90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja aasta on 2012. Puhkeb Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silver Keit. Silver meikar tunnistab üles, kuidas ta on kandnud erakonna arvele raha, mille päritolu ta ei tea. Ämma käest saadud raha saab hoopis uue tähenduse. Uueks ametiajaks valitakse tagasi nii Barack Obama kui Vladimir Putin. Üle maailma saab menukaks Lõuna-Koreast pärit pophitt. Gangnam detail. Põhja-Korea soovib endiselt saada tuumariigiks. Juuniks jõuab interneti kasutusmaailmas uue rekordtulemuseni. Kolmandik planeedi elanikkonnast kasutab internetti. Augustis toimuvad Londonis suveolümpiamängud. Euroopa maksab kinni Kreeka, majanduskriisi ilmub Meelis Friedenthal romaan mesilased. Ühelt poolt oleks justkui selge, mis toimub aastal 1669 tuleb leida nii ülikooli tudeng Laurentsius õppima Tartu Ülikooli. Aga see ei ole selline tore tudengiromaan, kus räägitakse pia aastatest Uljastest seiklustest, õlle joomisest ja tegelikult korra Laurentsius küll joob õlut. No see ei maitse talle. Tegelikult talle ei maitse mitte miski. Iga toidu juures tunneta vastikut haisu ja maitset. Kõik roiskub muidugi toonane tõttu oli veidi teistsugune, kui ta täna. See pilt, mille Friedenthal loob, on porine, liigane, külm rõske on nälg, haigused ja see roiskumine toimub ka peategelase Laurentsiuse sees. Peategelane on melanhoolne. Kuna tegevus toimub seitsmeteistkümnendal Islandil siis tollal oli melanhooliat veidi teine tähendus. See pole lihtsalt mingi kaunis nukker tunde hetk. Raamatu järelsõnas kirjutab Friedenthal selle lahti antiigist keskele. Seal ei olnud see tunne aga veel romantiline, vaid tegemist oli tuimuse ja nüridusega, mille leiab seitsme patunimekirjast. Tõepoolest, Laurentsius tunneb endal justkui mingit patu ka teistele inimestele, kellega ta kokku puutub, tundub ta kahtlane. Lõpuks lähevad, et asjad juba nii halvaks, et Laurentsius hakkab nägema ilmutusi, neidusid ja meekarva valgust, puuvilju. See on toonasele porisele ja kiratsevale Tartule täielikuks vastandiks. Tol ajal usuti kurja silma nõidumist. Ja kuna Laurentsius on nagu käsin, kes imeb endasse toonast ühiskonda ja uskumusi, hakkab ta endas kahtlema, kas ta pole mitte nõid. Sest midagi imelikku toimub temaga. Tänapäeval läheks inimene arstile, kuigi, kas ikka on täna päeval teistmoodi. Friedenthal räägib küll seitsmeteistkümnendast sajandist. Siiski meenuvad ka tänased nõiajahid. Olgu selleks siis Ärma talu rahastamine või Hanno Tombergi vallandamine.