Ja nüüd oleme siis teise küsimuse kallas, on eilne küsimus, eks ole, eilne küsimus, mis puudutas teedel olevaid toruluuke ja oleme selle küsimusega helistanud sellisesse kohta põnevasse kohta nagu Tartu veevärk ja selle juhile Toomas kapile. Tere hommikust. Tere hommikust. Nii. Hakkasime ajama siis toruluukide jälgi kõikjalt teedeehitajate, asfalteerijate ja nende seast ja nemad ütlesid, et selle küsimusega ennekõike peaks pöörduma just veevärgi ja kanalisatsiooniettevõtete poole siis nende, kes panevad neid asju sinna tee alla. Öelge siis, miks te panete neid sõiduteedele? Okei, et kõik ausalt ära rääkida, siis peab ütlema, et ei ole ainult vee ja kanalisatsioonitorustik lisaks on seal veel soojatorustik, side- ja mõnikord ka muuluk, aga valdav osa tõemeeli peab ütlema, et on kanalisatsioonitorustike luuke. Mis need pannakse, on see tegelikult, et põhiosa linnadest ehk tänavatest on planeeritud küllaltki kitsaks ja, ja ühisvoolne kanalisatsioon peab olema piisava languga need reovesi ära viia, ühelt poolt see tingib mõnikord päris suure sügavuse ja reoveekanalisse ratsioonil peavad olema peal puhastusluugid, see tähendab seda, et õige kanalisatsiooni opereerimine näeb ette, et kolme kuni viieni pestakse läbi, et vältida ummistusi nii-öelda ebameeldivusi kodudes. Nüüd kui need tänavad oleksid planeeritud selliselt, et seal oleks vastavad ja vajalikud võlad tehnovõrkudele ette nähtud, siis loomulikult saaksin, et kanalisatsioonikaevuluugid tühjalt välja viia. Aga kuna need torustikud on ka nii-öelda linnainseneriteenistuste poolt ette nähtud keset teed kuskil tee alla, paraku kahjuks pikaajalise sellise planeerimise tulemus on need kanalisatsioonitorustikud valdavalt seal all. Nüüd teine asi on veetorudega veetorudel, vanasti ei olnud ka neid tehnikaid, tehnoloogiaid vene ajal, nüüd tegelikult kaotatakse need veekaevud ära ja maa peale, kui sellisele jäävad ainult Kapped. Ehk tegelikult üks väike, selline 15 sentimeetrise läbimõõduga pisikene luugikene 10 kuni 15 sentimeetrit on ka tegelikult soojatorustik, aga et täna enam ei ole neid suuri torusid, mis siis lähevad mööda külasid ja kus on need soojatorustikke numbreid, pannakse eelisoleeritud torustike nüüd kindlasti rääkima, et näiteks need inimesed, kes Eestis ringi sõidavad, et kõige hullemad kaevud omast Pärnus ja Pärnus on see häda, et Pärnu asub ju selles piirkonnas, mis on nii nagu rannaski püsiliin, et tegelikult need kaevud vajuvad suurte koormuste löökidele üsna tihti ära. Ja, ja teised linnad on natukene paremas seisus. Aga ütleme niimoodi, et on võimalik seda vähendada, aga need, need jamad nagu on täna selles mõttes, et miks kaevud tee peal on siis ikkagi selle pikaaegse sellise planeerimise tegevuse tulemus. Nüüd teine tegur kindlasti veel on see, et miks kaevud on nii-öelda mõnikord lohkus, aukus, miks nad pole teiega paralleelselt ka nendel tänavatel, kus on asfalti pannakse, siis siin viskaks mõned kivid ka asfalteerijatega. Mõned ka saad nende kiviaeda. Kindlasti peab asfalteerijaid ka natukene sarjama. Jeff. Et noh, seal on see, see mure tegelikult, et kui, nagu meil Tartus on kokkulepe siin paremat ettevõtetega, et kui nad lähevad uut teed aktsepteerima alati vaatavad ka need kaevud pealt läbi ja üldiselt panevad suhteliselt hästi nagu need kaevude kaevuluugid uutel tänavatel tagasi mõni niuke sandifirma, tema nagu seda ei vaata ja tegelikult on tulev selline asfalteerimistöödega võetakse, võidakse nagu kaevu päis otsast ära lõhkuda. Ja noh, tulemus ongi see, et uus asfalteeritud tänav üsna ruttu võib ära ära ja nii-öelda vajuda see kaevu kaasühelt poolt, aga teiselt poolt ka see, et ka uuel asfaldil ei ole kaev, tasapinnalised, see noh, seal tuleb nagu asfalteerida poole natukene vaadata seda. Võimas vastus oli enam kui täiuslik. Oleme äärmiselt tänulikud ja ilusat hommiku jätku, aitäh.