90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja aasta on 1009 74. Portugalis leiab, et nelgi revolutsioon. 25. aprillil toimub Lissabonis riigipööre. Kukutatakse valitsus ja alates 1933.-st aastast Portugalis kehtinud Eston Novo režiim. Stephen kingi ilmub tema esimene romaan. New Yorgis tuleb kokku ansambel Remouns. Saksamaal toodetakse esimene Volkswagen golfimudel komeet Wild kaks möödub jupiterist, mille tugev gravitatsiooniline tõmme muudab komeedi orbiiti ning toob ta päikesesüsteemi ossa. Sel aastal 74 valmib prantslastel mängufilm Emmanuel. Eestlased näevad seda filmi Soome televisioonist alles 13 aastat hiljem, aga midagi toimub selles vallas ka Eestis. Ühel hommikul aastal 74. Raamatupoodide ees trügimist müügile tuleb raamat avameelselt. Abielust. Järjekord on pikk, rüselemist kontrollib miilits. Lõpuks ometi hakatakse eestlastele rääkima seksist. Ja nii nagu Emmannell jõuab meieni soomlaste kaudu, nii on ka see raamat pärit soomlastelt. Kusagil sealsamas poes seisab luuleriiulil ka sel aastal ilmunud Andres Vanapa kogu pihlakaviin. Ilmselt selle raamatu pärast tund enne poe avamist järjekorda ei kogunetud. Kuid mine tea, äkki üks inimene just nimelt soovis osta mitte raamatut avameelselt abielust, vaid Vanapa luulekogu. See oleks kuidagi Vanapalik, sest Vanapa ise oli väga kaval. Ta tekstid olid seda ja ta ka ise oli alati kavala naeratusega juuksed püsti peas, nägi ta välja nagu rõõmus hambahari. Ja võimalik, et Vanopaga ise naeris, kui ta neid tekste kirjutas. Kasvõi juba sellepärast, et kuidas lugeja neid tekste loeb ja mida ta sellest kõigest peab arvama. Neid vasakul luuletusi on jube ja, ja lihtne lugeda, aga vaata, rääkida on nendest väga raske. Sest nad on nagu armastusluule. Aga ei ole ka, on nagu looduslüürika, aga ei ole ka, on nagu naljakas, on hoopiski tõsine, kohati isegi surmtõsine. Ja nüüd selle koha peal, kus midagi tabavat öelda ei oska, on kõige parem lugeda Vanapa tabavaid luuletusi voorust. Need kõige paremad tekstid on tal kõige lühemad. Lõpetuseks siis paar luuletust ülalt vaadates, lugupeetud näitleja, jätate kõnnak soovida. Altpoolt on korras. Pihlaka, viinade aeg. Linnas nägin üht meest, kes muutub ikka tõsisemaks, tõsisemaks sügiseks, käes just paksus metsas, seal, kus Lindei vidista. Ma nägin reetmist. Olles üüber alles kõige viimaseks, puhas klassika ja kuld üheskoos. Naisterahvad ja meesterahvad. Need on ainukesed rahvad.