90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme ja oleme 1949. aastal. Eesti jaoks on see ilmselt sõjajärgselt kõige mustem aasta. Märtsiküüditamise ja stalinistliku absurdi kipp. Aasta maailmas muutub samal ajal aga külm sõda uueks normaalsuseks. Lääne-Saksamaal luuakse Saksamaa, liitvabariikidas aga Saksa demokraatlik vabariik. Nõukogude Liit teeb esimese eduka tuumapommikatsetuse. Hiinas jõuab koomintangi vägede Taiwanile evakueerumisega kodusõda lõppfaasi ning Stalin tervitab moodsee tungil puna-Hiinat kommunistlike riikide perre. Samal, 1949. aastal ilmub ka George Orwelli romaan 1984. Eestis antakse stalinistliku absurdimeister näitena välja Hans leeberehti valgus koordis. Kõigepealt osaleb teos romaanivõistlusel, kuid žürii ei suuda algselt Vene keeles kirjutatud ja siis eesti keelde tõlgitud teose väärtust tabada ning lükkab käsikirja kõrvale. Seepeale juhib Eesti NSV Ministrite nõukogu tähelepanu žürii töös tehtud ränkadele maadele ning kokku kutsutakse uus žürii. See on eelmisest terava pilgulisem, annab Venemaa eestlase leeberesti kolhooside loomisest jutustamale tekstile esimese koha ning juhatab nõnda sisse Hans leebe triumfi. Käigu aastal saab leeberechti Stalini preemia laureaat. 10 aastat hiljem kuulutatakse ta Eesti NSV teeniliseks kirjanikuks. Kui leebe leht 1960. aastal oma kodust Tallinnas nõmmel sureb nimetatakse ta kodutänav hantsleiberehki tänavaks. Praegu pannakse Ugala tänava nime. Ja tegelikult see vist ongi paras hetk, kus lõpetada tega romaani valgus koordis kohta küll suurt midagi öelda pole. Hea teose põhjal valmis 1951. aastal Herbert rapordi film Georg Otsaga peaosas. Kes tahab, vaadaku kui nii raamat kui film kujutavad endast eesti kultuurile stalinistlikud pealesunnitud madalseisu. See võiks isegi mõjuda naljakalt, kui meil puuduks teadmine stalinistliku süsteemi ebainimlikust olemusest.