90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme ja oleme jõudnud 2015.-sse aastasse. Aasta algab jubedate uudistega Lääne-Aafrikast, kus ratsev terroriorganisatsioon Boko Haram mõrvab 2000 inimese ringis. Kuid rahutu põnevaid Aafrikas vaid meile ka palju lähemal. Ukrainas kestab veebruarist peetud kõnelustele vaatamata sõda edasi. Lähis-Idas jätkabiisis iidsete mälestiste hävitamist aprillis, ega ta rändekriisina tuntuks saab nähtus, kui Aafrikast ja Lähis-Idast hakkab sadade tuhandete kaupa Euroopasse tulvama majandussõja ja muidu põgenikke. Ning Süüria kodusõda saab vaid hoogu juurde, kui septembris sekkub sinna ka Putini Venemaa. Vist kogu maailma, unustab hetkeks need mured kui päikesesüsteemi ja allapoole teel olev tehiskaaslane. New Horizon ehk uued silmapiirid möödub juulis esimese kosmoseaparaadile väike planeet Pluutost ning asub Nossa elektronpostkasti pommitama sadade hingematvate kaadritega sellest kaugest maailmast. Veelgi tähtsama kosmoseuudisena kinnitab NASA septembri lõpul, et Marsilt on tõepoolest leitud vedelat vett. On seotud ka 2015. aastal ilmuv Olavi Ruitlane oma elulooline lapsepõlvelugu. Lausa selle pealkiri teatab vee peal. Rüütlase vesi on vaikne ja vagane, tõeline Kalamehe paradiis. Tamula järv Lõuna-Eestis Võru külje all. Autori meenutused lapsepõlvest ja selle lõpust, esimesest armumisest ja muidugi kaladest, särgedest, haugidest, lestadest, Angerjatestki on ühtaegu soojad, natu, realistlikud ja äärmiselt selged. Seda raamatut lugedes heljub ninas värskelt püütud kala ja sooja järve vee lõhn. Kõrvus kõlavat aeruotste sulpsatused ning nahal on võimalik tunda nii suvesooja, päikese paitust kui ka jääaugu ääres istudes vesistama kippuv nina kipitust. Tõeline maiuspala igale kalasõbrale kui ka igale sooja ja siira kirjandus austajale. Ühe hoopis teistsuguse teose, samuti ühest järvest väärsest linnast kirjutab 2015. aastal aga Paavo Matsin. Hoog oli disko on absurdne retk tuleviku Viljandisse, kus on küll metroo ja kiirtrammid, pole aga eestlasi. Ilmselt jäävad kirjandussõbrad igavesti vaidlema, kelle käsitlus Eesti väikelinnast neile rohkem istub, kas Ruitlase või matsin oma. Kuid tõsi on see, et 2015. aasta on eesti kirjandusel hea aasta, pakkudes sedavõrd vastandlikke ja ometi võrdselt häid elamusi.