90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja aasta on 1960 ameerika legaliseeris esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid, Nõukogude Liit lennutab kosmosesse koerad Belka ja Strelka. Nikita Hruštšov ÜRO peaassamblees jalast oma kinga ja hakkab sellega vastu lauda taguma. 21. juulil toimub Tallinnas laulupidu. Peo lõpus hakkavad koorid omaalgatuslikult ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa. Mu isa maa on minu arm, mida ametlikult kavasse ei olnud lülitatud. Raadiopoolelt on uudiseid. 26. aprillil alustab tööd Kohtla-Järve saatejaam. Eestis ilmub raamatupoodidesse Paul Kuusbergi romaan Enn Kalmu kaks, mina New Yorgis jõuab lavale aga Edward Holvi näidend. Loomaaialugu. Võiks öelda, et Enn Kalmu mina lugu on samuti loomaaialugu ehtis loomastumise inimeseks jäämise lugu. Valikute lugu, kummal pool olla ja sõdida? Loomaaialukku toimub ühest pargis lähedal ongi loomaaed. Pargipingil saavad kokku kaks võõrast meest. Piiter ja Cherry. Muidugi meenub kohe üks teine tuua Tommy ja Cherry. Ja ka see võrdlus pole vale, sest kohe läheb Piiteri Cherry vahel lahti tagaajamine. Väliselt on muidugi kõik rahulik mehed esialgu lihtsalt istuvad, räägivad. See Cherry on selline veidi ebameeldiv ja tüütu tüüp. Ta on tulnud äsja loomaaiast ja hakkab kapiiterilt tema sisemist looma välja kangutama. Kolbi kirjeldab biitrid selliselt. Ta on jõudnud küpsesse keskikka, kannab tviidist, ülikonda, raamidega, prille. Biitril on kaks tütart. Selline ilus kirjeldus rahulikust tasakaalukast ja suhteliselt heal järjel olevast pereisast. Kui näiteks loomaga võrdlust otsida, siis on tiiter pigem kas Cherry, kes on hoopis teistmoodi loom aga muudkui kangutab, tekitades biitris esmalt ebamugavust, siis abitust, viha lõpuks läheb kahel mehel võitluseks territooriumi pärast, milleks on pargipink. Biitrit viidi ülikonna alt ilmub välja kiskja ja eks see ole kindlasti ka vulbi sõnum, et me kõik oleme loomad, kes kaitsevad endid väärtusi ja kui kaugele väärtuste kaitsmises oleme võimelised minema. Ja kui veel teiste hoolbi näidendite peale mõelda, siis tundmatu ja tumeda nii-öelda teise ilmumine on koolbil alati olemas. Mõelda kas või näidendile, kes kardab Virginia Wolfi, mis seal kõik tegelaste seest välja ei voola. Või siis näidend aias, kus selgub, et ilusa väikekodanliku elu varjupool on see, et pereemad teenivad raha prostituuti täna, et seda heaolu merele lubada. Lõpetuseks väike kõrvalmõte. Kunagi 20 aastat tagasi, kui ma seda näidendit lugesin, tekkis mõte et äkki see Cherry, kes oma aiast tuleb, ongi konkreetselt loom, kas siis šaakal või siis tiiger. Ja minu rõõmuks, nähes Uku Uusbergi loomaaialoo lavastust, ilmuski Cherry välja rotikostüümis.