Jumalast hea vikerraadio kuulaja järjekordne sündmusterohke nädal hakkab lõppema ja rahvateenrite saade võtab siis selle nädala sündmused sellel nädalal. Silmaga nähtavad trendid ja arengud kokku püüame nendele anda väikese hinnangu ja võib-olla pisut pisut ka subjektiivse, nii nagu ikka rahvateenrite saates me oleme seda teinud ja tänased rahva teenrid anna Sulev Valner Maalehest Mart Linnart ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ning kui meenutada meile õhtusi, uudiseid ja vaadata ka ajalehti, siis ühe positiivse sündmusena tulebki nii-öelda, et Eesti on lõpuks saanud endale rahvusvahelise klassi suusahüppemäe, mille kriitiline punkt on küll 90 meetri kohal, aga nii nagu me juba eile kuulsime, võib sealt hüpata ka kaugemale kui 100 meetrit ja see on küll nüüd märkimisväärne samm edasi Eesti suusaspordi arendamisel, mis on ju tegelikult väga positiivne. Hämmastav on ainult kogu selle asja juures, see sellisel suusariigil nagu Eesti võttis see aega. Ma ei tea, mitukümmend aastat. No Eesti on muidugi suusariik olnud, aga mitte suusahüppe tõesti, seda, seda peaka tunnis. Küll oleme me kohe võtnud. Olles küll jah, et ses mõttes on isegi üllatav olnud, et Eesti kahevõistlejad läbi aegade on nii tugevad olnud, ehkki parasjagu jah, viimastel aastatel ka just mitte. Viimasel ajal on ka ju suusahüppaja meil ilmunud, kes mingitel rahvusvahelistel võistlustel vägalt hüppavad, aga, aga samas on ka selge, et kust need olekski saanud ja väga tulla kui, kui mäge, kust õpetajale. Et selles mõttes on nagu eesti astumas ka selles spordis võib öelda talispordis ühel alal selliste sellisesse õigesse õigesse lainesse, et et kuna mul on olnud endal õnn korra käia ühtedel taliolümpiamängudel Salt Lake Citys vaatamas, et siis ma tegelikult täiesti adunud seda, et kui meie siin nagu arvame olümpiamängude keskne ala murdmaasuusatamine siis tegelikult kesksed alad on tegelikult suusahüpped ja mäesuusatamine. Murdmaasuusatamise tuleb ka teatud hulk inimesi vaatama, et, et ja selles mõttes noh, et, et ei tasu nagu üldises spordis võib öelda, talispordis on suusahüpetel mõnes mõttes natuke sarnane roll võib-olla noh, ma ei võrdleks teda päris jalgpalliga suvemängudel. Jalgpall on muidugi suurem, aga noh, sellise ütleme tennisetasemel või noh, ütleme sellise noh ikkagi ütleme, suur ala suhteliselt talispordis ja, ja meil on ta olnud sellega võrreldes väga väike ala. Nojah, taliolümpiamängude peale meil on ilmselt vara veel mõtlema hakata, aga kui saaksime nüüd 120 meetrise mäe kõrvale, siis võib-olla suusatamise MM-ist võiks vaikselt mõtlema hakata. See on positiivne, aga samas Aga eks ole see märk, et, et kui me räägime, siis Eesti lihtsalt on küpsenud selleni, et see teemandimäe ehitamine. Et eile sellest sellest raporteerida rääkides, kui mitukümmend miljonit see maksma läheb, ei olnudki sealjuures noh, seda, seda hädakisa, et oi-oi jumal, et missuguse hullu tükiga nüüd eks ole, Eesti riik hakkama sai, et maeti kümneid miljoneid millessegi. Et me kõik siin umbes, et et see on üle mõistuse. Suur küsimus on üldse sellest helistas. Millest me räägime, eks ole? Ütleme, et tänases Eesti riigis ei ole enam üle mõistuse suur raha, aga tõenäoliselt 10 aastat tagasi oligi Arvestage oma sõja, et sellest suur osa tuli Euroopa Liidu fondist mida 10 aastat tagasi ehk ei oleks saanud. Ja kui veel hinnata seda, et mägi on lõpuks valmis, siis siis ma arvan, et see annab lootust ka selleks, et neljarajaline Tartu maantee saab ükskord valmis ja ükskord sõidame mööda silda Saaremaale. Jahendata, kus sa selle nagu see annab lootust. Mäe valmimise epopea eks ole, mida ju tubli 10 aastat on ette valmistatud, näitab, et kõik asjad sünnivad aga, aga pigem hiljem kui, kas, kas omal ajal või natuke hiljem mitte mitte teistpidi. Ja kui veel nii-öelda mastaape juurde tuua, siis võib siia lihtsalt võrdlusena tuua juurde selle, et rallisõitja Urmo Aava kaks hooaega Chitrön autoga WRC sarjas maksab sisuliselt sama palju kui see tehtandi suusahüppemägi, nii et sellised on sellised on kahjuks need numbrid spordis. Aga igal juhul on see väga hea regionaalpoliitiline samm, et Otepääle ehitati üks suur objekt. Ehkki me ei saa küll öelda jah, et selle regionaalministri kaheksa kuu jooksul see just oleks küpsenudki selle nädala peateema. On kindlasti regionaalministri tagasikutsumine ja, ja see on juba pretsedent, sellepärast et mitte kunagi varem ei ole ükski erakond niimoodi ja sellisel moel oma oma ministrit tagasi kutsunud, sellepärast tuleks tuleks sellele teemale küll põhjalikumalt pühenduda. Sellisele seisukohale jõuti siis esmaspäeval Isamaaliidu fraktsioonis ja juhatuses, kui Vallo Reimaa kohtus nendega ja ja Vallo Reimaa kuulisse endale justkui üllatuseks sellel esmaspäevasel koosolekul palju etteheiteid. Praktiliselt kiidusõnu ei kuulnud ta ta üldse. Milliseks teie hindate Vallo Reimaa senist tegevust, kas ta on üldse teile millegagi meelde jäänud? Minule, mina ütlen kohe alguses ära minule Reimo meelde sellega, et kui ta andis oma esimesi intervjuusid ministrina siis ta jättis suhtekorralduslikult väga rabeda mulje ja telekaamera ees intervjuusid andes reeglina intervjueeritavad ei tohiks kaamerasse vaadata. Vallo Reimaa vaatas ainult kaamerasse ja see jättis sellise pisut pisut ebakindla mulje. Igal juhul. Ja mulle mulle jäi nagu arusaamatuks, et miks küll, miks küll ei ole tema tema puhul sellist meediakoolitust läbi viidud, aga aga tundub, et et need edasised sammud ministrina ei ole küll ka kuidagi tema tegevust õigustanud. Mis meedia kujutusse puutub, siis meenutagem, et ministriks ta tulinad üsna üsna tähelepandamatu koha peal ja selles mõttes tema poliitiline kogemus on olnud suhteliselt põgus. Aga kui sa küsid, millega ta on meelde jäänud selle kaheksa kuu jooksul, siis peab vastama jah, et ega ei millegagi. Samas ma võiks vastu küsida, millega eelmine regionaalminister sulle meelde jäänud. On see üldse niisugune koht, kus, kus annab midagi? Ma olen eelmise regionaalministriga seoses mingi pilte meeles regionaalminister Mihhail maalinäituse avamisel, aga aga aga ma võin ka eksida. Ei, ega Vallo Reimaa käis ka paljusid asju, samas et kuigi mina jälle ütleks nii, sellel on positiivne kui negatiivne pool, et et kahtlemata teisipidi võttes jälle Vallo Reimaa on olnud isegi võib-olla üks väheseid ministreid, kes kes siiski kellele ei saa ka midagi ette heita, isegi mitte eriti selliseid lapsuste väljaütlemist. Et selles mõttes, ega see, sellel on ka oma väärtus, et et Ta võib-olla on olnud küllaltki noh, tõesti, ta on olnud väga ettevaatlik, ma mulle tundub, et noh, täpsemalt küll tundmatu, eks ole, aga noh, välise tegevuse järgi, et tegu on üsna vaatliku inimesega, kes, kes on vältinud vigu, eks ole. Samas kokkuvõttes tema suurim viga kujuneski ilmselt sellest, et ta oli liiga ettevaatlik ja tegi liiga vähe, eks ole. No millega ma millegipärast ei ole Nõus, sest ma olen kuulnud ka seda, et ta on siiski teinud nii-öelda haldusterritoriaalse reformi järjekordse projekti ettevalmistamisel piisavalt palju eeltööd ja, ja pigem Isamaa ja Res Publica liidule kujunes probleemiks see, et Vallo Reimaa mitte just kõige parema diplomaadina suutis minna tülli väga paljude vallajuhtide ja maavanematega, mis sellise suure reformi ettevalmistamisel on, on küll hädavajalik, et need suhted oleksid nendega head ja pärast selleks, et ennetada kolme-nelja kuu pärast aset leidvat pahameeletormi tema isiku aadressil, otsustas Isamaa ja Res Publica Liit ennetada seda sammu ja sellepärast kutsuda Reimo ministri ametisse tagasi. No aga ma ei ole, võiks vastu küsida või polemiseerida, et mida ta siis pidi ikkagi selles osas nüüd kaheksa kuuga saavutama võrreldes tõesti tema eelkäijate aastatepikkuse ütleme, liiva jooksnud pingutustega isegi isegi olukordades, kus justkui see konsensus oli suurem, et midagi ära teha, et, et Vallo Reimaa ju väga selgelt ütleme oli nüüd ministri kohal, et kui nad istekohad jagunevad meil, eks ole Velliga ja siis sellised kilekotiga ministrikohad, tema kilekott oli ikka eriti kõhn, eks ole ka suhteliselt just ma isegi ei mõtle, selle peale vastutad vähe alluvaid või vähe, raha oleks aga just nimelt ka väga vähe volitusi väga-väga ebamäärased volitused. Väga ebamäärane ettekujutus sellest, et mis poliitikat see valitsus selles valdkonnas üldse ajab, mina julgeks öelda, mina, mina, mina küll ei ole aru saanud, et näiteks isamaaliidul ja reformierakonnal ka ühiselt oleks mingi selge poliitikas. Las sa esimene praegu, selle küsimus, aga, aga antud juhul näiteks riigikogu opositsioonist kõlas küll lauseid, et Vallo Reimaa on väga hästi hakkama saanud ja, ja praegu selgelt nagu nii-öelda aetakse mingisugust Reformierakonna poliitikat, selleks et olla peaministri meele järgi. Ei tea jah, eks opositsioon peabki nii-öelda takka kiitma, kui valitsuses pinged on, et siis nagu sellele nagu tuld juurde osutama, see on nagu opositsiooni roll ikka, aga kui kui sa ka aku näevad, siis on nende, aga lihtsalt ma mõtlen ka seda, et, et nüüd kui hinnata seda, et kas see oli nüüd erakonna poolt hea samm või, või mitte, siis selle hinnangu annab ju suuresti see, mis, mis edasi saab, eks ole, et kas kas järgmine minister osutub edukamaks, sest see ju tagantjärgi lõpuks ka siis annab hinnangu sellele, kas vahetusse õigustab ennast või mitte, et võeti ja noh, ma ütleks nii, et kui järgmisele ministrile, kes noh, nagu me aru saame, võib-olla Tarmo loodus kui ta, kui tema volitused on sama ebamäärased, siis tõenäoliselt ka tegevuse edukus ei saa olla väga palju suurem. Ja ma, ma väidan seda, et et ma olen täiesti nõus, et Vallo Reimaa oli kindlasti üks tugevamaid pretendente selle valitsuse kõige kahvatama ministrikohale ja selles mõttes, eks ole, kindlasti võib öelda, et erakonnal oli tõsine alus küsida, et et kas noh, lihtsalt tema hoidmine, eks ole, ühe valitsuse liikmena noh, perspektiivis noh, et kas see on perspektiivne või mitte. Kui vastus on, mitte siis loogiliselt peabki vahetama. Ega selles mõttes ei saa erakonnale ette heita. Ja tegelikult Eesti poliitikas, kui ma ütlesin, et see samm on suhteliselt pretsedenditu, et etteheiteid mitte saanud minister tagandatakse, siis vaatame lääne poole, vaatame, mis toimub Suurbritannias. Ministrite vahetused on igapäevased asjade. Kui ikkagi valitsusjuhile või, või siis koalitsioonierakonna juhtidele ei meeldi ühe ministri tegevust, siis ta lihtsalt vahetatakse välja. Ei, see kõik on õige, lihtsalt mul nagu tekib küsimus, et mis on sellise ministri edukuse mõõdupuu millega saaks tema tegevuse edukust mõõta, kas, et ta võimalikult palju valdu ühendab, lahutab? Ja kas üldse sellist ministrit on vaja? Nojah, aga nende valdade ühendamine, lahutamine nagu me teame ju protsessina, saab käia läbi teatud läbi kohalike valimiste valimistsükli protsessi, mistõttu on kaheksa kuuga ei ole see isegi puht juriidiliselt võimalik. Ükski vald ei saa ühineda kaheksa kuu jooksul, eks ole, siin nii-öelda valimistevahelisel ajal see ühinemisnoh juba sellepärast, eks ole, ütleme objektiivselt, et eeldada, et Vallo Reimaa asemel näiteks keegi võimekas inimene oleks kaheksa kuuga saavutanud siin edu. Noh, ei ole reaalne, eks ole. Me ei saa nagu seada eesmärke, mida noh, esiteks pole eesmärgiga püstitatud näiteks me ei tea, kas Reformierakond, kes aastal 2001 ju ajas tegelikult nurja tollase valdade ühinemiskava kas reformima erakond üldse täna on jõudnud näiteks? Noh, mis seisukohale selles küsimuses, et kas nad üldse tahavad valdu ühendada. Ja just nimelt, kui me räägime regionaalpoliitikast, siis selle regionaalne Poliitika allakäik on ju sellest ajast alguse saanud, pärast seda ei ole ju regionaalpoliitika vallas mitte midagi toimunud, see oli Johan, mingisugune konkreetne kava ja tegelikult ei ole mitte kohal sammumine toimunud, vaid tegelikult on regionaalpoliitikas toimunud tagasikäik, sellepärast et inimesed lähevad maalt ikkagi ära. Ei ole mingisuguseid programme ja projekte, kuidas seda asja edasi arendada selliselt, et et need omavalitsusüksused oleksid tugevamad, et nad suudaksid, nad suudaksid inimesi inimestel olla olla ka nii-öelda atraktiivsemad ka ja firmadele partnerid, et, et ettevõtted võiksid kolida kuskile Tallinnast kaugemale, nii et selles mõttes on, on see täiesti täiesti õige lähenemine, et ühelt poolt noh, niivõrd väikese riigi puhul nagu seda on Eesti, omada üle 200 haldusüksuse on ju ilm see ilmselge liialdus ja, ja kui nüüd ka praegu ei võeta ette mingisugust sellist laiaulatuslikuma, et haldusreformi, siis, siis siis noh, mina ütlen, et see regionaalpoliitika on vabandage väljendust küll, aga tänase sellel nädalal on väga palju ebatsensuursete sõnadega räägitud, et ütleme p-tähega sõna, et ta on sinna sinna kohta kukkunud. See oli vist eelmine rahvastikuminister, kes tõstatas küsimuse, et, et see ministrikoht, nii see niisugune ministrikoht ei ole mitte lihtsalt mõttetu, vaid ka kahjulik, sellepärast et see tekitab kõigil teistel ministeeriumidel arvamuse, et nemad ei pea regionaalpoliitikuga poliitikaga tegelema. Mis tähendab, et seal ei tehtagi midagi. Ja mul on kuri kahtlus, et nad mõlemad portfellita ministrikohad Eesti valitsuses, et nende ainus mõte on see, oleks kuidagi nagu lihtsamaid valitsus kohti jaotada, sest et lihtsalt, et neid kohti oleks rohkem. Ei noh, teine mõte on veel muidugi, eks ole, mingites kriisiolukordades on kedagi ette lükata, et ütleme näiteks, et et noh, et peaminister ei pea ise tegelema, noh ütleme, mingisuguse kriisiga, vaid tal on nagu saata keegi puhver minist. No ütleme, et noh, nii-öelda saata keegi Ambrasuurile mingi vajaduse hetkel, eks ole, et noh, et ebapopulaarseid läbirääkimisi pidama ebapopulaarseid seisu Kohv esitama hämmastab on veel see, et, et nendele kohtadele on pandud selliseid autsaider poliitikud, eks ole. Ongi see, et, et see ongi see tegelikult viitabki sellele mõnes mõttes, et ambra suurile visataksegi mitte oma kõige nagu väärtuslikumad jõud, vaid need, kellest väga kahju ei ole, noh, ilmselt eks ole see. Kuigi ma ei saa öelda, et Vallo Reimaa nüüd väga oleks kuhugi veel visatud ta võib-olla veel ma arvan, et see noh, väga, väga teravaks ja need olukorrad ei läinud selles sellel teemal, aga, aga ütleme, et selline teatav eba pärasus küll, et noh, võrreldes Urve Paloga, eks ole, kes sattus tõelisesse lahingu tulipunkti koheva ministi kogemuse alguses ja ja näiteks ma ütleks, et et rahvastikuministri puhul selles valitsuses see see portfelli volituste osa veel ebamäärasem. Mistõttu noh, ei ole vaja olla Igor Mang, et ennustada, eks ole, mingisugust kriisi selles, et, et ühel ühel heal hetkel selgub, et et tänane rahvastikuminister tänases valitsuses mitte lihtsalt ei oma oma valdkonna tegevuseks, eks ole, piisavaid volitusi, et näiteks midagi integratsiooniga teha vaid vaid ma isegi väidan, et objektiivselt vaadates on ta Urve Palo on pigem valitsusesisene dissident oma poliitikas, sest ta ajab ilmselt Mingit teist joont kui valitsuse juhtkond, eks ole, ma saan aru, et see oleks teine teema, sa tahad öelda seda, et järgmine minister, kellel tuleb nii-öelda oma asjad kokku pakkida ja tõelavad vabastada, Urve Palo. Võimalik. Samas ei, ma ei tea, kas ta on järgmine, võib-olla võib-olla jõuab keegi, aga räägime siis veel hallidest, ministritest pärast tuleme veel korra Valoreima juurde tagasi, Urve Palo, härra seltskonnaajakirjanduse seisu absoluutselt, aga, aga selles mõttes on ta väga erinevad oma oma töö. Ülesannete täitmise seisukohalt hallidest, ministritest, siis sa pidasid ka Urve Palot silmas, kas on veel selle valitsuse koosseisus neid ministreid, kes, kes vääriksid nii-öelda tiitlit, hall minister. Teistel, ma arvan, ei ole väga palju, et nende kahe puhul on tegelikult, et võib-olla õige tõstatada tõesti praegu küsimus, et kas sellist ministri kohta on vaja, sest võib-olla nagu eksitav et, et olekski õigem kui nende regionaalküsimustega, mis, mis on väga tähtsad küsimused. Et minu meelest nendega tegelemine, eks, et selline, et Vallo Reimaa asenduse otsimisel tuleks otsida just nimelt. Et kui sellel kohal on üldse mõtet, siis sellel kohal peaks olema inimene, kelle sellises autoriteedis valitsuses ei ole vähimalgi määral kahtlust. Et siis oleks sellel kohal võib-olla nagu no näiteks et noh, siis oleks see koht, ütleme või, või ka integratsiooniminister, eks ole, tema puhul noh, ütleme, et see kuulub minu meelest küsimuste hulka, kus mis, millest tähtsamad aastal 2008 2007 Eestis noh, annab otsida. Eks ole, et sellise kohatäitja peaks olema valitsuses umbes positsioonil, peab peaministri asetäitja, eks ole, et see siis oleks sellel kohal mõtet. Aga delegeerida see inimesele, kellele tegelikult volitusi ei anta, kelle üle võib-olla noh, ütleme selja taga muiatakse, see on tegelikult nagu eksitamine, et justkui asjaga tegeldakse, tegelikult on selge, et tema võib ju tegeleda ja sinna riiulisse see asi jää. No meil on ammust ajast teada probleemide lahendamise vahend, kui on mingisugune probleem, mida tundub, et no seda ei ole võimalik lahendada või on, on, on ebapopulaarne tülikas lahendada, siis me moodustame komisjoni. No antud juhul me ei moodusta komisjoni. Me moodustus Ütleme asjatundjate portfellita ministri koha Sest et sa nimetasid siin rahvastikuministrit juba ma ei tea, kas tahtlikult või tahtmatult integratsiooniministriks, mida ta sisuliselt sisuliselt nagu on see põhiliselt tema töö, jah, aga. Ja kui sa enne rääkisid siin Urve palust, kui valitsuses isenesest dissidendid, siis võib-olla tema funktsioon on hoopiski see, et et ongi nagu niisugune puhver, kes keda lükatakse ette auru välja laskma. No just just, ega Reimaa samuti, eks ole, et selles mõttes ongi küsimus, et, et iseenesest see, mida sa, Lauri, ütlesid, et, et On ju ilmselge, et Eestile üle 200 valla on palju ja neid peaks vähem olema, aga on täpselt sama ilmselgeks saanud. Eks ole, läbi aastate Eesti poliitikas, et valdade ühendamine eriti seda niiviisi jõuliselt tehes on ebapopulaarne. Muidugi ebapopulaarne, sest mõnel erakonnal on vaja näiteks Toomas Savi presidendiks sokutada ja nii edasi, siis on jälle vaja mingisugune nii-öelda kohustuslikus korras liitumise kava põhja lasta. Kas tänane valitsus on tahab teha midagi, mis on ilmselgelt ebapopulaarne, kas sa oled märganud viimase aasta jooksul sellist siirast soovi teha otsuseid, mis on ebapopulaarselt? Mina ütleks, et tundub, et ikka. Väga oluliseks märgiks on see Loomulikult on ebapopulaarne otsus ja inimesed ei ole sellega ilmselgelt rahul, kui aktsiisitõusud nihutati aasta võrra ettepoole väga ebapopulaarne otsus ja me tunneme seda täna kõik oma oma taskus juba. No ma võiks siia kõrvale näiteks ka õiguskantsleri kandidatuuri arutamise uue töölepinguseaduse eelnõu Ja noh, väga paljudele vastukarva ilmselt ka see pärimisseadus, mis, mis vastu võeti sel nädalal. Ja samamoodi jah, töölepinguseaduse eelnõu projekti puhul sellest eelnõust me veel rääkida ei saa, jah, aga on ju, on ju, on ju räägitud ka sellest, et, et see on nüüd nii-öelda sotside ja Reformierakonna kokkumäng selleks, et mõlemad saaksid esineda nii-öelda oma valija silmis sellise positiivsel agendaga, kuid mulle tundub, pigem on see selline Reformierakonna soolo selleks, et uuesti taastada oma reputatsioon Eesti ettevõtjate silmis, mis vahepeal kippus vägisi kaduma pärast seda, kui Andrus Ansip siin jutlustas. Ammu pärast seda, kui oli selge, et majandusele enam nii hästi ikka ei lähe, jutlustas veel sellest, kuidas, kuidas Eesti majandusel läheb ikkagi väga hästi ja hakkab veel paremini minema. Nojah, aga näete ikkagi oma valijaskonnas, vähemasti ühes segmendis on seal populaarne tegevus, järelikult, eks ole, noh, ütleme, et see, see on vähemasti võib öelda liigitada selliselt mitte nii kindlalt ebapopulaarseks, vaid vähemalt osaliselt populaarseks tegevuseks. Ma puudutan veel ühte võimalikku ministrikandidaati Tarmo Loodust. Tarmo loodusele on selline ettepanek tehtud. Ma tahaks küsida, miks ta peaks tulema siia ministriks kui sellel ajal, kui ta oli siseminister ja valmistus põhjalikku haldusreformi kava ette lastise lastis sellise legantsiga põhja, et lõpuks isegi tema oma erakond tõstis käed üles ja ütles, et me ei saa siin mitte midagi teha ja sisuliselt läks Tarmo Loodusele tagant ära, et miks, miks tal peaks uuesti olema huvi tegeleda selle sama asjaga. Noh, kui on, kui on juba ette teada, et mitte midagi siit nagunii välja ei tule ja tegu on sellise suhteliselt tühja kohaga. Et parem siis juba tõesti teha teha nendes valdkondades, kus ta tugev on, midagi ära ja jäta see ministriamet, kus see ja teine No eks sellepärast ma saan aru ka Tarmo loodus praegu ei tahagi väga kiiresti head öelda, ta tahab ennem aru saada, et mis volitused talle antakse, mis mis on väga tark temast. Nojah, ega ma volitused on needsamad, mis Vallo Reimaale ega ega keegi ei anna Tarmo loodusele rohkem volitusi, kui on koalitsioonileppes kirjas ja need volitused on ju ammu ette teada, need on juba juba juba kaheksa kuud tagasi. Kokkulepitud no ei tea, ega Tarmo loodus ja kõigepealt ütles kohe kindla, ei, aga siis kui nad olid midagi on tal ei rekord lubat Laariga asja arutanud, siis ta enam nii kindlalt ei ei öelnud, nii et noh, me, me ei tea, mida nad poolteist tundi seal rääkisid. Poolteist tundi on nii pikk aeg, et selle jooksul võib päris paljutki rääkida. Ja me oleme ju kuulnud üsna vastukäivaid sõnumeid ka IRL-i juhtpoliitikute suust, et IRL kaalub tulevikus regionaalministri koha kaotamist. Ja samas otsitakse praegu uut regionaalministri kandidaate. Et, et siin on, siin on ka selliste väga selgelt vasturääkivusi, mille osas võiks, võiks küll anda nii-öelda avalikkusele natukenegi selgemaid signaale. Et väga võimalik ju, kui nüüd natuke kuidas öelda, mitte nii ilusasti ilusaid oletusi teha, siis võib oletada, et, et iseenesest ütleks Tarmo looduse meelitamiseks ministri kohale pakutakse talle tegelikult hoopis mingisugust noh, tulevast poliitilist karjääri. Et see on lihtsalt üks vahet vaheaasta. Et noh, praegu see on öeldaksegi ausalt, eks ole, nagu Mart Laar eile hommikul ju siin ka avalikult justkui moka otsast poetas, et ega, eks ta ka suhteliselt mõttetupoolne nagu näib olevat ministrikoht. Aga et noh, et, et ta, see ongi nüüd, eks ole, tulles tagasi sellise pragmaatilise Toompeapoliitika juurde, see on üks koht valitsuses, mida saab mehitada kellegagi, kellest sa tahad näiteks noh, vähemasti teda areenile tagasi tõsta või areenile tuua, eks ole, talle mingi nime tehasest ikkagi kahtlemata ministrina saab vähemasti olla pildil käia, eks ole. Noh, võta sõna, ütleme, et ei pea ka ju nii tagasihoidlik olema nagu Vallo Reimaa võib ka rohkem sõna võtta ikkagi tulevane minister, et, et, et ega, ega siis ka öelda, et nüüd, et sellel ministri kohal olles ei ole võimalik pildile pääseda, on ikka võimalik, et kui sa, kui sa isetegija oled, ütleme arvamusartiklite kirjutaja ajakirjanduses, eks ole, tugev sõnavõtja Arvaga Vallo Reimaa ütleb, et ta tegi ise väga palju ära. Nojah, aga ega ta jah, ütleme, vähemasti avalikkuses, eks ole, enda noh, seesama ütleme, et kui me käsitleme nüüd hästi erakonna erakonnad kipuvad käsitlema asju ikkagi selles võtmes, et et kas sellest tegevusest on kasu järgmistel valimistel. Kas nende Erakond saab sellest järgmistel valimistel rohkem hääli või kas Vallo Reimaa näiteks kogub järgmistel valimistel palju hääli? Erakonnakontorites on see ju väga oluline argument ilmselt nad otsustasid, et Vallo Reimaa ei ole järgmiste valimiste favoriit, eks ole, mõtleme, äkki oleks võimalik, äkki Tarmo loodus, kes välimuselt on igal juhul atraktiivsem, sarnaneb Carl Robert Jakobsoni ka, eks ole. Aga et äkki äkki Tarmo loodus oleks üks mees, kellele tulevikus poliitikas saaks nagu rohkem mängida. Võib-olla see kalkulatsioon nii lihtne ongi või ütleme, see on osa kalkulatsioone CO kindlasti kõik, aga noh, ka see, ütleme aspekt on seal taga, võib olla lihtsalt, et olla Reimast, lootsime, et tast saab nii-öelda kõvem tegija aga paistab, et tema peale järgmistel valimistel väga palju ei mängi. Noh, võtame järgmise. Tõmbame sellele teemale joone alla. Kõik saab selgeks homme, kui koguneb ja Isamaa ja Res Publica liidu Ma arvan, et ikka kõik on suhteliselt selge, ega siin nagu mingisugust tõenäosuse protsenti, et nüüd see Isamaaliidu homne volikogu otsustaks, et ei, et Vallo Reimaa ikka jätkub, noh, ma, ma arvan, et see, see protsent on olemas. Küll, aga me ei tea, kes on järgmine minister kui üldse, kui siis tõenäoliselt ikkagi keegi ministri ametisse pannakse. Me rääkisime ühes selle nädala pretsedendist. Sellel nädalal oli pretsedente veel ja, ja avalikkuses väga laia vastukaja pälvis üks Lunar rahaskandaal. Selle kohta on hakatud ütlema ka juba, et ebaõnnestunud karujaht. Kui nüüd väga liialdatult ja illustreeritult selle kohta öelda, aga aga kuri kaelade plaan võtab võtta pantvange, siis Eesti rikkaima ärimehe Armin Karu tütar Ines Karu on küll selline teema, mis, mis vahelises meedias tähelepanu pälvinud. Ja mind pani küll selle loo puhul mõtlema üks asi, et et kui on nüüd avaldatud natukene informatsiooni nende noormeeste tausta kohta ja on näidatud pilte nende nii-öelda elukeskkonnast ja kõigest muust, mis, mis on olnud ikkagi üsna vaene siis siis paneb paratamatult küsima, et et kas mitte lähiaastatel ei pruugi meil selliseid sarnaseid juhtumeid, kus nii-öelda tulevad jutumärkides röövlid metsast ja hakkavad siin tavalisi, tavaliselt tavakodanikke tänaval kimbutama, neilt raha röövima ja nii edasi, et kas, kas see ei pruugi, selline tendents ei pruugi süveneda? Ma ei tea, kas, kas siin tuleks näha mingi tendentsi, kust see juhtum mulle kõige rohkem meenutas. Siin mõni aasta tagasi oli selline juhtum, kus ka kaks niisugust lihtsat ja suhteliselt korraliku maapoissi käisid Hansapangakontoreid treenimas pärast üritasid taksoga põgeneda, mis muidugi väga kiiresti lõppes meil sellega, et üks poiss oli siis ühest saadik Pirita jões, kus politsei ta välja välja kiskus. Niisugune täiesti ette valmistamata. Ta ette võetud suur suur kuritegu. Sellest võib alati näha ka lihtsalt niisugust, noh, selliseid asju juhtub, võib, võib lihtsalt kellelegi tulla mingi hull mõte, mille ta otsustab teoks teha. Jah, see on mõnes mõttes samasugune hullus nagu see soome hiljutine koolitulistamine, et sellist hullust, eks ole, me kõik teame, et kui Soomes, eks ole, on ametlikult nii-öelda mõõdetuna maailma parim koolisüsteem, eks ole, ja järsku seal juhtub niisugune asi. Et. See oli selge, et seda on nagu raske kuidagi süsteemselt liigitada, aga, aga vaatame korra aknast välja. Akna taga toimub, millal viimati Eestimaal päike paistis. Siis ei mäletagi enam, praegu sajab akna taga lörtsi ja ja kui, kui vaadata ka seda meediapilti ja kogu sõda viimase paari kuu jooksul Eesti avalikus ruumis räägitud, siis siis majanduslanguse teema on ju peateema, inimestel on, on selline väga negatiivne eelhoiak juba juba tekkinud. Et tahaks kõige eelseisva suhtes, et tahaks nagu Armin Karu ennem raha kätte saada, kui Olympicu aktsia nulli kukub. Siis, et, et mulle mulle mulle küll tundub, et ta, et hinnates majandus Jahenemist võib juhtuda küll see, et kõik võimalik kuritegevus, mis vahepeal oli juba kinnisvaraärisse sukeldunud tuleb tasahilju tagasi ja pättide sissetuleku allikad on kokku kuivanud ja ei ole siis võimatu, et nad naasevad tasahilju jutumärkides armastatud erialale tagasi. Ei, sellega ma olen nõus, et see võib kuritegevuse taset tõsta, lihtsalt pidasin silmas, et niisugused väga ekstreemsed ettevõtmised ehk ehk ei ole hakanud suunanäitajaks olema. Ekstreemsete ettevõtmiste aluseks on kindlasti Hollywoodi filmid, mida Eesti telekanalitelt võib ohtralt ohtralt näha ja kui, kui hinnata veel seda, et, et need noored olid olid varem kohtulikult karistamata, vaata siis võib tõepoolest arvata, et tegu oli uljusega, kuid kui, kui vaadata nüüd, mis nagu toimub nagunii-öelda kogu politseisüsteemi arengus, siis selle konkreetse looga sai ju Eesti politsei suurepäraselt hakkama ja siinkohal küll ei ole etteheiteid, aga siseminister Jüri Jüri Pihlile on ju, on ju plaan vähendada drastiliselt politseiuurijate arvu ja kui kui me nüüd võib-olla olema aasta-paari pärast silmitsi uuesti kuritegevuse kasvunumbritega, siis siis muutub küll see plaan väga küsitavaks. Jah, ma arvan ka, et, et ütleme, see on nüüd üks järjekordne õppetund, millega politsei tuli hästi toime. Et ütleme nii, et eks eelmisel aastal sai ju ka politsei mõne ütleme veel palju suurema õppetunni. Aga kõik need õppetunnid võiks õpetada ikkagi meile seda, et tuleb valmistuda, eks ole, et, et tahad rahu, valmistu sõjaks. Vana hea mõte teha, eks ole, et selle tõttu ikkagi, et, et Eesti politsei võimekus, panustamine on, kindlasti, peab olema üks prioriteet, et ma siin ennast vähegi turvalisemalt tunneme, eriti ka veel seoses, eks ole, selle Schengeni ruumi avanemisega, kus ilmselgelt ju ka ka pahad pahalased muutuvad noh, nii-öelda lihtsamini liikuvateks rahvusvaheliselt. Selleks, et see nagu ei aja, et kui memm astub Kaunases autosse ja ärkab Tartus, et siis siis, siis ei maksa luua illusioone, et kas, kas kurjategijad liini tagant jõuavad Eestisse või ei jõua. Nojah, need vastupidiselt arvestades ütlema, et, et noh, selline nii-öelda noh, ütleme, et ma loodan, et tulevane, eks ole, Ines Karu analoogsest situatsioonis ei pea ärkama Kaunases. Noh, eks ole, ühel ühel heal päeval lihtsalt sellepärast, et noh, et, et selle tõttu noh, see on, need riskid on olemas, et, et see vajabki väga tugevat rahvusvahelist koostööd, ikkagi nende asjade ennetamine ja hiljem ka lahendamine, kui seda veel peaks vaja olema. Samas, see esimene Schengeni järgmine kuu on mulle jätnud siiski suhteliselt sügava mulje selles osas, kuidas on Eestisse pürgivaid fašiste kinni püütud nii siin kui sealpool Soomes, Leedus noh, need, mis olid Soomes ja Leedus, on veel nagu selles mõttes, et nad tulid üle piiri, mingi dokumentide kontroll toimus. Et see on nagu mõistetav, aga sügava mulje jättis mulle see juhtum, kus mingid Läti niinimetatud antifašistid hakkasid sõitma autoga Tallinnasse. Selles mõttes, et nemad ei pidanud ju kusagil mingeid dokumente näitama ja piiri peal kontroll ei ole. Samas 15 kilomeetrit pärast Läti piiri võttis Eesti liikluspolitsei nad kinni. Mis tähendab, et noh, mingid süsteemid ikkagi toimivad seal päris hästi. Ei, no, eks ongi ju kusagil ja kunagi ei ole võimalik, eks ole, ehitada üles või isegi isegi totalitaarses ühiskonnas ei ole võimalik üles ehitada sellist politseiriiki, et mitte ükski kurjategija mitte midagi teha ei saaks. Aga aga küll on, eks ole, vaja saavutada see tase, et karistus tunduks küllaltki vältimatu. Noh, nii et ikkagi, et vahelejäämise tõenäosus, eks seal sellisel juhtumil oleks ilmselgelt suurem kui, kui mitte vahelejäämise oma. Et noh, nagu antud juhul ka, eks ole, noh, nende selles mõttes ikkagi see, see karujuhtum võiks olla ju ka väga paljudele noortele õpetuseks, et noh nende kahe noormehe elu on ikkagi ilmselgelt nüüd rikutud, eks ole, ja noh, ütleme pannes lootusi, karjääre Nad võisid mõelda, noh, sellega on nüüd noh, ikkagi suhteliselt kõik, eks ole, noh, mitte et nad, noh. No ma ei tea, mis, mis neist saab, eks ole, aga igal juhul ei ole see kadestamisväärt igal juhul tegid, nad ütleme siis tegid oma elu ka väga, väga raskeks edaspidiseks. Kindlasti saavad nad sellega hakkama, aga noh, see on palju keerulisem, kui oleks olnud ilma selle vahelekukkumised ta niisamuti nagu noh, ma ei tea, kas või pronksi, paljud kangelased, eks ole, tegid oma elu, mis sest, et siin on palju arutatud, et võib-olla osadel neist karistused oleks võinud ikka suuremad olla ja neile Aarne Rannamäel oli terve pikk debatisaade ETV-s sel teemal kus, noh, nagu see kõlas ka hästi palju läbi, et ikkagi Pealt karistatakse. Aga põhimõtteliselt nii-öelda saada saada nii-öelda registrisse noore inimesena, eks ole, et sa oled kriminaalkorras karistatud, noh see on ikka väga tõsine, tõsine probleem sulle kogu pikas Lavastajad kui me tohime öelda, on nüüd ka siis sellel nädalal kohtupinki astunud ja pilt oli küll üsna õõvastav, sellepärast et et Tiimad jamaksiimide olid ülbed ja kekutasid kohtus ja kogu see kogu see protsess vähemalt esialgu tundus küll etendusena Vene meediale, mida, mida ilmselgelt tehti ja samas hakkas silma ka see, et nende ettevalmistusprotsessiks oli üsna ka advokaatidega, olid paljud asjad läbi rääkimata. Ja noh, mind hämmastas kõige rohkem see, et Maksim Reimo nõudlus ja talle näidatakse videomaterjali rahutustega kohta, kuigi see oli lisatud süüdistuskokkuvõtte juurde ja peale selle on mees vabaduses ja võib iga kell nii internetist kui, kui ükskõik kust need lindid kätte saada ja neid vaadata, et seetõttu oli nagu väga hämmastav. Ta otsib. Hämmastav käitumine, kuidas, kuidas nad, kuidas nad käituvad, tõenäoliselt nii-öelda neil ongi nagu ükskõik milline see protsess seal välja näeb, sest lõppkokkuvõttes tähtis on see, et sõnum Venemaale sellest protsessist jõuaks, ega, ega see, kuidas siin kohut peetakse, see võib-olla enam enam nagu Vene televaatajale, kellele seda nii-öelda etendust tehakse, ei olegi enam nii oluline. Ei noh, küllap neil on ikka oma läbimõeldud loogika, ainult et me ei tea, mis loogikast nad lähtuvad, võib-olla nende loogika lähtubki sellest, et, et kokkuvõttes nad tahavadki, et nad süüdi mõistetaks, sest see, sellega see märtriks saamine ainult tugevneb. Näidis. Noh, nad on ju juba väga selgelt, eks ole, mitte nüüd alles selles kohtuprotsessis vaid juba aasta tagasi ja ilmselt mõned neist varemgi, eks ole, võtnud selle hoiaku, et nemad on need revolutsionäärid. Ja nad mängivad seda rolli praegu kõige täiega, et selle tõttu oodata neist praegu mingit patukahetsust, mingisugust tagasihoidlikust oleks tõesti noh, nad ei mängi seda rolli, nad on valinud elukutse elukutseks, olla revolutsionäär Eesti vabariigi vastu ja nad mängivad seda rolli ja kui sa selle pilguga vaatad, siis on nende käitumine väga loogiline, aga seal kohtus Jah, ja praeguses Eesti vabariigis on suhteliselt ohutu selle eluga revolutsionäär olla, sest Viktor Kingissepa saatus siin kedagi ei ähvarda. No mis mulje, nagu selle kohtuistungi puhul silma jäi, et vähemalt esimesel päeval ei tulnud nagu kohtunik hästi toime selle olukorra ohjamisega seal saalis, sest et hea küll, istung oli tehtud avalikuks. Võib-olla täie õigusega, aga, aga see ei tähenda, et peaks laskma saalist plaksutada, vilistada, vahele hüüda, mida kõike seal tehti? Tunnike Kõvask siiski üsna kiiresti lõpetas selle ja selle olukorra seal ära. See oli teisel päeval esimesel päeval, minu meelest lasti neil seal möllata küll. Muidugi ma pean tunnistama, et ma ei ole ise seal ise kohal, ma kuulsin ainult nagu jutte sellest. Samas ma ütleks küll kohtuniku kaitseks, et Eesti kohus on ikkagi väga liberaalne, lubades kohtusaalis filmida, mida enamustes maailma riikides ei lubatud. Ta, ja seda lausa protsessi ajal. See on minu arvates hämmastav vastutulek meediale ja see näitab ka Eesti nii-öelda kohtusüsteemi siiski avatust. Et meil sellised asjad on võimalikud, kuigi nüüd enam enam kohtuistungi ajal filmida ei tohi, aga puhtalt sellepärast, et see filmimine segaks liiga palju kohtu kohtuprotsessi sessil toimuvat, igapäevast tööd. Aga ma isiklikult arvan küll, et, et, et ega see nüüd nii käest ka ära ei läinud, sellepärast et ega kui kohtusaalis on nii palju inimesi, siis siis kohtunikul ongi väga raske, võib-olla alguses seda protsessi ohjata, aga, aga ühel hetkel on ohjad ikkagi lõpuks kohtuniku käes väga selgelt, et ja siin nagu öelda, et nüüd kohtuprotsessi alguses, kus on sellised protsessaalset küsimused arutusel, see see on, see on praktiliselt iga kohtuistungi eel, on, on, on, natukene elab, on meeleolu kui tavaliselt, nii et siin nagu rääkida sellest, et kohtunik ei suutnud päris hästi seda olukorda ohjata, et võib-olla see ei ole päris korrektne. No samas ei tohiks elama, meeleolu on üks asi, aga samas ei tohiks ikkagi lubada olukorda, kus kohtusaalis viibivad pealtvaatajad muudavad selle mingisuguseks poliitiliseks manifest statsiooniks ja hakkavad seal plaksutama, vilistama, vahelehüüdeid tegema. Sellega on nüüd nii-öelda see, ütleme, see protsess on läbitud ja tõenäoliselt seda enamus sellest on juba õpitud. Osad on ka, on ka kas kohtusaalist kõrvaldatud või vähemalt vähemalt ei, ei, ei käituta enam kohtusaalis niimodi. Ma ütleksin siiski veel ühe asja. Ühes ühe ühe mõtte tahtsin siia lisada veel mulle ka, ma käisin ka ise esmaspäeval Harju maakohtuhoonesse liivalaia tänaval ja sain seal kokku, kas siis Vladimir leeveedeviga, kes loomulikult oli seda protsessi vaatama tulnud ja siis mind hämmastas see, et Vladimir Lebedev tuli ise minuga eesti keeles rääkima. See mind hämmastas, et et tundub, et, et ma ei tea, kas need teadlikult või teadmatult, aga igal juhul on, on ta võib-olla midagi sellest õppinud, no ei tea. Samas on. Aga areng on igal juhul märkimisväärne, muidu tavaliselt mitte kunagi eesti keelt ei kasutanud. Kas sama samas on jälle see, et, et ikkagi ka see protsess, eks ole, veel selgemalt mis jälle noh, ta ta teeb nagu selgemaks, kes on kes, eks ole, noh, kas või see, kuidas Dmitri Klenski, kes muidu on siin kaua aega mänginud justkui mingit topeltmängu ja üritanud ka eestikeelses meedias eesti keeles nii-öelda rääkida, et, et ta on ikkagi tegelikult samasugune ja lihtsalt võitleb nii-öelda täiesti õigete asjade eest, siis. Ma arvan, et seal juba niiviisi avalikult ignoreerides eestikeelset kohtuprotsessi ja vastates nii-öelda vene keeles kõigele ja noh, ühesõnaga nagu inimesed asetuvad oma kohtadele. Ja see selles selles mõttes on nagu hästi hea, et see asi saab ikkagi suhteliselt selgeks pärast seda nagu nagu näiteks kas või noh, Dmitri Klenski, tulla nüüd uuesti Eesti ajakirjanikele rääkima umbes, et, et tegelikult ta ikka on õige inimene õige, Eesti Eesti-poolne ja lihtsalt noh, nii-öelda võitleb õigete õiguste eest. Noh, seda ei ole Tallinna tänavad juba mõnda aega teha, aga jah, tõepoolest, kui need teiste kohtualuste puhul võis tekkida küsimus, et võib-olla tõesti ei suuda ennast väga vabalt eesti keeles väljendada, et ennast kohtus kaitsta, siis siis Klenski seda probleemi kindlasti ei ole, tema räägib eesti keelt täiesti vabalt. Sellele teemale joone alla tõmbamiseks ma tahaks öelda sellise lõpetamata lauset, kui tavalised pätid on järjepanu oma karistuse kätte saanud. Need kolm punktivõite võite ise võite ise edasi mõelda, aga kohtusaalist on sellel nädalal tulnud uudiseid veel ja sina, Mart käisid kohtuprotsessil, kus kus olid kohtupingis nii valvurid kui vangid ja seda üheskoos. Tegu on ju ka omanäolise pretsedendiga Eesti kohtupraktikas. Jah, ja ma lisaksin, et ka ka saalis ja siis järgemööda tunnistajapingis olid kas praegused või endised vangid kannatanutele. Rääkimata siis sellest, et et, et paljude süü või kohtualused olid ju, olid ju lausa eluaegsed vangid, eks ole, või vähemalt oli. Kolm kolm olid eluaegsed, jah, kes, kes siis ilmselt olidki need mehed, kes paar aastat tagasi murru vanglas nii-öelda tegeliku võimu teostasid ja kelle käes mäeots oli. Sest et süüdistuskokkuvõttest jäi küll mulje, et, et nemad olid need mehed, kes ütlesid valvurile tot, sa viinud see mees sinna kongi ja see mees sinna kongi. Selliste autoriteetide võim on ikkagi ka siiamaani väga tugev, sest et noh, päris muljetavaldav oli see, kui üks kannatanuna tunnistanud mees, kes kellel oli ka muidugi endal väga kõva kuriteoregister, ta istus üheksat aastat varguste ja tapmise eest. Aga tema oli üks kannatanu, keda ja väidetavalt oli kõvasti pekstud sel ajal, kui ta juuksuri juurde viidi ja seda ta kõike oli eeluurimisel rääkinud, kohtus ta loobus sellest tunnistusest. Ja kui siis prokurör küsis talt, et kust te need vigastused saite, siis ta ütles, et ma kukkusin trepist alla. Rõivas puud olid ka veel ja see oli teine kord, sest ta prokurör meenutas, et ka ühel varasemal kuupäeval te käisite selliste vigastustega arsti juures, siis ta tegi sporti ja kukkus rööbaspuudelt. Ja ega ei olnudki midagi. Jah, justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on ka praegu veel tõsiselt peamurdmist, kuidas ikkagi toimida ja kuidas edasi minna. Meil on ikkagi ainult üks nii-öelda Euroopa standarditele vastav vangla, praegu Viru vangla ehitus käib, aga ka see ei ole veel piisav, järelikult tuleb ka edaspidi mõelda tõsiselt ikkagi kinnipidamisasutuste nii-öelda turvalisemaks muutmisele, et selliseid avavanglaid heaks selgelt vähemaks. Et siin on päris palju mõtlemist ja tõenäoliselt midagi ei ole teha, tuleb, tuleb ka suurendada ikkagi kontrolli vanglas juhtkonna tegevuse üle, sellepärast et see muru vangla näide on väga õõvastav, isegi isegi isegi noh, antud juhul, kui kui Gunnar Bergord väidab, et hetkel puuduski võimalus kontrollida tuhandet viitesadat vangi korraga, siis siis on, on ilmselgeid viiteid ikkagi selle kohta, et, et teatav koostöö vangivalvurite ja vangide vahel seal seal toimis ja toimib edaspidi sellepärast et miks muidu satuvad mobiiltelefonid, narkootikumid, kõikvõimalikud kahtlased esemed vangide kätte veel siiani. No mis me räägime mobiiltelefonidest ma siin nägin hiljuti videoklippi, kus vangid olid ehitanud endale spordisaali taha sauna millest väidetavalt vahetanud valvurid midagi. Et see, see tundus mulle küll nagu lausa uskumatu lugu, et noh, täiesti ikka mitte väga suur ruum, aga selline korralik leiliruumi suurusega ruum oli spordisaali taga. Kuidas on võimalik, sellist asja ei ehitada, nii et valvurid seda tähele ei pane. No ma arvan jah, et kui keegi nüüd hästi informeeritud inimene kirjutaks, ütleme näiteks ka rummu rummu vangla või noh, ka patarei, eks ole nüüd suletud vangla ikkagi sellise seestpoolt ajaloo, et mis siis ta kõik, mis, mis huvitavaid asju, noh nii-öelda ka selles mõttes kõike toimunud on ja mis koledaid asju toimunud on nad siis see oleks muidugi väga karm, aga, aga ka äärmiselt huvitav lugemine. Et samas positiivne selle asja juures on nüüd see, et, et on ikkagi mingisugune puhastamisprotsess. Et noh, vähemasti ju loodetavasti sellest õpitakse. Loodetavasti noh, see loodetavasti ütleme nii-öelda seda viga üritatakse mitte korrata, ehkki noh, ütleme niikaua, kuni on selline laagri tüüpi vanglasüsteem siis karta on, et noh, väga palju näinud ka filmides, eks ole, teiste riikide nii-öelda kogemusi, et noh ütleme, mingid mingid halvad asjad, seda tüüpi kippuvat noh ütleme, sellises kohas juhtuma ilmselt mitte ainult Eestis. Igaljuhul kohtutes huvitavaid protsesse praegu toimub ja meedia kindlasti jälgib neid protsesse ja nende tulemeid hoolikat ma tahaks enne saate lõppu puudutada veel ühte teemat, nimelt sellel nädalal purunes, ma arvan, väga paljude inimeste jaoks müüt. Et Eesti võiks 15 nüüd juba peagi siis 14 aastaga, sest üks aasta möödas jõuda Euroopa Liidu viie kõige rikkama riigi hulka, sellepärast et arengufond on tellinud väga põhjaliku uuringu, mille, mille põhjal me võime siis öelda. Et võrreldes Euroopa viie rikkama riigiga moodust tahab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta Eestis siis kõigest nende riikide keskmisega võrreldes 22 protsenti. Uurimis- ja arendustöö kulutused inimese kohta on 7,8 protsenti viie rikkama riigi keskmisega võrreldes ja riigilt innovatsiooni abi saanud firmade osakaal, kaalu on siis kõigest 1,3 protsenti võrreldes viiega rikkama riigi keskmisega. Seega noh, mulle tundub, et, et need numbrid on küll niivõrd masendavad, need nende, need peaksid nagu väga selgelt näitama, et et, et ilma majandust oluliselt restruktureerimis, ta ei jõua me kunagi nii-öelda sinna ligilähedalegi. Noh, ega need numbrid samas ei ole, lihtsalt ütleme, nad ei ole veel rõõmustavamad, kui nad, kui me tahaksime, aga nad on kindlasti isegi need numbrid on, kõik need numbrid on, on palju paremad, kui oli Eesti olukord näiteks kuus-seitse aastat tagasi. Et kui samas uuringus, et meie nagu sihtriikide näiteks palka kade ja eesti palkade vahe oli, oli, ütleme umbes kuus aastat tagasi oli, oli umbes kaheksa korda, siis praeguseks on see vähenenud umbes neljakordseks. Aga eks ole, et see on ju väga suur edasiminek, ainult et noh, et kuidas seda järgmist hüpet saavutada ja kas see on saavutatav, noh, siin on nagu nüüd ütleme, see harjum lihtsalt väidab, et, et sama kiire areng Eestil lihtsalt enam ei jätku. Et selle ressurss on suuresti suuresti ammendatud. Noh, aga see on samas selline endiselt. Ma ütlen, et kui sa, kui sa küsid, eks ole, Andrus Ansip pilt, siis ta ilmselt jääb enda sõnade juurde, et tema usub, et 14 aasta pärast Eesti on, eks ole, noh, ta on seda värskelt ju intervjuudes öelnud. Et Eesti on viie rikkama seas ja see on usu küsimus. Sõnaga lõpud, kas sa usud seda või ei usu? Eks ole, et, et ei ole küll objektiivselt põhjust eeldada, et meil nii hästi läheb, aga uskuda ikka võib, eks ole. Et Erik Terk sealsamas foorumil, kus ma kolmapäeval hommikul käisin, tõi väga hea nagu näit noh, spordist või sellise võrdluse, et et mingis mõttes eestlane kui üks jalgpallimeeskond, kes on tõusnud, ütleme, teisest liigast esimesse liigasse. See ei ole veel meistriliiga. Aga see esimesse liigasse tõusmine ilmselt tähendab, et meeskond peaks muutma treeningmetoodikat, võib-olla tuleks treenerit vahetada, võib-olla tuleb osa mängijaid välja vahetada. Ühesõnaga, et see teine mäng, mida mängitakse ja siis üldse. Et kui seda ei tee, siis kindlasti kõrgemale ei tõuse. Et kui seda teed, siis ei pruugi ka veel edu saavutada, aga ega selles mõttes jälle samas me ei tohi nagu ka langeda vastupidisesse masendusse, öelda, et me oleme seni midagi õudselt valesti teinud. No Eesti on olnud, eks ole, edukas läbi selle viimase, ütleme viie-kuue. Aga samas, ma arvan, Sulev, sa oled minuga nõus kui ma, kui ma väidan, et riik ei ole piisavalt teinud ühelt poolt maksukliima soodsamaks muutmine see kõik on, see, kõik on oma oma mõju avaldanud, aga see ei ole olnud piisav, sellepärast et meie, meie töötajad teevad nii-öelda praktiliselt 90 protsenti või isegi rohkem 94, viis protsenti nende viierja viie rikkaima riigi keskmise töötundide arvus siis sisulised, et nad teevad sama palju tööd kui need, kui need viie rikkama riigi kodanikud, aga, aga samas tootlikkus on, on neli-viis korda. No hästi, lihtsalt öeldes tähendab see seda, et meie inimesed töötavad, eks ole, et ütleme, meie inimesed, liiga pall, suur hulk Eesti töötajatest töötab tegelikult nii-öelda valel alal ja teeb valesid asju. Noh, see oli selle järeldus lihtsalt öeldes, eks ole, tegeleb sellise ütleme, väikest lisaväärtust. Toovate tegevustega ja, ja ütleme ka juba tänases Eestis ilmselt perspektiivituks muutuvate tegevustega ala Kreenholm mis, mille puhul öeldigi, et oleks iga majandusteadlane, oleks pidanud pime olema, kui ta juba paar aastat tagasi poleks näinud, mis Kreenholm ikka juhtuma hakkab. Et seal on nagu siin ei aita lootus, et kodanikud on nüüd ise nii targad ja mõtlevad ise mingisuguse nii-öelda tootvama valdkonna välja, kuhu nad siis investeerivad ja millisest valdkonnast hakkab nii-öelda tulusam tööd tulema vaid vaid vaid siin on ikkagi riigil väga tähtis roll just nimelt läbi innovaatiliste ettevõtete toetamise ja kogu selle nii-öelda noh, suhteliselt arenguvõimelise ettevõtluse toetamise jõuda nagu nii-öelda uuele kvaliteedile, sellepärast et inimene on oma loomult laisk ja siin ei ole kahjuks mitte midagi teha, et järelikult peab keegi olema kubjas. Ja see, see kubjas ei saa keegi muu antud juhul olla, kui riik No veel suurem kubjas on ikka turg, et ütleme nii, et lihtsalt väga paljud tegevusalad, mis ütleme aastal 2006 tõid hirmsat kasumit, noh ala kinnisvaraaastal 2008 ilmselgelt seda enam ei too ja see sunnib lihtsalt väga valuliselt paljusid eesti ettevõtjaid ümber orienteeruma. Ja probleem on lihtsalt olnud ka selles, et Eesti ettevõtjad viimastel aastatel on väga palju orienteerunud siseturule, sest olnud kasulikum, eks ole, lihtsalt, kui sul on objektiivselt võimalik siseturult teenida, ma ei tea, 30 protsenti tulusust ja samas välisturult võib-olla saad kolm protsenti, siis on loogiline, et sa validki selle nii-öelda raha kokkukorjamise siseturult. Kas inimesed on hirmsasti laenu võtnud, suudavad varasemaga võrreldes hästi palju kulutada. Aga nüüd, kus see pidu on nagu noh, see etapp on lõppemas, et inimeste laenukoormus nagu sealsamas uuringus toodi, et kuue aastaga viiekordistunud ütleme Eesti inimeste ja firmade laenukoormus, see ei saa järgmise kuue aastaga enam viiekordistuda, siis me teeme kindlasti maailmarekordi sellel alal. Sisaldab siseneb, küsis optimism, et nüüd on see aeg läbi, kus vanamoodi saab ja ümberstruktureerimine on vältimatu. Aga ongi, ongi ja väga valus ümberstruktureerimine väga paljudel aladel ilmselgelt aastal 2008 seisab ees ja ja kes jääb rongist maha, ütleme ma arvan, see jääbki ja ilmselt rikaste TOP 500. toimuvadki lähemal ajal väga suured muutused. See ümberstruktureerimine on tegelikult juba alanud, juba käib jah, see, see käib juba juba neli-viis kuud kindlasti, kui mitte rohkem. Saate lõpuni on jäänud üks minut, kiire küsimus teile mõlemale, mida võiks ja peaks Keskerakond võtma võtma ette siis mida, mida Keskerakond peaks võt võtma siis et riigikogu liikme Jaan Kundlaga Ebatsensuursed. Kasvatuse pärast. Ma arvan, et kõige targem oleks, oleks ta erakonna nimekirjast kustutada, sest et lisaks ebatsensuurselt läksid aga vastuollu nagu Keskerakonna kui üürnike kaitse ja põhijoonega. Jah, ma arvan ka Et erakond võiks siin küll teha lihtsalt, aga kindla järelduse, et, et see ei olnud just Mardiga nõustajaid. Et meie saade on läbi, tänased rahva teenrid olid Mart Linnart ETVst Sulev Valner, Maa lehestan ja Lauri Hussar vikerraadiost ja soovime teile ilusat laupäeva jätku. Järgmisel laupäeval on siin saatejuhi kohal juba Aarne Rannamäe.