90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut, 90 päevaga. Tervist, minul on Urmas Vadi. Aasta on 1966, Vietnami sõda on täies hoos. Ajakiri, taim küsib oma kaaneloos. Kas jumal on surnud? Pigis esineb viimast korda avaliku kontserdiga. Kändal Stick paakis Californias diat ja Nõukogude Liidu autotootjad sõlmivad lepingu suure sõiduautotehase rajamise kohta nõukogude liitu. Kolmandal veebruaril moondub mehitamata Nõukogude kosmoselaev kuule ja hakkab sealt saatma signaale maale. Tallinnas annab esimese etenduse noorsooteater ka Valdo Pandi saade. Täna 25 aastat tagasi jõuab esimest korda vaatajate ette. Ilmub ka Betti Alveri luulekogu tähetund. Kindlasti on saastaga Paul-Eerik Rummo tähetund, Loomingu raamatukogus ilmub tema luulekogu lumevalgus lumepimedus. Tänavu saab selle raamatu ilmumisest 50 aastat ja ülesehituslikult on see raamatust kui viide 62. aastal ilmunud kasseti raamatutele poolest. Raamatus on Rummo luuletused kui teiselt poolt lugema hakata. Enn Vetemaaluulekogu lumesõda lumevalgus lumepimedus lumesõda. See lumi on üks väheseid, mis neid Rummo ja Vetemaa tekste seob. Ehk siis lume puhul oleks täpsem öelda. Mätšib muidu on Rummo ja vette, no tekstid täiesti erinevad nii oma meeleolu kui ka poeetika poole pealt ja ega vete luuletustel midagi viga ei ole, täitsa head luuletused on. Aga on selge, et selle lumesõja võidab Rummo näiteks kalal peetakse seminari, sellest samast Rummo luulekogust, mitte Vetemaa omast kui osalejana raamatud, millest me siin hommikuti oleme Peeter Helmega rääkinud on kõnekad vaid omas ajas ja kontekstis siis seerunud raamat on väga hea luulega tänapäeval. Need on väga tundlikud, jõulised, isegi loitsivad tekstid, mis on ülimalt täpselt sõnastatud. Ja nad on sedavõrd intensiivsed, et ühel hetkel muutub see lumevalgus lausa pimestavaks. Ja luule on pööratud sissepoole. Siin ei ole kuidagi tunda, et autor tahab toonase nõukogude ühiskonna kohta midagi tabavat Öelda, midagi ridade vahel ära susata. Rummo ei tegele sellega. Tundub, et see olmest ja päevapoliitikast üleolek, mille on asendanud mingi sisemine Peas juba seisukoht. Lõpetuseks tuli mulle täiesti meeles valdselt meelde üks katkend Kivisildniku luuletusest. Noor Veiko märka, kirjutas et tahab tappa ja põletada. Nüüd on ta reformierakonnas ja keegi ei küsi, kas tahad.