Ma olen siin, et meenutada üht sündmust, mis leidis aset 1945. aasta märtsis. Üks mees, 24 aastat vana elujanune ja rõõmsameelne, ründas oma rühmaga väikest kõrgendiku Kuramaal. Sellel märtsipäeval andis see noormees oma elu. Tema nime teab praegu iga lapski. See oli Nõukogude Liidu kangelane Jacob Kunder. Mina tema kangelastegu pealt ei näinud. Peaksin nüüd olema vähemalt neljakümnene, et seda oleksin võinud näha. Aga ma käisin Jakob Kunderi sõjakaaslaste juures, kes nägid ja perekonnaliikmete juures, kes jazzi, teavad. Sepp Martin Kunderil oli nimelt suur pere. Viis poega ja viis tütart. Nad kõik kasvasid pärnu kandis Sauleppis kehvas talukohas üles. Sõda pilutas pere laiali. Arseeni lasksid oma kaitseväelased 41. maha. Johanna jäi teadmata kadunuks. Marje ja Martin on surnud. Perekonna kõige noorem. Jakob on kangelaseks saanud. Praegu elavad õdedest Melania ja Zinaida Audrurannakolhoosis. Vend Anton Tartus, vend Kirill Pärnus Jakob Kunderi õde. Alexandra on siin Tallinnas lasteaias tööl. Ma käisin nende juures ja olen nüüd siin, et meenutada neid käike. Ma istun pärnu kiirbussis on hämar ja hubane. Tee ääres on mustendama sulanud kraavi, terved põllusiilud, segametsatukad ja aeg-ajalt kaugemal mõned majad. See on Eestimaa. Mu ees istuvad poiss ja tüdruk. Nad räägivad poolel häälel, nad tunnevad ennast hästi ja aeg-ajalt paneb tüdruk pea poisi õlale. Kuule, aga järsku sinu emale ei meeldigi siilipea, ütleb poiss. See ei ole ju soliidne. Rumal muna, pilt, kus papal on suured vuntsid ja siilipea taga on veel kuupäev August 1921. Ma mõtlesingi vahepeal pikaks kasvatada ja ette kammida, aga mul on nii ümmargune nägu, et ei sobi. See oleks muidu moodne küll, seletab poiss. Oleks siis nagu Tootsi maamuna õlgade peal, kui sama punased juuksed ligi pead kammiksid, kihistab tüdruk nalja teha. Väes võid pea paljaks ajada, järsku kasvavad siis lokid. Soovitata ahmisest sõjaväest, peaasi et sinu emale meeldiks. Eks ta küsib ju kohe, kas sõjavägi läbi niisuguse imeliku näoga küsib ja ütleb, et peaasi, kui sõda ei tule. Kus ta siis tuleb? Meie ju võitsime, keegi ei julge enam meid rünnata, ütleb poiss. Nüüd on rahuaeg, pane oma pea siia, siis on parem. Ninad mu ees istuvad ja jorutavad, armunud ja rumalad. Mina sõidan Jakob Kunderi õdede juurde ja ma ei tea, miks, aga see jutt eesistmel tundub mulle tähtis. Tundub otsekui seotud Jacob Kunderiga. Ma lausa võpatasid, kui tüdruk ütles isa pildi tagant kuupäeva. August 1921. See oli ju Jakob Kunderi sünniaasta ja ümmargune nägu oli ka konderil. Võib-olla seostama kõike oma peas ainult sellepärast, et ma olen sellele mõelnud ja sõidan Jakob Kunderi õdede juurde. Küllap see nii ongi, sest muud seost ei saa siin tõesti olla. Aga kui ma astun suurte talutuppa ja meie kangastelgede kõrval Jacob konderist räägime, vilksatab mul vahetevahel see võõras poiss sealt bussist meelde. Tuleb lihtsalt meelde, kui ma küsin, millal te viimati jazzi nägite? Küsin seda juba Jakob konderöderjalt. Mina nägin ennem seda, ema oli puhkusel ja 39. aastal oli puhkusele ja siis käis minul külas ja jäätisepildid nii noor alles. Ja, ja peale selle enam teda ei ole näinud. Aga teie? Mina nägin teda 41. aastal olime Tallinnas koos, tema oli mees ja siis ta käis alati meil külas. Ja siis Ta saatis teate niimoodi, et mina sõidan ära, et minu riided on, ma ei tea ratsareservist, kus kohal see just oli seal Vene tänaval või kusagil seal oli, et tooge minu riided ära, aga muidu varem ta käis alati meil. Tema oli miilitsas, mina töötasin ka, korter oli pühapäeva õhtuti ja tihtipeale käis mingi. Aga sellest varem juttu ei olnud, need ära kavatsed sõita. Ja siis kui läks ja nii jäi järsku nii päevapealt, kohe minek, miis, osakond, kera ja, ja tema läks, tema sünniaasta näitas seda, et ükskõik kus ta oleks olnud, et tema oleks sõjaväe isik olnud. Tema oli üheksateistaastane siis, kui kutsealune, kui, kui siin sõdaks Haapsalus, tema töötas. Te vist teate, saad Magar valdmanni juures, aga teie teate, kuidas tema haapsalusse läks, kuidas ta selle pagaritöö peale sattus? Pedaali on väga hästi, mina olin Haapsalus, olin pagar, Valkani juures, tööd tegin seal ja siis ükskord läksin kodupuhkusele ja hakkasin aga rääkima, tema isaga töötas seal Tõstamaal, seal tegi sepatööd noor poisike, olime Stahli 16 seitsmeteistaastane. Ja ütle siis minule ikkagi seppade hästi ei istu, et raske on, must on ja mis sa arvad, et kui sa nüüd Walkman juurde tagasi lähed, et küsi, kas neil on pagari õpilastarvis, et mina tulen ka õigeaegselt? Ja mina siis rääkisin Waltalli, nemad ütles, et noh, et kui tema niisugune traagi on nagu sina oled, et siis nemad on kohe nõus võtma vazmi venda kiita ei saa, aga kui siin on, ehk siis näeme kohe kirjutasin jalt, poiss tuligi Haatsena. Aga kuidas ta siis sellesse pagaritöösse ise suhtus? Hoidale meeldis, tema tegi alati üllatus, seal ikka ükskord teised olid kõik söörlas juba ja poissi tulnud moli kadunud ja siis kutsus mind, vaatame siis ta oli teinud koopia seal valmis plaanidel kõik täis igat sorti igaüks on isemoodi, sest ta ise oli valmis meesteta koogitseid sel ajal, kui teised söömistalle meeldis, see elukutse ka tulus, tuli ka ikka pikad päevad seal öösel ma tean kella kolme ajal, mis nad hakkasid juba leiba tegema, päeva sai siis puhata öösel tüli kella kolme ajal niimoodi terav töötas hästi, töötas hästi ja alati peremees otsemat teed, ei, ütlen seda, aga malka panin tal juurde kogu aeg ikka võrreldes teistega ja niimoodi. Aga ainukene asi poiss oli, see poiss oli, pidas seda vahet, vaat tema on peremees ja mina olen niuke sulane ja sellega oli seal ikka siiski arusaamatusi. Peagi sain selle vahepeal seal peremehe ja see vahemaa seegi kippus tihtipeale sõnades, ütles tellit. Vaat mina lihtvaheti salli, aga muidu teie tunnete teda lapsest saadik, kas ta oli see nii lõbusa iseloomuga, kõik räägivad, tema oli niisugune. Noh, ma ei tea, võttis väga igasse südamesse. Kui oli ümbrus lõbus, oli tema ka, aga teinekord jälle kuni tingele sassi, oli ta ikka vait, veendusime ka. Ja seda ei saa öelda. Aga niisugune ta oli küll, et igasuguste leidis väljapääsu, kui teinekord kitsas olukord oli. Ta oli ju pesamuna ka, tal oli elu, teie peres ei all midagi head aega karjas käinud aju väiksest peast kooli ajal juba käis karjas ja kevaditi, kui koolis vabaks kohevaks Kaljas käima ja poolteist kilomeetrit karjamaa kaugele oli ja siis ta seal ikka on, rääkis ikka, mis ta karjus, TVd vahest ütleb, et 20 korda käin meres suplemas, ma ütlesin, et no et siis ei tulegi veest välja vahepeal, kui nii palju suplemas käia, ikka narrisindada. Ja siis ta rääkis alata, ehitus on karjamaal niisukese koopa kivid oli ümber laotud ja ma ei tea, millest siis sai velled, seinad tehtud ja siis ta rääkis ikka alati, et ta on jonku, et jah, et tema jääb vanaks poisiks ja siis tuled külas ringi kutsuda, kõik on jopaks, alade tegi, venis huumori pike siis selle arvelt teie vanemad sotti tema kulul nalja. No muidugi, tema oli kogu aeg sai väga palju nalja, sellepärast et vanavanemad püüavad narride ja nalja teha. Vahest laupäeva õhtu oli siis niisugust draamat, kole asi, mõnikord kuulsin ise pärast, kui käisid küla noored jälle akna taga vaatamas, poisid ja sepal tehakse. Sepal tehti vahest niisugust tükki, ema jälle riidlesid, millistel ärriti siis poisi? Poisil pole muud, kui Veskedega ei saanud üles. Iga kord toikad. Üksluus on mul hästi meeles, kui poiss oli ikka kaader, vanem vend hakkas narrima teda pois, ütles, et tema võtab ka 50-ga ilusa kartulikoti selga. Aidake selge ja ma ei tea, kui palju teine vend pidi maksma talle selle eest, et siis selle 50 ilusat kartulikoti ära. Koolipoiss ta oli, ma ei tea valadustest. Ja teine aitaski poisile selge ja no ta ei lasknud küll päris järsku lahti ja kõik hakkas lahti laskma ja ja siis kohe niimoodi, et sina istud. Laetud kotipealise aga ta oli siiski selle kotiga kuuri viinud, rollinud nii ülepea ajanud seda kotti ikkagi ajan keldri või selle kuuri seal koti need võitidega, aga see ei olnud nüüd ette nähtud, kuidas ta pidi viima ka selges või. Aga ta ajas ikkagi ta sinna alla ei andnud. Aga muidu ta oli niisugune hea poiss, ma tean, kui me käisime Aladlike seltsis puhkusel, üks kord hakkasime sõitma Haapsalust ratastega seal midagi 150 kilomeetrit Haapsalust sinna Saurex on. Ja, ja hakkasime päeval keskpäeval, hakkasin sõitma, tema lõpetas oma tööd haaraja. Siis ta ütles, et jääme Lihulas ööbima, et ei sõida ka terve öö. Mul oli hea sõidutahtmine, on väsinud ja hakkasin siis, mina küll praegu ei taha sõidamegi Villu ära väsime siis jäme, kusagil maal taluöömaja. Ja siis, kui oli juba seal midagi kuus, 70 kilomeetrit sõidetud, mina nii väsinud vastu enam sõita ei jaksa ja ei taha sõita. Poisi oli siis koduigatsus, niivõrd suured, sõitis rattaga minu kõrval ja siis pani käeikke minu ratta külge, lükkas teise käega mind juhtidel oma ratast ja siis saime ööseks. Tead, mis kell võis olla 12 või rohkem, siis saime ikka kodu veni sai talvel kodus mindud pühadeks ja ikka pidin midagi viima, kes mõnele kleidiriidepluusi, riide ja, ja sellepärast, et raha hoiukodus ära ja ei tohtinud, minge teiste sekka minna, kui omale riided panna, kui väiksemad vennad-õed olid halvasti riides, ikka pidid natuke mõnest kohast aitama kaasa ennemalt ise kujuti ja lasti värvi tema riietest ja rätsep tegi temal palitu ja aga kas rätsep oli ära vahetanud siis kuigi see riiakas päikest saama pool seljatagust oli poisil palitul plekist, teist värvi. Ja, ja siis teised vanemad vennad, ühendage kodus narrima, et tal on, et sa oled ikka vangi, sul vandi ülikond ja mu mees jälle pahandas selle üle ja tahtis iget, et peaks selle Rätsepa kohtu käibe me tema niimoodi tegi, võib-olla ta võttis teise riidest ka ja siis kuidagimoodi ja pani siis selle võimu kogemate vahete sai nii et vahetatud ta täiesti olisi riiete meieri ei läinud punaseks, kui hakkas päikest saama, aga aga see läks punaseks ja poiss oli nii õnnetu, teised naersid. Point viska söötis pariteeriskas ära, mina teda enam selga ei pane. Ja no midagi pole teha, kui seda uutvates pidi ikke kooliaja ära lõpetama selle valituga kui palju Jacob koolis käis, temal oli ka kuus klassi haridust, kooliõpetaja oli ütelnud, et üks, teine poiss ka, et kõige paremad tunnised on kuuendast klassist ja levinud aga muideks vigurite peale seal ta oli küll eesrindlik igal pool. Jah, koolis ka ja siis näitleja ta oli hea seal, ta lõi iga kord auseste läbi kõik üks esimest korda laval esines esimeses klassis, et eit tegi mulle suure vorsti sarvilise saiapäts. Naabrimees naeris pärast tagantjärele ütles, et vaata, kuidas ikkagi äss, lõin rusikaga vastu rindu laval ja talle meeldib nii kangesti. Selle koha peal ei oste rindelt, siis olin mees ma üle valla poisma üle kihelkonna ise põrutas vastu rindesse väidki Taali kasvul, sellepärast ka ellike imestest vedada, nii pisikese kuuliseljal ja meile üldse ju kõik väikse kasu ei ole ju vennad ja üks vend oli küll ikega kaunis pikk, hästi. Aga muidugi keegi neist väikse väiksemad võitu mehed. Tema endine saab suurte näidendis sihukeste kohtlikul, kus ikalist väikest poissi tarvis oli, siis oli ikka tema seal vōi oht oli k ike tüdrukutega tantsis kangesti ja teised hakkasid pärast kiusakas tüdrukud kodu saatma ja teised kiusama panevad vennad, teine päev ja nii naersid poisid, soni, pihige, töö, suur pikk tüdruk, et, et tüdrukut vaatega midagi ja poiss ütles teistele vastu, et ega ma nii loll olegi. Tee läinud sealt läbi, kus kivi, varedal naer. Darrin tüdruk kivivaras läbiselt sai suudlaski ära võetud. Taibukas oli palju vastust võlgu, kellelegi oli niisugune lõbus olla, kui oli kõik noored ja olime palju koos, aga aga pärast, kui käisin veel kodus, kui polnud seal enam muud kui vend ja vennanaine ja siis on niisugune tunne, et mitte midagi ei olnud enam justkui kadu. Teil on siin kena kangas üleval, kas see on teil ka õpitud emalt tolleaegsest kodust kanga kudumise amet, et eks see ole emalt kahe õpitud ja, ja siis sel ajal oli see moodi, tuli teha ja kõik tehti kodus. Ega siis palju osta ei jõudnudki. No nüüd on see juba vanaks jäänud, mina olen nüüd pingi peal ja aega on, siis teen omale ka veel vanaduses niisugust paremini. Noor on siis võimalus teha ja nüüd ka lähiajal ka iga aasta ma olin ikka. Kangelastega on ikka nõnda, et nende elu jagatakse perioodideks just nagu õppetükk. Jakob Kunderi lühikest elu saab ka kolmes osas meenutada. Esiteks lapsepõlvepoisiga, millest äsja õed rääkisid. Teiseks töö miilitsas ja kolmandaks sõda, lahingud Eesti vabastamiseks, lahingud Saaremaal, lahingud Kuramaal. Kui me jälgime kronoloogiat, siis peame nüüd meenutama 19 aastast nõukogude miilitsat Jacob Kunderit. Siin stuudios istub Johannestust inimene, kes töötas tollal Haapsalus koos Kunderiga. See oli Haapsalus 1940. aastal, kas ta oli augusti lõpus või septembri alul. Under tuli Wiedemanni tänaval asuvasse miilitsaosakonda Läänamiinitš osakond ja soovis kokku saada seal miilitsaülem Eichiga. Miilitsaülemaga oli komandeeringus vist Tallinnas. Ja Kunderi võttis vastu parteiorganisatsiooni sekretär, Sarapuu-sarapuu juures oli sel ajal aktiivi koosolek. Kunderi sisse astu siis ta ei erinenud mitte millegagi paljudest neist noortest, kes tol ajal tulid end miilitsasse tööle pakkuma. Ta oli halli Navilasesse ülikonnas ja nõus hästi päevitanud. Pundart iseloomustas, tal olid niuksed punased juuksed ja kui päike paistis, siis nagu niisugune punane helk. Kunagi oli isegi niisugune asi, et promenaadil täies tütarlapsed jäid seisma ja hakkasid, ütleme, et üks ütles, et jumal, mis sulle tulekahju. Nii põnev ja. Siis ta esitas oma palve. Sarapuu andis talle ankeedi, omavahel oli meil veel vestlemine, et kas tasub teda võtta, millise tööle pakku jäid, oli sel ajal palju. Labori juht Teder arvas, et ei maksa temaga katsetada sellepärast kui Kuldar endast rääkis. Teder esitas talle küsimuse, kuidas seal on ja kas ta laulukooris on laulnud, siis Kundel ütles, et ei, tema polevat laulukooris laulnud ja ei olevat ka seal suurem asi, nagu ütles sellepärast. Teder ütles, et ega ei maksa aita teda miilitsasse võtta. Soovis, et oleks võetud nii neid, kes oleks laulukoorile täiendust andnud. Meie juba seal omavahel arutasime, et siiski tuleks temaga katsetada. Ja kui miilitsaülem tuli Tallinnast tagasi, siis ta kirjutas oma resolutsiooni Kunderi avaldusele. Kui ma ei eksi, kas oli katse üks kuu või ei olnud, seal täpselt ei mäleta. Hakkas täitma mülitsionäri Ülesandeid. Tollel ajal Haapsalus oli välja pandud miilitsapostid. Neid oli kolm, kolm, neli posti, ööpäevaseid postid ja under oli üks neist, siis, kes hakkas postidel käima. Tol ajal. Ma mäletan ühte koosolekut, kus parteiorganisatsiooni sekretär Sarapuu just Kunderi eeskujuks samuti rühma komandör Nabritson kunagi rääkis, et Under on toonud ühe Endast palju tugevamana korrarikkuja jaoskonda, kus ta korrarikkujale püüdis selgitada, et kuidas siis nii, et meil on praegu tööliste valitsus ise oled tööline ja nüüd ei aita korda pidada, teised töölised peavad siin sinuga oma aega viitma. Töö võib olla erines mõningal määral praeguse miilitsatööst, kuna tol ajal oli viis ülesanne avastada igasuguseid provokaatorid kodanlaste ja kapitalistide kannupoisse. Ma mäletan ühte juhtumit, kus miilitsa korrapidajale helistati, et tiitrichi kohvikus Haapsalus keegi töölisrõivas mees teeb skandaali. Ja süüdistab ettekandjat noortuterlast kommunistlikku noort. Et see on valanud temali unati mürki. Sinna saadeti Under ja hiljem Pealt kuulajad räägivad, kuidas siis Kunder selle ülesande täitis. Ja enne kui kohvikus istujad muide Haapsalus kohvikus istusid, tol ajal kuidas öelda, kadaka sakestest prouad enamikus need hakkasid uudishimulikult jälgima, kuidas Kunder tegutseb siis enne kui keegi jõudis vahele segada. Ja kui kaebaja palus Underid, et see teeks limanaadist analüüsi. Kunder võttis klaasi ja enne kui keegi jõudis midagi öelda, jõi selle tilgatumaks. Aga. Ja peale selle süüdistaja kavatses põgeneda, misjonäri tugevad käed hoidsid teda tagasi. Jaoskonnas selgus, et määrdunud kätega töölisrõivas mees oli tegelikult üks kapitalistliku ringkonna provokaator. Ja kui oled oma käed puhtaks pesnud, siis olid need sama valged nagu prouadelgi Antadel kohvikus. Ende, kas konder oli sel ajal juba ka kommunistlik noor ja konderali juba milliselt teenistusse astudes kommunistlik noor ja oma avaldus ja elulookirjeldusest ta seda ka tõendab. Millisesse osakonda astudes peale selle, kui Haapsalu oli vabastatud, leidsime miilitsaruumidest kartoteegi, kus oli saksa politsei poolt tagaotsitavate kaardid. Nende kaartide hulgast leidsime ka Kunderi Kaardi Underi nimi ja märkused kaardil, kus oli öeldud, et oli kommunistlik noor ja Militsionäär olid punase pliiatsiga alla kriipsutatud. Sügisel või talve alul kohtasin Haapsalus kontsert, siis ma rääkisin temale sellest, et sind otsitakse taga. Seal miilitsaosakonnas, kui tahad vaadata, võime vaatama minna, on tagaotsimise kaart. Naeris, ütles, no et kui ma Berliini lähedal, eks ma siis nende käest küsin, mis nad minu käest tahtsid. Sörkida, väikene episood. Ja peale selle ma Underid näinud ei ole seatud lõks Saaremaale. Sealt vist kuramaale. Ma lähen Pärnu linna kommunaalosakonda kirjutas lauad, paberit, kaustad telefonikõnet, suitsu, Win elajal. Masson tahatuppa. Ma esitlen end osakonna juhatajale ja palun, et tema, Johannes külm Jakob Kunderi kangelasteo pealtnägija jutustas sellest. Ta tõmbab lahti sahtli ja näitab fotosid. Käisime pioneeridega seal, ütleb ta. Näete, siin on see küngas, sinul raudtee. Ah, siin olen ma niisama, nad võtsid mind au pioneeriks, seovad räti kaela, näete, silmad läksid härdaks, astusin kõrvale. Nõnda ütleb Johannes, küll siis valmistub ta rääkima Kunderi kangelasteost endast, ent enne tuleb sisse nooreohtu mees ja põrub elamukooperatiivi blanketti. Kui mees on oma blanketi saanud, hakkab vanemleitnant külm kõnelema. Ja millegipärast tundub mulle ka see mees, kes blanketti küsis väga tähtsana, peaaegu sümboolselt tähtsana. Sest teadjate inimeste jutu järgi oli Jakob Kunderi enne kuramaale minekut puhkusel käies unistanud elust majas, mille ees meri loksub ja paadid randuvad. Selle mõttekujutusega läkski ta kuramaale. Ma teenisin Kundriga ühes väeosas juba pikemat aega. Nimelt ma esimest korda nägin seda, kui ma ei eksi, siis oli vist 43. aastal väeosas kui ei olnud veel üldse Eesti pinnalt tullut. Sis Kunder teenis kolmandas pataljonis rühmakomandörid, aga täpselt ei mäleta, missugused loodus mina teenisin, teises pataljonis. Mind viidi esimesse pataljoni ja mõni aeg n lahingut toodi Kunder esimesse pataljoni esimese roodu teise rühma komandöriks. Ja koos temaga võtsime osta osa Eesti lahingutest Saaremaa vabastamisest ja hiljem Kuurama lahingutest. Kurema lahingutes. Läksime 16. märtsil. Ja ma mäletan veeret, sellel hommikul 100. laia lund ja ei saanud peale kohe alustada. Meil kuidagi parem tiib meist lahti. Ja vaenlased andsid meie väeosale natukene tulilt külje pealt istuli kuulipilduja või midagi seal oli, ei mäleta hästi ja Kunder sai ülesande selle tulepesa likvideerida. Nii et esimese päeva lahingutest ta otse osa ei võtnud, vaid esimest päeva lõpuni pimedas hakkas minema, siis Kunderi jõudis juba oma oli oma ülesannet täitnud ja tuli meie väeosa juurde tagasi. Õhtul korraldati meie plaanid uuesti number ja et meil oli nii löögi suund Repte peale siis ülesande lahenduseks oli niimoodi, et pataljon, komandör Mihkelson pidi haarama pidin ise raudteejaama vasakult poolt esimene rood, kelle juures olin mina, pidin haarama enne Talutööliste maja, ületama raudtee, võtma ära kõrgustiku ja sealt liikuma pilts pliinise mõisa peale ja püüdma haarata jaama hoopis nii külje pealt või rohkem selja tagant. Hommikul juba varavalgel, mõni hakkas valgeks minema, rünnati seda talu selleks võrdlemisi vaikselt, õieti ilma pauguta. Kuid tööliste maja ründamise juures, millest sest Kunder oma rühmaga suunatud just otsesele töölismaja peale. Seal tekkis tulevahetus, kuid sakslast vastu ei suutnud pidada taanlastele raudteevõrgustikule. Muidugi, eks seal läks meil aega meeste paigutamisele, osaleks teeristi peale. Osa läks meist veel paremale, kuid Kunder jahilöögikeskseks. Tahtsime ületada raudteed, kuid see meili esialgu ei õnnestunud, sellepärast et mööda raudteed tulistas kuulipildujat ja paar korda tegime raudtee ületamisel katse raudteed ületada saanud, tõmbasime raudteekraavi tagasi, muidugi, meid kaitses ka maja ja see kuulipilduja siit sellest suunast, mis ta tulistas, ei saanud meid tulis, sest meie oleme selle maja varjus ja raudtee tegi väikse käänaku ka. Ja seetõttu me olime võrdlemisi hästi kaitstud. Ta ees olevat küngast või seda kõrgustiku nägime. Ja kui sakslased tahtsid nüüd meid tulistada, siin meil oli võrdlemisi ja õieti parem oli neid tunnistada, kui nendel meid, sest igaüks, kes pea sealt kusagilt august pistis, oli meil otseselt tänasesse küngas ei olnud meil kaugel, vaid lihtsalt raudtee, võib-olla seal nii 30 20 meetri kaugusel ja selle tõttu oli meil vahel see tulistajat, kes püüdsid meistrit tulistada IRA alla suruda. Sellest olukorrast ma pataljon komandöri asetäitja poliitalal ja kandsin polgukomandör õieti meie Esuda raudteed ära võtta. Polgukomandör Paul Lätis väeosa kaugemalt haarata, seda küngast ületas juba varemalt raudtee kaugemalt metsa juurest. Alustasid mäenõlvakud see väeosa või võis olla üks rühmasugune grupp, sest tavaliselt rohkem ikka ei saadeta ja tõusis siit rünnakule. Kuid sellest rünnakust ei olnud midagi abi selle tõttu, et meeldu, mis seal nii kõrgustiku kõrval hakkas tulistamisest otis kuulipilduja surus nende rünnaku maha. Saime uuesti käsu. Et teil on palju, meil olid palju paremad võimalused Rauli palju ligemal, et hoogsa rünnakuga ületada, raudtee võtta ära sott, samuti haarata tervesse kõrgustik. Kuid tegime veel kord katset selle juures. Ja tõesti, millal seda otseselt ei näinud, kuidas Kunder pääses üle, kuid meie teised ei saanud ikka täpsemalt üle. Ühesõnaga, teised ei saanud üle raudtee, ainult Kunder pääses üle. Ja ma nägin, et ta roomas sellest sotti suunas. Ja tas käega, et ta tahab sa sotti nii kahjutuks teha. Kuid sakslased muidugi said aru, et vähemalt osa meist on üle raudtee pääsenud ja hakkasid granaate heitma. Selles suunas. Kunder, nagu hiljem selgus, sai jalast haavata. Haav oli väike, ei olnud raske. Muidugi me nägime ta jalga, hoidis seal Sileta ei proovinud teha, läks sinna sotti hõlmakule, mis tuli meiepoolne, tulistas sealt soti pealt veel sinna auku, sakslasi siia. Ja kui mehed tõusid uuesti rünnakule siit meilt paremalt poolt, siis muidugi kuulipilduja tulistas ja Kunder otsustas selle sotis likvideerida. Võttiski naadi, heitis ambra, suuri kraat lõhkes. Ja muidugi kuulipilduja vaikis. Kunder hüppas soti sissekäiguna siksak Taavi tulistas püstoliga läbi ukse, kuid seest tulistati vastu ja Kundersai uuesti näost haavata. Tuli välja sellest meiepoolne sotiküljele. Me nägime seda väga hästi. Nägu jooksis verd sineli eest, verine, käed olid verised. See oli kuidagi nii löödud staabli näo annab väga palju verd ja see grupp siin üritas uuesti rünnakut. Kuulipilduja hakkas sees töötama uuesti. Gunther nägi seda, siis ta muidugi tegi otsuse teisiti. Kuuli võimalik vaikida ei saa sundida ja eitis selle habras suuri ette. Muidugi võib arvata, surm oli silmapilkne, sest nii piltlikult öeldes, et tina juba nii kuulid üksteise järel, juuksed ta kehasse räägime seda asja siit raudtee äärest pealt ja see oli tõesti niivõrd vapustav, niivõrd suur oli see tegu, et nii katta oma kehaga kuulipildujat, anda teistele võimalust hinnata ja igaüks, võib-olla neist oleks tahtnud olla Kunderi eest kangelastegu teha, see vapustas ja ei mäleta, kas oli mingisugust käsku või olnud, aga mehed nii päriselt tõusid korra üles ja ilmad Meetasin vasakult poolt kuulipilduja iga kord segas, ei pannud sellest tähele ja rünnak oli väga hoogne, võeti ära sott edasi võet elase kõrgustik. Sakslased muidugi nägid, et juba rünnakuni niivõrd hoogne ja panid kabuhirmus minema, sest nendel oli ülekaal nii Tulast meid võinud tõsiselt puruks lüüa, seal kõrgustikustele augud seitsmendad, seal oli nendel relvasid võrdlemisi palju ja samuti oli ka teise teise kuulipildujat, pesasid soti seal. Kuid Nad lihtsalt võin veel kord öelda, et panid jooksma eest ja liikusid pilts liidinizi mõisa suunas. Muidugi, ega me jätnud seda asja kasutamata. Võiksime nendele kiiresti järel, võtsime ära mõisa ja sellega avasime ka ühtlasi mitte meie-le osale teed. Ka meie parem küünarnuki punaarmee hurda ja avasime ka nendele edasitungi võimul. Me rääkisime Nõukogude Liidu kangelasest Jacob Kunderist aga see jutt ei ole nüüd veel lõppenud. Seda räägivad edasi Jakob Kunderi sõjaseltsimehed, sugulased ja sõbrad. Seda räägime me kõik edasi ilma sõnadeta, sellal kui me sõnadega räägime rahust, tulevikust, armastusest, soengust, majast ja nii edasi ja nii edasi. Sest kõige selle taga on ju paljude kangelaste elude kõrval ka Jakob Kunderi elu.