Eetris on Madis Kimmel. Ei olnud välja enne kui peab nii kuud mööda ja Emale nii palju õuna. Tooreks pagana. Ei kehti keelud ja. Laada. Seega ta. Ei kuula, ei lootnud, et. Ta ei mul lugeda. See on, see on Shannoni esiksingel üksinda ja raadio kahe stuudios on Taavi immatoosianoni laulja. Tere tulemast head uut aastat. Tegelikult kui, kui nüüd tähelepanelikult kuulata, siis ega sinu häält ja selles osas ei, selles loos ei olnud tõesti mis jah küll. Niisiis lugu on varasemast perioodist, kui tuli meil plaat, et plaadi peal on ikkagi minu lauldud versioon. Kuule, aga ega tegelikult ju neid bände väga palju ei ole, kus vokalist vahetab ainult DC DC, tuleb linki, park tuleb ka Ameerikast. On veel veel ja just et bändid tihtipeale peale teevad ja selle otsuse, et vahetame laulja välja siis kui midagi ilmselt ei tööta või ei toimi nii nagu vaja on, et kooslustab töötama, lood peavad sündima ja, ja tihtipeale pärast seda vahetust ju nüüd me ju teamegi neid bände kui kuulsaid bände. Aga samas nii-öelda front männi väljavahetamine on ikka päris keeruline tegevus. No hea küll, kui ma, kui ma siin juba AC DC võrdluse tõin, eks ole, siis viimase fantmanni vahetuse taga on ikkagi väga pragmaatiline, tervislik põhjus, lihtsalt ei saa enam laval käia, aga aga kuidas, kuidas sinu ešeloni teed tegelikult üldse ristusid, kui kui nüüd tagasi minna, siis aastasse 2000 siis üheksa, kaheksa oleneb jah, sest seal nii-öelda läbirääkimised hakkasid varem, aga, aga see on hea küsimus, et kui lihtne või raske on, et et minu jaoks oli lihtne, et, et mina ei tegelenud vahetamisega, mina tegelesin tulemisega sõjaliselt, aga kui tulid ja olid, olid hea, et ega seal ju midagi keerulist selles mõttes ei olegi, et kui nagu minule tuli konkreetne pakkumine, et kas sa soovid selles bändis osaleda ja ega ma tol hetkel sellest bändist midagi ei teadnud, ta oli suhteliselt vähest aega tegutsenud. Jaa jaa. Tundus tol hetkel ma olin 16 äkki, või olin ma olen ma praegu ei suuda isegi meenutada ei olnud varem, oli vist pisut, aga igatahes läksid asjad niimoodi, et, et kuna ma muusikaga pisut juba tegelesin, siis tundus selline väga, väga ahvatlev väljakutse, mis mis vastu võtta ja vaadata, kuhu me välja jõuame siin Me oleme rutates ette. Ja selleni, kus, kus Jan on, nüüd on, selleni me veel jõuame, aga küll. Pean tunnistama, et ma ise ei ole, ei ole kunagi sattunud Shannoni kontserdil, aga ma olen kuulnud huvitavaid lugusid ja eriti nüüd, kui jälle sinna varasemasse perioodi tagasi minna, siis kui album üksinda välja tuli aastal 2009 siis mitte mitte ei esitletud seda Tallinnas ega, ega Tartus ega Pärnus esimest korda, vaid te läksite üle lahe Soome. Tõsi, me esitlesime küll seda ka Tallinnas, aga aga mai teagi tol hetkel oli selline nagu võimalus ja et esitleda aga plaati Soomes ja see tundus sellise nagu vähe sellise mingit teistsuguse noh, nii-öelda praktikana, et, et ma ei tea, kui paljud Eesti bändid esitlevad oma paati esimest korda kuskil välismaal. Aga jah, nii see oli, Soomes glooria mingi rokikontserdi kohta oli, aga mis, mis sul sellest õhtust sellest esinemisest kontserdist meelde tuleb? Tuleb meelde, et ega väga hästi siis veel ei jaganud, mis toimub, et et ütleme nii, et kõik oli nii värske ja kõik oli uus. Et jah, avalikke esinemisi meil oli olnud varem, aga ikkagi mina olin seal nii lühikest aega olnud ja, ja ja üks huvitav asi oli jah, seal see, et see oli selline pool nagu häppeningi või, või ma ei teagi, kumb see õige sõna performans või häppeningi, eks ju. Et seal oli üks Islandilt ja pärit kunstnik, kes samal ajal, kui meie laval mängisime temal oli ees lõuend ja tema, meie muusikast inspireerituna siis kandis paberile seda, mida ta tol hetkel tundis. Jaa jaa, mõtles või lasi endastele muusika läbi ja väljendas seda siis kunstivormis paberile? Kaks väga olulist küsimust tuleb kohe sellega, et kas sa tead, esiteks mis nendest lõuenditest sai ja noh, raadioeetris me saame ainult kirjeldada, et mis sinna lõuendile siis peale tegelikult nagu maaliti või mis, mis seal juhtus. Mis nendest edasi sai, need läksid kuhugi seina peale, minu teada ma täpselt ei tea, kuhu, aga, aga mis seal lõuendil siis lõpuks oli, oli selline ütleme niimoodi abstraktne värvide mäng, et mingisugust saba liputab, koera võilillepeenart seal ei olnud, oli, oli ikkagi ütleme niimoodi, siis kujutage ette, et muusika pannakse värvides paberile. Milline see olema peab, mina ei tea, et seda see kunstnik nägi, tundis, lasi endast läbi siia juurde või ma ei tea, kas see on oluline selline faktor, aga tegemist oli sellise, sellise kergema autismi vormi vormiga kunstnikuga, et, et ilmselt tema tunnetas muusikat. Ta nägi muusikat kuidagi teistmoodi kui meie. Aga kuidas see üleüldse kokku sai nii-öelda teie muusika ja see Islandi kunstnik. Ma pean nüüd mõtlema, et ma arvan, et see vist oli niimoodi, et ta võttis meiega ise ühendust, ütles, et tema kuulab meie muusikat väga palju ja meie oleme temale väga-väga suureks inspiratsiooniallikaks. Midagi sellist oli jah. Ja siis ta juba kohtusid Helsingis ja ülejäänud on ajalugu, ülejäänud ajalugu ja ajaloo juurde me tuleme küll veel tagasi, aga hüppame vahepeal aastasse 2016 ja ma palusin sul nii-öelda endaga kaasa võtta või öelda üks lugu, mis sinu jaoks oli siis aasta hitt 16, mis ei ole lugu. No minule kõige rohkem aastast 2016 meeldis sellise bändi nagu Weekend lugu nimega staare poe. Ja ma ei oskagi seda täpselt kirjeldada, aga minu arust see on nagu selline. Kuidagi. Ta oli minu jaoks midagi nii uut ja värsket ja mul üldse pärast seda, kui ma selle loo avastasin enda jaoks, siis ma kuulasin ka teisi lugusid liikendilt ja sain aru, et tegemist on väga-väga hea nii-öelda laulja ja bändi või siis artistiga. Ja, ja just nimelt see staaboy siis on siis, koostades DAF bankiga, kes on siis ka väga, väga kõvad tegijad. Ja, ja see jah, jäi võib-olla kõige rohkem meelde, et see on ilmselt minu lemmiklugu aastast 2016. Me kuulame põikendistarboy ja ära ja jätkame siis juba raadio kahes stuudios Taavimatuksid. Ma saan aru, Taavi, et uike endistarboy on sinu isiklik 2016. aasta aasta hitt? Jah, võib ka nii-öelda selles mõttes, et loomulikult meie enda lugu lool läks ka edukalt. Tõsi jah, tunduvad nii keegi kuskile sosistas, tundub, et inimestele meeldis ja võib, võib öelda küll, nii et seda näha kontsertidelt ja, ja siis edetabelitest. See ei ole sugugi esimene aastahitti, nii-öelda auhind või tiitel, ta ei ole küll võitnud, aastahitti enne end aastal 2008 oli seal on ka? Jah, see oli küll nüüd jälle pisut enne minu aega, aga olen sellest auhinnast ka kuulnud, oli sul see taak nii-öelda siis seljas juba, et sa teadsid, et eelmise solistiga Fredi domingaga on, on nii-öelda üks auhind ikkagi taskus ja nüüd kuidagi tuleb siis trumbata? No ma arvan, et auhinnad on alati head, et need ju tähistavad mingisugust nagu saavutust, et, et see ilmselt Ta aitas kaasa võib-olla sellele otsusele, et, et kas selle palliga liituda või mitte. Ja, ja kui bänd saavutab mingisugusel olulisel konkursil või, või jah, konkursil siis mingisuguse auhinna, siis see ju ainult toob talle kasu. Ma arvan, aga nüüd selle aasta aasta hitiga suvi kestab veel, kui, kui see lugu valmis sai või kuidas te kirjutasite, tegite, kas see juba siis tundsid või tajusid, et ilmselt me siin põrutame naelapea pihta? Mida kauem sa seda muusikat teed, seda rohkem sa hakkad asjadest aru saama ja, ja loomulikult sa tajud ära, milline lugu võib saada hitiks. Aga see ei ole alati garantii. Ja, ja selle konkreetse loo puhul suvi kestab veel, oli see tunne olemas, et tegemist on meie repertuaarist parema looga. Daamid ja härrad, ravimatu andis just teile teada, kuidas hitte kirjutada, kui teisiti teha, kui tunned kuklas, et see on hea lugu, siis nii ongi. Tegelikult küll tegelikult küll, et, aga kõige raskem selle juures ongi mitte nii-öelda sellesse kogu sellesse asja nagu ära kaduda selles mõttes, et ega meie laseme lugudel kirjutame, laseme ikkagi seedida päris kaua, et et just nimelt aru saada objektiivselt. Kas see on hea lugu või ei ole, sellepärast et tihtipeale on, ma olen siin rääkinud erinevate muusikutega ja, ja, ja nemad ütlevad täpselt sama, et vahel on see, et et nad lindistavad mingit lugu või, või miksivad või mida iganes ja nad jäävad mingisugusesse ühte, mingisse detaili jäävad nii kinni teevad seda üle üle üle ja siis pärast kui nad tulevad sellest nagu keskkonnast korraks välja tulevad kahe päeva pärast tagasi kuulavad selle üle, mis nad siin nüüd nii õudselt siis tegid, siis nad ei suuda uskuda, kui halb see on. Et lihtsalt nii lihtne on jääda oma subjektiivse arvamuse kinni ja sellest mitte enam nagu välja saada ja siis sul tekib sinna nagu vale hinnang selle asja kohta. Seega, kui Margus Kamlat sinuga ühendust võttis, et aastahitti tiitel on sõnani, ei olnud see sinu jaoks üllatus? Ei, loomulikult oli üllatus selles mõttes, et, et ma ei oodanud. Noh loomulikult ju loodad igasuguseid asju, aga, aga see tuli igal juhul üllatusena nagu mõnes mõttes nagu välk selgest taevast. Et ma ei olnud lihtsalt, ma ei olnud sellele nagu meelestatud kuidagi, et, et see ei ole, see ei ole nagu ühest küljest nagu muusika tegemise ju eesmärk omaette. Et ma teen neid lugusid ainult selleks, et võita mingisuguseid hitta või neid auhindu. Aga see on nii-öelda ju hea looga kaasnev mingisugune lisandväärtus. Aga mis, mis põhjus on, miks sa muusikat teed? Kui oskaks vastata, siis vastaks sest nagu me oleme teada saanud, siis muud tööd sa ju ei, ei tee enam, muusika on sinu leib ja muusika, minu leib ja, ja muusikat ma teen lihtsalt kuidagi sellepärast, et see mulle sobib. Mul tuleb see välja, mulle meeldib laval olla, mulle meeldib lugusid laulda, lindistada, kõike teha, et, et ma ütlen, ma tavaliselt kirjeldan seda, seda, seda olukorda või seda tunnet niimoodi, et, et seda tehes kaob nagu mõnes mõttes nagu ajataju ära. Et ma võin istuda arvuti taha muusikat teha, pilli pill käes, mis iganes võin, võin kasvõi kaheksa, 10 mis iganes tundi järjest niimoodi, et ma ei saa arugi, et ma vahepeal pole, söömas käin, ma pole vahepeal püsti tõusnud, pole midagi muud teinud. Et see kuidagi tahaks, tähendabki seda, et, et see ei ole minu jaoks mingi nagu vastumeelne tegevus või see ei ole kohustus, vaid see on selline asi, mida ma nagu ma lihtsalt naudin seda, see, ma muud moodi ei oska seda kirjeldada. Kõigele lisaks oled sa ju käinud läbi ka superstaari saate nii-öelda katsumuse või tuleproovi, et kuidas see sind, muusiku ja artistina kasvataja sedasi Aid. Jah, ütleme nii, et et ega ma ju enne seda superstaari saadet väga muusikaalaselt midagi ei teinud. Et sealt ma sain oma esimesed, nii-öelda sellised olulised, väga-väga olulised lavakogemused kogu suur tänu sellele kogu tiimile, kes seal nii-öelda meid aitasid, hoidsid, õpetasid et, et see oli minu jaoks kindlasti hüppelava. Et ilma ilmselt super staaritama ei oleks ka ei oleks ka praeguses bändis, võib-olla kuigi, kui ma olen rääkinud Janekiga meie siis bändi kitarristiks, kes mind sinna bändi kutsus siis tema ütles, et ma jäin talle hoopis silma natukene varem saatest kaks takti ette kus ma siis ka osalesin. Et eks need kõik asjad kokku mängivad, et kindlasti superstaarisaade andis väga-väga tugeva sellise põhjakogemuse hüppelava. Kas superstaarisaade oli see, kus, kus, nagu lõpuks kadus lavahirm ära, kui sa, kui sa finalistide hulka jõudsid? Ma ei mäleta, et ma arvan, et. Ma arvan, et lavahirm ma ei teagi, kas mul on kunagi nagu sellist nagu suur nagu lavahirmu olnud, et, et mul on pigem, on nagu see, et kui ma tean, mida ma sinna lavale tegema lähen, siis mul ei ole hirmu, mingi surin mingi. Aga see surin on siiamaani. See surin on siiamaani, et see on pigem selline adrenaliini või selline enda nagu käimatõmbamise või sihuke eufooria või midagi sellist, et, et see on, saad jälle minna lavale, pead ennast seal kokku võtma ja rokkima täiega, et ma kujutan ette, et seda saab natuke võrrelda eetrinärviga natukene kuklas peab mingi värin sees olema, sest kui seal liiga rahulik oled, siis läheb midagi metsa, läheb ikka totaalselt ja tavaliselt nii ongi. Mida lõdvemalt võtad, seda, seda rohkem metsa poole läheb? Jah, kui 2016.-st aastast ja, ja seal on tegemistest veel rääkida, siis mis, mis märksõnadega seda aastat meenutama võiks jääda, noh peale muidugi aastahitti võidu, aga kuidas, kuidas kontserdite uute lugude ja üleüldse sellise koostegemise mängimisega on? No kokku võtaksin üldises mõttes sõna sõnaga pöörane. Ta oli väga-väga tihe aasta, meil oli väga-väga palju kontserte, vahel oli kaks tükki päevas, vahel oli isegi kolm tükki päevas. Ja erinevates Eesti osades ja, ja sõitmist oli palju. Kontsert oli palju rahvast, oli palju, et ja mis võib-olla kõige rohkem meelde jääb, ongi just nimelt selle siis praeguse loo puhul suvi kestab veel, et, et rahvas võttis selle väga, väga kiiresti omaks. Eriti põhimõtteliselt juba ma ei mäletagi teisest kontserdist, kui me seda üldse mängisime, teatiivas kõiki sõnu peast, kõiki asju, et et see on alati nagu rõõm, kui, kui rahvale meelde, mida sa teed, see ongi ju tegelikult eesmärk. Küsimus, millele patet alati saadakse. Poliitiliselt korrektne vastus, aga mida ajakirjanikud siinsel ikka küsivad inimeste käest bändide ja lauljate käest, kes on hitte kirjutanud, hitte teinud, kas tekib mingi hetk hitiga, see, et ma enam ei viitsi, ei taha seda mängida. Aus vastus on, et ei tõesti Hei, sest. Ma ei tea, ma olen selle peale mõelnud ja ma olen mõelnud sellele sellest nagu perspektiivist, et või sellest vaatenurgast, et et kuidas mängivad oma mingisuguseid vanu lugusid, teised bändid, kes on siin tegutsenud, on 25 ja 30 aastat, eks ju. Ja ma ei ole nende käest otse küsinud, kas teil on kopp ees nendest lugudest, mis te mängite, aga minul endal ei ole ja ma arvan, et selle põhjus ongi just see, et, et kui kui see meeldib inimestele, kui see meeldib rahvale, kui nad laulavad kaasa, kui nad fännavad, siis siis noh, ma ei tunne nagu, et, et see kuidagi oleks selline. Ah, jälle selliste lugudega minu arvates on, on tihtipeale ka see, et mingi hetk võetakse nad uuesti ette ja organiseeritakse pisut ümber või tehakse näiteks ma ei tea, kontsert, versioon sellest ja nii edasi ja nii edasi ja, ja ehk siis minu küsimus, millal suvi kestab, veel tuleb noh, näiteks mõne kooriga koori ja väga hea pakkumine. Ma ei tea, ütle mulle. Ja ma ei tea, kiiresti valmis? Ei, me nagu, ma ei pane kätt ette millelegi selles mõttes, et me ikkagi üldises plaanis ajame oma rida ja teeme oma asja, et kui üks hetk tekib selline mõte, et peaks tegema selle kooriga või, või sümfooniaorkestriga või, või kuidagi hoopis kolmandat moodi mingisuguste parmupillidega näiteks, siis, siis miks mitte, aga aga hetkel sellist plaani ei ole, ütleme nii. 2017 aasta on kestnud küll ainult kolm päeva, aga ma usun, et mingid plaanid, et ja ideed juba on olemas, mis, mis sellel aastal juhtuma hakkab. Jah, laias laastus jätkama oma rida. Aga kevadesse plaanitud selline väike järjekordne verstapost. Et peaks saama kaante vahele siis meie kolmas album. Ja ja selle nimel hetkel teeme tööd, oleme palju tööd teinud. Ja kevadel ta ilmavalgust näeb. Kas nii-öelda see punane joon on juba paika pannud, et millal teed laine on, millal me kõik tahame plaadile saada? Ei, meil ei tule see hästi välja, ma olen seda. Ma olen seda alati öelnud, et meil selline kuu päevaline nagu piir või ideed, laine ei tööta kunagi sellepärast, et et minu jaoks see tähendab seda, et sa paned ennast mingisugustesse nagu raamidesse ja kui sa selle aja jooksul seda nagu noh hakkab see tähtaeg nagu lähemale tulema, jõuame asjadega valmis, siis sa hakkad kiirustama ja siis sa hakkad üle käes tegema, et meil on see, et me teeme rahulikult, teeme nii kaua, kuni asi on valmis ja tuleb siis, millal ta tuleb. Jah, tuleb siis, millal ta tuleb, aga jõuame nüüd siis aasta ehitini 2016. Sõnani lugu, suvi kestab veel. Kuidas see lugu sündis? See lugu sündis puhtast sellisest suveigatsusest võib-olla kõige romantilisem mõelda, et me tahtsime nagu meil ei ole tegelikult ju olnud ühtegi sellist nagu suvelugu mitte kunagi ja, ja. Tuli välja, et, et või ühesõnaga ma üritasin sinna nagu loosse nagu sisse panna, panna sellised nagu emotsioonid ja tunded, mis, millega inimesed suudavad seostada ennast suvel või suvega, et ongi sõbrad, peod, mingisugused rannapeod. Et see selline mõnus atmosfäär, soe selline muhe. Ja nii ta sündis ja nii ta sündis, et ega seal mingit ju sellist nagu keemiataga ei ole, et võib-olla kõige olulisem selle puhul on see, et, et see ei ole niimoodi, et, et ma nüüd nüüd otsustan, et ma teen sellise loo, pigem oli see selline, et et see tunne, et neid ideid ma kogusin sõnade jaoks ideid, ma kogusin juba väga pikka aega varasemast perioodist, et et ma ei mõtle mitte nagu sõnadele mõtlen sellele emotsioonile, mida ma tahan edastada ja seeläbi see siis põhimõtteliselt sündis. See tunne pidi õige olema, sest et aastahitti hääletusel hääletati eriti just see lugu kõige esimeseks 837 inimest selle poolthääle andis Taavimatu aitäh stuudiosse tulemast. Ja mida muud ikka siia lõppu mängida, kui aastahitti 2016 ja suured tänud ja head uut aastat. Aastail 2016. Tõstab. Kiirgab. Jõuab.