90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja kätte on jõudnud 1947. aasta. Eestist vaadatuna on aeg sünge ja lohutu. Tooni annavad metsavennad ja sundkollektiviseerimine, algus. Aga suvel toimub 12. üldlaulupidu ning novembris esilinastub esimene sõjajärgne Eestis valminud mängufilm Herbert Rapapordi. Elutsita tellis. Maailmas on põnevad ajad suurriikidele lõplikult selgeks saanud, et sõjaaegsed liidud ei kehti ning alanud on võitlus ida ja lääne vahel. Külm sõda saab reaalsuseks. Nõukogude Liit paneb Ida-Euroopas pukki kommunistlikke valitsusi. Veebruaris läheb aga esimest korda eetrisse Ameerika hääl ning käivitub Marshalli plaan. Aga hea. Kaheksandal juulil juhtub USA New Mexico osariigis Roswelli linnas, kes seal lähedal ka midagi, mis on jäänud tänini seletamatuks. Väidetavalt kukub seal alla maavälist päritolu kosmoselaev. Algab ufo palavik. Kuid mis toimub samal ajal Rootsis? Nojah, väliseestlased loovad Eesti rahvusnõukogu, kuid laiemas plaanis. Tundub, et laiemas plaanis elatakse Rootsis edasi nii, nagu oleks maailm endine. Selle tõenduseks avaldab 1947. aastal paar aastat varem Pipi Pikksukk aga Lastekirjanduse staariks tõusnud Astrid Lindgren raamatu ühe väikese külakese laste elust ja seiklustest. Bullerby lastest saab kohemaid hitt ning järgnevatel aastatel kirjutab Lindgren raamatule mitu sama populaarseks saavat järge. Praeguseks on Bullerby lugusid tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on erinevaid Bullerby jutte ilmunud kokku kuues raamatus ning meie lugejale seostuvad nii Bullerby laste lood kui teised Lindgreni teosed eestlanna Ilon Wikland'i nimega, kelle pildid äratavad ka kõige väiksemate lugejate jaoks Astrid Lindgreni juttude tegelased. Ellu.