90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja aasta on 2007. Esimesel jaanuaril teostub Euroopa Liidu järjekordne laienemisvoor. Värsketeks ühinejataks on sedapuhku Rumeenia ja Bulgaaria. Sloveenia võtab aga samal päeval kasutusele euro. Jaanuaris otsustatakse Eestis ühendada Eesti Raadio ja Eesti Televisioon Eesti rahvusringhäälinguks. Praktikas saab teoks pool aastat hiljem, suvel 2007. aasta on Eesti jaoks muidugi riigikogu valimiste ja pronksi aasta aga eks neist sündmustest ole räägitud juba piisavalt. Hoopis huvitavam on see, et paar päeva enne pronksiööd teatavad Genfi observatooriumi teadlased. Maast 20 valgusaasta kaugusele jääva punase kääbuse kliise viis kaheksa üks ümber tiirlevad planeedi avastamisest. Sündmuse teeb erakordseks tõik. Planeet kliise viis kaheksa üks c kiirleb tähe elamiskõlblikkusalas ja praegu oletatakse, et selle pind võib olla kaetud veeookeaniga. Sama aasta esimesel septembril ilmub muide Laura põldverealbum muusa, mille üks lugu viis, kaheksa üks c ongi pühendatud antud avastusele. 2007. aasta eesti kirjanduselus väärib märkimist aga ühe iidse kirjandusteose ilmumine. Selleks on islamiusuliste pühakirja koraani eestindus. Tõlke autor on eesti orientalistika mõtleja Haljand Udam, kes paraku ise teose ilmumist enamine. Raamatu aitab trükki toimetada usundiloolane Amar Annus. Aga miks on koraani tõlke ilmumine tähtis? Toimetaja annus ütleb Eesti Ekspressis ise lihtsalt. Koraan on äärmiselt oluline kultuuriajalooline dokument. Ajalehes Eesti kirik osutab Juune Holvandus koraani ja piibli omavahelisele sidemele. Lisaks muidugi on enamasti sõnastamata jääval kujul õhus küsimus koraani seostest või vastupidi nende seoste puudumisest islamiäärmusluse ja terrorismiga. Nüüdismaailmas peaks olema selge, et eestlasele kui kultuurrahvale on oluline tunda võõraid traditsiooni, et mõista maailma, mis paistab 21. sajandi käigus muutuvad pigem segasemaks kui selgemaks. Islami pühakirja ilmumine meie emakeeles on selle maailma mõistmiseks ja mõtestamiseks vajalik.