90. aastal Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja aasta on 1954 Moskva lähedal oblinskis avati maailma esimene tuumaelektrijaam. Merilin Mondo abiellus ühe pesapallimängijaga. Miamis avab oma uksed Burger King. Suur aeg nõuab suuri inimesi ja sel aastal ilmubki Jaroslav Hašeki vahva sõdur šveiki juhtumised maailmasõja päevilt, kolmas trükk. Samal aastal ilmub Erich Maria remargi aeg antud elada, aeg antud surra. Ja põhimõtteliselt on tegemist oma hoiaku ja ideoloogia poolest väga sarnaste raamatutega. Check kui remark on patsifistlikud autorid, kes näitavad meile sõja mõttetust. Remark teeb seda nagu tema teeb kriipivat, näitab meile varemeid. Hašek on loonud aga ühe armsa poole. Arulise šveiki suurus seisnebki tema lollusest ja siiruses. Jääb alati üles küsimus, kas veic on loll või mängib lolli ja mõlemad variandid on võimalikud. Selles siira lolli pilgus on midagi väga veetlev. Vot ja vabastavat. See on võib-olla üks vähestest võimalustest toonast aega ja esimest maailmasõda või seda üldse ja teisi inimesi vaadata. Et kui terve maailm on lolliks läinud, siis ainus võimalus seda maailma vaadata Ongi lolli pilguga. On teada ju toonane sõjavaimustus enne esimest maailmasõda seda ka haritlaste ja kultuuriinimeste hulgas. Šveik otsustab minna sõdima. Kui proua Müller ova imestab, et miks te sinna lähete, te sajuliik kuidagi vastab šveik, et ta laseb end kontiitelt laenatud käru Gazzetta viia. Ja seesama Müller ova küsib šveiki käest, kas ta ei taha hoopis arsti juurde minna. Ja ilmselt ei pea ka proua Müller Rooba silmas šveiki jalga šveik lauset ma olen täiesti terve kahuriliha, välja arvatud jalad ja sel ajal, kui Austria käbarad käivad, kindlasti peab iga Sandki kohal olema sõikam muidugi kultusteos ja seda näitab ka see, kui palju on selles tekstis tsitaate, mis on käibel või siis tsitaate, mida võiks ükskõik, ja ükskõik milliste päevapoliitiliste sündmuste puhul kasutada ka mingid asjad meie elus kisuvad kreeni, siis tasuks neid sündmusi vaadata šveiki pilguga ja kõik muutuks kohe palju arusaadavamaks. Lõpetuseks üks katkend, mis võtab minu meelest väga hästi kokku šveiki maailmaga. Vaata, teatan alandlikult, et ma üldse ei mõtle. Kimmel, Donner, veter, röögatas üks komisjoni liige mõõka tähistades või tema ei mõtle midagi, miks te siiami elevant siis ei mõtle? Teatan alandlikult. Ma ei mõtle sellepärast, et sõjaväes on sõduritel mõtlemine keelatud. Aastaid tagasi 91.-st teenisin, siis ütles meie kapten meile ikka, sõdur ei tohi ise mõelda tema eest, mõtleb tema ülemus. Kui sõdur hakkab mõtlema, siis ei ole ta enam sõdur, vaid mingid täitanud tsivilistid molkus. Nojah, mis sa lolliga teed?