Ja ilusat laupäeva kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna nagu ikka siin vikerraadio stuudios kolmik koosseisus Margus Mets kauni nimega ajalehes Tartu Postimehes ja Mart Linnart, Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhäälingutelevisiooni köögipoolelt. Mul on täna siiras hea meel alustada meie saadet kahe väga hea uudisega. Alates eilsest ei kimbuta oranžides ja hallides tunkedes hagijad meie ühistranspordisõitjaid mis on minu minu jaoks üks sõnulseletamatult hea hea uudis. Teine uudis tuli paar päeva varem, et eesti rahval on enneolematult raha, et senisest tunduvalt rohkem alkoholi osta. Mitte et alkoholi joomine oleks väga teretulnud, aga, aga raha tähendab jutud mingisugusest majandussurutisest kriisist või ükskõik, kuidas me seda räägime. Nimetame nii, et tegelikult ei vasta tõele ja poliitikud ajavad lihtsalt imelikku juttu, sest raha alkoholi ostmiseks meil jätkub ja mida inimesel veel vaja on. Tere, head kolleegid, ma usun, et te jagate minu minu optimismi ja, ja sellist esimest pöördumist, et et need on kaks väga head uudist, aga alustame järjekorras. Kõige kuumem teema täna on kahtlemata see, et et noh, mitte mitte päris ilma ei saa Tallinna ja Tartu sportena piletikontrollidest, aga aga, aga neid on seal tunduvalt vähem ja tõenäosus vahele jääda on. Enneolematult väike, võrreldes viimaste aastatega. Jah, ma nimetatakse seda ka heaks uudiseks, sellepärast et see põhimõte iseenesest, et mingisugune erafirma omab õigust kodanikku karistada trahvida, see juba põhimõtte ise kuidagi tekitab niisugust vastuseisu ja trotsi. Ja selle riigikohtu otsusest tulenevast tulenevalt. Minu meelest kerkib üles veel rida huvitavaid juriidilisi küsimusi, kõigepealt, mis mis saab parkimistrahvidega, sest et tõsi küll, riigikohtu otsus puudutas nüüd ainult seda neid konkreetset seadust, et ühistranspordi ning väärteomenetluse seadust, kui ma ei eksi, jah. Aga, aga samas põhimõte on ju sama ka parkimistrahvi, kirjutab välja ja võtab. Samades mundrites sama nime all jah, tegutsevad nii liikumise pealt kui ka tänaval jalgsi käia. Just ja teine küsimus on see, et kui riigikohtu otsusega oli, oli see tegevus ja see seadus põhiseadusevastane, siis järelikult olid ju kõik need kogutud trahvid ebaseaduslikud, järelikult peaks olema alus neid ju tagasi nõuda koos viivistega. Vähemalt kui keegi selle kohtutee ette võtab, on, on päris huvitav, mis, mis sellest välja tuleb? Kuigi vist on juba teatatud, et tagasiulatuvat mõju sellele otsusele ei ole. Aga las juristid räägivad oma oma keelt ja omavahel ja eks siis selgub, aga, aga riigikohtu otsus on jah, mitmeti mitmeti tervitatav. 1000 jõudu ei ole, seda ütles vistlikuks kohtuametnik, aga samas seda otsustada saab ikkagi ainult riigi riigikohus ja riigikohtu otsus ei puudutanud see tagasiulatuvat jõudu, see selgub siis, kui keegi selle nagu üles võtab nii-öelda ja juriidilise käigu annab asjale. Nojah, ja kui siia lisada veel juurde, et kehtestatud on ka haiglates võetud vereproovid, kus saab määrata autojuhtide alkoholisisaldust siis on asi selles mõttes ju väga-väga soodne, et suvi tulemas või teha mis iganes. No sa vaatad ikka selle negatiivse kandi pealt. Kõigepealt minul on, on väga-väga meeldiv ja positiivne see, et lõpuks leidus inimene noh, meie kõikide isa ei ole vandeadvokaadid, kes saavad meid kohtus aidata ja läbivad selle kadalipu enne, kui enne kui asi üldse kohtusse jõuab. Rääkimata siis juba viimase astme kohtust ehk riigikohtust, aga aga tore on see, et leidus üks inimene nimega Es, kes ise on juuratudeng ja kelle isa abiga siis me saime sellise lahendi, miks, miks mulle see asi veel meeldib, asi meeldib mulle sellepärast, et suhteliselt ikkagi tülgastav vaatepilt on, see põõsastes varitsevad ühesugustes tunkedes nugised, kes ootavad järgmist bussi-trammi- või trolli et seda saaks siis kinni pidada, seal sees, niisuguse gestaapo-laadse haaranud Rõngu, korraldada, inimesi nügida, küünarnukkidest haarata ja mida iganes teha ja kui nad seal ise vahel oma vahenditega nagu vastu vastu saavad sama sama mõõdupuuga, siis on siis on muidugi häda häda karjas. Ma olen kaugel sellest et õigustada mingisugust piletita sõidu lubamist või, või selle sallimist, ainult et küsimus on, on vahendites, me ei räägi praegu üldse nii-öelda juriidikas, vaid vaid ma räägin, räägin lihtsast, inimlikust seisukohast imikust, niisugusest lähenemisest, et tuleb mingisugune kamp selle imeliku silmavaatega ilma hariduseta, ilma ettevalmistuseta. Nüüd selgub, et ilmaga juriidiliste volitusteta ja, ja hakkab küsima sinu dokumente sinu nime. Ja, ja kui, kui sa neid ei avalda, siis sind nügitakse sealt transpordist välja ja lõpuks antakse politseiga. Vot iseenesest juba kui suvaline turvafirma mind lihtsalt tülitab. Ja noh, tegelikult tegemist ei ole millegi muuga kui, kui turva firma tütarettevõtte aktsiaseltsiga, siis juba juba see tekitab minus sellist trotsi, et riigivõim, palun kontrollige, vestleme, suhtleme, aga mingi suvaline erafirma ei, ei peaks küll kodanikke tülitama. Just nimelt, sest on selge, et, et mingisugune piletikontroll peab ju olema ühistranspordis loota ainult selle peale, et inimesed oma sisemisest aususest ja kõrgest teadlikkusest ostavad pileti päris päris selle peale lootma ei saa jääda. Aga jah, just just see menetlus, kuidas käib, et buss või tramm peetakse kinni ja siis korraldatakse nagu mingi haarang seal. Inimesed, kes on ausalt pileti ostnud, peavad samuti ootama. Ei saa. Sellega ei saa jõuda sinna, kuhu nad tahavad jõuda õigeks ajaks. Kurioosne on jah siis, kui teda tehakse tipptunnil ja kuigi neil on seatud ajalised limiidid, kui kaua nad tohivad seda sõidukit kinni pidada ikkagi kui sul on ikkagi kiire ja sa oled nii-öelda viimase bussi peale jõudnud selles mõttes, et tööle või kuhugi õigeks ajaks jõuda ja siis mingisugune kamp teeb, sul lihtsalt hakkab seal kõnelema ja, ja ajab oma õigust taga ja, ja noh, kui see yhe juhtum tõesti nüüd nagu vastab tõele. Et noormees tuli, tuli bussi ja kompostreerimata, pilet oli näpus ja tahtis hakata seda komposteerima ja kontroll ei lubanud tal seda teha, noh ei olnud keegi sealjuures, aga vähemalt nii on seda kirjeldatud, noh siis on siis on kurioossem ju ju mitmekordne veel. Nojah, see on tema jutt, et see just nii oli. Mina olen näinud ka ise pealt seda, kuidas sedasama kontroll tuleb peale ja siis teises otsas. Üks noormees hakkab kiiresti oma mobiiltelefoni klõbistama, et osta. Või seisab lihtsalt kompostrei lähedal ja pilet käes ja kohe komposteerida. Jah, kas üks pool ongi tegelikult see juriidika poole, aga suhteline tegelikult taandub enamasti ikka selle inimlikule tasandile et need samad inimesed, kes bussis on, kes parasjagu piletit ei oma ja eks neid kontrolör on ka tegelikult igasuguseid, mina olen vastupidi, nii-öelda väga-väga-väga meeldivaid inimesi, kes väga viisakalt teretavad ja küsivad seda piletit, aga eks inimestele ka igasuguseid. Aga ma mõtlen just see, et kas see lahendus iseenesest, et kontrollida, võivad nüüd ametiisikud kui needsamad inimesed nimetatakse nüüd ümber nii-öelda ametiisikuteks, võib-olla muudetakse ka nende natuke palga, palganimekirjad saavad teise asutuse kaudu, aga inimesed jäävad ju samaks. Nii ma endale nii-öelda kogemus olemas, kus need riigiasutused ikka päevapealt nii-öelda uued inimesed, omavalitsused. Võtavad omavalitsus peab nad ikkagi tööle võtma, oma palgale, värbama neid jah, aga. On on inimesed, inimesed samad tegelikult et kas see iseenesest seda süsteemi nagu muudab ja seda kontrollinud inimlikumaks teed, et mina olen ka seda meelt, et, et kui sa kontrolli üldse ei ole siis inimesed vabatahtlikult seda raha küll lohutama ei hakka või ütleme. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis minu meelest enne kui selline laushaarangut sisse seati, siis kuskil linnavalitsuse Armstikuga oli see, et peaaegu kolmandik sõitjaid oli tipptundidel need, kes sõitsid ilma ilma ilma piletit. See oli mõne mõne aasta aasta aasta tagune. Ma arvan, et see olukord on oluliselt muutunud, aga ega nad 100 protsenti raha mitte iialgi kätte ei saa, et minu meelest ka arenevate linnades arvatakse seda, et ikkagi kuskil viis kuni 10 protsenti inimestest sõidab ka nii-öelda Euroopa arenenud riikides ilma ilma piletita lühikesi maid. Jah, eks nende käitumine, mida ongi väga palju kritiseeritud, tegelikult, sõltub sellest, kui palju nad nii-öelda vargapoisse noh, need, kes sõidavad ilma piletita, need on tegelikult vargapoisid, nüüd varastavad meie kõigi taskust. Kui palju sellest sellest patrafi tulust läheb? Firmale Tartus vist, kui ma ei eksi, läheb, läheb 100 protsenti, aga Tallinna leping ütleb, et. Et linn maksab firmale boonust tasuna seal viiendikuga piletitulust, mis ületab linna eelarves planeeritud summat, nii et nad on tegelikult ju otseselt huvitatud sellest firma saab sellest tulu ja, ja ka need konkreetsed inimesed, kes nendes hallides oranžides, jopedest seal tegutsevad ka nemad saavad, kui, kui firma teenib, eks ole, nad saavad, teenivad ka mingisugust boonust, et nad tegelikult on see, mida näiteks politsei puhul on vanasti ju hirmsasti taunity. Et mida rohkem sa neid liiklushuligaane kinni püüad, ükskõik, kas siis õigustatult või mitte või otsitud siis seda rohkem su oma oma taskust, aga tunneb siis iseenesest. Ta on juba vale jah, ja see tingib ka selle, et nad ikkagi tihtipeale kui sõidab ühistranspordis seal mingi silmaga silmaga nähtav poms nagu vene keeles öeldakse, kellest on näha, et temalt niikuinii mingit trahviraha kätte ei saa, siis nad teda ei hakkagi tülitama, vaid koondavad oma tähelepanu ikkagi nendele inimestele, kellest vähemalt peale vaadates võib arvata, et temalt võiks selle trahvi kätte saada. Et see on noh, nii-öelda nagu tööviljakuse küsimused, jätame, need ei hakka energiat kulutama nende peale, kust, kust tulu ei tule. A varus ütlesid, et need lihtsalt inimesed nagu kanditakse amet likeks ameti ametivõimelised palkad, nad, ma ei usu, et see niisama lihtne. Tänase seisuga vist Tartus oli kolm piletikontrolöri ja Tallinnas 13 või Tartus tähendab esmaspäevast kolm. Täna täna päris ilma. Ärge võtke seda üleskutsena teadagi millele, aga iga osutusel ka omavalitsusel ka linnavalitsuse volikogul on ju oma oma eelarve on ju oma palgafond, ega see ei ole niisama, et ma kandid, mingisuguse erafirma töötajad täna oma oma palgale ja kõik läheb sama samamoodi edasi. Ei no ma mõtlen, kui võtta seda reaalset olukorda, et need erafirmad tänase hetke seisuga muud täis või tähendab kontrollida piletid ei saa siis kes seda teeb, kaks võimalust on siis, kas lõpetada kõigepealt see kontrollmehhanism üldse ära või leppida firmaga kokku, et tehakse nii-öelda suulisi hoiatusi? Pärnus on näiteks olnud selline olukord, kus ei olnud kellelgi õigust trahvi määrata, parkimistrahvidest on jutt, sai teha ainult nii-öelda hoiatusi. Või hästi kiiresti siis leida seaduslik võimalus, sest ütleme, et põhiseadust ja seadust muutma hakata on hoopis pikemaajalisem protsess. Nii et minu meelest see lahendus tuleks leida ju tunduvalt kiiresti nii-öelda nii-öelda nädalatega. Kahtlemata see on linna riigi ja ühiskonna huvides, et piletita reisijaid ei tekiksid massiliselt juurde. Aga tundub küll, et aktsiaselts ühisteenused võib oma pillid kokku pakkida, sest et et sellist aktsiaseltsi pole põhimõtteliselt vaja, niisugust piisab noh, karjakoerast, eks ole, kes, kes ajaks jänesed politsei välja, nagu eile ütles ühisteenuste turundusjuht, et me suuname need inimesed välja ja ongi kõik, aga noh, selleks selleks, et ühistranspordis kedagi välja suunata, selleks ei pea pidama. Sellist firmat, kelle, kelle palgal on, on niivõrd palju inimesi, ei pea, ei pea mahutama oma oma raha, eks ole, nende nende riietus ja nii edasi ja nii edasi. Nojah, aga sa ütled seda, et miks neid ei kanditud omavalitsustes ümber, tegelikult on see nii-öelda inimlik viis, sest et on ju töölepinguseadus olemas nii-öelda ka, et ei ole võimalik see, et päevapealt lõpetati inimesega töösuhted, saadab ta lihtsalt lihtsalt tänavale ja tavaliselt leitakse siis ikka selliseid nii-öelda pehmemaid variante ja, aga ma kujutan ette, et ega omavalitsustel ei ole päevapealt tegelikult inimesi ka leida. Tänane töö turuseis on selline et ka väga lihtsa näiliselt lihtsale tööle on väga raske inimesi leida. Paralleeli sammuga, et kõik viimased aastad on olnud probleeme, postid on, nagu tundub, et see on äärmiselt nagu lihtne lihtne töö. Aga ei riiklikul Eesti postil ega ka siis ajalehte koju toimetajale Express Postile mõlemal probleeme postiljoni töö leidmisega ja seda räägivad ka mitmed teised tööandjad, kellel on vaja nii-öelda lihtsale tööinimesi saada, aga neid leida ei ole. Noh, antud juhul seda probleemi ei ole, tähendab, inimesed jäävad vabaks ja küsimus on nende nende nii-öelda üle kantimise lepingulistes suhetes. Et kuidasmoodi see võimalik on, aga ma arvan, et see ei ole niisama lihtne. Aga see, ma arvan, et on kokkuleppel, on võimalik, aga mind huvitab pigem see, et kui needsamad inimesed hakkavad seda tööd kellegi teise sildi all siis omavalitsuse sildi ja nii ta tegema, et kas muutub ka siis nende suhtumine ja töökultuur sellesse. Et kindlasti nende kontrollide puhul me ei saa öelda, et 100 protsenti on tegemist nii-öelda mingi jõu juurikatega, kes su käsi väänavad ja nii edasi, võib-olla sellest on nendest ehk kümmekond protsenti on selliste iseloomuomadustega tahavad oma mingisuguseid muid komplekse nii-öelda välja välja elada. Nii et ma arvan, et enamik nendest inimestest oleks inimlik, kui nad leiaksid sellesama sama töö eest, neil on teatud koolitus on ikkagi olemas ja kogemus ka sellel teel võib-olla tuleks neile lihtsalt teistsuguseid suuniseid anda, et kuidas inimeste poole pöörduda. Mingeid suhtlemiskoolitust teha ja tuleks ära kaotada seesama põhimõte, millele Hannes enne osutas, et nad on otseselt huvitatud seal nende selle trahvisumma suurusest, mida nad tööpäeva lõpuks kätte saavad. Jah, no mis me oskame, tõmbab joone alla, aga, aga kui ma tahaks seda öelda, et kui, kui me oleme niisugune väike varastaja rahvas, kes iseenda tagant varastab, eks ole, ei taha, ei taha bussisõidu eest maksta, piletit osta. Siis lähen ja vaatame maailmas ringi, mis moodi need asjad on korraldatud, ega me siis pole ainus selline vilets väike varastada rahvas Läänemere kaldal nagu meid kunagi ühes teatmeteoses iseloomustati. Näiteks Tallinna linnajuhid, minge ja õppige kas või sellisest riigist nagu türgi ning Istanbuli ja vaadake, mismoodi asi on korraldatud. Seal ühistransport ei pääse, mitte ükski inimene, kes ei ole maksnud, ta ei pääse sinna sisse juba igas bussipeatuses või trammi või trolli seal ei ole. Peatuses on, on selline väiketsoon, kus, kus müüakse žetoone, tooli pistad avasse ja täiesti võimatu on, on liiklusvahendisse pääseda, kui sa seda tooni sinna pistnud ei ole. Ja ongi kõik, ma kujutan ette, et selles mõttes on eestlane türklane üsna ühesugune, et me meile kõigile meeldiks saada tasuta hüvesid ja ja kaupu, aga, aga paraku see, see tuleb meie enda taskus kukkuma. Ei peagi niikaugele minema, kui türki siinsamas lõunanaabrite juures Riias on igas bussis või trammis niisugune kena tädikene konduktor nimeline, kellele tuleb siis raha anda, kes pileti annab. Ega ega me mäletame kõik siit ju Tallinnas skaala seda, kui, kui ta, mis ja kus siis konduktor istus. Nojah, ütleme, tööjõud läheb meile üha kallimaks, võib-olla piisab sellest, kui inimesi lastakse esiuksest, ainult siis bussijuht vaatab, et kohe sinu tema silma all, eks ole, ära komposti, mida iganes tähendab neid, neid lahendusi on nii palju, kui on, on ilmselt riike, nii palju saab ka lahendusi ja saabki ka igasuguseid segavariante kasutusele. Aga selleks ei peaulukijahti korraldama mööda Tallinna linnatänavaid, mida, mida tõeliselt tõeliselt kole vaadata. Kogu kogu arusaamise juures, et sõidu eest tuleb, tuleb maksta. Ja nüüd siis lähevad ise hea uudise juurde ja võtame selle põgusalt käsitluse alla, et alkoholi tarvitamine kulgeb tõusvas joones. Nõukogude lugu, aga, aga aastaga on seitse või peaaegu kaheksa protsenti see see tõusnud, nii et. Tänavatel küll ei näe, et joodikuid oleks oluliselt juurde tulnud, aga, aga ju siis ma ei tea, kas niukene kodune tipsutamine ja kusjuures huvitav on see, et samal ajal on käimas nagu kaks trendi. Eestlane läheb järjest rohkem üle laiale joogile ehk siis õlle šampuse või siis kihisev ajateenija, tavalise veini tarbimine on hüppeliselt kasvanud. Ja, ja samas on kasvanud ka kange alkoholi osa osatähtsus kogu kogu meie nii-öelda joomise kultuuris. Et need numbrid on tegelikult. Me võime küll nalja visata, aga, aga on ikka väga ehmatavad. Aga tegelikult on need inimesed ju kõik väga tublid maksumaksjad keda meil hädasti vaja on, riigieelarves on raha vaja ja kas te kujutate ette, kui neid alkoholi tarbida, milline oleks millega riik on ju väga olulise panuse teinud viimasel ajal nii tubakaaktsiisiga alkoholiaktsiisile ja kui nüüd alkoholi ja tubaka tarbimine oleks hüppeliselt, et kukkunud esimese kvartali nelja kuu jooksul, siis oleks riigieelarve v suurem auk. Et mina pean tunnistama seda, et mina olen selles laadis väga kehv maksumaksja. Vaatasin ka nii-öelda eile eile korraks peeglisse ja mõtlesin seda, et kui palju ma siis seda alkoholi põletanud nii-öelda enda organismis oleneb, kui palju selle kaudu riigile makse maksnud. Paljude asjaolude kokkusattumise tõttu ma vaatasin, et ma olen see aasta joonud ära pooliku pudeli valget viina. Kaks kahel erineval korral ja umbes ühe pudeli konjakit, kuus õlut ja ehk võib-olla siis kolm, neli pudelit punast veini. Nii et suhteliselt kehv maksumaksja ja ma olen ka mõne tuttavaga rääkinud, küsinud sedasama ja nad on ka lugenud nagu kokku oma kogusid ja ütleb, et nad ikkagi väga-väga kõvasti jääb alla. Et ma mõtlesin, kust need korralikud maksumaksjad siis on? Jah, sinuga peaks maksuamet tegelema? Ilmselt tõesti, sest et võib-olla tuleks tuludeklaratsioonis ka tarbitav alkohol kirja panna, nii et. Kui sa siin mainisid seda aasta alguse maksulaekumist, et muidu oleks võib-olla olnud auk veel suurem, sest tegelikult aasta algul laekus alkoholiaktsiis aga kehvasti ja ilmselt sellepärast, et kõik see alkohol oli ostetud sisse eelmise aasta lõpus enne enne seda aktsiisitõusu ja, ja see oli ka üks probleem, mis, mis just vastupidi andis nagu teatava lisahoobi sellel eelarvel ja sellepärast, et, et see harjutud maksutulu, mis peaks nagu alkoholiaktsiisist tulema, jäi tulemata, sest et ei ostetud, osteti niivõrd palju vähem. Et ka see aktsiisitõus ei, ei andnud. Üsna tihti minister lang on sama asja väitnud ka bensiini kohta, et aasta lõpul, kui oli juba teada, et aktsiis tõuseb, siis osteti nii-öelda kanistritesse valmis. Vähemalt ühes ühes telesaates ta niimoodi väitis. Jah, aga kust, kust see number tuleb? Eriti kui arvestada, et, et see on ju võetud kogu elanikkonna peale, see tähendab, et kõik kõik lainetust kuni raugani. Jah, kõik lapsed, karsklased, kõik on sinna sisse arvestatud. Ma tean, et ta viimased aastad lohutatud seda, et tegelikult on põhjal naabrid on kuskil kolmandik kuni kolmandiku võrra seda numbrit suurendanud meie jaoks. Ja publitsistika on öelnud seda, et need välismaalased, kes siin õhtuti mööda Tallinnat ringi käivad, need ongi enamasti täis ja just nemad on need tegelikult alkoholi tarbijad siis tegelikult ega väga täpsest statistikat muidugi ei ole selles suhtes, et kui palju Eestis müüdavast alkoholist liigub vaid kanalit pidi riigist välja või kui palju sellest tõesti tarbivad nii-öelda välismaalased, noh, fakt on see, et mida suurem on turistide osakaal nii-öelda suhtes elanikkonnaga seda rohkem alkoholist tõesti liigub riigist välja, sest oleme seda meelt ilmselt sellistes Hispaania kuurortides ja, ja Kanaari saartel ja kus kus iganes suurem osa alkoholist tegelikult põletab ära nii ta sisse sõitnud turist, mitte see kohalik elanikkond on ka samas võivad need numbrid ju hästi drastilised tegelikult ka olla. Samas, turism võrreldes eelmise aastaga või isegi üle-eelmise aastaga ei ole hüppeliselt kasvanud, tähendab, ei ole ette näidata selliseid protsente, nagu on alkoholi tarbimisest, nii et kuigi konjunktuuriinstituut ja teised asjatundjad väidavad, et nad nad umbkaudu teavad kui palju meil ostetavast alkoholist veetakse välja läbi erinevate terminalide. Tallinna sadamas nad ometigi ei avalda seda, kuidas nad seda teavad. Nojah, see on üks, on see mulle täiesti arusaamatuks ja nad ei saa seda. Et mingisugusel viisil teada, ma olin just olen Pirita sadamas olnud sel kevadel väga mitmed korrad ja praktilised pärast seda, kui sadama avati esimesed jahid hakkasid Soome poolt siia tulema, siis kohe avati ka kohalike alkoholikauplus, kus hakati kastide viisi laeva trümlides viima viima alkoholi ja selle kohta puudub igasugune nii-öelda selles mõttes kontroll. Jahisadam on, eks väikse käibega kujutan ette võrreldes suurendada. Ta tegelikult jah, suur sadam, kus viiakse kärudega nii-öelda, aga ma ütlen, et ka sellised Soome jaht on järjest rohkem ja suve jooksul need kogused on lihtsalt oluliselt suuremat, mida viiakse ära väikeste alustega meritsi. Kui sa suudad võib-olla käsitsi terminalis võtta kolm õllekasti peale, siis selle taga väga hea, aga sinna viiakse neid kümnete viisi. Liidame siia juurde veel need kogused, mille külalised siin kohapeal ära ära manustavad, kindlasti mitte välja hevi. Te olete ikka ebaausate külaliste suhtes, annaks jumadele pikemaid päevi ja suuremaid magusaid ja vastupidavamad maksa, et nad suudaksid seda teha ja siis oleks ju kõik korras, meie meie majandusega ka. Aga ma kardan, ma ise ka mõtlesin nende nende arvude peale. Ma arvan, et keskmine eestlane on ikkagi hakanud selgelt rohkem nagu tiputama ma nimetaksingi seda ütlemiseks. Et need niuksed rasked ajad majanduses, kus tehti kuni kuueteisttunniseid ja rohkem võib-olla isegi tööpäevi, kus ettevõtjad on ju rääkinud, et kui nad oma äris äridele alguse panid ja ennast poolsurnuks töötasid ja mõned mitte ainult pool, vaid vaid päris surnuks pinge oli suur depressioon oli suur ja ei olnudki nagu tegelikult aega eriti viinaviskamisele mõelda. Et nüüd, kui majandusolukord on läinud paremaks majanduse nagu settinud, ma ei räägi hetkel mingisugust surutisest, aga, aga põhimõtteliselt tervikuna siis siis on, on lihtsalt Eesti inimene, ka palgad on kasvanud ja kasvavad jätkuvalt, on hakanud lihtsalt niisugune kas siis baarides või kodune või, või niisugune noh, tipsutamine tähendab, iga istumine iga istumist saadab ikka mingi pits või kaks ja nii see kokku tuleb. Ma ei oska nagu teist seletust leida, sest et noh, ega ega 2008 või 2007 ei ei viidud välja ju sinna põhjanaabrite poole oluliselt rohkem siis alkoholi, kui, kui aasta varem. Tavaliselt on tegelikult niimoodi, et kui on mingisugune tendents, siis ei ole kunagi, see on üks põhjus selles, ma arvan, neid põhjusi on tõesti mitu, seda päris kintsee ja see, et Eestist on, ei ole piiratud tegelikult alkoholi väljaviimine välisturistide poolt ja ütleme ka see, et salaalkoholi osatähtsus minu minu arvates on vähenenud, kuigi mul puuduvad ka igasuguseid numbreid, aga nii on vähemalt ka alkoholitootjad väitnud seda, et meil on olemas sellised nii-öelda odavat viinatooted, mis salaalkoholi hinnast väga palju ei erine ja politsei on teinud head tööd, et ütleme, selliste salaalkoholi solki, mida siin tünnidest pudelitesse valatakse ja selle osatähtsus on viimastel aastatel väga oluliselt langenud. Aga kindlasti ja kolmas põhjus on see, mida sa, Aarne ütlesid, et inimesed teil on tekkinud raha on tekkinud võib-olla ka aega ja ka see on põhjustanud alkoholi tarbimise kasvu, nii et neid põhjuseid on kindlasti kindlasti rohkem. Nüüd ma näiteks, ma ei ole ise käinud Islandil, aga mulle on räägitud, et, et noh, sarnaselt Jaapaniga kus töö ja tööaeg on niivõrd efektiivne ja pingeline, Jaapanis eriti, aga jaga Islandil ka. Et kui saabub reede õhtu, siis kogu saar või kogu riik, mõlemad on saared, eks ole, on, on, on täis lihtsalt maani täis ja siis saabub laupäev pühapäev, kus parandatakse midagi ja siis tuleb sinine esmaspäev, minnakse tööle hakatakse jälle kõvasti tööd vihkama, selleks, et mõttes aeg-ajalt järgmise reede poole jälle jälle kiigata ja nii see käib, aga selgub, et Island on meie kõrval poisike. Kuigi see vahe ei ole väga suur, aga, aga me oleme ikka nii-öelda traditsiooniliste joomar maade seas Soome ja Islandi ja võib-olla Norra ka kus, kus juuakse, juuakse ikka päris päris rohkesti, nad on ikka meist juba juba päris kõvasti maha jäänud. Jah, aga, aga samas ka näiteks niisugusel hinga muidugi hõrge muidugi Islandi ja Norra alkoholi hindasid meiega, et näidata ikka ikka äraütlemata odav. Seda küll jah ja kättesaadavus, Norras on Norras tihtipeale ikka paarkümmend kilomeetreid maha sõitma, et see napsipudel kätte saada. Aga väidetavalt on rääkinud mulle inimesed, kes on Norras nagu pikemat aega elanud, et, et seal on ikkagi samaka ajamine küllaltki küllaltki levinud just sellepärast, et hind on kõrge ja raske kätte saada. Näiteks väga on see, et norra bensiinijaamades ja üldse poodides on müügil tohutu hulk alkoholi maitsestamise ekstrakte väikestes pudelites. Nii rummi, konjaki kui muuhulgas on ka, on ka vodkaekstrakt. Ja no ei kujuta kuidagi ette, mida, mida peaks vodkaekstraktiga maitsestama, kui, kui mitte. Mitte samakat. Mis edasi peaks viinadel kangestama, aga aga jahe, ega siis meiekose kohin seal Lõuna-Eesti kandis on ju endiselt au sees, nagu mulle on räägitud ja, ja need, need, need talud ja majapidamised ja torud ja paagid on, on kõik täpselt kohalikel teada, kust saada, et see tegelikult on kõik ju veel väljas sellest sellest statistikast, nii et see number on tegelikult palju. Ma ei oska öelda, kui palju, aga, aga mõnevõrra suurem, kindlasti. Nojah, aga samas, nagu Margus ütles, on viin jäänud Eestis ikka ametlik riigiviin jäänud nii odavaks, et et ma ei tea, kuivõrd see samaka ajamine ära tasuks, sest et vaat kui palju on, kui, kui poes vaadata, siis on, tuleb nagu pidevalt juurde uute nimetustega viinasid, mille, mille ma arvan küll, et nende, nagu see põhiomadus on, see, et nad on, on, on hästi odavad. Võrreldes ütleme, Viru valge. Ka või mingisuguse kvaliteet viinaga. See periood hakkab nüüd otsa saama, kui unistan oma asjad kokku, pakib siis piiritusetööstused lähevad ju ka, et noh, siin uudis oli, et liivik on huvitatud, tähendab, konkurents kaob ära. Praegu üks firma tahtis anda järjest odavamat ja ma kujutan ette, et ka järjest solgivad ilmselt vale vale sõna, aga, aga ütleme mitte nii puhast riigiviina. Ja käis pidev konkurents turul, kes kes annab odavamalt selle pooliku inimesele kätte. Aga, aga kui, kui üks suurtootja turult ära kaob, kujutan ette, siis ka ka see, see ralli lõppeb varsti otsa. Võib-olla küll, jah. Aga me oleme otsapidi juba majanduse juures, nagu Margus ütles, ta on kehv maksumaksja, mis sa üldse jood, milleks sa seda poolikut viina oli selle Asla ära juua? Sa võiksid minna reso klubisse. Ma olen kogu elu niimoodi, et et natukene võtnud siis, kui hea seltskond on ja natuke põhipõhjust ka, aga selles suhtes on tõesti kehv maksumaksja. Aga ma lugesin Ivari Padari, meie rahandusministri sotsiaaldemokraadist rahandusministri artiklit Postimehes kus ta siis peal kirjastusega väga kõlavalt selle, et riigi põhimõttelised valikud ma ütleks, et see on suhteliselt kehv artiklis otsin sealt sellist. Noh, ütleme ministrile kohast programm ja numbreid ja tõestusmaterjali, midagi siis tegelikult selle nii-öelda tema programmilise artikli mõte on lihtsalt see, et et Eesti riik ei suuda oma eelarvet vajalikul määral kärpida, kuna Eesti vajab praegu suuri investeeringuid haridussüsteemi, lasteaedadesse, teedesse, haiglatesse, kultuuri ja spordiobjektidesse, muinsuskaitsesse ning lõpuks ka vanglatesse investeeringute pealt. Kokkuhoid ei ole tegelikult kokku hoida. Vaata antud juhul mina ei saaks nagu kuidagi rahandusministriga nõus olla. Et kui me tõesti on majanduse kasvunumbreid, vaatame siis jäta üks vangla ehitamata. Ta loobuda hetke mõne skulptuuri või spordiobjektist, ma arvan Eesti rahvas ei pahanda antud antud hetkel, et see on nagu sellise priske priiskamine või selline jutt ja kui tahad vastuga, alustab tegelikult ainult selle, et et vaja on, et meie maksusüsteemi häda on see, et väga palju on selliseid kaudseid maksehetk kui tarbimissõltuvusest tarbimisest, et ühesõnaga kui hakatakse tarbima vähem, inimestel tuleb raskem aeg, siis ei, maks ei laeku nii palju maksu riigikassasse, see on käimas, et vaja panna selliseid otsesed maksud, mis igal juhul laekuvad. No see on teine minu meelest noh, väga suur apsakas ministri poolt, sest et kes siis see maksumaksja on, see on tegelikult rahvas. Ja panna nüüd rahvale peale, et tema peab igal juhul maksma maksud ära, sõltumata sellest, milline aeg nii-öelda temal on, et rahva jaoks puudub tegelikult siin nagu kokkuhoiu võimalus, siis see seisukoht on minu meelest just eriti ju tegelikult siis sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe jaoks minu meelest väga, väga rahva rahvavaenulik mindi, pahanda üldse see, kui ta ütleb, et võib-olla tuleb siin automaksu panna või need, kes nii-öelda näitavad üles priiskamist ja hoolimatust, et võib klassiviha välja välja lugeda, aga see mind nagu ei, ei, ei eruta või pahanda, aga iseenesest see, et riik tahab ennast nagu oma eelarve suhtes teha sõltumata sellest, millised ajad on majanduses ja milline on rahva elujärg ja rahva, ütleme, palgataseme kasv, et tema tahab oma maksud igal juhul kätte saada. See, minu meelest on rahvavaenulik seisuga. Aga see põhimõte, mis, mida Padar ütleb, et kokkuhoid on võimalik ainult teatud piirini, on ju põhimõtteliselt õige, tähendab, sa ei saa lõpmatuseni nakata ju kokku hoidma, siis toimub kindlasti päris olulistes valdkondades niisugune taandareng ja ja kui on ikkagi lootus, et majandus hakkab ülesmäge minema, noh ma ei tea, millal siis kolme aasta pärast nelja aasta pärast saavutame jälle mingisuguse normaalse meid rahuldava taseme siis oleme, oleme vahepeal kaotanud usalduse inimeste vastu, tähendab, ma ei räägi isegi sellest koalitsioonist, vaid põhimõtteliselt oleme sisse seadnud mingisugused hüved. No ütleme näiteks, et asi oleks arusaadavam, emapalga? Jah. Ja nüüd suures rahakitsikuses ja majandussurutise surutises. Me oleme sunnitud näiteks noh, selle asja ära lõpetama, ütleme kõige kõige verisem variandi, võtame siis naisteks need ebaõiglane nende suhtes, kes on seda saanud ja nende suhtes, kes seda enam ütleme lähitulevikus ei hakka saama. Ja, ja kolme aasta pärast hakkab jälle andma. Aga need üks, üks periood on, on noori emasid, eks ole, kes, kes ei ole seda saanud. No mismoodi ta riigi otsa vaatab? Suure pettumusega. Ma arvan Jah, ja kui sa mainisid siin uusi vanglaid muu hulgas, siis kui vaata neid pilte, mis filmiti Puiatusest sel nädalal, siis peab ikka arvama, et on külmunud, uut vanglat vaja, mis ei oleks, või erikooli, mis oleks korralik, kaasaegne ja ja kus oleks ka personali nii palju, et, et seal tagada ühtaegu neile korralikud elutingimused kui ka, kui ka valve. Et selles mõttes jah, et ega investeeringute peatamine võib kurjalt kätte maksta mõne aasta pärast, kui auk sisse jääb. Ma olen pigem seda meelt, et need emapalk ka kindlasti ei tohiks ära. Küsimus on pika-pikaajaline otsus. Ajakirjaniku küsimuse peale, kas see puudutab ka emapalka, siis ütles, et kõik on laual ja kui kõik on laual, siis tuleb ta põhimõtteliselt vähemalt teoreetilise variandina ka kõne alla. Vot see ongi minu meelest väga halb signaal, mis meie rahandusminister ja valitsus on andnud, et ta on tõesti öelnud selle seisuga, et kõik on nagu laual. Aeg on olnud piisavalt palju, et tänasel hetkel, kui Padar ütleb ka, et 29.-ks maiks peaks olema nii-öelda otsused tehtud kohe tänasel hetkel oleks pidanud Padaril juba olema täpselt ikkagi see, kus kohas rahadega maha läheb. Ja minu meelest ainuke, mis nad on siis otsustanud, on tegelikult see, et see 32 miljardiline kokkuhoiueelarve, et sellest vaid viis protsenti 160 miljonit krooni tuleb nii-öelda asutuste tegevuskulude kärpimisest ehk nii-öelda bürokraatia masina peal. Et see protsent on küll, mis on üllatanud, nii, ma julgen öelda, et avalikkust ja, ja ärimehi ka, et see protsent on ikka häbematult, et väike, et ikkagi need signaalid, mida on nagu eesti rahvale antud, on pigem see, et noh, sealt ei anna võtta ja meie isa ja riigikogu palka ei saa vähendada, et seda saab järgmise koosseisu jaoks teha. Et püütakse näidata seda, et sealt sealt sealt ei saa. Et ainult ainult maksukoormuse tõstmisega võimalik neid olukordi lahendada. See on igal juhul väga-väga vale signaal. Ja aga vaatame, kui me võtame nagu Aasia väga konkreetselt, et et mis maksja siis kehtestad, okei, automaks, no tähendab, automaks kilovatise pealt on minu hinnangul absoluutselt jabur idee. Tähendab, kas see on nii-öelda keskkonnasäästlikkus CO2, mis iganes tähendab tuleb see maks tõmmata, aga, aga mitte mingisuguseid kilovati pealt, eks ole, vana ront, et mis on märksa märksa nõrgem, noh võib-olla seal mingi 100 või 90 kilovati peal nagu meil enamus autosid on, aga saastab meie meie õhku, nii et nii et tapab. Samas on, on väga-väga puhas säästev inimene oma oma suure suure autoga ma ei tea, 250 hobust ja paljud kilovatt ja seal on samast ei saa seda üldse nagu Sestantan, uus tan, korralik, ta on uuel tehnoloogial põhinev ja nii edasi. Et sealt peaks piiri tõmbama, aga mitte mingisuguste rumalate kilometidega. Okei, leiame selle selle ühisühisnimetaja, selle auto puhul kehtestame automaksu, mida me veel kehtestame, kus me veel seda raha. No on rahvalik ka see, et tulumaksualandust järgmine aasta ei tule, ta jääb tõesti mõneks aastaks nii-öelda 21-le protsendile maailma neljani, ma tahtsin jõuda ja ma arvan, et Eesti rahvas neelab sellega tegelikult alla ja Reformierakond ka. Meesterahvas neelab selle küll, aga kas Reformierakond neelab alla? Ma arvan, et kompromissi nii-öelda seda on edasi lükatud tegelikult, et see graafik ei olnud nii kiire, kui too peaks juba ammu allpool olema. Et valitsus istub parimal juhul neli aastat koos ja esimese aasta või teise aasta alguseks, kui üks aasta on nagu koos istutud, juba hakatakse minema niivõrd fundamentaalsete põhimõtete juurde, nagu seda on tulumaksu alandamine reformi jaoks. Mina arvan seda, et Eesti rahva ja äriringkondade jaoks ei oleks see mingisugune katastroof, oleks. See oleks samasugune nagu Soomed oleksid Margus tööle kiilakana. Minul oleks suur parukas sõjas, tähendab, küsimus on oma oma näo, oma näo, täieliku täielikus kaoses. Vaata mina ütlen seda, et kui on kriisiolukorrad, siis tuleb käituda ratsionaalselt ja kui minuga kiilakad tööle tulek päästaks oluliselt kollektiivi mingisugust töövõimet, suurendaks seda oma tuleks ka kihlakana tööle tunnistaks tõestada, et aeg on selline, et ma olen nõus kihlakana käima, sest see on neile suureks abiks. Et aga ma tahan öelda seda, et suur osa maksudest, kuigi Padar väidab ka siiamaani, et me oleme üks kõige madalama maksukoormusega riik. Samas kütuseaktsiis, kütuse hind on tegelikult jõudnud Põhjamaade ja Euroopa tasemele. Sealt laekuv aktsiis. Ega iseenesest ju kütus ei ole kallim, mida müüakse, ei ole kallim ka see juurdehindlus, protsent, mida müüjad annavad, tegelikult on ju aktsiis tõstnud diiselkütuse kallimaks bensiinist, kust me oleme täiesti pretsendenditu riike Euroopas. Alati on diiselkütus odavam, see raha laekub, sealt, ei ole tõsta tegelikult enam mitte midagi. Padar ütles küll, oleme nüüd tema vastu selles mõttes õiglased, mitte siin artiklis, aga ühes ühes kas eilses üleeilses intervjuus, et ei saa olla Venemaamaksu madala maksukoormusega ja, ja Põhjamaade heaolu ühendav riik, et siis selline asi pole võimalik? Tulles tagasi selle tulumaksu külmutamise juurde, siis ühest küljest tundub jah, et see on hea, kui see nüüd mingisuguse sellise hoovana aitab riigikassat natukene päästa, teisest küljest, kui seda tehakse majanduslanguse tingimustes, siis see annab nagu see langusele veel hoogu juurde, sest meenutame, mida tegi USA valitsus selleks, et sealsest kriis majanduskriisist üle saada, ta hakkas jagama inimestele maksuraha nii-öelda tagasi, et nad saaksid hakata tarbima ja ostma ja siis püüda sellega nagu seda majandust uuesti üles upitada. Et selles mõttes, nagu see tulumaksu Külmutamine või, või veel enam tõstmine, et see nagu annaks just sellise vastupidise tõuke veel hoogu juurde sele Jaanusele. Noh, see ongi parempoolsete erakondade põhi põhi, põhi, põhiseisukoht selles mõttes ja, ja kui nemad lähtuvad oma otsuste tegemisel nii-öelda veidi enam nii-öelda ärikeskkonna ja ettevõtja kesksemalt, siis argument on põhimõtteliselt põhimõtteliselt õige aga sellistes kriisiolukordades kuigi väidetakse, et hetkel kriisi veel ei ole tuleb tegelikult kompromisse sellistel puhkudel siiski siiski leida. Jah, aga noh, ma mõtlengi, et kas peaks lähtuma esmalt selleks, et saaks kuidagi riigieelarve täis või siis sellest, et katsuda sellest majanduslangusest üle saada. Et kumb, kumb, kumb peaks olema primaarne. Kas seda on võimalik niimoodi üldse lahutada? Tähendab, on olemas nii-öelda põhimõttelised muudatused, kuidas e-arvet, täissaade on olemas kosmeetilised hetke ühekordsed muudatused, näiteks kinnisvara müük on kindlasti see, see teine pool, eks ole, eriti olukorras, kus, kus kinnisvaraturg praegu on ja ja nii-öelda eelarvet lappida majade müümisega. See on äärmiselt kaheldav tee. Aga praegu on valitsuse ikkagi ju selles seisus, kus ta peab ette vaatama mitu aastat mitte mitte ainult seda jooksvalt eelarve kinni kinni lappima. Ja noh, ma ei, ei kadesta neid. Opositsioon kindlasti ka mitte opositsioon pigem pigem parastab, kuigi ma ei tea, kas nüüd opositsioon praegu olemas on. Retoorika tasemel kindlasti on, aga, aga ühesõnaga kui, kui Padari artiklist kumab ikkagi kogu aeg läbi see, et vanem vend ehk reform peab oma põhimõttelisest seisukohtadest taganema, noh ütleme koalitsioonipartnerina ta ta nii räigelt või nii otse ei saa seda välja öelda, aga tegelikult kumab, kumab tema, selles maksu maksude idees ikkagi kõige rohkem läbi läbi. See reform peab taganema oma oma tulumaksu tõstmise või tulumaksu vähendamise ideest, mis on mis, mis Montroton nad tagunud tegelikult juba vaata et 10 aastat. Jah, ja tegelikult on nakatunud seal koalitsiooni sees minu meelest üsna üsna otse ja avalikult üks selle välja ütlema asju, kasvõi see neljapäev valitsuse pressikonverentsi oli päris huvitav jälgida, seal oli siis ka kolm kolm ministrit. Padar, sotsiaaldemokraatidest, Lukas, Isamaa ja Res Publica Liidust ja maripuureformist. Ja päris huvitav oli, oli jälgida seal seda ajakirjanike ees toimuvat üksteise torkimist. Kui Padar kurtis, et jah, mõned koalitsioonikaaslased ütlevad mulle, et ma nagu ajan siin vale asja, tegelen rumaluste, kes selle peale siis müksas kõrvalt Lucaset. Miks sa mitmuses räägid, palju sul need koalitsioonipartnereid on siis? Mille peale Padar omakorda vastaselt lubage mul jääda korrektseks ja noh, ja siis jälle maripuu ja Lukas omavahel nügisid 11 nii-öelda selle töölepingu seaduse pärast, mida isamaaliit ja Res Publica jättis kinnitamata. Hakkab väga välja paistma see, see, need sisemised vastuolud juba. No hetkel on kindlasti see, mis koalitsiooni päästab ja lagunemisest ära hoiab, see, et ei, ei ole olemas jõudu, kes tahaks praegu valitsus teha praeguses olukorras, sest tõesti siin ei ole kadestada kedagi. Aga milliste lahendusteni jõutakse osaliselt me saame seda teada siis juba mai lõpus. Aga, aga kuidas nagu jah, eelarvet lapitakse ja mis järgmised aastad toovad vara öelda, nii et tegelikult ei ole üldse puudutanud selle nädala pommuudis ehk siis majanduskasvu, tempo, tempo selliste aeglustamist, mis, mis võttis õhku ahmima poliitikutest otsustajad kui ka kui ka kõik teised üllatus, oli see igal juhul kõikide jaoks, et, et noh nagu ütles Jüri Käo, et nende prognoosidega võib edaspidi jaanilõket hakata toitma nendega ei ole nagu midagi teha, sest kui siin kembeldi varem mingisuguse protsendi kümnendiku pärast, et kes rohkem või vähem pakub, siis nüüd mindi alt ikka kohe-kohe väga kõvasti. Aga ma ei tea, kas te mäletate just kuu aega tagasi siinsamas stuudios, ma ütlesin ka seda, et tegelikult eraettevõtjate jaoks on need prognoosid ja eelarved palju karmimad kui riigi jaoks. Ja seetõttu ka tegelikult Jüri Käo, Sõõrumaa ja kes iganes kommenteerisid ka seda, et nende jaoks tegelikult üllatus ei olnud, et nemad olid oma null arenguid ja isegi langusi prognoosinud juba eelmise aasta lõpus, kui nad tegid oma firmade selle aasta eelarve. Ainuke, kes oli tõelises eufoorias, oligi seesama riik kui ise ja minu meelest, kas mitte just sel nädalal ei öelnud Ivari Padar välja seda, et rahandusministeerium on teinud uue majanduskasvu prognoosi selleks aastaks ja kas see protsent ei ole mitte 3,7, mis välja välja välja välja pakuti. Et aasta tervikuna jääb endiselt nii-öelda plussi mustema stsenaariumiga on öeldud seda miinusesse me ei peaks langema ka isegi sel aastal, et kõige karmim tuleb ikkagi aasta teine pool, suvi elatakse veel veidi üle. Raskem ongi 2008. aasta teine pool ja arvatakse seda, et see Me jääme üsna tegelikult nulli piirile selleks aastaks tõus ei tule mitte veel üldse järgmisel aastal ehk 2009 iga mitte 2010 või need on nii-öelda stabiliseerimise aastat, kus me ei lange allapoole enam ja tõus võiks tulla alles aastast 2011. Me olime kaks päeva tagasi lehtede Liidu suur kogus ja B-üks esinejatest oli Sampo panga juht Aivar Rehe. Tema on väga sümpaatne meesterahvas, ei olnud ka riigiametis ja tunneb nii-öelda läbi ja lõhki teid majandussüsteem. Ja tema andis väga sellised numbritele põhineva, väga kaine analüüsi viimastel aastatel toimunud ta näitas just väga ilusti seda, et kuhu pangad alates aastast 2000 on tegelikult siis nii-öelda laenu andnud ja kõik sektorid, olgu see siis transport, kaubandus, mis iganes tekstiilitööstused, kõik olid täpselt samal tasemel, alates aastast 2000 kuni 2008. ei mingit jõnksu ja kinnisvara, aga üks suur, kohutav jõnks, mis seal mitmeid kordi oli tekkinud, siis nii-öelda alates põhiliselt aastast 2000, et kolm kuni 2006 ja see oli siis kinnisvara ja ehituse ja nendega siis noh, nii-öelda ääristatud ehitusfirmad ei tööstused ka ehitusmaterjalitööstus, mis siin all ehitusmaterjali kaubandus see tohutu jõnks ja see jõnks hakkas allapoole minema 2006. aasta detsembrist, siis tegelikult needsamad pangad teadsid terve 2007. aasta, et see rahakraan nii, et ehitus ja kinnisvarasse kinni, kinni, kinni keeratud ja see langus läheb veel päris pikalt laugelt edasi. Ja Rehe ütles ka seda, et noh, selge see, et sinna sisetarbimisse raha juurde andmine ei anna tegelikult meil mitte midagi riigile ja riigi majandus võimeli juurde, et tegelikult seesama sektorid, mis nüüd seal all oli see muu tööstus see peab tegelikult minema selle ekspordivõime, sinna tuleks tekkivat laene suunata, see peaks hakkama arenema ja selle baasid saab tekkida alles uus majandustõus. Aga seda ei tulnud kindlasti enne, et 2000 üheteistkümnendat aastat, et aastat, mis vahele jäävad, on niisama nii-öelda äriplaanide tegemiseks ja kogu majanduse ja rahandussüsteemi ümberstruktureerimisega. Kas või ärimeestel on nii palju mõistust, tahtmist nüüd Eesti ka nendel meestel, kellel nii-öelda raha on, aga mitmed on öelnud seda, et Eestis on suurte äride tegemiste aeg läbi, et nii ma investeerin välja Pole, Sõõrumaa ja mitmed mitmed korrad seal selgelt sellistki suurt ehitus ja kinnisvaramulli nii meeletuid kasumeid nagu siin aastast 2003 kuni 2007 tasku pandi, ei tuletavast tulevikus, edaspidi on need rentaablust ja marginaalid oluliselt väiksemad, nii et kas need suurärimehed, kes on harjunud selliste rahadega, kas nendel on nagu tahtmist sellisel pisikesel turul ka seda töötlevat tööstust ja kõike seda edasi arendada, vot see on see küsimus. Nad tulevad, rasked ajad, tuleb, teine mõtlemine võib olla. Ja ega tegelikult ju põhimõtteliselt ei ole vahet, kas see majanduskasv on null venda miinus 0,5 eks ole, või miinus üks isegi et noh, see on nagu emotsionaalne vahe. Et praegu, poliitikutel on tegelikult ju praegu uus mantra, et kriisi ei ole, aga kriis võib tulla, kui me valesti käitume. Praegu tõesti ei ole, tähendab, palgad kasvavad ikka veel. Tööpuudus on väike, koondatud hulk on tegelikult väike. Ta pole tegelikult väike ja ütleme see, mis seal number 800 peal. Aga poole sellest moodustab eo Kreenholm. Nii et, et see on nagu ühe ühe ettevõtte küsimus. Mis näitab ka seda, et ilmselt tekstiilitööstusel Eestis ei ole, ei ole suurt tulevikku, sest mujal lihtsalt saab odavamalt selle tüki valmis. Aga millised on jah, need nii-öelda poliitikute otsused, et ja koostöö, koostöö ettevõtjatega, see on, see on nüüd lähiaja aja küsimus ja ja niikaua me, me peame lihtsalt ootama, et teada saada. Vaata, ma vaatan seda, et kui poliitikud arvavad tõesti, et neid investeeringuid on ikkagi vaja teha, siis on ju olemas selline asi nagu reservfond mida suures osas hoitaksegi tegelikult välismaal, mis on sellisteks erilisteks olukordadeks, arvatakse tõesti, et me mitte kuidagi ei saa seda Tartu Tallinn maanteed ehitamata jätta ja muid selliseid investeeringuid haiglatesse ja kultuuri ja spordiobjektidesse tegemata jätta. No võtame siis reservfondi kasutusele, kui see reservfond loodi, siis öeldi just seda, et seda võetakse kasutusele ainult nii-öelda kriisisituatsioonis, kui on sõda, tõelised vajadused, sõda, ma ei tea, kas mainitagi Lähme tol korral majanduslangusest oli, oli, oli juttu. No äkki me leiame üksmeele ja võtame siis sealt osa. Aga kui Eesti riik on ühel hetkel olukorra ees, kus tõesti tuleb loobuda emapalgast või näiteks ei ole raha pensionide väljamaksmiseks või ma kujutan ette, et siis peaks olema see aeg, kus tabalukk eest ära võetakse tollelt fondilt ta Tallinn-Tartu maantee, püsiühendus, Saaremaaga ja muud suured projektid, noh, need on sellised kartulid, mida võib veeretama jäädagi, et nendele leiab alati põhjenduse, seda enam, et Tallinn-Tartu maantee ju tegelikult valmib siin siinpoolses otsas vähemalt doosereid mürisevad IGA PÄEV. Et eks tegelikult riigi poolt võttes on tehtud ju väga valesid nii-öelda majandusotsuseid. Üks on seesama, see nii-öelda see Eesti raudtee ülikallis tagasiostmine. Nüüd sellel nädalal kirjutas Äripäev väga põhjalikult, et sellest, mis toimub Tallinna sadamas, Tallinna sadam on ju juba väga-väga nukras olukorras, kus kaubaveod, see transport on praktiliselt lakanud ka müügis, muudes tumedates ja rasketes õlides olid seal langused 40 kuni 50 protsenti seesama konteinerterminal mida on öelda planeeritud koostöös hiinlastega, kellega iganes see äriidee ikkagi siiski paika ei pea, et sealt hakkavad ka riigi rahakraanid kinni minema tema oma nii-öelda riigiettevõtete poole pealt. Asja kurbloolises on jah see, et riik käitub nagu keskmine loll tarbija. Ega siin oluliselt suurt vahet ei ole, kui kui sinul tõstetakse palka ka siis hakkad elama teistmoodi, sa hakkad rohkem kulutama. Raha muutub sinu jaoks järjest väärtusetu maksa ei mõtle, kui sa teda välja annad. Egas sa siis ei ole nii tark, et sa mõtled säästmisele, eks ole, kui on, riigiga on samamoodi, kui on raha palju, kaks miljardit, kolm miljardit mõni aasta tagasi või paar aastat tagasi ei olnud ju oluline raha, eks ole. Ise siin saates rääkisime sellest et, et Eesti on niisugune väikese sokikuduja maa, kus, kus nii-öelda suuri ei osata mõelda suurelt, tähendab ei võeta kohe ette suuri projekte, raha nagu raba. Euroraha on olemas, omafinantseeringud on olemas, kõik võimalused on, on loodud selleks, et need igavesed teemad ükskord päevakorral maha võtta. Needsamad, eks ole, püsiühenduse Tallinn-Tartu maantee ja mida iganes oleks võinud teha, seda ei tehtud, noh, nüüd on nime jälle näppu, mis seal ikka. Ei valmi, sel aastal ei vaidle 10 aasta pärast, noh, mis seal on? Ega ei ole katastroof Awardsetest muidugi hea paralleeli sedasama Ameerika, kus hakati tõesti maksuraha pagasi jagama. Aga sellele peab eelnema väike näljaperiood. Ja minu meelest meil Eestis seda näljaperioodidel õigesti tegelikult päris olnud ei ole. Kui sa hakkad, kui hakkab majanduslangus peale, tekib esimene väike raha puudujääki, siis hakkad kohe nagu inimestele raha tagasi andma, siis ta ei tunnegi see, et see on mingisugune hädaolukord, ta ei mõtle ümber seda, et ta hakkab tarbima teistmoodi. Et ma arvan seda, et nendele suurtarbijatele, mis siis, et mis on meie sisemajandus kõvasti kergitanud. Peab olema ikka vähemalt sinnapooleaastane kui mitteaastane näljaperiood ja siis sakatele pisku tagasi andma. Ja siis ta hakkab mõtlema võib-olla teisiti, mis selle rahaga teha, ta tunneb, seda väärt, võetakse väärtust ka natukene natuke paremini. Nii et ma arvan, et et kas see riik, Eesti riik kui Eesti rahvas peab selle väikese paastu läbi läbi elama, nii et puder maitseks paremini, küll ta maitseb paremini meile poole aasta pärast, aasta pärast kindlasti. Nojah, ega Padar ei kavatsenud Kaio mausimaks täna-homme kehtestada, seda seda polegi võimalik, ta tegelikult muretsen rohkem, mitte mitte selle aasta eelarve pärast, kui, kui järgmise aasta eelarvest pärast mida ta, mida ta ka üsna selgelt välja ütles et, et seal tõenäoliselt tuleb, tuleb veel rohkem kokku hoida. Jah, Padari nahas, kuigi tegu on suure mehe ja tugeva mehega, ei tahaks nagu olla, sest et noh, rahandusminister on ju tegelikult see koht, kes peab selja sirgeks lööma, kes kelle, kelle käes tegelikult on viimane sõna, et siiani ja mitte sammugi enam enam tagasi. Mitte olema lihtsalt üks osapool selles koalitsioonis see, see on, see on võtmetähtsusega minister, eriti eriti olukorras, kus kus majandus liigub sinna suunas, kus ta meil parasjagu liigub. Jah, me peame lõpetama, ma saan aru, et sa võtsid Margus praegu veel kopsud õhku täis, tahtsid veel midagi öelda, aga, aga meie, meie saateaeg on läbi, me tahtsime rääkida täna Puiatus, tahtsime rääkida personaalse personaaliatest, et pakuvad alati väga palju huvi. Eesti Panga nõukogu sai uue juhi ja, ja Eesti on teinud siin tegemas selliseid suuri huvitavaid vangerdusi. Aga kõik see jääb ilmselt siis järgmiseks korraks, sest tema veel ei ole ammendanud. Aga täna aitäh kuulamast ja nautige nädalavahetust.