Tee. Rahva teenrid. Tere ja kaunist ning jubedat Sügishommikut teile kaunist sellepärast et meie soovime teile kõike kaunist, aga haava väljas on kaunis jube. On saabunud äkitsi ja ootamatult, nagu ikka, sajab lakkamatult ja kes saab, see põgeneb. Kes ei saada tööd tegema, on siin ja meie kui rahva teenrid loomulikult samuti. Mõtlemisainet täna siin vikerraadio stuudios ikka pakkumas, Margus Mets. Pärnu Postimehes, Sulev Valner, taas kord maaleht. Ja mina, Aarne Rannamäe täna saatejuhi rollis, no kuidas siis on tagasi minna Sulev vanale tuttavale töökohale. Armas armas, väga hea on kollektiiv, võttis sind vastu vihkavate või armastavate pilkudega. No eks nüüd vaataja silmades kõik, aga aga ma arvan, et väga, väga kena ja selline. Esimene nädal oli väga asjalik, aga samas muidugi ikka alguses on ikka natukese ütleme ka natuke ärevust ja natuke sellist ootust. Ja, ja ega siis võib küll, võib küll nagu kaks korda täpselt samasse kohta samas kohas jõkke astuda, aga see vesi, mis seal voolab, ei ole täpselt sama ja et ütles üks kuulus filosoof ja et ka, et ka tänane maaleht ei ole need täpselt seesama, mis ta oli näiteks kolm aastat tagasi ja ja mõned asjad on, on kindlasti muutumises, vähemalt eks muutumine veel veel seisab võib-olla osalt ka ees. Mina päris kindlasti mitte ei taha sinu eraelusse tungida, aga ma tean, et sul oli igasuguseid pakkumisi pärast rahvusring häälingust lahkumist ja, ja sul oli valida nii ajakirjanduse kui ka hoopis teistsuguse töö vahel ja sa ikkagi valisid ajakirjanduse, kas on see needus, mis meid lahti ei lase või või, või mis sa näiteks sinu puhul olnud? Ei, aga ma tegin seda rõõmuga, ma arvan, et ma äkki oskan seda tööd ja miks ma peaksin nüüd ilmtingimata sellelt rajalt ära minema, kui, kui on võimalus seda jätkata, kuigi meil kõigil vist on korra elus peast läbi käinud, et ah, saadaks jälle kõik pikalt ja läheks hoopis-hoopis midagi muud proovima? Jah, aga, ja ma arvan, et ajakirjanduses olemise missioon on päris oluline ka tänases, sellises ühiskondlikus olukorras. Ma hea meelega annan oma oma väikse panused, et kogu see, kogu see avalik diskussiooni ruum, mis meil, mis meil siin on, oleks võimalikult mõistlik, sest mulle tundub, et see aeg, kus me elame praegu ei ole sugugi nii muretu ja, ja probleemitu ja ohutu. Et võiks rahulikult kusagile mujale siirduda, midagi muud tegema, vaid, et pigem on. On väga hea, kui, kui, kui sellises Eesti avalikus diskussioonis võimalikult palju mõistlikke inimesi osaleb. Selge sinust ja sinu tõest me täna rohkem ei räägi, aga Margus metsa lappab igatsevalt kinnisvarakatalooge või tuleme selle juurde saate lõpus, miks ta seda teeb ja need ei ole mitte Eesti kinnisvara. Aga täna on üks ajalooline päev, päev tegelikult, mida veel, ütleme aprillis ja mais. No ütleme nii, et kui mitte ei kardetud, siis suhtuti sellesse kuube teatava ärevusega. 22. september on siis see päev, kui kui 44. aastal Tallinn lõplikult vabastati vabadusest ja sinimustvalge kisti alla ja ja asi läks peaaegu 60-ks aastaks, nii nagu ta läks. Tänaseks kavandatud üritus, et minu teada on, on kõik jäetud, võib-olla midagi spontaanselt toimub, ma ei tea, kas teil on rohkem informatsiooni? Tänasel hetkel küll mitte, nii et, et ma arvan, üritused toimuvad siis spontaanselt vist tõesti Kügiga ilm ei soosi nende toimumist ka nii väga. Ja tundub, et korraldajad ka, et on ju kuuldavasti Dmitri Danske teatanud, et ta jätab oma ürituse ära, mis, ma arvan küll, et mida ei tuleks käsitleda mingi suure vastutulekuna, küll ta oleks võimsa ürituse teinud, aga vot näed, jätab ära, vaid pigem sai ta ilmselt isegi aru, et üritusest ei saa suurt asja. Ja selle tõttu on alati hea öelda, et eks viinamarjad olidki hapud. Nojah, kui igiliikur Klenski juba oma üritusest loobub, siis, siis on, on nagu midagi tõsist lahti, kuigi ega ta tema üritus ei ole sugugi mitte lootusetu. Aga tänan tegelikult kuulutatud välja ju ametlikult esimest korda tähistatakse, kuigi vist mitte valitsuse tasemel ja mitte mitte väga suure hurra hüüdmisega, seda, seda päeva, mida ühesõnaga võiks nimetada ka Otto Tiefi valitsuse päevaks või, või võiperioodiks, mis tegelikult ei ole ükspäev. Aga jah, nagu öeldud, pikemaid pikemaid kõnesid ei peeta ja trumme täna ei põlistada, aga aga see on nagu nagu omalaadne Eesti vabariigi poolt kehtestatud vastukaal siis sellele sellele kurikuulsale päevale, mida siis mida siis Klenskaja kompanii nimetab Tallinna vabastamiseks? Minu meelest on see nüüd väga hea, et seda, et see, see samm õiges suunas on tehtud ja, ja see on täpselt seesama, mida ju ammu juba paljud targad inimesed soovitasid ka teha kaheksanda üheksanda maiga. Et tuleb nad nii-öelda positiivselt kaaperdada. Et tuleb, tuleb tõepoolest mai nende päevade puhul teha nendest tõeline Euroopa päev ja sel juhul nii-öelda astuda ühte sammu nii-öelda Euroopaga. Ja see kohe nii-öelda paratamatult vähendab nende teiste sündmuste mõju, mida, mida, mida, mis meile ei meeldi et liiga suurt kõlajõudu omavad. Ja ma arvan, et see 22. septembriga loodetavasti ongi toimumas praegu selles ka selles tänases olukorras, mis me sel aastal oleme. See, et üks pool on ebada tavaliselt vaikne ja siis pääsebki ehk vähemalt mõnevõrra mõjule see, et et vähemalt sellel päeval ei ole enam ühene tähendus, vaid vaid on kaks eri tähendust. Ilmselt me ilmselt me peamegi ju ka tõdema. Et neid tähendusi jääbki olema mitu. Et liiga naiivne oleks arvata näiteks et nüüd selle 22. septembri puhul või ka kaheksanda üheksanda mai puhul et Eestil on kunagi võimalik kehtestada sellele ainult see üks tähendus, mida meie tahame. Nojah, ega sa sellisest sügavalt ajupestud peast või siis ka ka südamesttulevast nihukesest tundmusest ei saa ära võtta seda, mis, mis sinna nagu aegade jooksul on, on sadestanud ja ja kui ta mõne jaoks on Tallinna vabastamine, siis las tema olla teha kas need avalikku korda? Just väga suur samm edasi on ka see, et vähemalt inimesed ehk teadvustavad, et on ka teistmoodi võimalik asjale läheneda. Jah. Aga kas teile ei tundu, et aastal 2007 oleme kuidagi oma keerulises ajaloos rohkem kinni kui näiteks aastal 2004 või 2005, et me kipume vägapalju paralleele tõmbama ja ja eks ta tegelikult ikka pronkssõdurist alguse sai. Et kui nüüd tulla kasvõi selle torujuhtme tagasi, siis tõmbate jälle paralleelid 39. aasta baaside loomiseelse perioodiga uuesti mõtestada, lahti nii-öelda Tallinna vabastamist või Tallinna vabastamist vabadusest. Ja et justkui neid küsimärke oleks endiselt meie jaoks nii palju üleval, mida me ei ole siiamaani suutnud lahti lahti mõtestada ei enda jaoks mõttena, et eestlaste ringis, rääkimata siis nii ühiskonnas laiemalt nii-öelda eestlaste ja venelaste hulgas leida nendele mingisugune ühine tähenduse, ühine ühine arusaam. Aga see oli sul ilus nõrkus, sellepärast et kui me vaatame, mis tegelikult siin paari päeva eest Tallinnas toimus, kui Klenski riputas oma loosungeid seal okupatsioonide muuseumi ees või seal vahetus läheduses, siis okupatsioonimuuseumi sees oli, oli üks Euroopa härrasmees Renee van der Linden on tal nimeks ja ametikoha poolest on ta Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee esimees. Aga see jutt, mis selle härrasmehe suust tuli, meenutas rohkem nihukest nihukest pruuniks olemist või, või Maria-Netti või, või midagi taolist. Minul kogu seda juttu kuulates, mis see mees nende paari päeva jooksul suust välja ajas, mis te siin Tallinnas oli ja et teda üldse nii kõrgel tasemel vastu võeti, tekkis ainult üks mõte, et vot see on see koht Eesti välispoliitikas, kus kus tegelikult peaks nagu selja sirgeks ajama või või noh, unustama sellise konventsionaalse viisakuse ja noh, eesti keeles öeldes lihtsalt ust näitama või, või näitama kella peale, et sorry, aga meil pole sinu jaoks aega. Noh, umbes nii nagu nagu meie peaminister Gerhard Schröderi ka siin siin mõne aja eest tegi aega, siis on aega, ega siis midagi teha ei ole ja las ta siis kohtub, kellega ta tahab. Ega riigipiiri tema kinni ei pane, kuna noh, vähemalt organisatsioon on, on, on vanasti vähemalt olnud selline austusväärne ja kunagi tuletame meelde, kui Eesti väga pürgis Euroopa nõukokku 90.-te algupoolel 94., kui mu mälu ei peta, astus ta sinna sisse. Seda peeti tohutu suureks saavutuseks, sest Euroopa nõukogu peeti selliseks Euroopa auks mõistuseks ja südametunnistuseks niukseks Vana-Euroopa ideede ja, ja põhimõtete kandjaks. Aga nüüd, kui me vaatame, mida, mida see mees siin rääkis, siis viimane, viimane sõna, mis ta siin mõttes oli, see, et Valgevenes on väga tore režiim ja pahandas ta sellega siia Eestisse põgenenud valgevenelasi, kes kes siis Lukashenko rezhiimi eest on on, on valgevenest jalga lasknud, aga kõik see muu jutt sinna juurde, mis käis nagu Eesti kohta ja mis ta eelnevalt Eesti kohta on rääkinud oleks tegelikult piisavalt andnud põhjust, et, et Eesti oleks talle nii-öelda pehmelt öeldes Hust aidanud. No mis selle selle mehe konkreetseid jutte puutub, siis need on juba natuke grotesksed ja see on, see on nagu pisut pisut kummaline, et miks üldse üks üks sellel sellel kohal olev inimene tõesti nii võiks, võiks rääkida ja ma olen suga täiesti nõus, aga samas see tegelane tuletab ka meile ilmselt meelde, et et see pilt, mis meid ümbritseb, üldse ei ole võib-olla nii mustvalge, et meist ida pool on kõik meie vaenlased ja meist lääne pool on kõik meie sõbrad. Et, et tegelikult ja nõial ta jäägitult. Et tegelikult me peame, eks ole, võib-olla nägema aeg-ajalt neid neid pilte värvilisemalt ja mitmepalgelise malt, et nii nagu võib-olla me peame ka ka ida pool ja ütleme venelaste seas otsima just nimelt ka liitlasi, keda noh, neid, keda sealt vähegi oleks võimalik leida, nii nagu seda Eesti inimesed tegid ütleme, laulva revolutsiooni ajal ja ilmselt ka ilma nende liitlasteta kogusega protsess, siis ei oleks ju üldse pruukinud nii minna, nagu ta läks. Et ega me siis nüüd ei ole mõtet ka nii vastu rinda taguda, öelda, et ainult meie üksi kõik ära tegime. Ja samas lääne poole vaadates tuleb realistlikult tõdeda et ütleme, et vähemasti väga paljudel Läänejuhtidel on omad huvid ja Eesti huvidest on neil suhteliselt ükskõik, nad võib-olla noh, ütleme, et, et sellist grotesksed juttu, nagu sa tõesti siin tsiteerisid, seda kohtab harva ja see on nagu erandlik. Aga seda, et nüüd mingisugune ütleme eestist natukegi kaugemal asuv ja, ja teistsuguste huvidega lääne ütleme, võimu inimesed võivad noh, Eesti huvidele näiteks suhetes Venemaaga suhteliselt vilistada. Et selle reaalsusega me ju puutume ikka aeg-ajalt kokku. Ja kas see on mitte küsimusele eeskätt just selles, et Eesti nagu selja sirgeks lööks ja noh, oma tõde ja õigust tagaajajaks ja selles ei ole nagu absoluutselt minu jaoks küsimus. Sest Me oleme ikkagi noh, seal, kus me juba oleme ja nendes organisatsioonides ja, ja kõik see on, on suure töö, töö vili, mis me oleme saavutanud. Aga mul on lihtsalt sellest organisatsioonist kahju, kus kus on väga palju väga vihaseid demokraatiaalaseid debatte peetud ja ja see oleks nüüd küll see koht, kus, kus Eesti võiks näiteks siin toimunud kohtumiste stenogrammi näiteks saata koos mingisuguseid noodiga või muu diplomaatilise sellise dokumendiga. Ja näidata omaetteotsa olete valinud, lugupeetavad teha otsesed pöördumised, vot lugupeetud Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa selline inimene juhib. Ühe ühe Euroopa vanema organisatsiooni parlamenti, eks ole, noh ja, ja kui nüüd siin järgmine parlamentaarse assamblee esimees on, tuleb Venemaalt meile hästi tuttav Margeelov, eks ole. No siis läheb asi veel hullemaks, tähendab organisatsioon just nagu õgib iseennast valides oli valides sellised sellised tüübid sinna, sinna etteotsa. No tegelikult ei lähe hullemaks võib-olla selles mõttes, et Margeelovi puhul lihtsalt igaüks juba eelduslikult saab aru, et ta on Venemaalt ja ta räägib seda juttu sellepärast et ta on sealt, et selle võrra võib-olla isegi see praeguse esimehe selline positsioon on nagu arusaamatum või, ja mõnes mõttes ka meie jaoks nagu halvem. Et noh, et kui, kui ütleme üks Venemaa esindaja räägiks samasugust juttu, siis selle rahvusvaheline mõju oleks ikkagi paratamatult piiratud sellega, et noh, igaüks siiski saab aru, et ta räägib, kui Venemaa Nojah, see on, see on kindlasti nii, ainult et tuletame meelde, et Venemaa on mitmel puhul olnud kaalukausil, kas, kas tema liikmestaatus selles organisatsioonis peatada või mitte ja ja need protsessid, mis Venemaal toimuvad, on, on tegelikult ju kõigile näha ja selgelt, nii et ainult ainult niuke Lindneri sugune tola võib, võib hakata kiitma demokraatia arengut Venemaal või rääkida, kui, kui hästi elavad venelased, Lukashenko rezhiimi ja nii et noh Ma ma ei tead, tähendab, mida, mida meie välisministeerium sellel sel puhul kavandab ja kas ta üldse midagi kavandab, aga, aga, aga ma arvan, et see oleks koht nii-öelda kus, kus ei ole võimalik ennast ära kõrvetada, lihtsalt et sihukese võiks ette võtta küll. Ma arvan muidugi, et ega tema seisukohad nüüd härra Lindeni seisukohad väga laia kõlapinda ei ole ju leidnud ei meedias ja ma ei tea, kas vaevalt ka välismeedias, kui need oleksid. Mida ei ole, keegi ei tea, see on õige, aga, aga põhimõtteliselt, et kui me hakkaks Võib-olla väga ägedalt protestima tema seisukohtade vastu, mis on eestimaised öeldes tobedad siis võib-olla tõmbame liialt tähelepanu sellele ka tema tema persoonile, teeme vastupidi sellega halba, kui välisministeerium võib-olla mingisuguse ametliku noodi noodi saadab või ülevaate nendest seisukohtadest Valgevene, Venemaa ja Eesti olukorra kohta, et ehk ehk see oleks vajalik. Noh, ja kõik need sündmused, mille, mida me siin oleme rääkinud, on toimunud tegelikult ühe suure sündmuse, nii-öelda kõrvalproduktina või varjus gaasijuhe sai siis mingisuguse lahenduse, vähemalt mingi mingi vaheetappi lahenduse sel nädalal. Eesti valitsus ütles uuringutele ei tõepoolest konsensuslikku ei formaaljuriidiliselt, aga tundub, et sisuliselt mitte nii väga konsensuslikku, niiet valitsuskriisi ilmselt ei paistnud, aga aga tundus, et asjad lähevad vahepeal üsna teravaks kätte. See oli hea näide sellest tegelikult et kuidas nii-öelda rahvuslik-konservatiivne tiib Mart Laariga eesotsas, et milline võti nende käest siiski siiski on. Sest ega reformierakonnal ei ole ju väga palju alternatiive, alternatiivne on seesama Mart Laar paar, kelle selliseid hästi radikaalseid seisukohti nad ju teadsid ette. Ja teine on siis hoopis teisest mastist mees Edgar Savisaar, tänane Postimees annab nendele muidugi väga ilusa ülevaate, soovitan vaadata, et on kaks suurt lehekülge, on pühendatud Marili, teine Savisaare teatud mõttes vastandatud üks, siis vanuses 47 ja teine siis Edgar Savisaar vanuses 57 ja 20 aastat Eesti poliitikas kaks suurt suurt kuju kes on olnud väga võtmepositsioonidel ja on olnud ka täiesti täiesti varjus ja ütleme seda, et haarlam praegu ehk tunduvalt aktiivsem sellest harjutusest välja tulemisel. Ja kui me rääkisime sellest, et gaasijuhtme uuringutele ei või jaa ütlemine peaks olema tegelikult puhtalt välispoliitiline küsimus ja ka ajakirjandus heitis ette, et valitsusele, sest tehakse sisepoliitiline küsimus siis minu meelest nii lihtne see asi siiski ei ole. Et noh, riigi sees tuleb neid konsensuslikke otsuseid siiski teha, selle poliitilised platvormid, mis hetkel Eesti vabariigis on ja see, et Reformierakond olles ise tõesti teisel seisukohal Mart Laarile ja konservatiivse suunale järgi andis, on iseenesest nagu positiivne, oleks nad nii-öelda teerullist jõuga üle sõitnud hakanud poisikese kombel rääkima kokku heitmises taas Edgar savisaarega oleks mõjunud hoopis halvendanud ning sisepoliitilise õhkkonna, kuigi välispoliitika Just nimelt talis poliitiliselt, sest et mõtle, mis oleks toimunud venelaste leeris, Gazprom ise Kremlis, kui aga siukse asja pärast oleks Eesti valitsus kukkunud, aga ma arvan seda. Et tegelikult oleks pidanud võivad seda veel tehakse välismaailma selleta meie ei põhjusi, et rääkima niivõrd sellest looduskatastroofist ja kõigest rääkima ka meie avaliku arvamuse ja tema poolest. Sest minu teada kõik need napid uuringud, mis ei haaranud küll ütleme, kogu Eesti elanikkonda vaevalt et oleks pidanud lausa referendumi tegema selles küsimuses, aga ma arvan, et kui ka referendum oleks tehtud, siis ilmselt oleks ikkagi 80 90 protsenti eestlastest andnud hääle gaasijuhtme vastu. Ja ilmselt mõistaks Euroopa vajatelt venelast. Aga Euroopa kindlasti neid palju rohkem, et millise, milliste valikute ees poliitikud tegelikult olid. Valik oli selle eest, kas langetada reaalne mõistuslik otsus ja lubada neid või minna minna sisse või võtta vastu otsus, mis tuleb nii-öelda rahvast endast ja rahva datega kooskõlas. Ei no tegelikult ju neljapäevaks, kui see valitsuse istung toimus, seal peaks ju valitsusel enam praktiliselt valikut ei olnud. Kogu see ümbritsev ühiskondlik õhustik oli selline, et, et siin oleks juba ikka et valitsus üldse isegi seda jaat kaaludesse oleks juba läinud avaliku arvamusega nii ilmsesse vastuollu, et et noh, see, selle tõttu võis ka aru saada, et valitsuses selle küsimuse arutamine võttis tõesti minuti nagu, nagu on öeldud, et otsus oli langes. Noh, see valitsus tegi väga populaarse otsuse. Noh, tõenäoliselt on see õige otsus ka selles osas, et Eesti ju tõesti seda gaasijuhet ei taha. Ja, ja ta ja ta on õige ilmselt selle argumendi pinnalt, mis smart Laar väga õigesti eelmise õhtu foorumis välja tõi, et et, et kui nüüd öelda uuringutele ja, ja pärast hakata nagu proovi seda ei ütlema, see tähendab, et veel kuudeks kuudeks nii-öelda see diskussioon jääb ülesse. Et lihtsalt nagu mürgitab meie avalikku seda ruumi. Tegelikult see diskussioon, mille puhul me ju tahame, ei öelda, lõpuks, eks ole, aga. See on, see on CD, mille valis tegelikult Soome vabariik, sest tema lubab uuringuid ja soovib, et kõik materjalid antakse üle siis Soome vabariigi valitsusele, valitsus pärast nende materjaliga tutvumist langenud. Otsaga samu mehi või ei ole kunagi öelnud ette ära ei seda küll jah, saga, ametlikke lumemängis hoopis topeltmängu lastes teha enda vetes uuringud ja, ja siis öeldes, et kuulge, et seal lõuna pool on nagu palju soodsam pinnas niisuguse asja tegemiseks, nagu on see gaasitoru ja minge, minge, sonkige seal ka, et küll need eestlased lubavad, kui meie oleme juba lubanud, nii et sellel, selles mõttes soomlased ei ole sugugi mitte ilusat mängu mänginud vaid lootes päris selgelt mingisugust omakasu oma oma oma nii-öelda väiksema venna arvel. Nüüd, kui kui Eesti öelnud ei, siis on, on Soome vihane, aga nad saavad aru, et neil ei ole ametlikult nagu Eestile mitte midagi ette heita. Tule veel nii-öelda poliitilise pokkeriga, iga riik mängib nagu omal viisil, Eesti paraku mängis nii-öelda pokkerit avatud kaartidega. Aga meie naaber toitsid kaarte varjus. Jah, ainult, et see pokkerimäng on ikkagi, et väiksed suurte vastu ja, ja siin ei ole midagi. Ega siis Soome saab sellesamasugust kahju nagu, nagu Eestigi. Ega tõepoolest ei ole vahet, kas kas see juhe läheb 10 kilomeetrit siit või sealtpoolt, et oht, ütleme, kui me räägime keskkonnast ja julgeoleku oht on, on täpselt samasugune. Tänapäevaste vahendite jooksul tõesti ei ole vahet, kas ta on meie majandusvete sees või majandusvetest, 10 kilomeetrit põhja pool. Ja edasi, Soome on nüüd pandud parajasti niisuguste sundseisu, et väga-väga raske otsuse ees, mida, mida nad peavad tegema. Loomulikult teine suund, kus meil no eks ees seisab ka ennast panna täpselt just nimelt ja ei ole piisavalt jätkunud, ütleme, neil neil tekkis korraks võib olla õhkõrn lootus, et nad äkki pääsevad sellest olukorrast meenutasid hetkeks unes finnandiseerumine parimaid päevi ja lootsid, et kuidagi niimoodi saavad pääseda, aga tõsiseid selgitused ilmselt ei ole, väga ametlikud, aga, aga ma arvan, et mida, igas igas foorumis, kus me osaleme, tuletatakse meile meelde, seda otsust on, on kindlasti Saksamaa puhul. Sest ega tõepoolest Saksa välisminister ei, ei tule siia ja, ja ei oota eid, eks ole, kui tema ise on tulnud kohale ja siis mingisugune väike lutikas ütleb, ütleb ei, eks ole, mõni kuu hiljem, see ei ole see otsus, mida midagi kindlasti väga kergelt alla neelata. Näiteks no ilmselt see ongi, kui mõelda üldse, et miks Eesti üldse peab, peaks nagu oleks pidanud kaaluma mingisugust jaa ütlemist ei tulene ju kuidagi sellest, et Eestil seda gaasijuhet vaja oleks. Eks, et selles mõttes noh, vähimalgi määral või et ka Eesti ütleme head partnerid. Kui me mõtleme Ida-Euroopa riike, kellel on ka osadel neist, eks ole, sellised majanduslikud huvid, et see gaasitransiit sealt välja ei lähe. Et siis ka selles huvides, et Eestil ei ole nagu lihtsalt mingit põhjust selles küsimuses Venemaale vastu tulla. Et ainukene tõesti tõsine argument võinuks Eesti jaoks olla või see, et, et kui, kui nüüd ütleme, lääne partnerid ja ennekõike Saksamaa noh, esitaks sihukse otsese soovi, et vaadake, meie toetame teid, aga toetage selles asjas meid. See oleks nagu tõsine asi, mida kaaluda, samas võimalik et seda ju ka noh, ehke avalikult ei ole seda niiviisi esitatud, võimalik, et omavahelistes nii-öelda aruteludes Kindlasti ei ole ta siiski siiski tähendab, kui Steinmeier käis Eestis, siis käis ta ju tegelikult nii-öelda seda särki dividendide väljavõtmine. Ehk siis, kui aprillipäevadel oli meie välisministri telefon punane Steinmeieri kõnedest siis ta tuli nii-öelda dividende korjama, et vaadake, et meil väga toetasime Saksamaa tollal kui, kui Euroopa Liidu eesistuja riik. Et nüüd on aeg teil neile nagu vastu tulla. Ja kõik see muu oli niisugune tausta, ainult see suur rahvussuhted ja aprillirahutused ja pronksmees võiks olla midagi muud. Aga tema sõidu tegelik eesmärk oli see, et tibutada vaikselt puu ja, ja tuletame meelde pressikonverentsil mitte nii väga vaikselt. Kus te ütlesite, ärge kartke midagi, kõik on kõige paremas korras. TTL teie poolt ei ole ilus vastu hakata ja Eesti ometi seda tegi, nii et et see seletamine seisab meil veel ees. Aga muidugi, mis selle asja tausta puhul lõpus läks ikka minu meelest natuke üle mõistuse. Et mainis, et ma arvan tõesti, et valitsus tegi õige otsuse ja õige ja tegelikult ainuvõimaliku praeguses olukorras nii-öelda suuna valis nende ja jäi vahel aga nüüdse lõpu argumentatsioon lahkusin rääkima, kuidas sellega see gaasitoru kindlasti plahvatab ja siis plahvatus võrdub mitmekümne tuumapommi plahvatusega ja nii edasi, et see, see kõik läks juba natuke nagu müstikasse, et võiks, nagu ma arvan ikkagi noh kuidas öelda, jääda nagu mingisuguse enam-vähem nagu kaine mõistuse piirides sellega, nende ohtude kirjeldamisega. Et ikkagi ka ka ka selle keskkonnaohu puhul, no et mulle tundub, et siin need ühtpidi on tõsi, et parem karta kui kahetseda ja, ja ohud on olemas ja, ja mitte keegi ei saa väita, et see, kogu see protsess julgeolekuliselt, keskkonnaliselt ja muus mõttes ohutu. Aga nende ohtude hindamisel võiks ka kuidagigi jääda mingisugusesse reaalsuse piiridesse, et siin hakati nagu minu meelest ikkagi maalima, aga noh, nagu selliseid tonte juba sellesse avalikus debatis ja ja nagu ma aru saan, siis ka Eestis sündis nagu järsult viimastel nädalatel noh, nagu nagu suur hulk tähendab õigemini öeldes, ma saan aru, et iga külapoe juures ilmselt süldis hulka eksperte, kes täpselt teadsid, mida see gaasitoru Eesti või ja Läänemerele ja kõigele tähendab, et mina nagu mind mind teeb alati nagu murelikuks, kui kui kuidagi kõik inimesed kuidagi järsku muutuvad mingis sellises küsimuses tohutu suurteks ekspertideks ja ja kõik täpselt teavad, et see on nii, et et võiks võib-olla natuke tagasihoidlikum siiski olla selle teadmisega mina küll ei julge öelda, et mina täpselt tean, mis, mida sa Toru teeks Läänemerele ja eriti veel, mis, mis kõik seal võiks juhtuda. No ülepingutamine oli väga ilmne muidugi selle ajaloolise tondiga, kui hakati paralleele 39. aasta baasidega tõmbama ja küsiti päris avalikult, et kas eestlased on nõus sellega, et et sisuliselt meie rannavetes on taas Vene sõjale, vaat võib-olla tuleb luua kuskile helikopteritoetus baasinud Sillamäe sadam läheb täiesti vene sõjalaevade kätte ja nii edasi, edasi see tont muidugi oli väga võimas ja selles mõttes. Jah, ja kui selge, on sellega lihtne ja selge aga lihtne manipuleerida. Seega nii otse ei küsinud tegelikult ükski poliitik ju, et kui me 39. aastaeelsed tegime oma otsustamisel vea ja lubasin Vene baasid, siis ega me ei taha seda otsust teist korda teha, aga selline valik kumas tegelikult nende seisukohtade tagant läbi väga kaua. Ja nüüd on nagu see situatsioon ju ka, et hea küll, eesti ütles, ei, aga oletame, et nad siis sinna tõesti mõni kilomeeter põhja poole seda toru ikkagi ehitama hakatakse. Ja siis ütleme, kui see toru nagu valmis saab, kas me nüüd nagu, kuna need hirmud on nüüd üles köetud Eesti ühiskonnas kas me, kas me siis näiteks siis, kui sa toru tõesti valmis saab? Kas me siis ka tõsimeelselt nagu iga päev nagu mõtlema õudusega, et nüüd kohese plahvatab, nüüd kohe toimub siin midagi kohutavat või, või hakkavad tegelikult meie poliitikud inimestele ütlema rahustavalt, et ega see asi nüüd nii hull ka ei ole, kas siis needsamad poliitikud tegelikult hakkavad ka natuke oma tänaseid sõnu sööma olles kõigepealt selle kohutava tondi maalinud, et kui see toru ehitatakse, siis on Läänemeri rikutud, siis meie meil on parem siit Läänemere kaldalt üldse ära kolida kuhugi mujale, sest siin enam elada ei saa? Ei noh, keegi ei hakka mitte midagi ütlema, sellepärast et selle aja peale on kõik need asjad maha vaibunud ja ja on esialgu veel lootus, et seda toru Muidugi üks variant varise, millele majandusanalüütikud on hakanud tähelepanu juhtima sellele, et selle toru rajamise eelarve ei ole reaalne ja et siis arvestades tänapäevaseid tingimusi peaks minema kuskile isegi kolm kuni neli korda kallimaks. Et majanduslikud põhjused on need, miks see toru kuskilt poolikuks jääb, võib olla näiteks Hiiumaa nuka juurest kaugemale lihtsalt ei saagi. Nii saadakse kaasa merre või raha, raha lõpeb otsa. Ja see on üsna-üsna-üsna-üsna reaalne, sest ega nüüd sedasama firma enda finantsvõimalused väga suured ei ole, seal peavad mõlemad riigid seda gaasi tuleb hakata ilmselt ette müüma ja väidetavalt on seda juba ka mingil määral lepingutega tehtud. Enne selliseid väga suuri torusid kuskil hetkel poolikuks jäänud, nii et see sansson teiega täiesti täiesti olemas. Kuna tegemist on poliitilise toruga, siis Venemaa muidugi võimalust praegu ikkagi oma olukorras sellist poliitilisi miljardeid kuhugi paigutada ei tasu ka alahinnata. Et nad võivad lihtsalt noh, nende jaoks on see ilmselt umbes dilemma teemal, et kas ehitame selle toru valmis või hakkame tõesti ehitama näiteks lennukiemalaeva, millest nad unistavad oma ajakirjanduses. Et maksab ka miljardi. Nojah, eks, aga, aga siin on nagu meile ajakirjanikele aeg-ajalt meelde tuletatud, et vaadake, tegelikult niisugune Venemaa relvastus on ja mis, mis et nad on suutnud viimastel kuudel või ütleme, aasta jooksul suutnud jätta ikka väga hea mulje eeskätt just tänu oma oma kontrolli all olevale ajakirjandusele. Aga kui nende relvade taset vaadata, kui vaadata ikkagi seda, et hävituse teema hävituslenduritel ei ole kütustete õppelende teha, istuvad niisama ja taovad pokkerit ja ja samamoodi roostetab, eks ole, Musta mere laevastik ja nii edasi ja nii edasi neid näitajaid. Raud, mis, mis lendab õhus ja imiteerib pommituslennukeid, eks ole. Mis rikuvad siin ülbelt Inglismaa ja Taani ja Islandi õhuruumi, et noh, see asi ja see asi ei ole niisama lihtne, et et Venemaa nüüd ütleb, et Me oleme taastanud oma oma võimsuse ja et see nii ongi, et noh, vaatame võib-olla võib-olla tõesti seda toru ei tulegi ja ega siis miski miski pole võimatu ja kui ka poliitiliselt ta muutub, ütleme, Lääne-Euroopa jaoks nii ebamugavaks. Et energiavajadus on kahtlemata olemas ja Euroopa Liidu lemmikprojekt on see ka olnud ütleme, Euroopa liidu juhtivate riikide lemmikprojekt, aga, aga kui ta muutub ikka väga-väga painavaks, siis, siis võib-olla mõeldakse ringi ja leitakse hoopis teisi alternatiive. Nii et aga ütleme, sisepoliitiliselt sina ütlesid, et, et Laar sai nagu punktivõidu tänav üks leht kirjutab ka, et IRL on saanud nagu selle asjaga punktivõidu, siis noh, seda me veel ei tea. Kui suurepunktid on võtnud või äkki on hoopis mingisugune bürose võiduga tegemist, sest et praegune olukord sisepoliitiliselt on selles mõttes stabiilne, et valimisi ei ole tulemus. Oleks see torujuhtme värk olnud meil, ütleme paari aasta pärast siis või isegi ütleme aasta pärast, siis, siis oleks ilmselt situatsioon olnud teine vaadates seda, seda vahk viha, mida näiteks Jürgen Ligi oma oma blogis välja välja ajab, siis, siis ega ma kaldun küll arvama, et ega Reformierakond ei andesta selliseid asju, et nemad olid ikkagi otsustanud nii-öelda uuringutele jah öelda. Kuigi väidetakse, et välisministeeriumis oli valminud kaks eelnõu või kaks projekti, et üks oli jah ja teine oli ei, ja koos nende põhjendustega, siis siis tegelikult reform koos kontrolli all oleva ütleme, poliitilise kontrolli all oleva välisministeeriumiga tegelikult arvestades ikkagi seda, seda, seda versiooni, mida midagi Urmas Paet ju korduvalt ja korduvalt nii-öelda tõestas ja, ja ütles, et see on parem see, mis juttude pärast rääkis, noh, see on nii-öelda avalikele kõrvadele või mingi vabandus. Nii et eks me, eks me näe, mis, mis. See tegelikult oli, kellele nii võib öelda, et kaks sellist büroosa võitjana saavutatud, et kui Reformierakond ja Ansip sai nii-öelda pronkssõduripunkti, siis laarseid tegelikult, et gaasijuhtme punkti. Aga kui palju need mõlemad nüüd tegelikult nende plusspunktid on, ega seda näitab aeg. Antud hetkel nii aprillisündmuste vahetult järgselt kui ka hetke võime öelda Noaga tuletame ikka meelde, missuguse missugune kisma oli selle üle ja ümber, kes saab välisministri portfelli viimaste valimiste järel. Ja, ja kuna laarile seda ei antud, siis ta loobus üldse üldse kohast valitsuses, aga, aga, aga samas reform jällegi, kes selle koha sai, nüüd ei suuda oma otsuseid nagu läbi suruda, kuigi ministriportfell on neil olemas. Ma arvan, et see on suhteliselt valus, valus, väikene nähvakas, mille, mille nad on saanud ja vaevalt et 22 ja poole 1000 häälemees seda unustab. Kuigi Reformierakond sai ühe plusspunkti, ta sai selle, et antud hetkel andis laarile väga oluliseks küsimus tegelikult järgi ja ma arvan, et tänapäeva, aga sisepoliitika on niivõrd diplomaatiline, et järgmisel korral on tal lihtsam saada Laaritse punkt tagasi. Kui on taas mingisugune küsimuse otsustamisel, mis reformi jaoks väga oluline, olgu see maksuküsimusi, mis, mis iganes. Jah, see on tõsi, et tegelikult Laar ja IRL-i ju ikkagi tegid antud küsimuses teatava ultimaatumi aga selge on, et nii sise- kui välispoliitiliselt saab, saab ultimaatumeid esitada väga piiratud hulgal. Ütleme, sa saad ühe esitada siis sa tükk aega järgmist ei saa, tegelikult sellepärast, et, et see, et see toimib nii-öelda ühe korra toimib ja pärast mitte See on see jutt lambakarjast, karjusast ja huntidest appi, hundid tulevad ja need ei tulegi siis, kui nad lõpuks tulevad, siis keegi enam appi ei tule. Ja tundub, et võib-olla võib-olla võib oletada ka nii, et et Reformierakond tahaks natukese nüüd tõmmata tagasi seda kogu seda mainet ja kogu seda, seda poliitilist joont, mis nagu pronkssõduri ümber tekkis, et et Reformierakond on selline sirgjooneline mustvalge Erakond noh, et teeme ära ja ja võtab nii-öelda puht sellise rahvuslik-konservatiivse joone lihtsalt üle koos kõigi nende valijatega, mis võib-olla kevadel oli, oli, oli väga kasulik ja, ja ka valimiste võitmise kontekstis oli, oli kasulik, aga, aga see ei ole Reformierakonnale olemuslik. Reformile Erakond koosneb ikkagi valdavas osas sellistest pragmaatilistest äritaustaga inimestest, kes, kes teevad asju vastavalt sellele, mis tundub mõistlik. Kes teevad, teevad vajalikke diil, eks ole, teevad koostööd sellega, kellega vaja ja noh, nii-öelda otsustavad vastavalt olukorrale ja oma liiga palju selliseid siduvaid põhimõtteid mis, mis takistaksid nende elu. Ja seda on juba noh, tegelikult ka selle tegevuse ajalugu näidanud ja ja pole ju iseenesest veel õieti poolt aastat möödas sellest, kui nad olid ikkagi alles Keskerakonnaga koos valitsuses ja ostsid näiteks koos raudtee tagasi. Et et selle tõttu noh, ei ole mõtet, nagu et ma arvan, et Reformierakond oleks praegu tahtnud nagu natuke hakata vabanema sellisest sellisest imagost, mis nad pronkssõduriga said, aga Laari lasknud ja Laar muidugi väga kavalalt paninat purki sellega, et lihtsalt et kuulge, et olete patrioodid või ei ole. Sellisele küsimusele ei ole valitsusel võimalik kahtemoodi vastata. Mulle tundub, et sa ajad praegu reforme ikka päris endast välja. Sa ütlesid, et naeran kedagi purki panna. Aga, aga jätame selle selle teemadele. Kogu sellest dilemmasid tegelikult tõusis juba nüüd lõpuks ju ütleme viimase nädala õhustik oli ju selline, et Eesti inimestel oli võimalik vastata nii-öelda üks vastus oli patriootiline, teine vastasele ebapatriootiline. No ikka ebapatriootiline, vaid ikka keegi hakkas, kelle maha müüma ja keeruliseks see, et Savisaar oli seekord väga patriootiline gaasijuhtme vastu, nii et ega reformiga erilisi valikuid ei olnud, Savisaar ütles ei jah Venemaale, kuigi see jäi kuidagi piisava vastu kajata meie meie ühiskonnas, meie meedias vähemalt eriti seda nagu ei, ei kommenteeritud tegelikult. Tööandja võib-olla ei väärigi kommenteerimist, sellel ilmselt ongi mingid omad omad teistsugused. Kuulge, aga kommidega kutu vastupidi, ses mõttes kahtlase renomeega ja kahtlase kahtlaste eetiliste tõekspidamistega härrasmees müüs v ainsa kommivabriku maha. See oli nagu selle nädala suurim majandusuudis pärast selgus, et, et selle mehe nii-öelda käitumisvõtted ei jätnud teda maha, aga sel hetkel, kui ta, kui ta sadade miljonite eest vabrikut maha parseldada ja piimatööstus takkaotsa, aga, aga, aga see selleks, siis noh, ma ei näe selles uudises nagu midagi, midagi halba, tähendab, räägitakse, et noh, kommivabrik on nagu mingi strateegiline ettevõte, seda nagu ei ei tohi nagu väliskapitali kätte minna, aga, aga noh, see, see on ka niisugune nagu jutu tasemel, et, et meil on palju tähtsamaid ettevõtted läinud mis tõesti midagi otsustavad. On läinud väliskapitali välisinvestoritele, et, et üks üks com või, või šokolaadi ees või taga, noh ma ei näe sellel nagu erilist erilist vahet. Tegelikult see on jälle selline rahvuspatriootiline küsimus, kas kummivabrik kuulub oma oma riigile ja oma rahvale või seitse kellelegi võõraid komme. Ja ega enamik selliseid rahvaid püüab süüa ikkagi oma komme, nii soomlased kui rootslased ja teised Euroopa riigid samamoodi. Aga. Ma arvan, et kui nii-öelda suures osas väliskapil Talle toetab uus omanik peakski lõpetama kalevi kommide tootmine tootmise, sest ega see nüüd väga tulus ettevõtmine tegelikult ei olnud. Kalevi kommide turg on väga väike ja Venemaa turg on viimasel ajal kinni. Siis ega uue, sellise väikese šokolaadivabriku tootmine loomine ei ole üldse sugugi mitte keeruline. Ja ma arvan, et kalevi kommid sünnivad uuesti, kui tänane omanik peaks nii-öelda need kinni kinni panema. Sest. Väga paljud imestasid seda, kui kõrgelt tegelikult uus omanik hindas sedasama Kalevi šokolaadivabriku hinda. Paljudeks kahtlused, kas seal taga ei ole veel mingisuguseid kokkuleppeid, mida me hetkel ei teaks, sellega kaasnes ikkagi mingisugused kinnisvara diilid, mis olid tegelikult selle kõrval sest see hind oli natuke ikkagi utoopiline. Arvestades sokolaadi Vabele kahjumis olemist viimastel aastatel, nii et võib-olla see diil oli tegelikult natukene natuke suurem, kui see avalikkuse ette jõudis ja selle tõttu ka see suur salatsemine väikeaktsionäride ees. Ma saan aru, et väikeaktsionärid võivad tegelikult kuigi nende selja taga mindi mööda neist ja neile isegi ei suvatsenud nagu öelda, et omanik hakkab vahetuma suuromanik aga nad võivad tegelikult rahul olla oma oma 20 üheksasajakroonise aktsiaga ja kes taipas nii kokku osta, siis nad on saanud ju väga tubli kasumi. Ma ei tea, kas teie olete Kalevi aktsiate omanikud? Ei seda mitte, minul ka seda õnne ei ole. Vahepeal isegi loobusin Kalevi šokolaadi söömisest, aga, aga noh, see selleks. Aga no ütleme, Kruuda, lähed nüüd siis nii-öelda teise äärisse. Saab nüüd hakata siis Kalevi komme. Ma sain jälle hakata neid sööma. Jah, südamerahuga. Kusjuures mina ka hea meelega südamerahuga neid söön ja ja ma arvan ikkagi, et selle kalevi kommide ja üldse kalevi kui, kui kaubamärgil on ikkagi selline sümboolne Tartus Eesti ühiskonnast, tähendab, ta on tunnistatud ka päris mitmel küsitlusel üldse Eesti üheks kõige väärtuslikumaks kaubamärgiks või brändiks, et Kalev et selles mõttes ma isegi ütleks nii, et, et Kruuda oma viimase aja sellise teatavate noh, mitte väga, võib-olla arusaadavate tegevustega rikkus seda selle brändi väärtust, aga mitte aga mitte nüüd nii palju, et, et see bränd oleks kuidagi kaotanud oma väärtust, et et äärmiselt rumal oleks uuest omanikust lihtsalt, isegi nagu tõsiselt kaaluda, et me Kalevi komme enam ei tee. Minu meelest see oleks väga rumal, et ikkagi selles mõttes vähemalt Eesti-siseselt. No ikkagi, ütleme inimese jaoks, et Kalevi kommisöömisel võrreldes Maida Laima kommidega või mingi Fazeri kommidega, noh, on ikkagi mingi mingi teine Teine emotsionaalne väärtus meenutab aastate tagust juhtumit, kus seda on võimalik maha. Ülim meie tubakatööstusleek, siis öeldi ka, et no ei ole ju võimalik seda, et sigarette Tallinn, leek ekstra, et neid enam ei ole selle suitsumeeste juures täitsa tõsine praega ja ühel hetkel puhtpragmaatilistel majanduslikel põhjustel Se tehaste. Likvideeriti täiesti tehas likvideeriti, aga suitsumargid on minu teada alles, kuigi ma ammu enam suitsu ei tee, aga mingit leegi sigaretitootjad on vist pool selliseid tootjad tänaseks, aga põhimõtteliselt turul ikkagi neid sigarette ja Eesti tubakatööstust ei ole ju tegelikult ei juhtu mitte midagi, turg tunneb täna hoopis teisi, teisi marke. Aga nüüd see küsimus, mida ma siin nagu üles tõstsin, et, et ava, mida me nagu rohkem tunneme, et mida see Kruuda siis nagu oma meediaimpeeriumiga peale hakkab ja millised, millised lootused tal seal on? Suhteliselt arusaamatu käik on nii-öelda minna minna sinna, kus, kus konkurents on, on nii tihe ja ütleme, vähemalt teleturg on, on on küll nii tihedalt ja paksult täis, et et sinna on väga, väga raske ja ma ei tea, võib-olla isegi võimatu minna jalga ukse vahele saada, aga ometi ta seda seal, ma üritan samamoodi ajakirjadega, mis, mis, mis ka ilmuvad, mõned isegi hetkel ei oska nagu kõiki nimesid nimetada, just on üks ja mingi spurdi. Sporditäht ärielu. Et noh, et, et sealt nüüd mingisugust kasumit loota nüüd on, on küll vist liiast. Mis seal tagasi peaks tooma? Tegelikult 500 miljonit krooni tundub väga suur summa ja kui sul on olemasolev nii-öelda meedia get olemas, siis 500 miljoniga saab investeerida päris tublisti. Aga tänasel hetkel osta oluliselt häid asju juurde, sest ma arvan seda, et kui pakkuda välja kas K2 omanikule kui TV3 omanikule hind 500 miljonit krooni telejaama eest ma arvan seda, et kumbki omanik ei loobu telejaamast sest kumbki ei ole ka Eesti Eesti omanik. Et see on selleks jälle natukene liiga liiga vähe. Selle eest võiks osta, noh, võib-olla Eesti Päevalehe, kuigi ma ei leia ka põhjust, miks tänased omanikud siis Luik ja Manitski peaksid sellest loobuma. Ei, aga vaata, et telekanal ei ole ju saiapäts, et noh, et ostad ära ja siis siis hakkad otsast sööma, ta peab sulle nagu tagasi ka midagi tooma, tähendab, sa pead teda edasi käigus hoidma kui seen, nagu mõte, eks ole. Ma ma ei tea spordikanal sellisel kujul, mida, mida praegu siin suure kisaga viidatakse ja mida mille, mille tööd nagu, nagu juhib inimene, kes on praktiliselt ETV põhja lasknud omal ajal. Et, et, et mida sa näitama hakatakse, tähendab, millised on need magnetid, mida, mida siis nüüd hakatakse näitama ja mis siis hakkavad nagu sponsorreklaami sisse tooma ja üldse nagu nukus nagu raha liigutama Eesti meistrivõistlused käsipallis või, või Eesti meistrivõistlused hokis või, või, või Trievlan Queen's hakkab seal noh, tegema. Ma saan aru, et klubid panevad natuke raha alla, et ennast nagu näidata ja aga numbrid jäävad ühe, kahe protsendi piire, siis nad ilmselt varsti loobuvad sama alaliidud, mis, mis võib-olla alguses huvitatud, et aidata Eesti sporti, aga kõik ülejäänud, mis on magus, on ju tegelikult juba ära müüdud ja ma tahan küll. Et aastal 2007 on meedias selline olukord, kus uut projekti käivitada ükskõik millise algkapitaliga, nii väikese turu nagu eesti turg ikkagi on, ei ole tegelikult võimalik suitsu käivitada, mõni aasta rahaga käigus hoida kui teha ta nii-öelda kasumit, tootox kasvõi ütleme. Null Andrus tulemus, kus ots otsaga kokku tuleb, on väga, väga raske ja sellepärast kasutatakse ikkagi nii-öelda arenenud Euroopas ülevõtmise taktikat, see tähendab sa ostad projekti, mille arendamiseks on sul olemas kamakas, ostad olemasoleva projekti, mitte ei hakka seda nullist tegema. Et tegelikult Euroopas ajakirjandust meedia tunneb ju ainult et minu meelest ühte projekti ühte ideed, mis, mida alustati nullist ja nii ta siis on levinud üle Euroopa on seesama tasuta lehtede projekt, mis hakkas rootsi metrost peale ja nüüd lõppenud isegi Hispaanias 20 minutiga. Mis on Hispaania suurim Päevaleht, kõige kasumlikum ajaleht. Et leida selline uus idee, mille ta hetkel Eestis ei ole mille kallal ei tegeldaks ja olla seal teistest parem? Väga raske küsimus. Seal on võimalik leida ja ehitada midagi üles, olla teistest, saada teistest paremaks, aga ega lihtne jah, see just ei saa olema ja ja võib-olla, kui sa arnasin hellitavalt nimetasid seda meediaimpeerium, miks siis noh, see võib-olla natuke enneaegne nimetada. No meil on ju kõik miljonärid, mogulid ja, ja kõik etteimpeeriumid tegelikult võib olla tulevane meede ja kõikides esemeid kõige sisenevad teles või raadios, on, on ju staar, eks ole, nad seal ei olnud seal mingit kahtlustki ostmisest nimelt on muidugi üks variant. Et ta võib selle sellise oma väikese meediaimpeeriumi üles ehitada kuid ma arvan, et selle eesmärk ei saa olla seda lõputult omada. See võib olla näiteks üks väga edukas äriprojekt ka Kalevi puhu, ta ütles väga kaua, ta ei müü seda, see on tal armas surmani ja nii edasi. Ehitada väike impeerium üles, väike tele ja väike raadiojaam. Onlain, portaal, ajakirjad, võib-olla mingi ajalehte ja siis pakkuda seda kellelegi müügiks väliskapitalile. Miks, miks, miks mitte, niiet? Jah, ega aeg-ajalt on väiksed asjad ju ka täiesti kasulikud, et ei pea tingimata ülisuur olema, et olla, et olla majanduslikult toimetulev, et ilmselt mõned ajakirjade tegemine, On ka võimalik täiesti ajakirjandusliku või majanduslikus mõttes tasuvanaat. Et siin ei peagi võib-olla otsima nüüd seda mastaapi tingimata, et temast saab nüüd Ekspress Grupi ja Eesti meedia gruppi konkurente. Vaid lõppude lõpuks, meie ei pea muretsema Kruuda edu ebaedu üle, et et see, see asi ei ole seda väärt küll, aga me peame muretsema, näiteks meie ajalehtede ilmumise pärast on kuulda olnud. Paar tükki panevad siin oma oma poe lausa kinni, kui kui Eesti Post hakkab hindu tõstma. Sina, Margus, tead sellest asjast kindlasti täpsemalt. Eesti postis kas ajalehtede jaoks küll tõelise vimka vimka välja? Ta teatas neile ootamatult, et kojukandehinnad lähevad uuest aastast täpselt 30 protsenti kallimaks. Kui meile, siis selle nädala alguses avaldati nende koduleheküljelt muuseas tegelikult tariifid. Selgus, et maakonnalehtede jaoks tõuseb hind täpselt 66 protsenti. Ja kusjuures eelmisel aastal olid nad tõstnud just 30 protsenti. Aga põhjus oli väga lihtne eesti posti, et oli eelmisel aastal kahjumis 20 miljoniga ja sellise väikese osava vimkaga tahtis ta saada koheselt aastal 2008 kasumisse ja tuge tugevasse kasumisse. Ja alati leiab hinnatõusuks põhjuseid. Aga ma olen trükimeedia juures olnud ka väga segastel aegadel nii-öelda rubla üleminekul kroonile, kus olid hüperinflatsiooni aastad. Mitte kunagi ei tõstetud hindu sedavõrd hüppeliselt. Sest ega aja saad aru seda, et noh, hinnad tõusevad, kõik läheb kallimaks, aga tähtis on see, et Ta tõstab, tõuseb teatud rütmis, on siis 10 või 15 protsenti aastasest, keegi ei oleks sellele vastu vaidlema hakanud. Aga sellised hüppeliselt hinnatõusud löövad tänase hetke seisuga tõesti suure osa maakonnalehtedest rivist välja. Sest ega need summad, mida Eesti Post juurde tahab saada on ju tegelikult müstiliselt suured postimehelt uute tariifide järgi 9,1 miljonit krooni juurde, järgmisel aastal rooni juurde tooni juur ehk siis krooni kokku on see summa on mitmed kümned miljonid. Õhtulehelt tahetakse 6,1 miljonit juurde saada Sakalat kaks miljonit krooni, Virumaa teatajat 1,4 miljonit krooni ja nii edasi. Laugusega, sina tead need asja hästi, kas, kas asi on tõesti nii hull, kui sa ütled, et viskas vimka aga Timko tagajärg on tõesti see, et mõned lehed tõesti kinni pannakse, nagu siin räägitakse, ma ei tea, põhjaranniku kohta ja veel paari lehe, kui sa tahad, ma arvan. Küll, et noh, põhjarannikul on veel variant talletav kasumi kahjumi, piira kergelt kasum seal, et tal ei ole neid lisamiljoneid mitte mitte kuskilt võtta, tegu on era eraomanikega tõstad tellimise ja jaemüügihinda, jah, seda aga ma tahan öelda seda, et see Eesti Posti vimka on suunatud tellijaskondade vastu. Kui tänasel hetkel on selline maakonnalehtede tellimishind kuskil 60 krooni peale 65 krooni siis meie arvutuste järgi peaks selle hinna tõstma kuskil 90-le kroonile katas eesti posti kojukandetariifi tõstmine. Ja seda minu meelest selgelt ikkagi liiga liiga liiga palju kui Tallinna linna jaoks, see ei ole võib-olla sedavõrd küsimus ja noh, tänasel hetkel ongi nii, suurte lehtede tellimishinnad on kuskil 100 krooni piires ja natukene natukene üle siis tõsta. Väiksed maakonnalehed selle samale tasemele on liig mis liig. Aga huvitav on selle asja juures see, et selle hinna tõstmisel Nad põgenesid, pugesid nii-öelda taas eurodirektiivide taha, et justkui Euroopa liit ei lubaks enam erinevaid tariife ajakirjadele iga päev ilmuvate ajalehtedele ja noh, väga tehniline, selline küsimus mis on kahjuks jah, aastaid juba olnud nii kõvad majandusmehed, et ja me uurisime järgi, et sellist süsteemi, et näiteks ajakirja maaja koju ühe eksemplari koju tõenäoliselt küsitakse sama hindamisiga päev ilmuv ajalehtsüsteem ei ole kuskil Euroopas Nende sagedamini ajalehed ilmuvad, seda väiksem on ka ühe eksemplari kuju toimetamise tariif. Nii et jälgisin väga täpselt eurodirektiivi ja tegime seda tunduvalt hoolikamalt ja täpsemalt ja üle pingutades taas kui Euroopa liit ise. Margus lõpetuseks meile antud aeg hakkab varsti ümber kukkuma, et vaba sõna ei murraks, siis tuleme selle juurde. Miks sa ikkagi neid. Lõuna-Venemaa või Ukraina kinnisvarabrošüüre enda nina esid hoidsid ja, ja neid lappasid, et tahtsin küll rääkida, aga kui me ajakirjandust rääkisime natuke ka õhtulehest, kes ei ole teinud piuksugi selle kampaania suhtes, mis nende vastu on algatatud, aga, aga me me täna tõesti ei jõua. Võib-olla, kui see kampaania kuhugi jõuan, aureerime neid siis paremini, boikodeemia ignoreerime ja, ja ma ei tea, meie vist ei ole selle kampaaniaga ühinenud, aga, aga mõttes mõttes olen ma olen ma täielikult nende 500 inimese poolt, kes sinna oma oma allkirja oma nime all on kirjutanud, aga, aga nüüd siis nende nende Kataloogide juurde paar minutit ma käisin tõesti Jaltas kui nii-öelda uue muinasjutumaad, millest räägitud ime imejutte ja ise ma olin käinud kuskil natuke üle 30 aasta tagasi, viimati leidsin ees sellise Monaco ja võib-olla meie kopli mingi sümbioosi. Jalta väga palju edasi arenenud ja mitmed eestlased hakanud seal nii-öelda sellist äriliini ajama, kuid selgub, et see ei ole nii lihtne. Viimase viie aasta jooksul on seal toimunud imeline hüpe ja Jalta rannik sarnaneb tõesti juba juba Monacole üha üha rohkem. Ja võti on väga lihtne, seal hinnad palju kallimad kui Eestis palju kallimad kui Vahemere ääres. Eriti kinnisvarahinnad. Piltlikult öeldes, nagu me siin vaatasime neid villaseid ja härbereid, siis miljoni Eesti krooni eest ei saa koerakuuti ka. Ei saa väga väikest suvilat, miljon dollarit on isegi natuke liiga väike raha, et seal endale korralik suvila osta. Ja põhjus on selles, et arvatakse, et Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Kasahstanis on kokku kuskil 100000 dollarimiljonäri, millest suur osa on umbkeelsed. Ja nad tunnevad ennast Nizzas kuskil Vahemägedes Ameerikas lihtsalt halvasti. Aga kujutage ette, linn näeb välja samasugune soe, mõnus kliima ja kõik on vene keel ümberringi inimesed, kes mõistavad sinu südant. Ja see ongi viinud selleni, et mul on tunne, et just Jaltastega sotsist saab tegelikult lähiaastatel seesama Vahemere Molakof, Mustamäe Remolaco, mille ääre on palju, aga. Aga ütleme, kui me võrdluseks toome näiteks Istanbulis elab 200000 ainuüksi Istanbuli linnas elab 200000 dollarimiljonärid. Aga, aga Türgi lõunarannik küll ei ole selline selliste hindadega nagu, nagu sina siin räägid. Aga see on ikka kõvasti üles push itud, see on ikka niisugune nõukaaegne värk, mis, mis noh, vene vene uusrikkad on peastike jaburaks ajanud. Ei kindlasti, kui me räägime seal korteritest, mille ruutmeetri hind hakkab 15000-st dollarist mis on tunduvalt rohkem kui meie Tallinna need kaksiktornid, mille korterite hinnarekordeid lõid, aga see fenomen tegelikult toimib ja kui järgmisel kevadel hakkan uuesti Estonian Airi lennuk käima. Muss käis terve suved, mida teadsid väga, väga vähesed Sotši ei, siiski Sevast millest saab trollibussiga endiselt Jaltas. Et ma soovitan tegelikult vaatama minna, et eestlased, kes on piisavalt näinud nii-öelda Vahemere kuurorte ja korraks minna Jaltas mõneks päevaks killuke võivad minna nii et sa just kolm päeva kohapeal ja see on fenomen. Selge, kes kevadeni ei kannata, see läheb kuidagi teistmoodi või küsib Marguse käest neid katalooge näha, siis näeb, palju neid nulle seal on taga, et midagi endale soetada. Tänaseks sellega lõpetame, aitäh, Margus Mets, Sulev Valner. Ja meie saatel on kordus ka, nagu ikka õhtul ja öösel ka. Olge tublid ja homme lubatakse juba paremat ilma.