90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Aasta on 1934, pool Disney stuudios sünnib Piilupart Donald. Veneetsia Taanil kohtuvad esmakordselt Hitler ja Mussolini. Samal aastal hakkab Hitler juhtima natsliku Saksamaad. Ka Eestis on natsidega probleeme. Toimub riigipööre. 12. märtsil kehtestab riigivanem kogu riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra ning nimetab Johani Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Laidoner teeb, ta keelab meeleavaldused, sulgeb Eesti vabadussõjalaste liidu ja nende väljaanded. Kirjandusühingu võitlus. Sel aastal ilmub ka Mait Metsanurga ajalooline romaan Ümera jõel. Huvitav oleks teada, kas Laidoner ka seda raamatut luges ja kas ta selle taga ei näinud. Varjatud. Pluss Võnnu all, mida metsandus kirjeldab, on Eesti video loole auasi. Palju meil eestlastel neid sõdu ja lahinguid on, mida me oleme võitnud ikka näpuotsaga. Peamiselt koosneb meie ajalugu ju orjapõlvest, okupeerimistest, vallutustest ja võõra võimu all olemisest. Aga ei taha ju kirjutada sellist romaaniat, vaat meist on üle käinud poolakad, sakslased, rootslased, venelased, taanlased, jumal teab, kes veel, kes see ikka tahab oma identiteeti kõigele sellele häbive väärsele toetudes üles ehitada. Ja siis on nii hea mõelda, et meil on vähemasti Ümera lahing läbi ja läbi meie võit. See raamat on üles kütnud saade ja ehk isegi tuhandete väikeste poiste rahvuslikku eneseteadvust ja võitlusjanu. Mul on Gustamatult raamatust meelde jäänud lause. Mägiste vanem ei lähe koju enne, kui on tappelnud. Pole võimatu, et mõni tänane oodini sõda kollane on just sellest lausest saanud innustust. Kõige selle taustal, mis toimub nii nõukogude liidus ja Saksamaal ja mujal võtab mujal maailma kirjanduses maad, ulme, eks, metsanurga, raamatu või ajaloolised fanta. No siia alla liigitada. Aastal 34 ilmuka Aldous Huxley, hea uus ilm, mis on tulevikufantaasia, kus luuakse uut utoopilised ühiskonda, milles kõik inimesed oleksid õnnelikud. Ja ilmub ka teine oluline ulmeraamat Riversi Meri Poppins daamist, kes lendab vihmavarjuga. Eesmärk sarnaselt Haksli romaaniga on muuta inimesi õnnelikumaks. Lõpetaksingi oma jutud tsitaadiga, meri, popintsi, raamatu algusest. Lõik pole küll kuidagi ulmeline, pigem liigagi eluline. Juttu on siis majas number 17, mis on üsna räämas. Aga härra Banks, kellele maja kuulub, oli ühel päeval proua tanksile öelnud, et otsustagu Dovise kas ilus, puhas ja õdus maja või neli last. Emba-kumba mõlemat härra Banks võimaldada ei saa. Olgu see lause lohutuseks kõigile väsinud pereinimestele.