta ju loobus isegi Swedbanki nõukogu liikme hästi tasustatud kohast. Ma arvan, et muidugi see viitab pigem sellele, et temast tehakse riigikogu esimees. Noh, eks siin on räägitud ka selle paari aasta tagujärgsest Euroopa Komisjonikohast kellele see ikkagi läheb ja ma arvan, seal on Tarvan vaid seal muidki selliseid kokkuleppeid. Nojah, see kokkulepped ulatuvad ju nelja aasta peale, nagu me oleme kuulnud ja europarlamendi valimised ja nii edasi ja nii edasi. Et selles mõttes on tõesti tõenäoliselt siis läbi, räägitakse kõik väga põhjalikult ja nagu sa ütlesid, et, et kui see koalitsioonileping tuleb, et siis me nagu saaksime aru, mis toimuma hakkab, ma arvan, et me siis ei saa palju rohkem aru, sellepärast et põhiliselt kokkulepped saavad olema ikkagi konfidentsiaalsed ja neid hakkab jälgima mingi väikene grupp erakondade esindajaid. Mina teen selget vahet kokku lõpetaja tehingute vahel ühest varasemast tehingust. Sa ei ole seda maininud, aga see oli ka üks koalitsiooni eelmise koalitsiooni ju kukkumise põhjus oli see, et tehti tehing siis Reformierakonna ja Res Publica vahel. Et Siim Kallasest saab euro Euroopa Komisjon ja, ja tulemuseks on siis kahe erakonna kahe paremerakonna ühinemine. Tõenäoliselt neid ühinemisi on tulemas siis kindlasti nii ühel kui teisel tiival. Endiselt kasuta nii parem-vasaktiiba, sest et. No ja nii kaua, kui on kaks kätt, siis. Aga ma tahan öelda seda, et ma teen vahet tehingute ja kokkulepete vahel ja miks ma enne juba siin selle saate algul rääkisin ka, et, et minu meelest on väga tyhinguline lõhn, on selle koalitsioonileppel asi on nimelt selles, et siis kokkulepped sõlmitakse millegi kõrgemal tasandil tehingud sõlmitakse just nimelt selle minimaalse nende siis viis nimetaja tasandile, et mida keegi on lubanud, võtame sinult ühe väikese selle ja, ja sinult selle ja vaatame suhestama oma häälte arvuga, arvutame kokku, ütleme, minul on rohkem trumpe lauas, järelikult minu lubaduste hulgast saane võtta proportsionaalselt rohkem. Vaat see on kõige puhtakujulisel, tegid kokkulepped on ikka niisugused, mis sõlmitakse siis nende programmide kohale, selles mõttes me räägime ühiskondlikust kokkuleppest, et see tõuseb tähendab kõikide erakondade programmide kohale ja, ja, ja, ja ma oleks eeldanud tõepoolest, et ka koalitsiooniläbi rääkima, et oleks alanud siis selles mõttes nüüd nii jõuliselt, et nad oleksid nad näidanud välja, et me mitte ei kauple siin, vaid me võtame tõepoolest nüüd täiesti kindla, uue tasemelise suuna. Ja selles valguses ma ootan väga suure põnevusega, missugused saavad olema läbirääkimised regionaalpoliitika alal. Ja muidugi haridusala, mis on, mis jälle tulevad selle inimarengu ka seoses. No on ju räägitud, et Eesti vajab uut suunda, et me oleme nagu viis aastat siin vahepeal elanud vaikelus siis tahaks nagu näha seda suunda siis kuidagimoodi. Aga see oleks, ma tean, puust ja punaseks, aga aga vähemasti, et see väljenduks mingist väga kõrgetes püüdlustes või eesmärk. Ja ma tahaksin, ma tahaksin loota väga IRL Isamaa ja Res Publica liit jõuliselt, nüüd lööksid ikkagi lauda oma regionaalpoliitilise trumbi, mis jäi tegemata eelmises valitsuses. Masin kaks nädalat tagasi. Mina oleks tegelikult tegemata juba 99. aasta valitsuses. Peeter, sina oled seal Lõuna-Eestis, ma kaks nädalat tagasi kirjutasin ühe kolumni sel teemal, et Võrumaal langesid ela, elanike hulk langes samale tasemele, mis 19. sajandil ja minu armas kolleeg solvus sellest nii hirmsasti, et mina nagu nagu lausa sajataksin juba prohvetlikult, et Võrumaa sureb välja, aga võeta regionaalpoliitiliselt radikaalne, reaalseid samme, siis ongi niimoodi, siis läheb ka Tartu maakond varsti tühjaks. Jah, no eks see on võrreldud ka nendes külades kukelaulu ja lehmadega, et see on umbes sama pilt nagu Põhjasõja järel, aga. Kuulge, aga mis te arvate, noormehed, vanamehed, mitu kilomeetrit Tallinn-Tartu maanteed, siis saavad sotsiaaldemokraadid. Ma sain aru, et alguses nad natukene pakkusid üle väites, et nüüd see on nende üks tingimusi, aga juba Andrus Ansip on öelnud, et noh, pärast maod või, või mäeküla sealt enam edasi ei ole vaja nelja rida, nii et noh, see on jälle üks niisugune, mis näitab, mida sa ütlesid Peeter alguses, et ei saa tulla ühegi väga konkreetse asjaga välja, sellepärast et kui seepärast läbi kukub, siis on häbi silmad täis, eks. Ja ma tahan, Peeter. Peter. Vabandage, ma katkestasin. Mart viitas sulle, ma tahangi öelda, et selles mõttes on koalitsiooniläbirääkimiste algusest peale olema nii-öelda taseme kõrgemale nihutatud, et oleks läbi räägitud need võimalikud riskid ja, ja, ja tehtud väga kiired koalitsiooniläbirääkimisi, missugused on nende riskide maandamise või ületamise teed. Ja mitte minema hakkama siin arvutama seda, kas 3000 krooni, 250 krooni 18 protsenti või midagi niimoodi. Nii et mõni asi Noh, see on jälle kõik kuulujutud, aga nii palju kui mina olen teada saanud, et vähemalt maaelu arengukava, mis nüüd vahetult enne riigikogu valimisi vastu võeti et see nagu muutmisele ei tohiks nagu minna, nii et see peaks nii-öelda nii-öelda provintsi inimestele ja need, kes Tallinnas päris ei ela olema. Tegelikult me tahtsime paari sõnaga rääkida veel ühest loost siin eelmise nädala, mitte selle nädala, eelmise nädala Ekspressis oli taas välja toodud mõningaid vanu arhiividokumente, mis siin tekitasid muheluse kõrval ka päris tõsiseid küsimusi. Nojah, see, see muidugi tuleb selle üldise küsimuse juurde üldse, missugune on meedia roll ka praegu, ütleme siis Eesti poliitika nii-öelda mõjutamisel ja noh, ma ei saa jätta kiitmata tõepoolest isti ja mitte siis konservi, vaid, vaid kogu Eesti meediat selle poolest, et nad on väga head. Nuhkijad või ütles avalikkusele? Toojad vähemasti kui neil on ka etteantud, nende julgenud neid üldiselt. Avaldada jah, et, et nüüd arhiivides toodi välja üks mind ausalt öeldes täiesti šokeeriv dokument selle kohta, kuidas omal ajal Mart Laar peaministrina või üldse, kuidas poliitikud tegelikult kasutavad Eesti jõustruktuur ja eriti kaitsepolitseid oma poliitiliste konkurentide elimineerimisel või vähemasti siis algkrediteerimise krediteerimise ajutiseks kõrvaldamiseks ja, ja see, ma ei tea, mis eesmärgil see arhiividest oli välja nii-öelda tilgutatud, võimalik, et et Mart Laari varasemate pattude, noh, eks siis tulebki jälle see, see, see püssilaskmise skandaal nagu kõik vanad poliitilised haid veavad oma varjusid jazzleppe järel, nii et et kui teatud ametitesse määramine tuleb, siis võib ju ajakirjanduses küsida, et kas selle inimese nii-öelda moraalne kapital on piisav selleks, et ta seda või teist vastutusrikas kohad kohta võiks täita. Võib-olla selle eesmärgil, aga mind šokeeris muidugi see põhimõtteliselt mind šokeerib see, et poliitikud ei põrku tagasi rakendamast jõustruktuure ja eriti nii niisuguseid noh, väga seltsilt. Siis näide, samasugune juhtum on ju praegu sõjaväeluurega käimas. Mis sa Peeter arvad, sa oled ka alati olnud niisugune hästi informeeritud inimene, et et kuivõrd nüüd meil need jõustruktuurid sekkuvad? Poliitikas vaata, see on üks minu selliseid lemmikvaldkondi, mida ma olen väga teraselt jälginud ja tänase päevani jälgin ja paraku peab tunnistama, et kuigi see on väga sensitiivne teema, need seosed on täiesti ilmsed. Ja, ja kuni viimase ajani loomulikult lekivad teatud väga hästi informeeritud allikad või nii-öelda organisatsioonid loomulikult poliitikud ja poliitilised rühmitused ja ka ärirühmitused koostöös sealsamas on nii-öelda see klanni majandus, millest ka Ekspress on kirjutanud. Aga, aga need seosed jõustruktuuridega ja informeeritud allikad, et tuletan meelde, kas või kuidas siis peale eelmisi valimisi tollane Tallinna linnapea Vladimir panov arreteeriti kaamerat. Ja pärast seda juhtumisi keskkriminaalpolitseipealik vahetas töökohta mitte juhuslikult kui mitte rohkem rääkida. Jah, ja seoses sellega ma tahaks juhtida tähelepanu ühele üsna vähest tähelepanu saanud uudisele sellel nädalal. Ristub Berenson, lahkub sporditähe, peatoimetaja ametist ja tõepoolest, ma otsisin välja selle ajakirja nimega klubi. See on ajakiri meestele. Number on kolm söömgi olles kolmas number ja, ja seal on siis ilmunud tõepoolest niisugune Resto Göransson, kes on tuntud krimireporter väga hästi informeeritud. Pealtkuulamise saladused, kus ta veidikene paljastab nagu meie struktuuride, noh, ma ei hakka nimetama, milliste politseid pealtkuulamismeetodeid ja käpparlikke ebaõnnestumisi, aga noh, seda juhtub igaühel, aga väga tore on muidugi või noh, jutumärkides tore on see, et pärast sellise publikatsiooni ilmumist Ta otsustas otsustasid omanikuta vabastada sporditäheajakirja peatoimetaja kohalt, mis näitab veidikene seda, kuidas meil ikkagi need omanikud sekkuvad siiski nii-öelda jooksvalt ajakirjandusse. Mis sa arvad sellest, Peeter niisugusest? Paari minutiga on väga raske nüüd öelda, liiatigi teadmata neid taustu, kas see on ainult see või, aga selge see, et teema on ülimalt sensitiivne ja kui sellest ikkagi ausalt ja kirjutada ja rääkida, siis võib juhtuda veel hullemini. Nojah tahaks loota, et meie siin avalik-õiguslikus ringhäälingus oleme ehk kaitstud parlamentaarse noh, nii-öelda super väänsusega, et, et noh, me võime ka niisuguseid asju rääkida, juhul kui meil on fakte, noh antud juhul me kindlasti ei esita asju, kui meil ei ole fakte. Aga tõepoolest teema on väga sensitiivne ja ja eks ajalugu või aetud kunagi nii mõnessegi toimunud sündmusesse viimastel kuudel ja aastatel kunagi selgust, kes mida tegi, soovitan lugeda täna intervjuud Eesti päevalehest Ingrid Rüütliga. Kus ta mõningatele küsimustele väga otsekoheselt vastab, nad on presidendipaar vaikinud mõnda aega, aga nüüd paistab, et nad on hakanud ka kõnelema. Niiet sellised põnevust jätkub, sellised lood täna ja ega midagi, ma arvan, et ei algata enam siit uut teemat. Peeter, mis sa arvad, millal valitsus sünnib? Ma ei oska öelda, aga ma tean, see on hoopis teine, mida ma kasutan seda võimalust, et esmaspäeva hommikul hakatakse Pärnus Aleksandri Puiestee Pärni ma pärnu maha lõikama, ilma et looduskaitse seal minu andmetel on, sellest, et see on nii-öelda Kaarli puiestee mingi case'i Nojah, nii, nii need asjad käivad, nii käis kase Sakala maha tõmbamine väga kiiresti, kui valimised olid möödas. See näitab, kuidas meie põletavad probleemid on tihtilugu vägagi politiseeritud. Aitäh, Peeter Ernits, sele täna Tartust. Rein Veidemann Tallinnas, saatejuht Mart Ummelas kahel järgmisel nädalal juhib juttu Aarne Rannamäe, paneb siis ehk uue valitsuse kokku kuulmiseni minu poolt juba siis aprillikuus.