90 aastat Eesti Raadio ka 90 raamatut, 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme 1980 seitsmendas aastas. Ameerikas jõuab esimest korda teleekraanidele sari vaprad ja ilusad. Moskvas maandub aga Mattias Rust punasele väljakule. Kuu aega hiljem Berliini külastades nõuab USA president Ronald Reagan brandenburgi värava ees peetud kõnes Gorbatšovile lõhkuda Mahase müür. Ka sündmused Eestis näitavad, et maailm pole endine. Veebruaris algab fosforiidisõda, 26. septembril ilmub aga ajalehes edasi Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti üle isemajandamisele. Kirjandus elab sel aastal oma elu. Nobeli preemia läheb Ameerikas elavale vene poeedile Jossif otskile. Maailma kirjanduses teevad üha enam ilma niinimetatud staar autorid kirjanikud, poptähed, kelle teoseid müüakse ja tõlgitakse miljonites, kelle nägu ehib ajakirjade esikaasi ning keda kutsutakse esinema kõikjale üle maailma. Kindlasti on üks sellise tekkivat globaalkultuuri, kuulutavad trendi parimaid näiteid Ameerika õuduskirjanik Stephen King. Ta on 1973. aastal ilmunud ja kohe megahitiks saanud kärvist alates hoidnud publikut peos, oskusega teha korraga kolme asja. Olla lihtsalt ja kirjanik hoida pinget ja manada esile jubedusi ning kirjutada nii, et tema teemad ja tegelased lähevad lugejale korda. Et lugeja tunneb king, kirjutab Meie maailmast. 1987. aastal ilmub Stephen kingi sulest romaan Miservi. See räägib kirjanik ja tema hullunud fännisuhetest. Raamatut võib lugeda pinevaia iiveldama ajava õudusloona aga ühtlasi on selles ka tugev annus autobiograaf afiat, nii et Stephen kingi fännid saavad teose kaudu heita pilku sellise kirjaniku hingeellu ja hirmudesse, kelle iga järgmist teost oodatakse lausa haiglaselt nõudliku huviga. 1990. aastal valmib Misery ainetel samanimeline film, mis võetakse äärmiselt hästi vastu ja mis kasvatab kingi niigi suurt kuulsust. Õuduskirjanduse valitseva maailmameistrina. Eesti keeles ilmub romaan 1998. aastal ja uuesti 2007. aastal.