Rahva teenrid tere päevast, vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning on rahvateenrite saade. Tänasel laupäeval alustab ning tänased rahva teenrid on Külli-Riin Tigasson Eestit Päevalehes Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Lauri Hussar vikerraadiost ning kui hakata sellel nädala teemadeks, äkki ma siis jääb kõlama. Kas sõna eelarve, eelarve ja veel korda eelarve ning eelarve puhul olla kärmeteni, valitsuskoalitsioon ei ole veel jõudnud, aga praegu on jätkuvalt õhus küsimus tulude poolest ja selle kokkusaamisest ning sel puhul siis kavandab järgmise aasta eelarves valitsusliit mitmeid täiendavaid makse ja räägitud on siis gaasiaktsiisist, alkoholiaktsiisist ka autode erisoodustusmäära tõusust, käibemaksu erisuste kaotamisest, töötuskindlustusmäära tõstmisest, kütuseaktsiisi tõstmise küsimus on veel lahtine, sest laual on ka teine samaväärne ettepanek, mis puudutab autode registreerimismaksu. Ja nii palju, kui mina tean, viimaste andmete järgi on ministeeriumide soovide ja tegelikkuse vahel ikka veel ligi kahe miljardi kroonine auk. Ja siitkohalt võikski siis nii-öelda selle selle teemaarenduse lahti põrunud otsustada, et mida nüüd ette võtta, noh, kõige lihtsam on muidugi süüdlased otsida, kes selles kõiges süüdi on, aga aga palju raskem on otsida lahendusi ja ja kuidas teile tundub, et et mida me siis nii-öelda selle nädala uudiste kohta seoses ulatusliku maksutõusuga kõigepealt öelda võime? Mina ei hakkaks võib-olla praegu ka siin kohe keskenduks ka lahenduste otsimisel, et et räägime ka kõigepealt, et kes, kes on sellest ikkagi selles olukorras süüdi. Et mul on endal seda, seda asja, mis praegu eelarve ümber toimuv küll ikka väga-väga kurb, et mitte öelda masendav vaadata. Et kui me räägime kas või sellest, et Eesti tahab olla atraktiivne keskkond ettevõtetele minister retoorikat on kogu aeg kasutatud, siis Ühe sellise stabiilse riigi hulka või omaduste sekka ei käi see nii, et niivõrd järsult kehtestatakse arvukalt uusi makse, et ettevõtted ei tea ka enam, millega nad saavad üldse arvestama tulevikuplaanidest. Et see poliitika, mis meil on olnud. On olnud ikka väga selline ütleme, hüplev ja jätkusuutmatu. Jah, kui vaadata, mida siis on öeldud ja mulle tegelikult meeldis tänases Eesti Postimehes väga kolleeg Kalle Muuli, kas Eesti Päevaleht ja Postimehes on ühinenud? Eesti Postimehe statistika reklaamivad ennast ka ütleme nii, et tänane Eesti Päevaleht mees on jah ja siis Postimehes Kalle Muuli Rice'l, kus ta siis portreteerib üsna pikalt ja põhjalikult Andrus Ansipit ja tema poliitikat ja ja ta on siin ikka väga karmides toonides kogu selle kogu selle peaministri senise teekonna kokku võtnud ja ja ta portreteerib siin ka peaministri visiiti, siis Horvaatia Horvaatiasse, kus peaminister on lahkumas pakilise eelarvevaidluse ajal Eestist koos käputäie vähetuntud ettevõtjatega, kes vaevu vee peal püsivad ja ta ütleb, et see pilt on siis kõnekam kui 1000 karmi sõna ja ja ta ütleb siis siinkohal ka oma sellise kokkuvõtte. Kõigest, mis praegu toimub Reformierakonnast, ettevõtjate kõige suuremast sõbrast on majanduskriisi saabudes saanud ettevõtjate verivaenlane, kes sööb oma sõnu. Ei kuula nõuandeid, rikub suhteid Venemaaga ja mis kõige hullem, tõstab ülemakse. See on siis tema kokkuvõte sellest, mis toimub. No arvan siiski, et päris nüüd noh, Reformierakonda ka kõiges süüdistada ei saa, koalitsioonis on ka teised osapooled, aga kindlasti nii-öelda peaminister selle valitsuse juhina on on küll tõenäoliselt jätnud kas paljud asjad tegemata või, või surub mingeid kindlaid momente läbi ja noh, kõige selgemalt on ajakirjandusse jõudnud ikkagi see fakt, et et gaasiaktsiisi tõstmise taga on ikkagi ilmselgelt peaminister, kes räägib sellest, et nii me suudaksime vähendada sõltuvust Vene gaasist. Sa mainisid, et me ei saa siin kõiges süüdistada Reformierakonda ja tõesti, et me ei saa teda ainsana süüdistada, aga siiski olgem ausad, et tema poolt antud valimislubadused olid siiski kõige kallimad ja praegu Reformierakond on on tõesti ka enamike ikkagi nende maksutõusu ideede autoriks. Ma ütleks Reformierakonna kaitseks ja vastu nagu kaks kommentaari, mis puudutab seda süüdistust, et justkui oleks Reformierakond meie idasuhted tuksi keeranud või siis ma arvan, et nende paljude samade, kes reformierakonnas selles süüdistavad suurärimeeste jaoks oleks kõige parem, kui Eesti oleks SRÜ riik, sest siis oleks nendel palju lihtsam nagu äri ajada palju suuremat kasumit. Et see süüdistus on minu meelest natuke kohatu, aga kindlasti on väga suur tõetera sees, et Reformierakond on ju vaadata viimastele valitsuskoalitsioonidel, kes Eestis on võimul olnud, on üks erakond, on alati nendes sees olnud ja see on Reformierakond. Ja kui me räägime sellest, et mingil hetkel on riik elanud üle oma jõu, teinud utopistlik eelarveid siis kõige suurem vastutus sellel on reformierakonnal, kes on olnud väga erinevates valitsuskoalitsioonides kas siis peamine partei või siis tähtsuselt teinekord. Ja minu arvates on väga võlts, silmakirjalik on, on neid kuulata ka seda retoorikat ja sõnavahtu, millega neid erinevaid maksutõuse põhjendatakse. Et nüüd siis korraga teatatakse, et gaasiaktsiisi on vaja sellepärast umbes kolm korda tõsta. Et ühtäkki tuleb meil vähendada sõltuvust Vene maagaasist ja see on nii võlts. Sellepärast et, et kui meil on vaja seda sõltuvust Venemaa energiast vähendada, mis iseenesest on õige ja õilis eesmärk, seda ei tehta niimoodi, et nüüd paari kuuga lihtsalt keeratakse üks max kolm korda kõrgemaks. Sama piinlik oli kuulata seda autoautode maksustamise teemalist retoorikat, et, et, et meil on nüüd vaja võidelda autostamisega ja see maks nüüd aitab seda teha, et ma olen nõus sellega, et autostamisega tuleb võidelda, aga see kõik on, on, on niivõrd silmakirjalik. No tegelikult on ju ainuke eesmärk raha kokku koguda ja minu arvates antud juhul kas ma olen midagi nagu tähelepanuta jätnud, aga minu arvates on täiesti arusaamatu, et, et kogu selles paketis on ka töötuskindlustusmäära tõstmine sees. Sellepärast et ei, ma ei ole kuulnud veel argumenti selle määra tõstmise toetuseks, siiamaani on valitsusliikmed kogu aeg kinnitanud, et Eestis ei tõuse töötuse sellise tasemeni, et peaks töötukindlustuskassa täiesti kuivaks jääma, siis nüüd korraga hakatakse rääkima töötuskindlustusmäära tõstmisest ja Ta on kõlanud ka sõnumit selle kohta, et seda määr on vaja tõsta, sellepärast et, et siis oleks nii-öelda noh, vähemalt formaalselt riigieelarve tulud-kulud tasakaalus. Kui nüüd valitsus on jätnud midagi ütlemata, ehk siis, et töötus tõuseb mühinal ja me peame tegelikult seda töötukindlustus kindlustusmäära tõstma, sellepärast et et töötute hulk kasvab lihtsalt nii niivõrd suureks siis mina ütlen, et, et antud juhul valitsus on, on meile midagi ütlemata jätnud või, või sulaselgelt lausa valetada. No aga, ega valitsus ei saanud teda, töötles nii üks-ühele, ma arvan ette ka prognoosida, et ei suudetud eelmine aasta sedagi prognoosida, et, et neli millist majanduse olukorda. Me tänavuseks aastaks ootame, mille peab plaanis siis eelarve teha? Tegelikult ma arvan küll, et töötuskindlustusmaksu tõstmine viitab ikkagi sellele, et arvestatakse suurema töötuse tõusu. Mina olen kuulnud ühte IMF-i analüüsi selle kohta, et kui Eesti töötus, Eesti majanduskasv langeb kuskil miinus 1,2 miinus 1,5 protsendini, et siis peaks olema töötuskindlustusmäär ühel hetkel 1,5 protsenti ja kui me lähtuma nii-öelda sellest loogikast, siis siis võib-olla see töötuskindlustusmakse määra tõstmine on, on, on siinkohal nagu põhjendada. Samas valitsus teeb ta mõned kingitused, vaatasin, et mis puudutab nende käibemaksu erisuste kaotamist, siis siis minu jaoks on alati olnud ka neil aegadel, kui ma ise ajalehes töötasin, ikkagi väga küsitav, see perioodikale kehtib käibemaksusoodustus. Ja minu meelest on see eriti silmakirjalik suurte üleriigilist ajalehtede seisukohalt, et kes räägivad sellest, et õigus nüüd saabub maainimestele katastroofi, maainimesed ei saa enam lehte tellida. Tegelikult, kui vaadata kas või nendesamade suurte riiklike ajalehtede tellimiskampaaniaid, siis igasuguseid sooduskampaaniad on Tallinnas ja Harjumaal võib-olla ka vahel ka Tartus ja Pärnus, et tegelikult need inimesed, kes näiteks elavad kuskil kaugel Tallinnast väljas Võrumaal, Valgamaa maksavad juba praegu kaks või kolm korda rohkem suurte ajalehtede eest ja ja see, et need perioodikale säilib, selle käibemaksusoodustus on minu meelest üsnagi. Nii väga üllatunud näo ma tunnistan, ma olen tõesti Urmet jutust päris üllatunud, aga ma tahaksin siinkohal meenutada, et tuleb. Sest ma ei ole seda seisukohta veel sinu suust kunagi kuulnud ja me töötasime päris pikki aastaid koos. Aga, aga. Ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et et see, mille pärast muretsetakse on, on see, et et kui nüüd vähe, et kui nüüd eesti postiga Sõnaga vähenevad need dotatsioonide kojukandele, et siis enam maakonnalehed tõesti ei pruugi enam jõuda inimesteni ja käibemaks tõust, see see mõjutab nagu võrdselt. Nii ma nii maakonnalehti kui ka üleriigilisi. Hästi, aga see on ikkagi väga tagasihoidlik osa jagu siin kingitustest juttu peame peame, sellel aastal tehti ju näiteks eratelekanalitele siis mõtlengi, et selle mõte on sendid. 54-l aastal. Nagu meediaga tülli minna, et on, ju, on ju sedasama see käibemaksusoodustus ärakaotamist ka varasematel aastatel mõned poliitikud välja tulnud ja saanud selle eest pressivaenlase tiitli. Et sina pooldaksid perioodika üle 18 19 protsendilist käibemaksu ja ma arvan, et see oleks aus, mille, mille mõteste aus oleks. Miks peab tegema ühele ühele asjale sellise nagu erisoodustuse miks, mille poolest on noh, näiteks selle õhtuleht? Peab saama selle soodustuse, samal ajal kui näiteks noh, ma ei tea, mingi kontserdikorraldaja, mis mõlemad meelelahutus enam seda soodustust ei saa. Madalam käibemaks perioodikale kehtib ka väga paljudes Euroopa Liidu liikmesmaades ja selle eesmärk on ikkagi ka demokraatia toetaja ja nii edasi. Ma millegipärast ei jaga ka seda juttu, et ühelt poolt, kui valitsuses võib-olla isegi tuleb, vastasin perioodikale, siis ma ei ole kindel, kas perioodika nüüd muutub küll nende suhtes soosivamaks ja kui me vaatame tegelikult, et et selle alt läheb välja vist internetimeede, eks ole, siis kas siis seal seal on asi veel, on asi veelgi kriitilisem, nii et praegu praegu on ikka ajakirjandusvalitsuse suhtes ikka väga, väga. Jätkas ta nimetatud vastutulekuks seda, kui käibemaks perioodika le peaaegu kahekordistub, tõustes viielt protsendilt üheksani. Christian kingitus. No väga paljudele on see käibemaksu tõusu veelgi suurem, eks ole, ja kui me rääkisime siin just Ta rääkis asja sellest, et et käibemaksuerisused on peaaegu kadunud, aga siiski mingisuguseid soodustusi nagu tehakse siis siis noh, see on, see on ka nii-öelda üks üks märk ju tegelikult sellest, kuidas kuidas perioodidesse suhtutakse. Minu arvates selline arvamus, et kõik maksumäärad peavad alati olema ühtede ja erisustel ei ole mõtet, see on selline väga lihtsustatud lähenemine, mida tervikuna tegelikult ette heidetud Eesti majanduspoliitikale tervikuna. Hästi läheks, natukene elasin, ma ikkagi tahaks, tahaks arutleda selle üle, et, et millised on nagu nüüd need variandid, et, et et kuidas, kuidas üldse me võiksime näha seda, et kuidas edasi minnakse, sellepärast et näiteks eilses vikerraadio saates uudis pluss esines Mainori kõrgkooli majandusõppejõud Andres Arrak kes ütles, et tark valitsus ei oleks hoidnud jäigalt kinni tasakaalus eelarvenõudest ning oleks saanud seega praegu jätta kas osad maksud tõstmata, leides siis raha reservidest või oleks lahendanud veel selle olukorra pisut teistmoodi ja seega ei oleks ühiskonnas nagunii teravat vastukaja tekkinud. Noh, seda reservide kasutamist on, on siin sotsid seda teemat korduvalt koalitsioonipartneritele ette pakkunud, aga Reformierakond on sellele vastu olnud. Reformierakonnal on ju olnud ju kaks sellist suurt valimislubadust või üks neist on olnud maksulangetus. Ja teine on olnud siis tasakaalus eelarve. Et maksulangetus on muutunud üsnagi Parsiks üldisemaks. No see on muutunud ikkagi maksutõusuks praegu ja noh, tasakaalus eelarve on siis ainus, mis on nagu jäänud Reservide kallale minek oleks ka tegelikult sellepärast väga ohtlik, et praeguses olukorras, arvestades ka maailma majanduse käekäiku, keegi tegelikult ei tea, kui kauaks kui kui kauaks mõõnaperiood püsima võib jääda. Ja kui siin ei tehta mingeid selliseid põhimõttelisi struktuurseid ümberkorraldusi, siis oleksid järgmised aastad võib-olla veel suurema küsimärgi all. Nii, aga Andres Arrak ütleb, et selleks meil need reservid ongi, et raskel ajal need kasutatud. Raske aeg ja aga me ei tea, kui kavasti aeg võib. Tal on üldiselt nagu räägitud sellest, et tavapoliitilistes ringkondades kokkulepped tava on see, et, et reservidega kallale minnakse sel hetkel, kui, kui ei suudeta enam iga noh, nagu sotsiaalkindlustusnagu eelarvest asju nagu välja maksta, et ei jätku raha enam pensionite väljamaksmiseks ja, ja nõnda edasi, et see on see hetk, kus, kus tuleb reservide kallale minna. Aga seniajani me ei tea tõesti, et me räägime küll sellest, et kas, kas Ansip on süüdi selles, et majandus on tuksis ja kindlasti on tal oma väga suur vastutus selles olemas. Aga me ei saa kindlasti kõrvale jätta ka seda, et, et Eesti majandust mõjutab ka maailma majandus ja ka seal ei ole ju väljavaated praegusel hetkel sugugi helged, et meie, meie võime ju siin ühel hetkel nagu ise mingid asjad enda jaoks korda saada, aga kui maailma majanduses jätkub nagu nagu tagasiminek, siis kahtlemata mõjutab ka Eestit veel edasi ja väga pikalt ja väga raskelt. Aga ikkagi, ja mis nüüd edasi saab, kas teie hinnangul on asi otsustatud, et meid ootab siis sees maksutõuse eelpool nimetatud valdkondades pluss siis veel midagi ja tõenäoliselt me oleme silmitsi ka ulatusliku kärpega, sellepärast et et noh, ütleme, ligi kaks miljardit on jätkuvalt veel veel puudu nii-öelda sellest et, et saada see eelarve tasakaalus. Noh, nii palju, kui mina tean, siis käis rahandusminister. Ma ei tea, mis teisipäeval või kolmapäeval kabinetis esitas ministritele paberkujul ette dokumendid, mis oli üldjoontes tasakaalus eelarve peal. Ja ta on lubanud seda teha 18.-ks septembriks nagu noh, nagu veelgi nagu detailsemalt. Jaan urvet, aga see ei, ei haaku ikkagi nii-öelda ministeeriumi soovidega, sellepärast sotsiaalministeeriumi kindlalt neil on ikka veel mitusada miljonit krooni puudu ja, ja samamoodi ütleb ka tegelikult haridusministeerium ja veel mitmed teisedki. Ma saan aru, et see jutt Ivari Padari suust Postimehes välja öeldud jutt sellest, et kaks miljardit puudu oli pigem ikkagi selleks, et selleks, et survestada teisi ministreid ja, ja koalitsioonipartnereid, et lõpuks ometi loobuksid kitsalt nagu oma valdkonna keskset mõtlemast, et et kahe kärpendavad kõik teised, välja arvatud mina või minu ministeerium või minu erakond. Et see, see kahe miljardi miinuse jutt oli nagu selles kontekstis, et aeg oleks nüüd lõpuks tegutsema hakata. Aga noh, eks näis, 80 18 september on paika pandud see tähtaeg, kui, kui tahaks rahandusminister minema tasakaalus eelarvega. Alises. Ja oodata ei ole jäänud palju, aga mina ütleks ikkagi, et õhus on kaks stsenaariumit. Üks stsenaarium ütleb seda, et lepitakse kokku ja siis üritatakse valitsuskoalitsiooni poolt eelarve nii kiiresti kui võimalik riigikogus läbi saada. Ja teine stsenaarium ütleb, et minnakse tülli ja kaklused lõhnavad valitsusremondi järele. Ma koalitsioon aga. Praegusel hetkel koalitsiooni minna kellelegi asemele, seal peaks olema puruloll. Järgmisel aastal on toimumas kahed valimised, ideaalne olla sellisel hetkel, kus kus ju Darconi olla, opositsioonis saad kritiseerida ja mitte minna nagu võtma sellisel hetkel veel valitsusvastutus oleks muidugi väga riigimeheliku, keegi tahaks minna ja mingid oma lahendusi pakkuda, aga ma arvan, et riigimehelikkust ja praegusel hetkel nii koalitsiooni kui opositsiooniparteil, kes iganes ka ei oleks karsti puht. Sina ütled, et lepime selle hinnatõusuga ja vaatame, mis tuleb ja mis on asja, enam midagi ega midagi muud vist ei jää ka meile, et aga mis on alternatiivid? Alternatiivid on näiteks käibemaksu tõstmine, millest on sellel nädalal ka räägitud ja see on, on käidud nii-öelda ideena välja, kuigi pärast on hurjutatud. Siin nii koalitsiooni sees kui ka väljaspool, et kes küll selle ideega idee lekitas ja nii edasi, aga käibemaksu kaheprotsendine tõstmine oli tegelikult üks teema või alternatiivina siis kõikidele nendele teistele teistele maksutõusudele, millega me silmitsi olema. Tegelikult kerkis päevakorda mu mälu järgi juba kevadel käibemaksu tõus 18-lt protsendilt 19-ni. Ja siis juba juba siisude käigud laidetise maha ka Eesti panga poolt, et ta võib suurendada inflatsiooni oluliselt. Aga nüüd on selge, et inflatsioon meil ju kasvab ju mühinal üles ja, ja siin oled olnud risti vastupidiseid seisukoht, et kuidas nagu eurot mõjutab, et ühed ütlevad, et kuna inflatsioon kasvab, siis hüvasti euro aasta 2001, mille peaminister naljalt 2011, mille peaminister on välja öelnud. Samas on olnud ka selle nagu sellise oponeerivaid arvamusi, et vaata, siin on olnud korduvalt juttu sellest, et tõstame korraga kõik vaktsiinid ära, onju, siis inflatsioon korraks hüppab lakke ja siis pärast pole meil vaja enam neid aktsiise nagu Euroopa liiduga ühtlustada. Et, et jah, et teie teine arvamus on see, et jah, korraks läbi inflatsioon aga kõrgeks, aga sellest johtuvalt võib-olla see euro perspektiiv tuleb tegelikult meil hoopis nagu lähemale. Noh, elame, näeme, meil on sellest europerspektiivist ja selle vähenemisest juba nii palju räägitud, et mina neid jutte nagu ei usu, et kui olukord veelgi halveneb, siis järgmisel aastal Oi, jumal hoidku jumal selle eest, et me oleme silmitsi uue maksuga. Sellest viimasest uuringust tuli välja ka see, et inimeste suhtumine euro tulekusse ja vajadus, see on muutunud üha nagu kriitilisemaks. See on ju tegelikult selles mõttes positiivne, et, et kui see euro tuleb, et siis on neid kriitilisi hääli tõenäoliselt vähem, sest veel aasta-paar tagasi, kui toetus eurole oli alla 50 protsendi, oli see oli see oli see väga kriitiline see euro kasutusele võtmise põhjendamine avalikkusele, aga noh, tõenäoliselt siis olud muutuvad ja inimesed hakkavad aru saama, miks ühte või teist asja tarvis on. Aga kui me siin juba mainisime muuseas, lõpetaks juba selle teema ära ja küsiks meie kuulajatelt, kelle, kes on internetiläheduses, et te võite ka hääletada meie koduleheküljel www. Punkt vikerraadiopunkt. Ee küsimusele, kas peaminister saab siis oma tööga hakkama või ei. Ja saate lõpus me tuleme veel selle teema juurde tagasi. Läksid lauri hääletama, kuidas sina hääletaksid? Mina siiski arvan, et peaminister ei ole praegu oma tööga hakkama saanud, sellepärast et kui peaminister pani kogu valitsuse ja kogu selle eelarve protsessi juunikuus ooterežiimile, öeldes, et ootame selle augustikuise eelarve prognoosi ära ja vaatame siis, et ehk siis on võimalik nagu midagi teha ja tegelikult oli, oli juba juunikuus näha, et ega see olukord ei parane, aga, aga ma ei tea, millele, millele see mees lootis ja, ja tegelikult noh, ilmselgelt olukord läks veelgi halvemaks, kui ta oli tegelikult suve alguses, kuigi noh, ütleme see tegelikult ei muuda. Aga probleem on selles, et et valitsuskoalitsioonil oleks olnud rohkem aega nende probleemidega tegeleda, sest praegu on tegelikult see, mis toimub, on ikkagi nagu uskumatu rapsimine. Minu jaoks oli peaministri pikest peataolekut näitab see, et kui rahandusminister tuli sellest esialgsest kriitilisema majandusprognoosi ka valitsusse, siis peaminister rahandusministri läbi sõimanud, et kuidas sa näitab nii pessimistlik nagu tuleviku väljavaateid eta. See näitab ka seda, et kuivõrd kahe jalaga tegelikult mahlaks Ühesõnaga VVV punkt vikerraadiopunkt ees sellel aadressil on siis võimalik hääletada. Vastates küsimusele, kas peaminister Andrus Ansip saab oma tööga hakkama või ei, saate lõpus teeme selle tulemuse teatavaks teatavaks, aga kui Kalle Muuli artiklist juttu oli, siis siin viidati vene kaardile ja see nädal tõi meedia vahendusel kaasa terava mõttevahetuse ka Eesti ja Soome presidentide vahel. Nimelt siis põhjuseks ikka suhtumine Venemaa poolt Gruusias korda saadetusse ning Tarja Halonen ütles siis eelmisel nädalal antud usutluses, et Soomel ei ole mingit põhjust olla Venemaa suhtes sama järsk, nagu olid näiteks Baltimaad. Ja ta ütles, et meil on selline postsovjetlik sündroom ja see ajas vihaseks muidugi Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvese, kes andis siis Soome rahvusringhäälingu uudistele intervjuu, kus ta siis kommenteeris Loen arvamusavaldust. Ja ta ütles üsna ärritatult, et Eesti presidendi kantseleis ollakse solvunud ja et et Eesti ei sekku sarnaselt, et teiste Euroopa liidu riikide välispoliitikasse ja ei kommenteeri ja, ja ei osuta sellele ja see on üsna sellised laiapõhjalise diskussiooni kaasa toonud. Muuhulgas on sõna võtnud ka siis Edgar ja vilja Savisaar mõlemad oma avaldustes ja, ja siin on nagu viidatud Soome ajakirjanduses ka sellele, et tegelikult Tarja Halonen oma sõnavõtuga ja ilvese reaktsioon on Eesti-Soome suhetesse löönud sellise päris märkimisväärse mõra. No ega Soome ja Eesti suhted võib öelda niimoodi, et Halonen, Halonen, see, mida välja löönud Eesti suhtes ongi see kogu tõde on ju ju Soomes on ju ka väga terav nagu diskussioon selle üle ja, ja on ka ka Soomes välispoliitilises ja, ja Nende poliitilises eliidis inimesi, kes on Hallasega risti vastupidisel seisukohal, pean silmas just nagu Stubbi näiteks. Et selles mõttes ei ole ka see Soome ju mingi ühtset liini esindaja, et, et selles mõttes Eesti-Soome suhted, ma ei saaks öelda, et oleksid nüüd kuidagi põhjapanevat rikutud, sest sest alusel kriitikud on ka Soomes väga palju. Aga aga mis puudutab siis Dario alust, siis rahvusringhäälingu uudistetoimetuse lubaduse, et lähemas tulevikus olemata sel teemal ka meile nagu intervjuu, et ehk siis saab nagu lähemalt nagu küsida, et mis tema selliste väljaütlemistega, et nagu nagu taga on, et miks ta, seda nagu miks ta nagu seda teinud on, et mõnes mõttes ma olen nagu täiesti nõus, et et see on ikkagi kummaline, et et, et sedavõrd kõrge ametis olev poliitik sisuliselt ju sekkub teise riigi sellisesse välispoliitilisse liin. Et noh ja, ja see on seda kummastavamad, Halonen olmevoolud Õistiga üsnagi head suhted on vist ise väga sageli Eestis käinud ja nõnda elas jätta, et miks sellist avaldust vaja oli epase mina seda täpsemalt konteksti nagu ei tea. Et see on Eesti ajakirjanduses on refereeritud ühte uuringut mis puudutab rahulolu halo saetava, sellise välispoliitilise joonega ja sellest tuli nagu välja, et et sellega on soomlased rahul. Aga, aga tegelikult see uuringu puhul natukene vajab nagu võib-olla täpsustamist see asi, et see uuring tehti tegelikult ennem ennem Gruusia sündmusi juba ehk siis see nagu päris täpset hinnangut alaosa selle, selle viimase aja välispoliitilisele joonele seisukohavõtlusele. Ei anna, et, et me ei saa öelda, et 90 protsenti Soome ühiskonnast arvab nii, nagu ütles Halonen, välja. Nii et sina kiidad selle president Ilvese intervjuu heaks, ma arvan, et see õige Külli-Riin. Mina esiteks ei, ei kipuks Tarja Haloneni need sellepärast tingimata kritiseerima, et ta julges midagi öelda Eesti välispoliitilise kursi kohta. Me kuulame ikkagi Euroopa liitu kõik koos ja, ja me ju meil on ka välispoliitilised ootused Euroopa liidule. Ja selles mõttes ma arvan, et, et üks Euroopa Liidu liikmesmaa ühe Euroopa liidu liikmesmaa juht võib teiste liikmesmaa välispoliitilist kurssi Külli-Riin. Mis sa arvaksid, kui Eesti president teeks näiteks, annaks anna heaks näiteks aktuaalses kaameras sellise pikema intervjuu, kus ta räägiks sellest, et küll need küünlad, hispaanlased on ikka lollid. Vaadake, millist pugejaliku seisukohta nad Venemaa suhtes hoiavad, nad, see tuleneb sellest. Taani on Venemaast kaugel. Nendel ei ole midagi, nagu see Venemaa oma kombitsejate laienemine neid ei mõjuta, seetõttu nad on huvitatud. Hispaania, Hispaania on huvitatud Venemaa pugemises täpselt samamoodi käitukaid. Itaaliat kaid, Itaalia Hispaania näitad, sa võid öelda, et Eesti president võib ju tegelikult samasugust juttu rääkida nagu Soome kohta. Et, et kas. Ta ei leiaks, et ma lihtsalt pidin peale asetada nagu teise konteksti, et kui, kui, kui meie president nii käituks, kas sa siis ütleksid, et vaat kui tore, et me läheme üldse see Euroopa liidus ja meil on tore, et te niimoodi ütleb, mis sa leiaksid, et, et ühele presidendile see päris nagu kohane ei ole niivõrd niimoodi teise riigi siseasjadesse sekkuda. Siseasjadesse, et Jaak Urmet, et ma selles mõttes olen, olen sinuga nõus, et kui Eesti presidendiks tõesti sellises vormis avaldus on, nagu sa kirjeldasid ja see tõesti toimuks niimoodi, siis oleks väga piinlik. Aga teisest küljest me ju näeme, Eestis on, on väga levinud ikkagi selline sisulise taseme selline suhtumine, mida sa kirjeldasid, et peame siin ülejäänud Euroopa Liit Liidu riike väga naiivseks Venemaa küsimuses ja nii edasi. Et mul on selles mõttes väga meeldis üks arvamuslugu, mille kirjutas Rein Taagepera tänases Eesti Päevalehes, kus ta siis teab, see oli samamoodi retoorilise küsimuse, et et, et, et Ta ütleb, et on naiivne pidada naiivseteks neid, kes on ise paremini hakkama saanud ja küsib, et kes siis tunneb Moskvat paremini igast tee, kes on olnud Moskva ikke all või see, kes on osanud selle äike alt kõrvale nihverdada. No mõneti see on vist pisut kohatu võrdlus, sellepärast et me ei saa siiski võrrelda nagu Eestit ja Soomet 1940. 30-ks Nende 40. aastal, et me olime, me olime teistsuguses olukorras ja, ja tõenäoliselt Eesti ei oleks toona suutnud ennast kaitsta niimoodi, et et noh, see, see võrdlus on mõneti kohatu. Sa pead seda tunnistama. Mõneti jah, aga ta vähemalt ärgitab. Opositsiooni, ja ma ise arvan seda ka, et ma ikkagi me peaksime võib-olla ka Eestis Eestis mõistma seda, et Euroopa liidu suurtel liikmesmaadel, nendel on, on ka omad huvid nagu nagu, nagu meil neil on omad julgeolekukaalutlused ja nii edasi. Kui, kui kui kaalukausile satuvad suurriikide omavahelised diilid ja väikeriigi huvid, siis loomulikult tuleb ohvriks tuua väikeriigi huvid. Aga aga sellest Saksamaa eriolukorras, näiteks külma sõja ajal tuleb ikkagi aru saada, et et kui oleks puhkenud tõesti relvastatud, ütleme sõda sõjategevust kahe leeri vahel, siis Lääne-Saksamaa oleks olnud lahinguväli ja seega põhjendas seda, miks nad hoidsid sellist kurssi Nõukogude liidu suhtes, nagu nad hoidsid. Nad olid sellel ajal piiririik. Ma tõmban sellele teemale joone alla, ütleks ainult nii palju, et, et isegi kui presidendi sõnum oli õigustatud, siis esitusviis Soome televisioonis jättis soovida ja minule jäi küll sellest uudislõigust mulje, et see, see intervjuu vorm oli pisut tänitav ja arrogantne, et tegelikult oleks pidanud sealt hoopiski võib-olla kõlama jääma selline noh, kerge soojus, et ega me ju soomlastega ei taha sellepärast suhteid rikkuda, et ma siin natuke kritiseerime Soome presidendi käitumist, sellepärast et nii nagu sina näiteks urma, kui nad mainisid, Aleksandr stuubi, välisminister on, on, on küll väga on küll väga teistsugustel seisukohtadel, kui, kui president Halonen Aga vähemalt on see vallandanud Eestis diskussiooni, mis iseenesest Aitäh, üks huvitav nüanss on veel, et tegelikult on ka Soomes diskussiooni vallandanud ja ja tegelikult soomlased ju pöörduvad aeg-ajalt eestlaste poole, et ütleksid välja siis võib-olla sellise lapsesuuga selle, selle tõe, mida, mida nad ise välja öelda, et siin kolleeg Postimehest Erkki Bahovski on ju seda rääkinud, et kuidas, kuidas kuidas soomlased hakkasid ühel hetkel tsiteerima Postimees online'is olnud kommentaare, et kuidagi nagu näidata, et, et noh milline on eestlaste meelt, mida eestlased on ütelnud välja nagu oma sõnadega, nad ei osanud julgenud seda väljal, teistest ei leidnud ka ma saan aru, et kedagi, kes, kes nagu poliitilise tasandi ütleks, esinenud nagu hea, nagu võtavad testimas Londonist mingit kommentaari, internetikommentaarid. Aga president esines ka sellel nädalal riigikogu avaistungil. Kogu presidendi kõnest jäi mul meelde ainult üks lause, vanemalt ütles ta üsna kõlavalt, praegu ei ole vastutuse veeretamise aeg. Jaa, president leiab siis nimelt, et riigikogu ei tohiks oma palkade palkasid külmutada, kuna see oleks põhiseadusega vastuolus ja ta manitses siis parlamenti mitte vastu võtma seadust mille ta peab uuesti parlamenti tagasi saatma. Ja, ja see diskussioon on seda huvitavam, et õiguskantsler Teder on teistsugusel seisukohal kui president, nimelt ta leiab, et parlament saab ikkagi oma palkadega midagi ette võtta, et kuidas, kuidas te seda diskussiooni hindate, eriti arvestades seda, et, et tegelikult kõiki kulutusi riigis kärbitakse ja, ja elanikele seatakse üha kõrgemat maksukoormust peale. Ei, sest ma olen kutsunud raske hinnata, sellepärast et sinu tekib ju ju tegelikult see, kes on, kellel on siis õiguslikult õiguslikul tugevamad argumendid, et mõneti on see nagu huvitav pretsedent. Tavaliselt on ju president Eestis olnud ju suhteliselt sarnastel seisukohtadel, mis on õiguskantslerile olnud. Et see on minu meelest üks väheseid pretsedente, kus, kus mingi sihukesed põhiseadusliku riive osas väidetava riive osas on nagu õiguskantsler ja president eri meelel läinud, et huvitaks, et kes on nagu presidendile selles selles küsimuses nagu õiguslikku nõuet. Et see, see on nagu päris huvitav, nagu situatsioon, tekkis. Võib öelda, kuidas nagu edasi, kas sa kahtlustad siis seda? Mõnede parlamendierakonnad on käinud mina juures. Kurtmas, et et nende sissetulekuid ei tuleks ikkagi vähendada ja president on siis ühel hetkel olnud nagu seda meelt, et võib-olla tõesti tuleks nagu põhiseadust lugeda sõna-sõnalt. Ma ei tea, ma, mul igatahes siukseid andmed puuduvad, mina igaldustasid minagi, et no kui me vaatame Milline erakond on sellega seoses sõna võtnud, siis on ainult peaministri erakond selle teemaga seoses pärast presidendi kõnet ka ka sõna võtnud ja öelnud, et jah, tõepoolest, et presidendil on õigus, kuna põhiseadust rikkuda ei tohi ja parlamendiliikmed Ta palka muuta ei saa, aga mina tõstetaks siis kohe teise teema, aga kuluhüvitised ei lähe põhiseaduse alla ja põhiseaduses ei ole mitte ühtegi vihjet kuluhüvitiste kohta. Palun väga, lugupeetud riigikogu liikmed. Kui palkade muutmine on põhiseadusega vastuolus, siis kuluhüvitistega seoses, mis on nagunii ajakirjanduses tekitanud väga palju vastukaja ja millega nagunii inimesed ei ole leppinud ja, ja kõik need kallid džiibid, mida me Toompeal näeme ja nende maksmine kuluhüvitiste eest on inimestes nii palju paksu verd tekitanud, et siis laske käia. Kuna kui kõigelt kärbitakse kõigega oma kuluhüvitise ja tehke seda selliselt, et inimesed saaksid sellest aru, saaksid, et riigikogu on ka mingisuguse signaali andnud. Ja selle ettepanekuga lehte panekuga saab ainult nõus olla. Väga hea, siis, siis ei ole ju probleemi tegelikult kuluhüvitised võtta vaatluse alla. Kuna palkade külmutamisega ei saa midagi teha, siis kuluhüvitised võiksid selle võrra nii-öelda väheneda ja minna mingi mingil määral proportsioone nagu rahva õigust õiglustunde ja, ja selle selle tegeliku situatsiooniga, mis riigis praegu valitseb. Aga kui kui õiguskantsler ja president jäävad nagu selle riigikogu liikmete palkade külmutamise osas nagu eri seisukohtadele, siis ainus lahendus ju riigikohus lõpuks. See oleks ka muidugi huvitav pretsedent ja ma ütlengi, et ajakirjanikele mina küll ja neid on päris palju, et mina isiklikult noh, ühelt poolt ma mahutaks muidugi seda, et, et riigikogu ei tegeleks mingi jamaga poolt nagu intellektuaalselt päris huvitav selliste diskussiooni oodata, muuseas väga huvitav diskussioon on, on toimumas ka siis. See on vist Harju maakohus, jah. Kus, kus toimub altkäemaksuafääris kahtlustatavate Tarmo Silla, Villu Reiljani ja Aivo Pärna protsess ja milles siis kahtlustatakse, et Aivo Pärn olevat lubanud advokaadi vahendusel Villu Reiljan eile altkäemaksu ja eile tuli seal väga huvitav tunnistus mille mitte isegi tunnistus, vaid ütleme advokaadi poolt välja käidud versioon, et mitte midagi pole toimunud. Pärn tahtis anda 1,5 miljonit toonasele keskkonnaministeeriumi poolt palgatud advokaadile sillale siis advokaaditasudeks, ehk siis ta tahtis kokku leppida ostjana müüja esindaja tasus. See on siis kaitsepositsiooni ja muuseas, see on seda põnevam, et Pärn on muuseas esialgses versioonis väitnud siis kui see skandaal lahvatas ja kui tuli suhelda ka õiguskaitseorganitega. Et et sild küsis tõesti raha, kuid advokaat oli toonitanud, et see raha, et see on see raha on siis toetus rahvaliidule ja see on rangelt vabatahtlik ja nii kirjutab näiteks selle aasta alguse Eesti Ekspress 21.-st veebruarist. Artikli autorid on Sulev Vedler ja Tarmo aitäh. Ja mulle küll tundub vägisi, et, et me hakkame siin järjest rohkem nägema seda, et, et see, mida me oleme siin vahepeal kuulnud ja see, mis hakkab nüüd kohtusaalis toimuvad, need omavahel ei kattu ja kaitse on oma positsiooni juba muutnud või oli toonane see läbirääkimiste ja konsulteerimise tase niivõrd nõrk, et nüüd on sunnitud nagu, nagu kaitse täiesti uue positsiooniga välja tulema. Noh, jah, eks advokaatidel on alati ju omad taktikad ja ja ega lõpptulemusena ju keegi ei lõpuks ei jää mäletama seda, et millise taktikaga advokaat kohtades oli vaid see, et milline oli kohta nagu lahendit, kas see oli nagu süüdimõistva või õigeks mõista? Et selles mõttes noh, elame demokraatlikus riigis, kus advokaatidel on suur roll, et eks, et see kaitsetaktikale ju tegelikult on ju kogu aeg selline nagu mõneti nagu pretsedenti loov, et ajakirjanike ringkonnas on ju on ju väga palju spekuleeritud see omavahelistes juttudes sellega, et, et kui kaitse on siin kõvasti rääkinud sellest, et prokuratuur lekib ja nõnda edasi, et siis tegelikult need lekitaja ise needsamad Advokaadid, et tekitada siukest ühiskonnas fooni, et millega, millega justkui nagu süüdistajatelt veidi nagu pinda jalge alt ära tõmmata. Aga muuseas, mis puudutab pealtkuulamist, siis kohus tegi ju tegelikult päris huvitava otsuse, lisades toimiku juurde kohtuniku suusõnalise loa kuulata Tarmo silda pealt ja, ja see on nüüd küll selles mõttes huvitav käikuna, kuna tegelikult tõenäoliselt kaitse ootas, et sellist sammu kohus ei tee ja et, et neid pealtkuulamismaterjale kohtutoimiku juurde ei lisata, kuid kohus otsustas, et need võetakse sinna juurde, nii et see kindlasti muudab seda pilti, pilti seal kohtusaalis oluliselt värviga. Omaks ühtlasi ütleksid, et noh, tuleb see kohtuotsus näiteks Villu Reiljani suhtes süüdimõistva või, või mitte, või õigeksmõistev, et tegelikult on ju Reiljan tegelikult oma jõu ju tegelikult ju karistuse tegelikult ju päris karmilt kätte saanud, et vaadake, mis on rahvaliidu toetused. Et, et see, see, see, sa võid küll siin ütelda, et noh, et näed, et mingite võtetega võib-olla tuleb, see tuleb, see võit on ja tühistada kätte, aga, aga tegelikult on see karistus ja tegelikult juba ju kaese, et rahvaliit on meie poliitilisel areenil tegelikult ikkagi suhteliselt marginaliseerunud jõuks juba muutunud. Et see on tegelikult ju tulemustega, mis on kogu selle sündmuste taustal on juhtunud juba ennem seda Otseselt mina siiski väidan, et selles protsessis sõltub väga palju nimelt see Ma millegi pärast arvan ka, et selle selle protsessi tulemusest sõltub rahvaliidu ellujäämine. Sellepärast et tegelikult praegune majandussituatsioone ja, ja see, mis võib juhtuda põllumajandustoetustega, see, mis see, mis võib üldse juhtuda nii-öelda põllumajandusele antava abiga, arvestades ka praegust ikaldus perioodi siis siis rahvaliidul oleks väga hea positsioon oma populaarsuse kasvatamiseks Maarahva seas, aga probleemiks saab tõenäoliselt nimelt seesama kohtuprotsess ja kui selle kohtuprotsessi otsus saab olema õigeksmõistev, siis siis ma arvan kindlasti, et rahvaliit, võib-olla tänu sellele tuleb rongi alt välja, aga me ei tohi unustada, et teine koht, no asi on alles ootel ja maavahetustehingutega nii kaugele üldse veel jõutud ei ole. Mis puudutab veel sedasama kohtuasja, siis siis tegelikult on, on, mul on mul seoses eilsete tunnid tunnistustega tekkinud ka ka mõtteid, mis, mis puudutavad tegelikult nii-öelda ei ole üldse seda advokaatide poolt käivitatud diskussiooni, et kuidas õiguskaitseorganid lekivad ja kuidas kuidas riik püüab siin meediaga manipuleerida, et et võiks nüüd küll nagu väga tõsiselt järele mõelda, et, et mida siiski on nagu öeldud, kuna näiteks konkreetselt selline kliendikonflikt Normaalses advokaadi ja kliendi suhtes, noh see ei tuleks kõne alla, et kuidas, kuidas sellised asjad saavad ikkagi nagu juhtuda, et ükskõik, kuidas sellega on, et mulle tundub, et et kaitse on arvestanud sellega, et mängitakse siis nii-öelda Tarmo Silla nagu maine kahjustamise peale selleks, et päästa kogu protsess. Ma ei oska seda lauset kuidagi nagu kommenteerida, et see on niisugune siin nii suur spekulatsioon, et hamma nagu Ja mina küll ei oska, pileteid ei saa. Ausalt öeldes, aga ma juhin sellele tähelepanu, Narva silla mainis, saab, juhib tähelepanu siiski veel. Protsessi puhul kahele kahele sõnavõtule ja ma soovitaks võib-olla nii-öelda mõlema poole juristidel minna meediakoolitusele, sest tundub, et juristiharidus kõike ei anna ja näiteks prokurör Triin Bergmann ütles eelmise nädala lõpus protsessi alguses sellised üsna üsna kõnekad lauset, et kui te ootate muud selged tõendid, siis sellist tõendite mulle ei ole, mis mis kinnitaks nende süüd. Ma millegipärast arvan, et prokurör võib-olla oma avakõnes ei tohiks küll sellist sellist lauset suhu võtta, mis võiks nagu nii-öelda kogu eeluurimise kahtluse alla seada ja, ja võib-olla oleks ta pidanud selle küll sõnastama teisiti, sest noh, avalikkusele mingisugust kindlustunnet see prokuröri selline väga ebamäärane lause ei lisanud. Ja, ja samas eile vaatasin TV3 uudiseid, kus siis Tarmo Sillakaitse Üllar Talviste ütles veelgi kõnekama lause vastutas siis küsimusele, et kuidas saab ostjaga kokku leppida kuidas saab siis jah, ostja kokku leppida müüja esindajaga kokku selles müüa esindajat asus siis ütles Üllar Talviste selle kohta, nii et mina olen selles protsessis kaitse ja kõikidele miksidele ei kavatsema siis siin meedia vahendusel, vastates küsimusele tõenäoselt, miks vormis esitatud, et et. Ma arvan millegi pärast, et sellised väga ebamäärased sõnumid, nii prokuröri kui ka kaitsesuust tekitavad mõlemad pooled küsimusi, et tõenäoliselt on ettevalmistustöös midagi vajaka jäänud ja mis seal ikka, soovitame neil meediakoolitusele minna, kuidas täpselt ja korrektselt vastata ja esineda avalikkuse ees. Nii, aga Jõime pisut Gruusia teemadel ka. Nimelt vaadates praeguseid näiteks kasvõi ka Postimehe uudiseid, siis selgub, et Vene väed on hakanud tõepoolest tagasi tõmbuma seitsmenda augusti eelsetele piiridele ja on lahkumas ka näitas näiteks sadamalinnast popist. Ja olukord tundub, et on hakanud pisut stabiliseeruma, aga aga samas tõenäoliselt nii-öelda Venemaa on need oma mõjupiirid juba väga selgelt paika pannud. Lõuna-Osseetia. Me ei teagi, kas ühinemine Venemaaga või mitte, see on, see on võib-olla see esimene küsimus, mis nii-öelda Venemaapoolselt peaks justkui vastuse leidma, sellepärast et sel nädalal on andnud kahesugust, et kahesugust informatsiooni ühes jäi kõlama mõte, et Lõuna-Osseetia liitub Venemaaga ja pisut hiljem lükata teise siiski veel ümber, et kuidas, kuidas teile tundub, kas, kas sellel on üldse mingisugust tähtsust, kuidas nii-öelda formaaljuriidiliselt on lahendatud, sest de facto tõenäoliselt Lõuna-Osseetia on juba Venemaaga liidetud? Jah, et ta de facto on tõesti liidetud, aga kui ta nüüd siis liituks Venemaaga sihiks ära see keeruline rahvusvahelise tunnustamise küsimus, kas pole? Jah, aga tegu on ju ikkagi territooriumiga, mida, mis põhiseaduslikult kuulub ju Gruusiale. Et mina küll nagu selle üle nagu väga ei rõõmustaks, et see näitab seda, et täiesti lihtsalt on võimalik võtta ära teiselt riigilt territoorium leida see isend, aga et mis, mis, mis, mis välistab seda, et samas stsenaariume võiks korduda, korduda näiteks Ida-Virumaal või noh, et minu jaoks on see ikkagi täiesti ei saa öelda, et noh nagu, et noh, saamegi sellest lahti sellest probleemist ja nüüd on see, et see on minu meelest väga ohtlik pretsedent, kui niimoodi läheb Ja aga sa ütlesid, et miks ei võiks selline stsenaarium korduda Ida-Virumaal Venemaa peaminister, keda jätkuvalt seda nimetatakse presidendiks. Ütlesin sellel nädalal üsna kõneka lause, et meil ei ole plaanis oma kaasmaalasi Baltikumis relvaga kaitsta, see oli tema vastus sinu küsimusele, et, et kuivõrd usutav muidugi. Et ma saaksin öösel öösel magada, oli see nii-öelda sõnum. Aga viimase nädala-pooleteise jooksul on on väga palju kinnitatud, et Baltikumi sõjaline oht ei ähvarda ja ja sellest on, on rääkinud, milline suuremeelsus NATO peasekretär on sellest rääkinud, siis. On sellel teemal rääkinud ka näiteks Kadri Simson vikerraadio reporteritunnis, kus ta ütles, et Eestit ei ei ohusta või Venemaa ei kujuta Eestile mitte mingisugust sõjalist ohtu, nii et järjest rohkem kõlab neid signaale, et Eestil ei ole tegelikult Venemaa poolt mitte mingisugust sõjalist agressiooni karta. Jah, ja teiselt poolt, kui nüüd vaadata lääne ajakirjandust, siis võib ikka näha päris palju analüüs, kust võib lugeda lauset, et Euroopa kõige ohustutama piirkonnad on Ukraina ja Balti riigid. Et see teema on tõesti väga teravalt üles tõstatanud, arvates on, tuleb Eestis ikkagi olla väga tähelepanelik selles suhtes, et ega me räägime siin koondamistest, töökohtade kadumisest Ida-Virumaal, Narvas ja mõlema väga tähelepanelikud, et sealsed sotsiaalprobleemid ei muutuks mingisuguseks. Ütleme laiemaks rahulolematus, eks, siis riigi või rahvuse pinnal, mida oleks ikka väga-väga lihtne tegelikult ära kasutada. Et me võime juba ka tegelikult ju näha seda, et millise pöördumisega tuli välja Narva energeetikute ametihing gruusia sõja järel, kus ta astus täiesti teadlikult poliitiliste opositsiooni Eesti valitsusega. See on külili, mis sa räägid, on kõik õige, aga see Narva ametiühingud energeetikute ametiühingu puhul nagu vajaks pisut täpsustamist, et et see pigem avaldused ei rohkem selle Narva energeetikute ametiühingu liidri Aleksejev või mis ta nimi on väidetavalt tema enda nägu, kui, kuivõrd, et see oleks nüüd mingit väga laiapõhjalist seisukohtade olnud. Tõesti, välisminister käis nendesamade energeetikutega ju pärast seda veel kohtumas ja, ja see saalitäis rahvast, kes seal oli väga palju inimesi pärast kohtumist ütles, olid nagu ikkagi väga nagu noh, nagu neutraalsel või või isegi ütlesin, me saime nüüd aru, et asjad on nagu päris nii ei ole, et, et et see muidugi pinnas on väga ohtlik ja mina ja ma arvan ka, et ega Venemaa ei tule niimoodi, et nüüd ühel päeval on tankid, meil, seal hakkavad sisse tulema nagu. Aga pigem on see, et saaks kui Eesti ühiskonnas tekitada sellist sisemist ebastabiilsust. Ja vot selles selles me ei tohi nagu kaasa aidata, et see, meie sisemine julgeolek on ikkagi meie suurim julgeoleku oht on ikka, mitte see, et Venemaa meid ründab kuivõrd see, et Venemaa aitab meil enda kätega tekitada sees mingit siseriikliku konflikti ja see on minu meelest palju suurem nagu julgeoleku oht ja siin peaks nagu Eesti riik nagu hästi-hästi tagant nagu käituma, et mitte mitte minna mingite provokatsioonide ohvriks ja mitte anda nagu ka pinnast sellise nagu Eesti riigivaenulikkuse, nagu kasu. Aga ulmet, me jõuame siin jälle täpselt selle juurde tagasi, millest me oleme siin juba kuid ja kuid rääkinud, et kuidas tuua see Eestimaal elav vene keelt kõnelev inimene sellesse nii-öelda meie meediaruumi, et nad saaksid ka seda informatsiooni, mis, mis ei ole Moskva poolt poolt dikteeritud, et nendeni jõuaksid ka mingisugused nagu nii-öelda normaalsed lääneliku seisukohad. Ma toon ühe näite, et kui, kui vaadata kas või Eesti venekeelseid ajalehti siis nende, noh, nagu välisuudised on, on reeglina päri Magentuuridest ehk siis kuidas Venemaa üsnagi kremli-meelsed uudisteagentuuri mingid maailma asju nagu näevad, need ei ole tarid, ei roider siis apteegist, kus iganes need on ikkagi suhteliselt kriitikavabad tõlked sellest, kuidas Venemaa uudisteagentuurid nagu maailma poliitikat näevad. Et see nagu ilmselge nagu näide sellest, et, et kulgur oluline on ka ka Et me ise oma inforuumi ja siinsete venelaste inforomi nagu avardamisest nagu räägiks ja ma ei pea silmas mingit eesti mingit propagandat, kui see muutub nagu propagandaks, siis asi ei hakka kunagi tööle, ma räägin lihtsalt sellest rääkida, nagu asjad on neutraalset objektiivselt, nii nagu nii nagu teevad ka Eesti ajalehed väga hästi räägivad ka eesti inimestega, et, et eestlastega, et samamoodi tuleks rääkida ka siinsete venelaste Eesti venekeelsele elanikule jõuavad kõige paremini kohale Raadio neli ja venekeelne Delfi ja venekeelse Delfiga seoses. Mul on küll mõnikord tekkinud küsimus, et miks sellised noh, vene rahvusradikaalid või, või ilmselgelt Eesti vastu häälestatud inimesed nagu Dmitri Klenski seal nii palju sõna saavad? Proportsioonid manuaalselt ilmselgelt liiga palju antakse seal sellistele vaenu õhutajatele sõna, et see, see haak haaku nagu Eesti venekeelse elanikkonna nagu laia massi arvamus, aga ma arvan, et see oleks võib-olla nii-öelda venekeelse Delfi omanikule Hans Luigele väga konkreetne küsimus, et miks see, miks see ikkagi niimoodi on, et et, et läbi venekeelse, Delfi toimub ka tegelikult vaenumite õhutamine, aga ma nimetaks seda Eskuleerumiseks. Jah, aga ta võib-olla läheme nagu liialt nagu kitsaks siin mingi delfi nagu kritiseerimiseks, et tegelikult kui saadad eesti meelt nagu laiemalt sisu tegelikult müüd, konflikt müüvad mõnes mõttes kõhukesed, äärmuslikud seisukohad, et, et see tagab sihukse provokatiivse, kommenteerituse klikitavus ja nõnda edasi. Et see, see ei ole nagu ainuüksi nagu Lum samamoodi eestikeelses delfis ju aeg-ajalt võtavad seal nagu sellised inimesed, kes, kes näiteks ajalehtedes sõna ei sõna, ei võta või ei pääsenud arvamuskülgedele või, või ilmuvad nagu pealkirjad, mis on teadlikult pannud sellised pealkirjad mis nagu kutsuksid kutsuvad üles sellise provokatiivse sele või konfliktile on tõenäoliselt see nagu Eesti meedias nagu üldine näha mitte ainult nagu Delfi venekeelses osas. Mis puudutab. Ehk siis üle 70 inimese on osalenud hääletusel vikerraadio koduleheküljel. Vastates küsimusele, kas peaminister Andrus Ansip saab oma tööga hakkama ning 15 protsenti inimestest kes on hääletamisel osalenud, leiavad, et peaminister saab oma tööga hakkama ja 85 protsenti nendest hääletanutest leiab, et peaminister ei saa oma tööga teps mitte hakkama. Aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.