Ilusat keskhommikut tere päevast kõigile meie andunud ja mitte nii väga andunud kuulajatele. Rahva teenrid taas eetris kell on saanud 11 ja viis minutit ja täna siis vikerraadio stuudios. Kolmikajakirjanikest Ainar Ruussaar. Baltic News Service, Margus Mets Pärnu Postimehes ja mina, Aarne Rannamäe rahvusringhäälingust. Ja täna on 23. august, see päev on jaagu, öeldakse tempel mällu igaveseks, me teame, mis päev see on. Aga enne, kui me tuleme oma saates tõsisemalt teemade juurde teemadele, head kolleegid, ettepaneku et meie jutt oleks igati läbipaistev, et meid ei saa kodustada ühes teises või kolmandas paneme siia vikerraadio ovaalse laua peale avalikult oma oma maailmavaate. Ühtlasi teatame ka oma pangakonto seisu, kuidas teile sobiks? Noh, mulle meeldiks isegi see, kui kõik minu ostu-müügitehingud oleks kuskilt internetis kõigile kättesaadavad, et see siis häbeneda. Nii et mida sa kaardiga maksad, sulas, maksavad need, need jäävad ikkagi hämaraks, soneerijaksid hämaraks, et sibul oleks ikka võimalus kõvasti petta veel niimoodi, aga, aga tegelikult kahtlust võiks ju äratada ikkagi ka see sularaha hulk, mida sa tead järjepidevusega välja võtaksid, et ütleme, kirjanikuna oleks ju päris huvitav vaadata, kui tihti Margus Mets, millises koguses sularaha välja võtta. Kasiinosse lähed, loomulikult maksad sulas, aga kui sa lähed toidupoodi, siis sa maksad kaardiga. Kogu elu on nagu pea peab olema nagu kompuuter, eks ole, et, et sa, et sa mõtled välja kogu aeg, et ei paistaks lihtsalt sissetulekut või sa muidugi südaöösel väga palju sularaha kogu aeg-ajalt välja võtnud, eks ta ikka halba varjundit, aga muidugi haigused inimese küljes olla, et, et ta tahab järgmisse hommikusse minna sularahapakiga taskus näiteks või magama minna sularaha padja all. No nii või teisiti peaminister Ansipile ei olnud. Olümpia rõõmsas Pekingis. Oli hetk aega, mõtles välja niisuguse asja, et riigiteenistujad ja poliitikud võiksid siis oma oma kontoseisu teha läbipaistvaks, et et ei oleks mingisugust mingisugust jama, et, et nii-öelda korruptsiooni vähendada ja et kuna majanduslike huvide deklaratsiooni, mida teatud ametipositsioonidel olevad inimesed täidavad meie riigis siis kuna need ei peegelda nii-öelda asjade tõelist seisus, võiks nii-öelda pangakontode kallale minna. Kuidas see ettepanek tundub teile? Mulle tundub, et see on tegelikult mõtte apsuga tegemist, aga ma ise mõtlesin seda, et see oleks põnev lugemismaterjal, et teatud ajaleht õhtuleht näiteks võiks ju iga päev hakata avaldamas tipp-poliitikute pankrotti setode seisu õhtulehtedeks, eri küljed annaks välja ja ma arvan, et oleks inimestele küllalt näidatud ministril. Laine jänesel on näpud põhjas põhjas, et näete, konto seis ainult seal 1235. Ja, ja eks ole kuu lõpuni on veel kaheksa. Et kuidas ta küll elab, kuidas ta hakkama vaata aga vaata, mis okas homme väheneb või suureneb seis sama huvitav, kuidas ta ühe päeva suutis ilma rahata ära elada ja kui suurenes, mille arvelt, et palgani on ju veel seitse päeva, et kust see raha tuli, et väga-väga huvitav, tab loidne lugemine, ütleme ausalt, et tegelikult ega meedia selle vastu ei oleks mitte midagi, aga ma kardan, et poliitik keda isegi, eks ikka väga suurde hätta ja saaksid aru, et no teie olete lausa nii-öelda erajah, mina, mina olen avalik-õigusliku palgal ja, ja ma ei ole ka riigiteenistuja, aga, aga see on niuke. Tegelikult tekitab see Ansipi ettepanek nihukse vastuolulisi tundeid. Et ühest küljest ma olen harjunud juba nõukogude ajast, et, et nagu rahakoti sisu on ju püha, eks ole. Vähenes lausa, et sinu poliitilisi eelistusi ja sinu rahakoti sisu ei, ei küsita isegi isegi vihavaenlasele ei, ei, ei soovita seda, et ta peaks kõik nii-öelda lauale laduma. Aga aga teisest küljest loomulikult majanduslike huvide deklaratsioon on, on nii mõneski mõttes niivõrd mõttetu paber, et see tõesti ei kajasta mitte midagi. Noh ega ta nüüd nii mõttetu paber ei ole, et kui seda majanduslike huvide deklaratsiooni ikkagi ausalt täita, mida me eeldame, siis noh, inimese nii-öelda varasliku seisu ja tema lähedaste varandusliku seisu saab sealt ju teada. Aga ma olen täiesti nõus, et see Ansipi mõte või mõttepoeg on tõesti kaheti mõistetav ja, ja minu jaoks on, on eriti naljakas see, et tuletaolise väga radikaalse mõttega välja tähendab siis ilmselt seda, et peaminister ise kahtlustab riigiteenistujaid hämarates tegudes või et see on, see on isegi tegelikult solvab nende kümnete tuhandete inimeste jaoks, kes, kes riigiteenistus on. Kaheksa võib jah, tõesti ellu kutsuda sellise Pideva maniakaalse jälitamismaania, see ongi natuke maniakaalne. Jah. Ja ma arvan siiski seda, et need riigiteenistujad, kelle tõeliselt midagi nagu peita oleks, et ega need täna ka siis väga avalikult neid tehinguid oma pangakontodel ei näita, et on see siis peidetud abikaasade või veidi kaugemate sugulaste või tuttavate taha või tõesti, toimuvad tehingud vaid sularahas ja mingite fiktiivsete firmad kaudu. Et ma kardan seda, et noh, mõte iseenesest on ju hea, et oleks läbipaistvus ja, ja kõik nii edasi. Aga ma arvan, nende kontod, et me küll midagi põnevat tegelikult ei leia, seda enam, et üldiselt need pangakontod on tegelikult väga tiheda järelevalve all pankade poolt ja ka kogu selle rahapesuvastase süsteemi poolt, kes omakorda pankadelt nõuavad neid, mis tähendab, et pangad ju tegelikult pangad ju tegelikult näevad iga inimese nii-öelda majanduslikku tegevust oma kontol tema isegi tema liikumist ja maakonnast maakonda ja mis kellaajal ta magama läinud ja sularaha välja sealjuures nad on täiesti avalikult olete teatanud siis mitte mitte ajalehe vahendusel, vaid sellele inimesele, et nad jälgivad rahade liikumist ja kust seda näiteks pangakaarti kasutatakse. Kui mina võtsin mõned aastad tagasi eluaseme laenu, siis pank ütles, muidugi, võtke, teil ei ole mingit probleemi, pole kasiinos käinud. Vabandage, härrad, aga, aga mis, mis järeldusi teete, ütlesid, et kõik on õige, et te võite meie peale pahandada, aga siis siis näete oma eluaseme laenu nagu, nagu kõrvu. Kui te näiteks hakkate sagedasti kasiino vahet käima. Mina nüüd ajakirjanikele tahtsin küll küsida maksu- ja tolliameti kaitsepolitsei, keskkriminaalpolitsei majanduspolitseijuhtide käest, et et kas nad tunnevad, et peaminister ei usalda nende juhitavad ametkondi, sest just need ametid peaksid tegelema nende hämarate tehingutega, et ega ega ma olen Margusega täiesti nõus, et ega see, kui mõne ta tabloidlehe vahel hakkab laupäeval isana ilmuma riigiteenistujate pangakonto väljavõte ei aita siis hämaraid tehinguid, et ära hoida. Et selleks meie maksumaksjana peame üleval mitut suurt ja võimast struktuuri, mida, mis peavadki neid ära hämaraid tehinguid jälgima, et kas siis peaminister Andrus Ansip ei usalda maksu- ja tolliametit, kaitsepolitseiametit ja politseid? Jah, ja kusjuures nendele sinu poolt nimetatud organismidele on ju alati organitele. Organismidel on kättesaadavad need, need arvud, kui nad tahavad ja kui on põhjust seda teada saada. Samasse kujutage ette, et sa oled väikene riigiametnik ja tõepoolest kõik loevad internetist, et sul on enne palgapäeva 100 krooni arvel, see on häbi, eks ole. Nojah ja, ja ega siis veel räägitakse küll riigiametnikest, ülisuurtest, palkadest ja ja üha üha paranevad paranevast elu järjest, aga, aga ikka tuleb ette raskeid hetki ja, ja siis kogu kogu maailm teab, et saadaks igavene äpu, kellel, kellel raha ei ole. Tänk tähendab tegelikult seesama, seesama Reformierakonnast nagu lähtuv loogika, et kui inimene on riigiametis, siis ta on iseenesest nagu, nagu mingi hämar tegelen. Ma viitan siin Kristiina Ojulandi umbes kuu aja tagusele. Ütlusele, kus ta seadis nagu nagu riigiametnike tegevuse kahtluse alla, et ega siis riik ilma ametnik, et ta ei toimi ja siis olla riigiteenistuja ei ole häbiasi, et need inimesed teevad samamoodi oma tööd, et me võime rääkida, kas need on palju või vähe. Me võime rääkida sellest, et e-riik on arenenud 10 aasta jooksul, et võib-olla tõesti neid ametnikke on natuke natuke liiga palju, kui me räägime teenustest, mis on kolinud internetti. Aga rääkida sellest või seada kahtluse alla ühte ühte ametit, mis on riigiamet, mis on alati olnud riikide algusest peale ja ja mis on tegelikult väga vajalik jahutus, no mis moodustab tegelikult riigi selgroo. Nonii, see ongi nii mõneski ongi. Õnneks peaministri ettepanek oli niisugune, kuulub sarja intellektuaalselt huvitavad, et nagu mõttemõtet ta ärgitab vahetama, mida meiegi siin praegu juhuslikult tegime ja Reformierakonna kontorist on tulnud veel teisigi huvitavaid ettepanekuid, mida me võib-olla selle saate jooksul ka ära mainima ja natukene ka nende üle arutleme. Aga lõppude lõpuks homme lõppevad olümpiamängud. Ja Eestil on läinud paganama hästi. Ja jätkame võib-olla natuke rohkem sel teemal, sest et suveolümpiamängudelt kulda võita ja, ja muid medaleid saada ei ole sugugi mitte nii väga tavaline asi, mis, mis peaks nii-öelda minema kõrvust mööda nagu mingisugune väikene tuulepuhang. On küll hästi läinud, jah. Ma mäletan, enne olümpiat vist oli, et väga hästi on kolm medalit. Suurepärane on suurepärane, kolme medalite nine, kolmedalitan ime väga. Kui me räägime Mart Siimanni klassifikatsiooni, tahtis kolm medalite nime, kaks on super hästi ja, ja üks on noh, ikka väga hästi. Ja kui ei ole siis passiiv on vist ameti maha panna mingisuguses mingisuguses väljaandes, igal juhul ma lugesin ühte tema intervjuud, kus ta ütles, et siis ta kaalub nii-öelda taandumist. Nii et super hästi tähendab Eesti spordiga on kõik hästi tegelikult ega siis medalid ei näita kõike ja niisamavõrra, kui, kui kontori kuld paneb südame ikka meie sõudjate saavutused põksuma. Ja, ja loomulikult, kui me eile vaatasime lõppenud kümnevõistlust, siis nende kahe poisi tulemused teha olümpiamängudel isiklik rekord ja mõlemad mitte küll väga palju, aga, aga siiski parandada isiklikku rekordit, see on super tulemus ja, ja see, see süstib kõikide meie hinge kindlasti palju optimismi. Kui Eesti kümnevõistluse minevikku vaadata, siis on juba tunnustus see, et nad lõpetasid kümnevõistluse, sest on ju lisaks Erki noolele on meil väga palju mehi olnud, kes lähevad justkui suurte ootustega võistlusele, aga ei suuda seda kümmet ala läbi teha, vaid katkevad kuskil seal pärast seitsmendat, et ala et nüüd ma arvan, noortemeistrile tuleb igal juhul väga suur tunnustus öelda, nii et vähemalt oli näha, et nad andsid endast kõik. Jah need samad sportlased on andnud, kui me räägime natukene nii-öelda spordikõrvast juttu, siis needsamad sportlased on need, kes medalit võitnud, on andnud rohkesti intervjuusid ja ja tore on see, et, et nad on tõesti püüdnud teha kõik, et avalikkusega suhelda ja nad ei ole keeldunud intervjuudest. Jaa jaa, tõeliselt hea meel on, on kuulata kõiki kolme, eks on medaleid saanud, et kui sa nende juttu kuulad, siis tegu ei ole niisuguse noh ütleme, pehmelt öeldes ainult spordile pühendunud inimesega. Jah vaid tegu on väga aktiivsete sotsiaalsete olenditega, kes kelle, kelle juttu mõnus kuulata, kes kes näevad elu natukene laiemalt kui see, kui see paistab ainult sõudekanalist või siis kettaheiteringist ja ja minu jaoks nagu eriti nagu, nagu siin on öeldud, et ei tohi niimoodi öelda, aga kirss tordi peal oli oli, oli Raul Rebase ehk siis Gerd Kanteri tiimipealiku ütlemine, et kui rebase käest küsiti, et millele nagu järgmistel aastatel erilist tähelepanu pöörata, siis siis ütles Rebane niimoodi, et me püüame olla rohkem sotsiaalsemad. Ehk siis kettaheite olümpiavõitja nii-öelda sotsiaalne roll ja tema, tema eeskuju noortele ja, ja ühesõnaga kogu kogu see temaatika, mis, mis on seotud ka rahvatervisega ja nii edasi ja nii edasi olla olla just selle selles mõttes nagu, nagu teed näitavad, et mitte lihtsalt 75 pluss virutama selle kettaga 75 meetrit ja meie elutöö on tehtud, eks ole, lisaks olümpiavõidule. Nii et see on, vot, see on minu jaoks nagu, nagu eriti sümpaatne, aga see ongi väga oluline, et sportlased, näitlejad, ajakirjanikud, need inimesed, kes väljaspool poliitikat on ennast teadlikult pannud avaliku tähelepanu alla, peavadki olema rohkem sotsiaal, varasemad kui, kui, kui teised, et see, et sportlastel on missioon lisaks lisaks meetritele sentimeetritele ja sekunditele viia, viia, viia spordielu edasi, rõhutada eestlust, Eesti riiklust, et see käib selle, selle medali või, või selle saavutusega kaasas, see on paratamatu osa sellest, seega see keegi kaasas ja tegelikult kõik sportlased peaksid endale teadvustama, et nende otsene kohustus, et see, see ei ole niisama, et mina võitsin või mina viskasin nii palju, mina tõmbasin nii palju sekundeid, eks ole. Vaid et see ongi selline selline noh tegelikult ju kirjutamata kohustus, kirjutamata seadus, et, et need inimesed, nad ongi eeskujud ja nad peavad seda tegema ja sellesse kuulub nende ülesannete hulka. Tegelikult muidugi näitab see tiimi tugevust ka, et egaa sportlasel üksi lisaks oma meetrite ja treeningute kõrvalt nii-öelda ju ei olegi nii kerge sellise sotsiaalse mõõtmega tegeleda. Aga kantsleriga on väga tugev tiim. Ja enne nüüd olümpia ajal oli Eesti Televisioonis ka minu arust väga hea päike dokumentaalfilmi sellest, kuidas tegelikult Kantri leiti aastaid tagasi meistrit tema tulemust ja kuidas eesmärgid püstitati, ütleme kogu see tee tegelikult on noh, väga-väga-väga õpetlik ja kui nad suudaksid seda nii-öelda noortele süstida, et ka täna kuskil oma karjamaal ketaste heitev poiskist, kelle tulemus võib olla 42 meetrit tegelikult füüsiliste eelduste ja hea meeskonnatöö juures on võimalik maailma tippu jõuda. Nii et minu meelest kantslerit on õppida õppida küll? Jah, no loodetavasti neid sportlasi ja neid spordialasid, kes on nüüd edu saavutanud, ei hakka kummitama ka mingisugused nii-öelda finantsprobleemid ja majandushädad, et et tee on nagu lahti tehtud ja, ja tegelikult sõudjate DNA ammu lahti, sest et Jüri Jaanson on juba juba legendaarne mees oma oma kahe hõbedaga ja Eesti sõudmine on alati olnud tegelikult ju väga, väga kõrgel tasemel, aga, aga siin kui meie saate algusest alates Margus puurinud oma oma isiklikku lehte. Nojah, seal ei ole mitte lahti sõudjate sõudjate tee läheb kinni. Kui Pärnu Postimees. Tegelikult paradoks ongi selles, et enne olümpiat dieeti Jüri Johansonile ja Tõnu Hendriksonile väga palju ütlemata, sest et kardeti seda, et pärast seda mehed viskavad lihtsalt aerud aerunurka. Ja pärast olümpiat mängitakse nende, kes ka sellist mängu, et noh, et meil on nagu kaks uudist, üks on halb ja teine hea, et kumba te esimesena kuulda tahate. Et hea on see, et te saate 1,1 miljonit krooni Eesti riigilt. Aga halb uudis on see, et alates 14.-st oktoobrist peatada oma aerud ja, ja paadid Pärnu sõudeklubist ära viima, sest seda kruvida lihtsalt enam ei ole. Treeninguvõimalust Ta ei ole. Ja see ei ole sugugi mitte liialdatud. Eesti riik ja Pärnu linn teadsid seda enne olümpiat ja seda meestele ütlema ei hakatud. Tuleb ausalt öelda, et oma kuus olümpiat, kus Jüri Jaanson oli, treenis kõik selle aja askeetlikes lausa Spartalikes tingimustes kui ta Pärnus oli, aeg-ajalt on natukene näidatud televisioonis neid tingimusi, milles, millest selline suur maailma nimi oma kiis tööd on teinud. Ja nüüd selgus see, et see maa Klubi ei kuulunud justkui vahepeal mitte kellelegi. Aga nüüd läbi ühe kohtuvaidluse sai selle endale tagasi kunagine dünamo, spordiklubi õigusjärglane, kes isegi ei teadnud, et tal selline maatükk seal on. 14. oktoobrist tema saab selle maatüki endale ja põhimõtteliselt panevadki Pärnu sõudjad oma pillid kotti. Nii et siiamaani on Pärnu linn nii-öelda pool olematut või illegaalset sõudeklubi toetanud kahe miljoni krooniga aastas. Ma julgen küll öelda seda, et Eesti riik kui need säravad riigijuhid, kes pärast Jaansoni Andreksoni hõbemedalit suuri sõnu tegid ja neid lausa üliinimesteks ja Eesti riigi suurteks abimeesteks rahvusvahelisel areenil nimetasid, tegelikult ei ole teinud mitte midagi. Ja noh, kui ütleme, kultuuriminister Laine Jänese küünilisus jõudis isegi selleni, seal on nii, et kui me küsisime tema käest, et aga, et eelmine kultuuriminister Raivo Palmaru teadis sellest probleemist ja alla kirjutanud isegi ühe paberi et riik, kus Pärnu linnaga peaks tegema uue sõudeklubi, kuna see maa läheb praegusest sõudeklubilt ära ja need ei ole kaasaegsed tingimused siis lainemeister ütleb nüüd rahulikult, et eelmise ministri allkirjastatud paberit ei kohusta mitte millekski. Aga vaata, ma täpsustan, Margus, et, et kui täna tuleb Jüri Jaanson koju, oli vist täna ja ta võtab, ütleme, lennukis juhtumisi Eesti lehe, milleks on siis seesama Pärnu Postimees lennukis teda küll ilmselt ei ole, aga, aga võtab selle lehe lahti ja loeb seda artiklit, siis ta võib saada šoki ja tal ei ole enam, tähendab ta seda probleemi nagu varem ei teadnud? No ütleme, et kõik need aastad on olnud kogu Eesti vabariigi aeg, mis peale taasiseseisvumist oli, oli tegelikult paasi kasutati tasuta, see oli nagu eikellegimaa. Ja ma arvan, et Jaanson ei ole väga süvenenud sellesse, sest tal olid mingisugused treeninguvõimalused olid olemas ja tema ega tema ei nurisenud väga selle üle, et ta nii karmid treeningutingimused on. Aga ma arvan see fakt iseenesest, et et seda sõudeklubi ära võetakse, seda ta tõesti ei osanud mitte aimata, et see saab avalikuks just nüüd, kui ta olümpialt hõbedamedalile mehena tuleb. Nojah, aga, ja ma ütleksin niimoodi nagu minister jänese küüniliselt, et Jaanson on oma töö teinud, ta on juba vana mees, tal on kuld ja kard kõik olemas ja Indrek pead ka vaheaastani, et mis seda Pärnu sõudebaas ikka vaja. Noh, ütleme niimoodi testi Rein Kilk ning kuuleb Eesti valitsusliikmed, teletuli tegelikult Jaanson, Endrekson oli hõbemedal halva üllatusena, sest enne olümpiat oli kuluaarides juttu sellest, et ega nad väga ei uskunud sellesse. Ja eks nad lootsid seda, et Pärnu sõudeklubi küsimus laheneb lihtsalt tänu sellele ära. Jaanson saavut võib-olla ei saa finaali, Henrik sonist rääkimata ja noh, ega nad Londonisse kindlasti ei lähe, aga jube jama, hõbemedal, mehed jälle poodiumilt, jälle need vanad asjad tulid kõik nagu päevakorda. Et kantslerit nad uskusid, aga Jaansonit alati uurikalt ei uskunud ja kettaheiteringi jõuab Eesti riiki valada küll ja minu mõtted just jõudsid selleni, et äkki peaks nüüd hakkama uurima, et, et ilmselt ei ole lähiaastatel see mitte ainus spordirajatis, mis on kinnisvaraarendajatele võib-olla jalgu jäänud ja, ja teistpidi tasuks nüüd uurida seda, et kas kus, kus on siis nagu need lahendused. Ma küll kujutan ette, et Pärnus on, on kümneid ja kümneid Noori noori mehi ja poisse, kes, kes vaimustuvad sõudmisest ja kes tahaksid hakata tegelema sõudespordiga. Käisin suvel Narvas, vaatasin, seal on pilt. Vaata veel drastilisem tegelikult sest vennad treenivad hästi kasinates tingimustest mööda nii-öelda Euroopa Liidu piirijõge, kus ühel pool on siis Venemaa ja teisel pool Eesti suured piirivalvekaatrid tekitavad selliseid laineid, et onlines, aga nemad ka ei nurisenud. Kolmas sõudesõudebaas vist on Tartus. Nii palju, kui me teame, et aga, aga põhipõhi on tulnud ikkagi Pärnust ja Narvast ja kummaski ei ole mitte korraliku suude plaasi. Siin enne saadet just rääkisin just et samal ajal riiki pannud meie suuretele taevakotkastele defandisse ehitanud koos omavalitsuse rahadega mälu järgi 70 miljonit krooni, ma arvan küll, ütleme, ühtlane. Ja kotkaid ei ole nagu mitte kuskil ja kotkad alles on munades ja et ega, ega see ei ole halb, et ehmandile ehitati kaasaegne ette torne. Halb on nagu see, kui keegi püüab Pärnu jõevett nagu vastu, vastupidi, voolama panna ja ja, ja, ja lihtsalt linnavillasid näiteks nii et üks, et üks ala, mis on olnud. Et ütleme jah, kümmekond 15 15 aastat edukas ala ja pidevalt Eestile igalt poolt medalit toonud, et sellesse halasse ei ole investeeritud riigi poolt üldse ei Narva ega ka Pärnusse ja me ei tea ju seda, et millised suured spordirajatised peale olümpiat veel nii-öelda kuskile kerkima hakkavad, et noh, mina ütleks, et see on täiesti ebaõiglane, kui sa mõtled seda, et tõstesse defandy mägi, no väga hea, et on, hakkas ta, kasutegur on olnud nii suur, meil on suur maailmatasemel jalgpalliväljak, meil on korralikud tennisehallid, meil on ka väga kate jäähallid, meil on vägaks korraliku kattega spordiväljakute, kõik on tegelikult olemas sisehallid. Et ma arvan, seda Eestisse jõudmine on kõige kehvemates treeningtingimustega spordiala Eestis üldse. Maailmataseme jalgpalliväljak oli sinu poolt väikene liialdus, see on maailmatasemel jalgpalli väljaku harjutusväljaku harjutusväljak. Sellel tasemel ma arvan, no okei, aga ma olen, headust mõõdetakse ikkagi sinna mahtuvate inimeste pealtvaate, aga ma olen täiesti kindel selles, et kui panna Pärnu sõudeklubi oma tingimustega nende kõrvale, mis olid teistel meestel nii-öelda kasutada ja nende koduklubid, kõik, kes olümpial olid, mitte ainult finaali ei jõudnud. Et siis Jaanson, Ericssoni oma on raudselt kõik, ega sinna, kõige kõige kehvemini karmides tingimustes treenimine võib olla toobki kõige paremaid tulemusi, võib-olla võib-olla Eesti riik ongi, ongi teadlikult pannud mehed karmi, kõige karmimates tingimustes. Et nad siia sadad järgmisele olümpiale. Me kahe paadi ühe aeruga näiteks. Vot siis ma siis ma ütleks ka niimoodi, et ega Laine Jänese tuleks mõelda ka selle üle, et Eesti kultuuri tipp teosed on ka sündinud kõige karmimatel tagakiusamisaastatel. Nii et tegelikult peaks ta kärpima sellest järgmise aasta eelarvest veel kultuuriridu kõvasti kõvasti maha, sest et mida kasinamate raskuda tingimused, seda paremat kultuuri tehakse ilmselt küll ja ilmselt oleks ka, tuleks ka mõelda siis väga tõsiselt mõnede kultuurivaldkondade keelustamisele, sest et surematud ja suuremad kultuuriteosed on, on levinud just nimelt Sammistati kaudu ja kirjutatud sahtlisse ja saanud siis maailmakuulsate, eks aastakümnete järel, kui tsensuur on kadunud uus eelarve ja et kaheksaprotsendiliselt, mis on meie kultuuriasutusi tabanud, need ju kindlustavadki selle, et raamatukogust iga välja võetud raamat muutub palju suuremaks sündmuseks, sest et raamatukogu on kinni ja ja lihtsalt, kui sul õnnestub raamat kätte saada, siis on ikka väga hästi ja ja mida vähem kontserte, seda suurem sündmus on iga see kontsert, mis toimub, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi, nii et ei ole häda midagi. Nädal oli meil jällegi nagu sel aastal kombeks, niisugune minevikku vaatav täna on siis nagu öeldud, 23. augusti Hirvepargis järjekordne kõnekoosolek, aga aga siin oli ka üks tõeline suur mammutkontsert, mida nimetatakse ka öölaulupeoks, sest lauldi öösel ja, ja laulupidu sellepärast, et lauldi laulukaare all. Rahvas oli koos presidendiga. 20. augusti klubi oli omaette ja ja, ja Edgaripäevaks Edgari päevale nime andnud persoon oli, oli ka omaette, nii et olin nagu nagu mitu pidu. Nii nagu Eesti rahvale ikka kombeks, et ta ikka oli pidu, Aarne oli või? Noh, nii palju kui, kui kui minu tuttavate emotsioonidest aru saada, siis oli ikka ikkagi nagu oli üks suur pidu. Et mõned inimesed lihtsalt ei läinud peole lihtsalt vist 20. augusti seltskond ei kuulu sinu tutvusringkonda, täpselt nagu ka Tallinna linnapeateema sellest järelduse, et president oli ikkagi rahvaga ja teised olidki omaette. Vähemalt nii on, nii on sellest ajakirjandus kirjutanud, aga ma küsin teilt, et kas, kui need reklaamid hakkasid ajakirjanduses ilmuma, et kas te uskusite seda, et kokku tuleb 70 kuni 80000 inimest, mitte elu seeski, mitte elu seeski, just mitteelu seeski ja, ja noh, ei uskunud mina kuni hetkeni, mil ma, mil ma seda sündmust jälgisin, et et mitte ainult rahvaarvu poolest, vaid, vaid vaid kogu see emotsionaalne pool on niivõrd kõrge on niivõrd üksmeelne. Ajal, mil räägitakse ainult hädast, viletsusest, sõdadest, kurjadest, naabritest ja nii edasi. Et, et minu jaoks oli see emotsionaalselt väga suur hetk ja ja kui nüüd mõelda, et kahe viimase aasta jooksul on olnud Eestis kaks korda sellist rahva ühtekuuluvustunde võimsat väljendust, siis, siis võib ikka uhke olla oma rahval. Okei, mina ütleks isegi niimoodi, et läbi selle ürituse selgus, et, et ka meie, ajakirjanikud, poliitikutest rääkimata, et me ei tunne lõpuni ikkagi oma oma rahvast. Et nii palju kui mina inimestega rääkinud, siis kõik ütlevad täpselt samad sõnad, see on võimatu, et nii palju inimesi kokku tuli, et seda ei oleks ealeski osanud arvata. Prognoosite võib-olla et noh, et kui 10000 inimest tuleb, on 15000 inimest. Aga see oli, see oli väga meeldiv üllatus. Jah, ta oli ju eraalgatusel nii-öelda kokku pandud pidu väga jõuline, väga niisugune ühte liita väga tugevate artistidega, aga noh, kõhklus jäi ju alati, et hea küll tuleme ja mäletame ja mälestame, aga, aga see, mis see, mis toimus 88 kuni 91 tegelikult on kordumatu, et seda, seda meeleolu ei saavuta enam mitte kunagi, sellepärast et noh, aeg on edasi läinud, rahval ei ole peol sellist surutist. Me elame hoopis teises maailmas, teises Eestis meie majandust, tingimused, meie poliitiline, meie meie demokraatia edasi arenenud ja, ja kõik, et, et noh, mis sest enam mäletada ja meenutada. Kuid selgus, et 70 kuni 100000 inimest arvasid teistmoodi ja, ja see, see on tõesti, see on tõesti asi, mida, mille üle tasub, tasub uhke olla. Tegelikult see 70 kuni 100000, see arv on ikkagi kordades suurem, sellepärast et paljud inimesed, kellel ei olnud võimalust Füüsiliselt minna lauluväljakule jälgisid seda, seda otseülekandes Eesti televisioonist. Jaa, jaa. Ja ma küll ei tea, millised on need vaatajanumbrid, aga, aga ma ei ole ka vaadanud. Ma kujutan ette, et see 70 kuni 100000 tuleb ikka kordadesse tõsta, sest ega siis emotsioonid kodudes ei olnud telerite ees mitte mitte väiksemad. Noh, ma arvan seda lauluväljakul võib öelda, et inimesel ehk sama palju kui oli tipphetkel, 88. aastal, kuigi selle kohta on ka aru väga, väga erinevad, 88 taastaga kohta räägiti veerand miljonist ja muudes sellistes. Need summad olid kindlalt ülepaisutatud, et me tahtsin uskuda, et see, et see nii on, aga kui pärast reaalselt arutati, et kui palju üldse lauluväljakule inimesi mahub, kas siis peale siis siis ei olnud võimalik, räägite kuskil 100-st 1000-st inimesest, mis reaalselt lauluväljakule mahub? Ma arvan millegipärast seda, et teleriekraanidel jälgis seda rohkem. Mina võin öelda, et ka mina jälgisin ka teleriekraanilt ja öösel oli seda suhteliselt raske muidugi jälgedest, uni ja kas ka tasapisi ikkagi peale tulema, mis ilmselt väljakul ise olles peale tulnud ei oleks. Aga üritus oli hea ja teleri vahendusel. Võib-olla oli ta, võib-olla oli ta veidi selline monotoonne et, et Tallinna kui liiga pikk, ta oli hea, aga lõpuks ta väsitas ära. Et ma ei tea, kas teie olite platsil teleri ees? Jah, võib-olla me läheme nüüd nii-öelda nüanssidesse ja, ja noh, alati võib ju võib ju kritiseerida, või noh, üksesin teleka ees, teine asi on kohapeal ja üks või teine nüanss oleks ilmselt igaüks meist natuke teistmoodi teinud, aga aga kokkuvõttes see nagu ei puutu üldse asjasse. Et see üldine tunne ja meeleolu, mis, mis seda inimest. No nii. Aga ilmselt ilmselt oli ka täiesti jumalik kokkulangevus, et, et, et see oli kuldmedali, see oli olümpiavõidu aeg, õhtu, jope noh, Gruusia sündmused, mis tegelikult on minu jaoks hästi hästi. Hämmastav, et see puudutab nii tugevasti eestlasi. Ka mind pani hämmastama, et see, mis toimus Gruusias, puudutab eestlasi nii, nii tugevasti, nii emotsionaalselt võimsam ja, ja, ja kõik, kogu see noh, nii-öelda Venemaa küüniline poliitika ja, ja esimest korda viimastel aastatel, kus võis ka tegelikult näha mingisuguseid märke sellest, et et lääneriikide hulgas on mingisugune mingisugune kokkulepe, võimalik, mingisugune ühtsus, võimalik noh Saksamaa liidukantsleri nii-öelda murdumine oli, oli mingisugune täiesti uskumatu märk. Et kõik need sündmused tegelikult ilmselt aitasid sellele märkamisaja öökontserdile ka siiski väga palju kaasno, igal juhul. Need on inimesed, kes öösel ikkagi sinna telerite tulid, et ega nemad ei tulnud vaatama nagu head kontserti kindlasti teleri ette tulitatulid vaatama tegelikult sündmust kui sellist ja see, mis nad telerit diviis oli hoopis midagi muud kui muusikat ja lihtsalt ega siis ainult mälestus ei, ei toida nii-öelda või ainult mälestus ei liida, eks ikka seesama, mida sa aina nimetasid. See ühine nimetaja ohutunne, mis, mis natukene ärkas nendel nendel nädalatel nendel päevadel, eks ole, vahetult enne seda mitte ainult ohutunne, ma ütleksin, et ühelt poolt ohutunne, aga teiselt poolt ka see tugevuse tunne, et noh, meie oleme riik, kes suudab aidata, meie oleme riik, kes suudab tõepoolest utsitada Saksamaad, Prantsusmaad. Me oleme riik, avaldused on sama võimsad kui Condoleezza Rice'i avaldused, kes on siis Ameerika Ühendriikide välisminister ja ühelt poolt ohutunne, aga teiselt poolt ka see jõu või tugevuse tunne. Liitsid tegelikult jah, aga samas ka taas äratundmine ja arusaamisele jõudmine, et et niisugune vahepeal kadunud ohutunne ja, ja me oleme, me oleme nüüd vabad ja me oleme igasugustes liitudes, mis meid kaitsevad ja ja meil läheb ikka jube hästi igas mõttes. Kõigepealt, majanduslikult ja üldse üldse üldse meil läheb nii nii hästi, et noh, et ei olegi mõtet enam muretseda. Nüüd, kus on, on, on niisugune kerge majandussurutis, eks ole, tegelikult on ju kerge praegu ja, ja Gruusia sündmused, mis jällegi tuletasid meelde, et need ohud tegelikult pole mitte kuhugi kadunud, kuigi me võime siin rääkida gruusia okei, ei ole Euroopa liidu NATO liige ja ja võib-olla ei saa ka lähitulevikus nende organisatsiooni liikmeks ja meie juba oleme ja oleme mitu aastat juba. Aga, aga ikkagi see, see nii-öelda see ohutunne, mis, mis kippus nagu, nagu ära ununema, see liidab meid ja see on väga tore, et, et olemas on. Meie meiesugusel väiksel rahval peab olema ilmselt kogu aeg mingisugune väikene mehike taskus, kes ütleb, et ole ettevaatlik eestlane. Ja kogu selle taustal siis nende, selle öölaulupeole, nende nende tähistamist, niukene. Tõrv, või ma ei tea, kuidas seda nimetama, kui üks inimene ütleb, et ei, ma ei lähe sinna, et pole mul laine tulijaid polnud enam seda feelingut ja üleüldse, et jube kallis ütle välja, kes üks inimene või no kõik, kõik, kõik teavad, et kes see oli. Ja noh, see, see kõik mõjus kuidagi, ma ütleksin, inimesed, kes käivad kohal ja kes tõesti seal taas kaasa laulsid ja mõjub ilmselt solvavalt, on kõige-kõige leerimisena mina. Mina pean tunnistama, et ma olen nüüd mitu päeva juurelnud selle üle, miks Tallinna linnapea Edgar Savisaar kes on siis Keskerakonnast üldse sellise intervjuu andis, et miks ta üldse rääkis sellest, et kõige lihtsam oleks tal olnud ju seda mitte kommenteerida. Ükskõik kas ta oli solvunud, et kogu sündmus ei olnud rajatud tema ümber või või mida iganes, et Ta ei saanud ju valijaid juurde, sest venelased tema sõnumit kuulnud. Ja, ja ilmselt paljud tema usklikud valijad eestlaste hulgast tundsid kuidagi ennast puudutatuna või ei, ma arvan, et ma ei, ma ei tea, miks ta seda üldse ei. Ta kinnistas sellega jälle oma valijaid, see, et ta seal ei olnud ja see ta selgitas, et, et see pole üldse mingi üritus võrreldes aastate taguse üritusega ja Ta sega kinnid, kinnistas endale uuesti valijaid ja võib-olla võitis ka mõned juurde, et kuramuse fašistide pidu seal nagu nad ju paljud niimoodi mõtlevad ja vaadake, mis seal toimus, eks ole, gruusia sündmuste ajal venekeelse publiku hulgas nii et, et kindlasti kindlasti ta võitis endale ka mõned mõned valijaid juurde nende avaldustega. Ei noh, kindlasti ma arvan seda, et sellel üritusel ei olnud väga palju tema valijaid, sest et Eestis on ju valimisjärgne elanikkond on palju, palju suurem ja kui me ütleme, et noh, ma arvan siiski, et seal oli kuskil 80000 inimest, siis enamik neid olid ikkagi selgelt noorem publik ja kuidagi ärksa võib-olla haritum, võib-olla kultuurilembelisemad. Et ega ta valijaid ei kaotanud sellega Malarnega Arne ka nõus. Aga nad on ju Keskerakond on ju nii-öelda tegelikult haukunud meie valitsuse ja võib-olla meie riigi ja osad ka meie rahva peale kogu viimase kuu vältel gruusia sündmuste algusest peale. Elmar olengi kurikuulus ütles, et noh, Eesti ajakirjandus on üldse väga ebaobjektiivne ja vene ajakirjandus ja televisioon on eriti objektiivne ja annab palju parema pildi kogu selles gruusia sündmustest. Ma jälgin ära vene telekanalite uudiseid gruusia sündmuste ajal ja see on, see on nii uskumatu, et sa oled väga-väga närvi, aga tähendab ma olen, ma olen täiesti selgelt närvi, sest detseemi, mida Vene kanalid näitasid, a ma ei mäleta isegi isegi nõukogude aegset Veemiat nii aidata, mina pean minema, ütlesin hilisõhtutel just Vene uudistekanalid ja kui esimesel õhtul värisesin niimoodi vihaste erutusest, siis teisel õhtul suutsin kurat, mul ei lähe, üle. Teevad ja kuidas nad seda teevad ja püüdsin analüüsida. Aga vaata, et nad on teinud neid avaldusi minu meelest selleks, et selgelt ärritada teatud osa poliitikuid, teatud osa vibra rahvast ja ajakirjandusajakirjandust ja nii edasi, nii et see on nagu tahtlik tahtlik poliitika. Aga mis selle poliitika eesmärk, mis on sellise ärritamis poliitika eesmärk? Ma saan aru, et opositsiooniline erakond peabki lakkamatult haukuma valitsuse tegevuse üle ja noh, magusaid aeg, eks ole, haukuda valitsuse tegevuse üle on just nimelt mingisuguse sõjalise konflikti ajal ükskõik, kas siis liiga jõulised avaldused või ühiskonna polariseerumine ja nii edasi, see seda võib kõige nagu mõista, aga haukuda osa rahva üle on minu jaoks nagu mõistetamatu, et mis selle, mis selle tegevuse eesmärk on, et oskate mulle sõbraks selle, eks valitsuse kukutamine ikka selle selle mõte on, aga olete, te olete tähele pannud seda, et tegelikult on hakanud haukuma ka mõned ärimehed, eriti need ärimehed, kelle business väga otseselt Venemaaga seotud minu meelest viimane täiesti kurioosne intervjuu oli intervjuu Meelis Lao, aga see oli vist ajalehes, kui ma ei eksi, oli Eesti Eesti Ekspress kus ta siis haukus sõna otseses mõttes poole lehekülje ulatuses, Ansip, kogu meie poliitika ajakirjanduse ja kõige peale vaid siis on selge, et tema Business on Venemaaga nagu seotud olnud. Tiit Vähi aukunud meedia vahendusel ja aukunud valitsused peavad, olge üldse vait, Eesti poliitikuid ja pidage natuke suu kinni ja mõelge täna kaotanud tegelikult selles mõttes nagu teatud närvi. Ja noh, kahju on see, et osa Eesti ärimeestest on muutunud väga selgelt pigem Keskerakonnameelseteks just tänu sellele, need vennad, kellel business on olnud seotud, no lause on ilmselt on neil ka Venemaal praegu vene partneritega praegu keerulisem asju ajada kui mõned aastad tagasi puht puhtemotsionaalselt, sest ilmselt ka Vene partnerid tõepoolest ütlevad, et kuulge, sõbrad, et mis teil seal toimub. Mina natuke kardan, et Eesti ühiskond, kuigi meil oli see neile öölaulupidu taas, mis näitas eesti rahva ühtsust, et mõnes mõttes hakkab ikkagi noh, nagu uus veelahe tekkima või süvenema. Ühed on need, kes on hästi vene vaenulikud ja ühed on need, kes tahaksid ollut oluliselt vene sõbralikumad, kui tänane meie poliitika on sinna paraku väga selgelt kuulub Keskerakond minu arusaamist järgi ka osa rahvaliidust ja paraku ka osa nii-öelda ärimeestest, kellel hetkel häris eriti hästi ei lähe, kes on teinud väga suuri investeeringuid, kes selgelt näevad seda, et nad ei suuda oma investeeringutega Euroopasse maailma minna. Aga Venemaa oleks nendele lähiaastateks palju olulisem ja suurem turg kui Eesti enda oma või ükskõik mis muu. Et Keskerakond võib tänu sellele saada ka lähenevatel valimistel siiski teatud kindlate rahad taha sest Rahvaliidul ja Keskerakonnale siin ennustati seda, et see on väga raske järgmiste valimiste, nii kohalike valimiste kui ka riigikogu valimiste pitšetti kokku saada, et ärimehed nende tagant ära see tegelikult ei ole nii. Osad mehed olen varem täheldanud niimoodi teatud sellist Keskerakonnalembust või vähemalt Keskerakonna Venemaa poliitikalembust siis nad oma seisukohti tegelikult muutnud ei muutunud, hästi kriitiliseks just Ansipi nii suhtes lauseda, et olgu ükskõik kes, aga mitte Ansib, et nii kaua, kui on ansid nii kaua peaminister, nii kaua temal nüüd äripartnerid Venemaa toru ei võtadele, noh, ma olen suga nõus, Margus selles mõttes, et ühiskond on tõepoolest teatavas mõttes nagu korrastumas, aga teatavas mõttes ohtlikult nagu polariseerume. Ilmselt suur osa siin elavaid venelasi kaotab lähiaastatel vähemalt trükimeedias veel mõne väljaande, kust nad lammutavad Eesti kohta käivat informatsiooni, nad on, nad on vene infoväljas aga, aga siin ma koputan küll südamele kõigile ajakirjanikele, et, et me peaksime pidevalt rääkima seda, et, et milline on praeguse tänase Venemaa poliitiline režiim, poliitiline juhtkond, aga kindlasti mitte rääkima sellest, et venelased ründasid Gruusiat, venelased tegid seda, et siin ei ole nagu rahvusega midagi pistmist. Et tegemist on ühe ühe barbaarse riigiga, mille, mille elanikud paljud saavad aru, paljud ei saa aru. Ja see ei ole nende süü, mis tegelikult nende nende riigi juhtkond teeb, et, et siin ma ei vastandaks absoluutselt nagu rahvusi. Sa ütlesid Margus vastuseks Einari väitele, et, et Keskerakonna eesmärk on võimule tulla. Ma arvan küll, et mitte sest esiteks ei taha, ma olen täitsa kindel, ise võimu praeguses olukorras ja kellega nad sedasi jagaksid. Esiteks ma arvan, et nad käituvad nii sellepärast, et täpselt nagu venemaagi, et neil ei ole enam midagi kaotada, sest et neil pole enam midagi võita. Selles on, selles on see dilemma. Eesti Eesti valija on kaotatud ja nüüdse mediteerib tellitakse pinda ainult selleks, et järgmise aasta kohalikel valimistel teatud võtmeringkondades ja piirkondades noh, Tallinnas eeskätt loomulikult Ida-Virumaal saada nii-öelda selge võit. Tallinna võit ei ole praegu sugugi selge Tallinnas kuigi neil on volikogus hääleline enamus, siis tegelikult protsentuaalselt see nii ei ole. Tallinn võib ju käest ära minna ja, ja tegelikult on sellel sellel lohel ka teine pea. Kui mida rohkem sa teed silma venekeelsele publikule, seda, seda konsolideeruma maks läheb, läheb eestikeelne publik. Nii et selles mõttes tulevad järgmise aasta kohalikud valimised ikka äärmiselt huvitavad, et kui, kui eestlased panevad nii-öelda Keskerakonna vastu või ütleme, see valijaskond, kes, kes kindlalt ei hääleta keskerakonda paneb selja kokku siis siis Keskerakond Tallinnas ka võitu ei saa. Mina, mina, mina selles nii kindel ei ole ja ma arvan, ta viiakse import Merit endale ka siiski, et kui ta juba kui sa pead korraliku valimistulemuse teeb, küll ilmuvad ka need välja, olgu või sotsiaaldemokraadid ja kes kes temaga kokku kokku heidavad? Ei, no ega me ei saa, kar olgem ausad ega Reformierakonda välistada, sest need Keskerakonna imede kannavaheline armastus on aeg-ajalt ikka lõkkele puhkenud ja mis jääb ka, ma räägin lihtsalt sellest, et see on üle kahe kahe joodik, kus ta enne armastus, kes üksteisele lihtsalt joomingu käigus kirvega virutab, nii et need suhted on tegelikult läinud nii kehvaks, need avaldused on, on noh, niivõrd solvavad ja jõulised. Et ma, ma, see, see jutt jah, et valitsus, kes erakonna saad reformi, valid reformi, saad keskeks, ole nagu siin vahepeal oli aastaid. Et see ilmselt enam ei, ei ei päde. Ma viitasin muule, ma viitasin sellele, et eestlaste endi hulgas on palju selline rahvuslik, radikaalsem suund. Kes on vennas venelaste ja Venemaa peale mõlema peale eriti vihased ja, ja ei saa mitte mingisugust koostööd. Hea meelega. Nad boikoteeriksid Eurovisiooni toimumise, hea meelega nad Sotši olümpiamänge. Eksid, Sotši olümpiamängud, kõik kõik, kõik kõik, mis võimalik oleks, keeraks Venemaalt kinni. Teine pool on see, kes ütleb ka seda, et kui armastust ei ole, siis selline normaalne suhtlus, ka teatud suhtlemine, igal juhul parem kui täielik vastamine, vastasseis. Ja noh, nii palju, kui mina olen Euroopa Liidu tippjuhtide kõnedest olen nagu välja välja lugenud seesama Saksamaa liidukantsler Merkeli omast, siis nemad ikkagi pooldavad seda nii-öelda suhtlust, ükskõik kui vastandlikud sinu seisukohad on, ükskõik, kui vihane sa oma naaberriigi suhtes oled parem on siiski, kui sa seda kontakti ei kaota. Kui mingisugusedki suhted tegelikult jäävates selline vahk, vaht, viha ei ole ka alati mitte kõige kõige parem lahendus, see vaht, viha võib viia just sarnaste konfliktide nagu Venemaa ja Gruusia vahel tegelikult toimus. Nii, on jah ja täiesti selge ja, ja seda, seda naljakam on see, et tegelikult veidi Gruusia olusid tundes on ju hämmastav see, et grusiinid olid, olid Venemaaga palju tihedamalt seotud kui eestlased. Grusiinid tarbisid vene kultuuri palju agaramalt kui Venemaa. Ei ei, ei, ei, mitte iialgi. Ja, ja et see, et see lahvatas seal, Ta seda selgem on, on, on nagu provokatsiooni tunnus. Ja mina isiklikult olen ja Gruusia on siin nüüd mitu korda läbi kõlanud ja tegelikult kogu meie jutu taustaks suuresti ka olnud. Ma isiklikult olen gruusia sündmuste pärast vägagi mures ja just nimelt gruusia sisemine stabiilsus, mis mis on kõikunud, tegelikult olid kogu aeg ja ainult tänu sellele, et nad omavahel nagu hakkama ei saa ja ei jõua tänasest pikemalt rääkida. Aga on ju selge, et, et kui Venemaa agressioon kestab ja viimaste uudiste valguses on, on, tundub olevat päris kindel, et see agressioon ei lõpe niipea. Et neid Euroopa Liidu vaherahu punkti ei hakata täitma selles mõttes, et Vene väed jäävad ka väljaspoole Lõuna-Osseetia Abhaasia piire sinna tehakse kontrollpunkte ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga see probleem jääb õhku siis siis on, on, on täiesti selge, et selleks, et ülejäänud maailm Läänemaailma oma nägu ei kaotaks, on on vaja mingisugust Venemaa vastast, karistuste paketti, et nii ei saa kaasaegne maailm lihtsalt edasi eksisteerida. Needsamad lääneriigid, needsamad Vene sõbrad Roomas, Pariisis, mis iganes Berliinis kaotavad oma näo, kui nad mitte midagi ette võtta. Ja kui nad nüüd on teinud väga karme avaldusi, eks ole. Nii NATO ja Euroopa Liit kui ka iga riik eraldi ja kui Venemaa jätkab tegelikult oma sellist samasugust agressiivset poliitikat öeldakse mõne aja pärast, et hea küll, räägime teiega ikka sõltumata sellest, et, et te seda väikeriik okupeeriti. Nii, mingisugune pakett on vajalik ja, ja noh, siin ütleme iga iga riik saab midagi midagi ette võtta. No ütleme ka ikka Eesti-sugune väikeriik saab midagi ette võtta. Olgu küsin teie arvamust, mis te arvate, mis kas eurose lauluvõistluse nii-öelda boikoteerimine Sotši olümpiamängude boikoteerimine on need on need teie arvates sammud õiges või vales suunas, see ei ole nagu tõsine asi ja tõsine asi on ikkagi see, kui, kui mingi mingisugused radikaalsed meetmed, et lõpetame ärajutud igasugusest paganama viisavabadusest Venemaa kodanikele Schengeni ruumis viskame ta kee kaheksast ametlikult välja. Ma ma ei tea, noh külmutame pangaarved, nagu Kaarel kaas on, on ette pannud, võib-olla on natuke liiga radikaalne samm, aga, aga lähme nüüd avaldustest natuke kaugemale, sest see, mis toimub praegu Gruusias. See võib tunduda nagu mõistetamatu, aga, aga see meenutab sellist selget nagu kahe sajanditagust koloniaalpoliitikat, kus, kus tegutsevad karistussalgad, kes rüüstavad, käivad hoomamatult mööda maad ringi, täna on paides homme rüüstavad tüüri, siis põikavad võrus lasevad silla õhku, siis sõidavad Võrust Põlvasse, rüüstavad lasevad mingisuguse mobiiliantenni õhku, et, et, et see ei saa niimoodi lihtsalt olla. Aga see on niimoodi, vaatamata sellele, et mõlemad pooled on andnud allkirja väärile, mida üks pool lihtsalt süüdimatult ei täida. Ei ma olen sellega täiesti nõus, et võtame ette. Võtame, tähendab, emissioon, ei, naine, Sambia ja maailm, kui ma küsisin väga-väga konkreetselt, et kas meiesugune väike riik nagu Eesti seda on või Läti või Leedu, Moldova kellel on peaaegu sama kana kitkuda, eks ole, siis siis kas, kas see samm, eurovisioon näiteks või siis mingi väga, väga tõhus lobitöö rahvusvahelises olümpiakomitees läbi Eesti rahvuslik olümpiakomitee selles suunas, et Sotši mängud, venelased ära võetakse või midagi taolist mina panustaks? Mina panustaksin küll pigem sellele, et teeks ühe korraliku Pärnus korraliku sõudekanali, et Eesti sportlased suudaksid Vene sportlastest tugevamad olla vähemalt sellel alal. Mina panustaksin õhutõrjevalmisolekusse väga tugevalt, sest mis, mis tõi Gruusia armeele kaotusega? Kaotuse oli just nimelt see, et nende väga kaasaegne sidesüsteem pommitati lihtsalt puruks, kuna ei olnud piisavalt tugevat õhutõrjet. Ma, mina, mina pigem nagu panustaksin, sellele ei arutleks sellele, kas boikoteerida Sotši mänge või, või Eurovisiooni Moskvas. Vaata nagu tõsiselt Samrovisiooni probleem laheneb meil tegelikult ära väga hästi, sest me ei pääse lihtsalt eelvoorust edasi. Ja noh, võib-olla tuleks kompromissi leida, et tõesti eurovisioonist loobuda, olümpiamängudest mitte, ma arvan seda, et kui nüüd juhtuks niimoodi, et Eesti tihti võib-olla siis veel Läti võib-olla ka näiteks Poola järgmistel olümpiamängud ei lähe, aga samas muud Euroopa suurriigid kindlasti lähevad ja, ja tekib selline boikott, siis see ei ole Eestile kasulik. Noh, ütleme olümpiamängud Sotšis on tegelikult ju mõneski mõttes veel mägede taga 2014 täna on, see on kuue aasta pärast, eks ole. Mis saab nendest sündmustest kusjuures nende mägede taga sõna otseses mõttes, kus praegu käivad lahingud või vähemalt praegu rüüstab takse Gruusia külas ja ilmselt see on nüüd vaieldamatu fakt, et mängude andmine sotsile see oli, see oli isegi ime, ma ei oska öelda rahvusvahelise olümpiakomitee poolt. On see oli viga, aga see viga 10 kilomeetri kaugusele konfliktipiirkonnast, kus on külmutatud konflikt, mis, mis nüüd on läinud tuliseks. See, see oli niisugune viga, et sellest peavad tõesti tegema järelduse kõik olümpiakomitee mina arvan seda, et nüüd Eesti oleks selles lobitöös esirinnas, et Venemaalt ja sotsid olümpiamängud ära võtta, see oleks põhimõtteliselt iga Eestile eeskätt. Ja minu arust Katrin Saks, kes Europarlamendi saadikuna ütles välja seda, et näete, me ei saa isegi Gruusiat piisavalt aidata rahvusvahelisel areenil oleme meie tuntud nii-öelda Venemaavihkaja ala, ei saa teha lobitööd ei Venemaaga ega ka Euroopa suurriikidega, sest meie seisukoht on selles suhtes teada. Samamoodi ma arvan tegelikult seda, et kui meie hakanud tegema seda lobi väga aktiivselt siis meie sõna ei ole sedavõrd maks ei suuda ümber veenda, ei Saksamaad, ei Prantsusmaad, Inglismaad, isegi Ameerika Ühendriike mitte. Nii et seal hakkab mängima tegelikult muud asjad, iseasi on see, et kaasa minema sellega, millised seisukohad ütleme, lähiaasta jooksul tekkivate Sotši olümpiamängude küsimuses. Aga ma arvan, et see oleks meie suhtes viga, kui me hakkaksime hetkel rahvusväeareenilt väga raudselt raiuma Sotši olümpiamängude vastu Eurovisiooni vastu. Et kaks eri mastaabiga asja üleüldse, sest et Sotši mängude toimumine Sotšis 2014, see oli poliitiline otsus, see on hämarate telgitagustega otsus. Aga Eurovisiooni korraldamine Moskvas on Euroopa rahvaste tahe, eks ole, kas meile meeldib või ei meeldi, kas see, kas see, kas see laul meile meeldib või ei meeldi kogu Euroopa ja kaugemaltki, eks ole. Hääletasite hääletasid selle poolt, et Moskva saaks korraldada järgmise aasta eurovisiooni ja see on kaks täiesti ise asja piss hoopis olulisem minu jaoks on see, et mis saab sellest kurikuulsast naftajuhtmest keset Lääne Läänemerd vennast ei ole ju tegelikult või Venemaa ei ole seda nii-öelda seisma pannud seda projekti tegelikult Pilidaalne uusi uusi uusi töölisi palganud Soomest töölisi, uued projektid ja tegelikult saab toru, füüsiliselt tehakse metallist kogu aeg edasi ja edasi. Ja kuidas Euroopa sellele reageerib, sellest loobumine oleks Venemaale tegelikult väga suur löök. Jah, ütleme, kui rääkida siin Moskva-vastaste sanktsioonide paketist, siis tegelikult kõige kaugemale ongi läinud riik, kes, kes asub geograafiliselt väga kaugel on Kanada, kes, kes konkreetselt teadsid kude Gruusiast oma vägesid ära ei korista siis Gazpromi tegevust siin peatatakse, et see on tõsine malakas, millega, millega Moskvale saab anda kõik, kõik muu on see, mille, mille peale vene vene riik lihtsalt naerab. Aga samas, kui vaadata seda, et milline mees nii-öelda Soome Vabariigis tasus Gazpromi teenistusse endine peaminister ja parlamendi esimees, parlamendi esimees, siis kõik on võimalik. Ka Eestis on endised peaministrid, keda ilmselt oleks võimalik ära rääkida Gazpromi teenistusse. Nimesid ei taha nimetada ühtegi nimel, ma pean, ma usun, et see nimi on täna saates kõlanud, nii et jah, võib küll, aga viitaks ma taas Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, kes väga kaudselt läbi lillede on ka Eestit süüdistanud Gruusia Vene sõja puhkemisel ehk siis öelnud otsesõnu välja, et Eesti on andnud Gruusiale väga halba nõu. Selge, me oleme sunnitud täna lõpetama. Ainar Ruussaar, Margus Mets ja Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.