90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut, 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmo sodi ja aasta on 1938. Konstantin pätsust saab Eesti president. Kuveidis leiti esimest korda naftat. Maailmasõja planeerimise kõrval avab Hitler rahvaautotehase. Keegi võinuks talle öelda, et Adolf kulla mees, jätta see sõda, missa jandid, nende juutide ja mustlaste kogu maailm aga vaata kui kena Volkswageni põrnikas. Unusta seda, teeme ühe tiiru. Aga ei. Samal aastal ilmub ka Oskar Lutsu sügisel sügisel kõik peategelased, veidi väsinud, ilmselt keskiga ja muud jamad, kelle mootor veel väsimatult käib, on kiirkes, on ka selle raamatu keskmes ja kui muidu on luts väga tundlik ja empaatiavõimeline mõelda, kuidas ta kujutab ornat temas elu kevades siis kiire jaoks tal seda empaatiat pole üldse jätkunud. Kiirend, läbinistlikuleerik, viril pahatahtlik, alati läheb tal ka halvasti. Aga miks kiirel läheb halvasti? Suves esitab teele kiirele ultimaatumi, et on nõus abielluma kiirega ainult siis, kui too hakkab põllumeheks. Ja siit algabki kiire alandamise saaga. Sügise alguses otsustab kiir jälle põllumeheks hakata ja nõuda endale maad. Vabadussõjas langenud vend diktori eest. Kiirtee pagenud jälle lolliks. Talu viimaks ta ostab talu, aga mingit rõõmused alla ei too ka Tootsen sügises kuidagi väsinud. Kas, kas selle taga ei ole mitte teele, kes hullutas oma põllumehe jutuga nii Arnot öeldes talle juba kevades, et tema hakkab koduperenaised ja siis hullutas teele muidugi ka kiirt. Ja muidugi ka Tootsi rääkides talle, et kodumaale on haritud põllumehi vaja. No missugune Agraarne Flilt oma pulma eelõhtul teele kahetseb, kas on ikka õige Tootsiga abielluda? Ja kui nad abielus on ikka asi kuidagi hapu ja teeveegolid tagasi oma isakoju ja tuleb tagasi siis, kui Tootsen uue maja ehitanud. Aga midagi on endiselt valesti, kust teele selle põllumehe jutu võttis? Selgelt on see toonane ühiskonna surve, et õige mees on põllumees. Oleks keegi Teelele öelnud, et otsi endale normaalne mees olekski siis teele abiellunud, kas Arno või kiirega kes oleks saanud olla rahumeeli seppmeister edasi. Lõpetuseks üks tõsieluline Anett Oskar Lutsust. Luts teadagi, jõi palju. Kord oli ta jälle maani täis ja vedelas rentslis, siis tuli politseinik genoomis lutsu. Et kas teil pole häbi niimoodi vedeleda, ise suur rahvakirjanik, ma teen teile trahvi. Aga politseinik ei mäletanud, mis on rahvakirjanikunimi ja küsis, mis teie nimi on ja Luts, vastas. Tuglas.