90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja aasta on 1929. Eelkõige on see aasta läinud ajalukku börsikrahhi aastane. Kuid must neljapäev on alles 24. oktoobril. Kuni selle päevani on maailmas asjad korras või vähemalt näivad korras olevat. Jaanuaris jagatakse esimesed Ameerika filmiakadeemia auhinnad. Oscarid raadiotes kõlab lõbus projektil. Kinolinasid asuvad vallutama kärvik Cooper ja Kreeta karbow. Euroopas on üheks suurimaks staariks tõusnud aga leni riifen Stahl. Põnev on ka raamatute maailm. Jaanuaris ilmub Iris Maria remarki läänerindel muutuseta teos, mis jagab saksa ühiskonna kaheks vaenutsevaks pooleks, kellest üks näeb remargis reeturit, teine aga sõja koledust ausat kujutajat, kes õiendab õiglaselt arved. Preisi militarismi. Ka Nobeli kirjandusauhind läheb 1929. aastal sakslasele. 10. detsembril annab Rootsi kuningas Gustav viies Stockholmi kontsert Fischetis aukirja ja medali liideklasele toomas mannile. Rootsi Akadeemia selgitus kõlab peamiselt temast romaani vuden plokkide eest, mis on järjest võitnud tunnustust, kui üks tänapäeva kirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid. Vuden, plokid on selleks hetkeks vanad raamat ilmunud juba 1901. aastal. Võiks isegi arvata, et teos on liiga vana ning ehk isegi ajast ja arust räägib see põlvkonna romaani rikka kaupmehe suguvõsa elust turvalisele kaugele 19. sajandil. Mis on sellel pistmist aastatel 1914 kuni 1918 üle maailma rullinud suure sõja armides tasapisi paranema ühiskonna muredega. Ja ometi ometi on Thomas Manni puden brokid, teos, mida õhinal loetakse ja mida muidugi tõlgitakse üha uutesse keeltesse eesti keeles, ilmutuse suur põlvkonormaania alles 1936.-le Jaak Kangilaski tõlkes. Milles siis ikkagi seisneb võluri, nagu Thomas Manni pereringis kutsutakse geniaalsus? Üks on selge lohutust tema puden, brokid just ei paku teose alapealkirigi ühe perekonna langus. Kuid võib-olla just siia ongi koer maetud. Majandusteadlane Hardo Pajula nimetab Vudemproki 90 enim mõjutanud raamatuks ning leiab, et teos on tsiteerin. Parim näide sellest, kuidas tundliku sõnasuutliku ja üldistusvõimelisi natuuri esmapilgul võrdlemisi pretensioonid lugu ühest väga väikesest Sootsimist tõuseb võimsaks Lääne tsivilisatsiooni arengukäiku iseloomustamaks kujundiks. Mudel on plokid, on ühtlasi liigutav hüvastijätt esimeses maailmasõjas jäädavalt kaotsi läinud endise madalate maksude ja küünlavalguse Euroopaga.